Luke mõis kutsub emale kingitust meisterdama

Luke mõis kutsub pühapäeval, 29. aprillil kella 12-16 Luke mõisa kärnerimajja emale või vanaemale ise kingitust valmistama. Luke mõisas valmistatud kingitustel on oma hõng ja hing.

Töötubades tehakse siidisalle, süstikpitsis ehteid (võimalus õppida süstikpitsi tegemist), tasse ja erinevaid ehteid. Kingituste valmistamine on tasuline. Oodatud on täiskasvanuid ja suuremad lapsed. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.

Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.

Lisainfo www.lukemois.ee

Teisipäeval on Matsalu filmifestivali viimane õhtu Tartus

Tartu Keskkonnahariduse Keskus esitleb teisipäeval sel hooajal viimast korda Matsalu IX loodusfilmide festivali parimaid filme. Esimeseks filmiks on “Ida-Scheldt. Allveeavastused, mille režissööriks on hollandlane Edward Snijders. Film on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb. Film pälvis festivali kiituskirja.

Teiseks selle õhtu filmiks on režissöör Herbert Ostwaldi “Pätt-paavianid: ahvivalve Lõuna-Aafrikas”. Film jälgib Kaplinna ahve, kes varastavad käekotte, murravad sisse autodesse ega karda inimest. Kaplinnas on asutatud lausa eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda.

Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas mullu 14. – 18. septembril. Filmid võistlesid eelmisel kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Selleaastane festival toimub 12.-16. septembrini.

Sadakond võrukat õppis ungari tantsu

Ungari tantsutuba

Ligi sada tantsuhuvilist lustis Võrumaal Puigal toimunud XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutoas, kus oma maa rahvatantse õpetas juba varemgi Eestit külastanud folgiansambel  Csürrentő. Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest. Ansambel esitas peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Puigale olid kogunenud ungari tantse õppima kohalikud rahvatantsurühmad, kes samal õhtul tegid ka ühisproove suviseks Võrumaa tantsupeoks. Palju oli huvilisi ka kohalike pillimeeste ja lihtsalt uudishimulike hulgas.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisas ta.

Kolmas festivalieelne tantsutuba toimub maikuu teisel poole.

 

Algab raudteeohutuse kampaania „Tunne vastast“

Homme algab üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama.  

„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ ütleb MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija ja rongi-sõiduki kokkupõrkeid 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi.“

Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.

„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.

Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.

Karu seikles Pirital

Päästeamet sai täna hommikul mitu teadet, et Tallinnas Pirita linnaosas on nähtud karu. Pärastlõunaks karu otsingud Pirital lõpetati, kuid inimestel palutakse endiselt olla ettevaatlik. Karu nähti viimati enne kella 12 Pirital Mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti ei ole tulnud rohkem teateid hädaabinumbrile.

Siiski palub Päästeamet inimestel olla tähelepanelik. Karu märgates tagage esiteks enda ohutus ja seejärel teatage looma täpne asukoht ja liikumissuund hädaabinumbrile 112. Karu otsimisega tegelenud päästjad, politseinikud ja jahimehed jäävad reageerimisvalmidusse.


	


	
	






	
	

		
Heino Kasesalu sai metsanduse elutööpreemia
	


	

		
Heino Kasesalu Postimees/Scanpix


Eesti Metsaselts kuulutas välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.


Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö “Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes” ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal.

Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.


Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.

Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.

Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.


Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.

Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.

Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.

Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.

	


	
	










	
	

		
Tallinnas toimub heakorrakuu
	


	

		
2012. aasta heakorrakuu toimub Tallinnas 14. aprillist kuni 12. maini 2012.


Selle aasta heakorrakuu lööklauseks on „Lööme linna läikima!“. Eesmärgiks on teha pealinna puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks ehk 15.maiks.


Linnaosade heakorrakuu sihid:


Haabersti − „Kergliiklusteed ja nende ääred kord


Kesklinn − „Hoovid roheliseks!”

Kristiine − „Aed linna südamesse!”

