Juba täna pärastlõunal kell 16 linastub kinos Artis Moldova režissööri Valeriu Jerghi mängufilm “Hüvasti”, mis jutustab loo vanemate poolt
hüljatud poisist ja tüdrukust majandusraskustes vaevlevas riigis. Filmi juhatab sisse režissöör isiklikult ning kommentaari filmile annab
lasteõiguste ekspert Andres Aru Õiguskantsleri Kantseleist.
Film on kõigile TASUTA! Lisainfo:
http://www.terveilm.net/?id=610&year=2012.
Traditsiooniline Maarahva Laat toimub sel aastal 16.-17. juunil ikka samas kohas – Vastseliina aleviku keskmes (ja õhtune pidu Vana-Vastseliina mõisapargis). Aktiivset tegevust kaheks päevaks jagub nii väikestele kui suurtele. Allpool saad tutvuda laadapäevade kavaga:
Selle aasta esimene number keskendub lapse õigusele mängida ja mänguteraapiale. Lisaks saab numbrist lugeda muu hulgas sellest, mida teeb Aino Pervik Facebookis, kas teistmoodi välimus on koolis ja lasteaias boonuseks või takistuseks, kus läheb kasvatuses toetuste ja nõudlikkuuse piir ja ka, miks on lapsel vaja mängida. Lisaks puudutatakse ka pedofiilia ja kodukiusamise teemat ning palju muud huvitavat.
Ajakiri “Märka Last” ilmus poelettidele juba sel esmaspäev, aga kiirema kättesaamise ja vähendatud jalavaeva jaoks saab seda ka tellida ajakirja kodulehelt. Maikuu jooksul saab ajakirja tellida vaid kolme euroga aastaks.
Artiklid:
Laste mängumaa: “Mäng hõlmab palju erinevaid tegevusi alates lasteaialaste mängudest kuni noorte vaba aja ettevõtmisteni. Uurimused on näidanud, et tänapäeva lapsed ei mängi enam nii palju eakohaseid ja arengu seisukohalt olulisi mänge kui varem. Sageli on esikohal videomängud, vähem mängitakse loovmänge ning tervise ja füüsilise arengu seisukohalt tähtsaid spordimänge. Lastel ei ole sageli aega mängida, sest täiskasvanud on kujundanud kogu lapse päeva ja ka vaba aja.” Loe edasi: Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber
Eesti Õpilasesinduste Liidu XXVI Üldkoosolekul 8.aprillil valiti uus juhatus, kelle ametlik ametiaeg algab täna ning kestab ühe aasta.
Vastavalt üldkoosoleku otsusele on Õpilasliidu uus esimees Liina Hirv, aseesimeestena vastutavad Lisette Vapper avaliku poliitika ning Henri Jeret liikmete, kultuuri ning kommunikatsiooni valdkondade eest.
“Lähtuvalt aasta prioriteetidest pööratakse olulist tähelepanu iga liikmesõpilasesinduste olukorrale ning panustatakse koolidemokraatia suurendamisse,” sõnas EÕELi värske juhatuse esimees ning lisas: “Samas jätkatakse jõulist kaasarääkimis hariduspoliitika teemadel, millest pearõhk on koolivõrgul, haridusseadustikul ning riigieksamitel.”
Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole.EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.
Tänavu 27. mail juba kuuendat korda Põlvamaal Värskas toimuv Suviste käsitöö- ja maalaat on hea võimalus veeta koos perega tore laadapäev. Kaubeldakse kevadkaubaga, mille hulgast leiab iga perenaine endale sobivad istikud-taimed aeda, põllule või lillepeenrasse. Kindlasti on kohal ka käsitöömüüjad, kellelt võimalik osta nii ehedat seto käsitööd kui muid tarvilikke esemeid.
Laadal saab kuulda-näha seto muusikat, laulu ja tantsu. Päeva juhib Janika, kelle eestvedamisel saavad pere väiksemadki liikmed osa toredatest mängudest. Platsil on võimalik keha kinnitada ja nautida laadamelu.
Laadapäev algab kell 10!
Tule ja veeda tore päev Värskas!
Info ja registreerimine: kultuurikeskus@verska.ee või +372 529 1619
Siiri Sisask laulab oma vanu tuntud ja uusi hitte südamest südamesse. Tule avatud südamega!
Pääsmed eelmüügis 5 €, õpilane/pensionär 3 € Koigi Vallavalitsuses tööpäevadel kell 10-16, samuti arve tasumisel a/a-le 1120081898 märksõnaga „kontsert” ning oma nime ja piletite arvu lisamisega. 1 tund enne kontserdi algust piletid müügil hinnaga 6 €, õpilane/pensionär 3,50 €.