Lasnamäe −„Tühermaad puhtaks!”

Mustamäe − „Juubeliks lilleliseks!”


Nõmme − „Rohealad puhtaks!”

Pirita − „Piirdeaiad korda!”

Põhja-Tallinn − „Mereääred ja rannad puhtaks!”


Heakorrakuu eesmärk on linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, linnaosavalitsustega, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega, linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse, linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, “Heakorra ABC” infovoldiku, erinevate ürituste jms kaudu.


Lisainfo ja üritused Tallinna koduleheküljel.

	


	
	






	
	

		
Tartus näidatakse Matsalu 9. Loodusfilmide Festivali parimaid filme
	


	

		
Matsalu 9. Loodusfilmide Festivali parimad filmid: selle hooaja viimane filmiõhtu!


Ida-Scheldt allveeavastused/ East Scheldt, Discovery Underwater


Režissöör Edward Snijders (Holland, 26 minutit).


Festivali kiituskiri.


Fim on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65-st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb.


Pätt-paavianid – ahvivalve Lõuna-Aafrikas


Režissöör Herbert Ostwald (Saksamaa, 52 minutit).


Nad varastavad käekotte, murravad sisse autodesse, ei karda inimest. Kaplinna Lauamäe viimased paavianid on saanud tõeliseks nuhtluseks. On tulnud asutada koguni eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda. Samas tehakse ka turistide hulgas selgitustööd ahve ei tohi toita….


Pilet: 2 eurot ja 1 euro (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Tartu


Loodusmaja õpilastele tasuta.


Festivali asutajad: Lihula vald, Eestimaa Looduse Fond, Matsalu Rahvuspark, Lihula Kultuurimaja. 9. Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas 14. – 18. septembril 2011. Filmid võistlesid eelmisel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ja “Inimene ja loodus”. Festivali eesmärk on tutvustada ning tunnustada uusi loodusfilme ja nende tegijaid, soodustada loodusfilmide levi ning tutvustada looduslähedast ja säästvat elulaadi.


Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee


Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme vaatama ei jõudnud.


Lisainfo Tartu filmiõhtute kohta: www.teec.ee, Anneli Ehlvest tel 736


1693, 53 442 160.


 

	


	
	










	
	

		
Metsabuss viib pärandkultuuripäevale
	


	

		
5.mail toimub Oandu looduskeskuses Pärandkultuuripäev „Metsas on peidetud varandus, see on eelmiste põlvede pärandus.”


Metsapealinnast Rakverest toob rahvast metsa RMK Metsabuss, mis väljub 5. mail kell 10.00 Aqua Spa parklast. Metsabussile tuleb kindlasti end ette registreerida aadressil www.rmk.ee/loodusegakoos  või telefonil 676 7010.


Palume end registreerida ka oma transpordiga tulijatel, et teaksime teile bussiekskursioonile koha varuda.


Päeva avamine on Oandu looduskeskuse peahoone ees kell 11.00.


Kell 11.30  sõidetakse 1,5-tunnisele pärandkultuuri bussiretkele pikkusega ~15 km ja tehakse bussist jalgsiretki Laevapõhja allikale, tõrvaahju varemetele, Esku kabeli juurde ja vana aja metsateaduse avastuste jälgedesse. Jalgsi läbitakse kokku umbes 2,5 km.


Kes ei soovi bussiretke ette võtta, saab samal ajal matkata koos juhendajaga pärandkultuurirajal.


Oandule tagasi jõudes näeme Võsu Rahvateatri esituses lühinäidendit „ Päev metskonnas anno 1927″.


Peale näidendit  pakume taimeteed, saab pidada väikese pikniku ja nautida kaasavõetud einet.


Siis saab igaüks valida kolme erineva töötoa vahel, kus meisterdatakse puust ja muust. Meisterdamisvahendid ja tööriistad looduskeskuse poolt, igaüks saab oma töövilja koju kaasa. Kell 14.00, 15.00 ja 16.00 on võimalus koos juhendajaga tutvuda looduskeskuse hoonete ja väljapanekutega ning uurida kevadist Taimetarga rada. Looduskeskuse saalis saab  vaadata filme ajaloost ja loodusest ning päevakohast näitust vanadest asjadest ja kirjavarast.


Tagasi Rakveresse väljub Metsabuss kell 17.00.


Kogu päev on osalejatele tasuta.

	


	
	






	
	

		
Karlova Selts kutsub Karlovas kergelt liikuma
	


	

		
Karlova Selts palub karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel.


Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Tänavatel liigutakse ühest kohast teise, käiakse jalutamas kahe- ja neljajalgsete sõpradega, vesteldakse naabritega, mängitakse, joostakse ja sõidetakse jalgrattaga. Kui hästi me end tänaval tunneme sõltub tänavaruumi kvaliteedist – kõnniteede laius ja siledus ning takistuste olemasolu, aga ka sõidukite liikluse hulgast ja kiirusest tänaval. Sellest sõltub müra, heitgaasid ja liiklusturvalisus tänaval. Selleks, et mootorsõidukite liiklust linnatänavatel hoida võimalikult väiksena on oluline tõsta tänavaruumi kvaliteeti kergliiklejate jaoks.


“Palume karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel. Laekunud ettepanekud edastatakse Tartu linnavalitsusele ja volikogule”, kirjutatakse kodulehel. Karlova Selts koos Eesti Rohelise Liikumisega seisavad selle eest, et tõstatatud probleemid ka lahenduse leiaksid. “Palun vastake 6-le küsimusele Karlova liikluskorralduse kohta ja andke oma hinnang mõne Karlova tänava või marsruudi kvaliteedi kohta jalakäija seisukohast.”




Küsimustiku ning lisainfot leiab siit.

	


	
	






	
	

		
„Aasta Suurpere“ konkurss ootab kandidaate
	


	

		
Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ootab kuni 6. maini kandidaate aunimetuse „Aasta Suurpere“ konkursile, mille võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval.


Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK ASi poolt kolmandat aastat välja antava „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Kandidaate „AastaSuurpere” konkursile saab esitada BIGBANKi internetikeskkonnas. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.


„Aasta Suurpere“ aunimetus kuulutatakse välja 12. mail ELPLi liikmetele mõeldud Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Aunimetuse saanud perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot. Suurperepäev on ELPL-i liikmetele tasuta.


Aunimetuse „Aasta Suurpere“ väljaselgitamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Lasterikaste Perede Liidu 3 juhatuse liiget, ürituse patroon Kaire Vilgats ja BIGBANKi esindaja.


Möödunud aastal pälvis „Aasta Suurpere“ tiitli viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. „Žürii valis võitjaks perekond Mäe seetõttu, et tegemist on aktiivse ja tööka suurperega, mille liikmed tegelevad põnevate huvialade ja spordiga ning käivad koos matkamas,“ kirjeldas ELPL-i president Aage Õunap.


Lisaks „Aasta Suurpere“ konkursile on käimas kollaaživõistlus „Minu Pere“, mis kutsub peresid üles valmistama põnevaid kollaažitöid. “Minu Pere” kollaaže saab esitada 29. aprillini ning võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.


Tänavu juba kaheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja kolmandat korda välja kuulutatav aunimetus „Aasta Suurpere“ toimub paralleelselt Eestiga ka Lätis ning Leedus.


Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.

	


	
	










	
	

		
Ukraina nüüdiskunsti näitus jõudis Rahvusraamatukokku
	


	

		
Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatakse 24. aprillil kell 16 näitus “Ukraina nüüdiskunst”. Näitusel on eksponeeritud Valentõna Kozjari, Natalia Makejeva, Igor Prokofjevi ja Marina Skarupa maalid ning Volodõmõr Zuraveli skulptuurid. Kõik kunstnikud on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel üle maailma.