Info tel +372 384 6435.
Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Koigi Vallavalitsus.
Puurmani Vallavalitsus korraldab 24. mail 2012 “Jõgevamaa liikuma” raames tervisepäeva “Retk jalgratastel”.
Kavas:
Kell 16.00 kogunemine Puurmani noortekeskuse ette, registreerimine.
Kell 16.10-16.30 soojendusvõimlemine Annela Järviku juhendamisel.
Kell 16.30-18.00 retk jalgratastel (soovitavalt kiiver ja helkurvest) marsruudil Puurmani noortekeskus – Kursi rist – Tammiku – Jõune – Härjanurme – Saduküla kool (21 km).
Kell 18.40-19.00 vahepeatus Saduküla kooli juures, venitus- ja lõdvestusharjutused – Annela Järvik, jook ja terviseamps.
Kell 19.00-20.30 retk jalgratastel jätkub marsruudil Saduküla kool – Pööra – Tammiku – Puurmani noortekeskus (12 km).
Täiendav info: Karmen Allev, telefonil +372 5334 1408.
Tervisepäeva aitavad läbi viia Puurmani Mõisa Sihtasutus, Saduküla Lasteaed-Algkool. Sündmus toimub Jõgeva Maavalitsuse projekti
„Jõgevamaa liikuma“ meetme “Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine” eraldatud vahenditest.
Osalemine on tasuta!
Laupäeval, 26. mail toimub laat ja rahvaüritus Keila kesklinnas. Päeva juhib Tõnu Einasto!
Keskväljaku lava ajakava:
10.00 Keila Linnaorkester
10.15 Linnapea tervitus, Keila päeva avamine
10.25 Päeva tutvustus, reklaam
10.40 Keila linna poistekoor
10.55 Lasteaed MIKI
11.15 Lasteaed SIPSIK
11.35 Lasteaed VIKERKAAR
11.55 Lasteaed RUKKILILL
12.15 A.T.S tantsustuudio
12.30 Flamenco tantsurühm “Camino”
12.40 Kaunid kodud – autasustamine
12.55 Võimlemisklubi „Sistrum„
13.15 Rahvatantsupõimik
13.45 Päeva tutvustus, reklaam
13.55 Bel Canto laulustuudio lastele
14.15 JJ-Street tantsukool
14.30 Sille Krooni Laulustuudio
14.50 Keila Ühisgümnaasium
15.05 Segakoor Noodimurdjad
15.25 Kõhutantsutrupp “Asmarah”
15.45 Keila Koer 2011 autasustamine; Keila Koerasõprade Klubi IPSON esinemine
16.15 Päeva tutvustus, reklaam
16.30 Esineb ansambel Cover Munchies
16.50 A.T.S tantsustuudio
17.10 Ansambel Manipulated Mindz
17.40 A.T.S tantsustuudio
18.00 Rainer Meinarti trummikool
18.15 Sambeat
20.00 Ansambel Regatt
Euroopa päeval 9. mail toimub Brüsselis Euroopa digitaalraamatukogu Europeanat tutvustav üritus, kus osalevad kultuuriminister Rein Lang ja Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti etnograafiline joonistus Eesti Rahva Muuseumi kogust, mis kujutab handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes.
9. mail Euroopa Komisjoni poolt korraldatava Europeana teavitusürituse põhieesmärgiks on tõsta teadlikkust Europeana võimaluste osas ja tutvustada internetipõhisele kultuuripärandile ligipääsu olulisust. Üritusel osalevaid liikmesriikide kultuuriministreid kutsuti üles esitlema üht valitud teost Europeana kogust. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti handi tüdruk traditsioonilistes rahvariietes.
Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Europeana projektis, mille eesmärk on avalikkuse teadlikkuse tõstmine Europeana ja selles leiduva kultuuripärandi kasutusvõimaluste suhtes. Projekt kestab 2014. aasta lõpuni. Europeana on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebiportaal, mis vahendab avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaalseid kogusid. Selles leidub üle 23 miljoni objekti 2200 kultuuriinstitutsioonist. Europeana kaudu muutuvad kättesaadavaks digiteeritud raamatud, maalid, filmid, tele- ja raadiosaated, museaalid ning arhiivide säilikud.
Eesti Rahva Muuseum on oma loomisest peale tegelenud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisega ning kujunenud soome-ugri uuringute rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks. Koostöö Europeanaga võimaldab soome-ugri kultuuripärandi tutvustamist ning kättesaadavaks tegemist rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa selle säilimisele. Soome-ugri uurimissuund on Eesti jaoks läbi aegade oluline olnud. Soomeugrilased paiknevad tohutul alal Obi jõest idas kuni Norra mägedeni läänes. Kuna vaid soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik, on imetlusväärne, et rahvad, kes elavad hajutatult suuremate rahvustega asustatud territooriumil on suutnud alal hoida (kes vähemal, kes suuremal määral) oma keelt, kultuuri ja rahvuslikku omapära.
Eestist osalevad või on osalenud Europeanas projektide kaudu Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum ning paljud teised muuseumid Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanas on kättesaadavad ca 70 000 objekti Eestist. Eesti Vabariik on Kultuuriministeeriumi kaudu alates 2008. aastast Europeanasse panustanud 28 500 eurot. 14 projekti kaudu, milles Eesti mäluasutused osalenud või osalevad, on Euroopa Liit finantseerinud tegevust 1 004 089 euro ulatuses.
Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde raamatu „Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali „Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud DIGARis ja palju muud.
MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi kõigile, kel vähemalt kaamera telefoni peal on. Kasuks tuleb ka natuke kunstilist mõtlemist.
Konkurss ise on lihtne: otsi poes ajakirja “Märka Last”. Sea see huvitavasse kompositsiooni ja tee kas või oma telefoniga kiire klõps. Pärast saada oma pilt meile ajakiri@lastekaitseliit.ee või läbi Facebooki.
Kõik tööd, mis saabuvad hiljemalt 15. maiks meile, lähevad Facebooki keskkonda üles ja kõik ajakirja sõbrad saavad ise välja valida võitja! Parimale pildistajale on auhinnaks kunstialbum “Laps loob maailma: Laps eesti lasteraamatut illustratsioonidel”.
Head klõpsutamist!
Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.
Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.
Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.
Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.
Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.
Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.
Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.
”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.
Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”
Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.
Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja
Laupäeval 19. mail algusega kell 8 toimub Rõuge vallas Sänna külas kevadine juubelilaat. Müügil käsitöö-, aia-, tarbe- ja muud kaubad.
Laadaprogrammis astuvad üles Vastseliina kandi rahvamuusikud. Rahvast rõõmustab Rodeo härg ja pilku hoiavad laadal peal Rõuge priitahtlikud pritsimehed.
Kell 18 toimub Sänna paisjärve kaldal telesaate “Lauluga maale” salvestus koos ansambliga Kukerpillid. Kell 21 algab simman Sänna saalis ansambliga Seelikukütid.
Info ja registreerimine: www.laadale.ee/sanna
Tule kaema või kauplema, laulma või laadaõlut laskma!
Vivian Helekivi
Kui kõik suured külalised on majast lahkunud, algab alles tõeline kino! 19. mail alates kella 20 vaadatakse rannarahva muuseumi kummalisimas ja põnevaimas paigas öökino, süüakse pannkooke, räägitakse kalamehejutte, mängitakse lauamänge ja tehakse palju muud põnevat.
Kaasa võtta magamisvarustus, sest võib-olla jõuab isegi natuke magada. Kummitusekartus koju jätta, kõik kohal olevad kummitused on äärmiselt heatahtlikud! Suure soovi korral võivad liituda ka kõik lapsemeelsed ja lapseohtu lapsevanemad. Ööbimissoovi korral kindlasti eelregistreerimine aadressil: ilona@rannarahvamuuseum.ee, lisainfo telefonil 5622 5061.
Kell 16 muusikakriitik Simon Reynoldsi esinemine ja vestlusring TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Vestlust juhib Tõnis Kahu, esinemine ja vestlus on inglise keeles.
Kell 19 Wolf Biermanni kontsert „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ Tartu Uues teatris. Esineja juhatab sisse akadeemik Peeter Tulviste. Müügil W. Biermanni luulekogud ja CD-d, autor jagab autogramme. NB! Soovitatav on eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee või tel 5340 2168.
Üritused on tasuta!
Laupäeval, 12. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste III etapp „Narva Kevad 2012”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt, üheteistkümnendat korda, Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse ja toetajatega. Esmakordselt on Narva KÕK võistlustel väljas kahe ekipaažiga. Narva rallisprindi etappi valmistavad ette autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendamisel. Narva KÕK-i autospordi ringist osalevad Gleb Bogdanov (Mitshubishi Colt), Narva KÕK-i autoremondi valdkonna spetsialist ja Jan Varkki (Honda Civic), Narva KÕK-i autotehnika eriala 3. kursuse õpilane. 
Traditsiooniline, 2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib Narva tänavaid. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavalt Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš „Rootsi lõvi” juures.
Pärast rallisprindi etappi, kell 14 toimub Joaorus Narva kardiklubi „Klestkart” näidisvõidusõit.
Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.
„Narva Kevad 2012” algab laupäeval, 12. mail kell 11. Võitjate autasustamine toimub finišis, „Rootsi lõvi” juures, pool tundi peale võistluse lõppu, orienteeruvalt kell 14.
Toomas Kään
Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.
Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.
Näitus jääb avatuks 2. juunini.
Rahvusraamatukogu näituste osakond
Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Augusti lõpuni oodatakse ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning tänavuse aasta detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks.
Kultuuripärandi aasta juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks. Aasta raamidesse mahub pärandit tutvustavaid üritusi mälestiste kaitsest kindakirjadeni. Kultuuripärandi aastat koordineerib töögrupp, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad.
Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.
Võrumaa 2012. aasta ema on kolme lapse ema Katrin Parv Varstu vallast.
Katrin Parve kandidatuuri esitas aasta ema konkursile Varstu lasteaed Sipelgas kollektiiv.
„Katrin tegutseb silmapaistvalt oma tööalal lasteaiaõpetaja abina ning oma isiksusega rikastab nii oma kui ka meie lasteaia lapsi,“ märkis Varstu lasteaia direktor Liivi Mõttus.
Katrin on pärit lasterikkast perest, sealt on ta saanud kaasa armastuse ja hoolivuse teda ümbritsevate inimeste suhtes. Ta on alati sõbralik, rõõmsameelne ja väga töökas. Katrin ja Riho Parve pere lapsed on töökad, abivalmid, aktiivsed, head suhtlejad ja tublid õppijad. Raido õpib Vana-Antsla kutsekeskkoolis, Airi ja Kaidi õpivad Varstu keskkoolis.
Katrin Parv on palju lugenud ja laia silmaringiga, teeb alati ettepanekuid, aitab kaasa õppevahendite valmistamisel, ürituste korraldamisel ja uute ideede rakendamisel. Lisaks on tal suurepärane kunstimaitse: valmistab seadeid lauale, aknale, seinale. Kõigile lastele lasteaias jätkub tema armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.
Võru maavalitsus alustas aasta ema aunimetuse välja andmist 2002. aastast. Varem on tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv.
Katrin Parve ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 13. mail kell 16 Võru kultuurimajas Kannel. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esineb Võru meeskoor ja Põlvamaa meeskoor.
Kui leidub keegi, kellel on loomaaialoomadele allapanuks anda saepuru, palun võtke ühendust Monika Lossmaniga loomaaia telefonil 6943 325.
Saepuru peab olema kuiv, puhas, ilma igasuguste lisaaineteta (ei tohi sisaldada liimi, mustust jne). Ei sobi ka liiga peenike saepuru, mis tolmab.
Loomaaed tuleb järele oma transpordiga.
Tartu loomemajanduskeskus kutsub lahkeid inimesi üles annetama lugemisvara loodava suveraamatukogu jaoks. Oodatud on nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud kirjandus (juturaamatud, populaarteaduslikud jm ajakirjad, koomiksid jne), mida suvel võrkkiiges lesides mõnus lugeda oleks.
Suveraamatukogu avatakse 20. mail Antoniuse õues. Raamatuid saab tuua Kalevi 15 esimese korruse fuajeesse (avatud E−R 10−17.30, L 10−16) ning Antoniuse õue meistrite maja fuajeesse (Lutsu 3, T−R 12−18).
Kui oled Pärnu linna või maakonna elanik, külaline või ettevõtja (juriidiline isik), siis osale küsitlusel, mille eesmärk on teha järeldusi erinevate huvigruppide seisukohtadest enne võimalikku öörahu alguse pikendamist.
Erinevad ettevõtjad on teinud linnale ettepaneku pikendada väliürituste kestust kesklinnas ja rannarajoonis ning nihutada öörahu algust kaheksal nädalavahetusel juuni ja augusti vahel (23. juuni-11. august) hilisemaks. Need on 15 reede ja laupäeva ööd, mil öörahu kestus oleks tavapärase kella 24-6 asemel kella 2-6ni.
Küsitlus on anonüümne.
Palun vasta sellele küsitlusele kui oled linna või maakonna ELANIK.
Palun vasta sellele küsitlusele, kuid oled linna või maakonna SUVEKÜLALINE.
Palun vasta sellele küsitlusele, kui oled linna või maakonna ETTEVÕTJA (juriidiline isik).
NB! Varjatud valimi püüdmiseks kasutatakse n-ö lumepallimeetodit. Palun edasta nende küsitluste lingid ka oma tuttavatele, jaga Facebooki seinal jne!