    

  • Valentõna Kozjar juhib meid projekti “Linn N” töödega elegantselt isikute ja esemete maailma, mis küll veel säilitab materiaalse kuju, kuid on juba muutumas abstraktseks.
    • 

  • Natalia Makejeva ütleb oma pildiseeria “Linna kaleidoskoop 2012” kohta: “Linn on avalike suhete areen, kus peegeldub elanike meeleolu ja kust ammutatakse jõudu. Igal linnal on oma struktuur ja kordumatu iseloom.”
    • 

  • Igor Prokofjev on osalenud rahvusvahelistel näitustel Kiievis, Moskvas, Berliinis, Atlantas, New Yorgis, Edinburghis.
    • 

  • Marina Skarupa “Ära karda / ära nuta” seeria visuaalseks aluseks sai laste kritselduste ning “täiskasvanute maalikunsti” ärritav segu.
    • 

  • Skulptor Volodõmõr Zuravel on ukrainlastele väga olulise skulptuuri “Vennad Klitskod”(2011) autor. Skulptuur oli autori kingitus poksimeistritele Vitali ja Vladimir Klitskole nende auhindade eest maailmameistrivõistlustel. Näitusel on aga tema kujudeseeria tingliku nimetusega “Inimpuud”.
    • 



Näituse vahendas Ukraina Suursaatkond Eestis koostöös Ukraina firmaga ART-prospekt.ua LTD.

Näitus jääb avatuks 16. maini.


Olete oodatud!

	


	
	






	
	

		
Ruusmäel jahitakse taas peidetud aardeid
	


	

		
Volbriöö lähenedes lendavad kõik nõiad jällegi Ruusmäele Rogosi mõisasse aaretejahile. Osalemiseks pane kokku neljaliikmeline võistkond. Võisteldakse kahes vanuseklassis.


Esmaspäeval, 30. aprillil antakse stardipauk aaretejahile kell 19. Võistlejatel tuleb kohal olla kell 18.30.


Registreerimine ja info telefonidel +372 5814 2071 (Kerli) või +372 5804 8817 (Leesi). Registreerimine lõpeb 29. aprillil kell 14. Kiirustage, sest võistkondade arv on piiratud!  Vingeima välimusega nõidadele eriauhind!


Kell 20 jätkub õhtu Ruusmäe rahvamajas, kus pidu teeb Tauri Anni. Pilet 3 € (aaretejahil osalejatele prii sissepääs). Laudade broneerimine tel +372 516 5728 (Sirje). Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik. Tule sinagi, sest 1. mai on vaba päev!


Eelmise aasta aaretejahi pilte saab vaadata Haanjamaa Elu Facebooki lehelt!


Korraldaja: MTÜ Ruusmäe Noorteklubi

Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Haanja Vallavalitsus, Rogosi mõisa köök


 

	


	
	






	
	

		
Meremäel toimub emadele ja vanaemadele pühendatud roosipäev
	


	

		
12. mail toimub Võrumaal Meremäe koolimajas emadele ja vanaemadele pühendatud roositeemaline ideepäev, kus saab näha suurt roosiliste tööde näitus-müüki ja töötubasid, roosiliste patjade konkurssi (kodus valminud padjad), muusikalisi-sõnalisi tervitusi (kõik võivad üles astuda).


Oma töid näitama, müüma ja ostma on oodatud kõik käsitöö- ja roosihuvilised. Oodatud on roosid käsitööpärandist, sitsi-ja siidiroosid, klaasi-ja raudroosid, puu-ja luuroosid, maalitud ja voolitud roosid, lapi-ja villaroosid jne. Muidugi ka päris roosid ja roosikohvikud!


Ajakava:

Kell 9 – näitus-müügi, padjakonkursi tööde ja töötubade ülespanek.

Kell 12 – roosipäeva avamine, tervitused, töötubade avamine.

Kell 15 – kokkuvõtted padjakonkursist.

Kell 18 – roosipäeva lõpuring.


Info tel  5567 7256 (Sirje), e-postil sirpak@gmail.com.


Korraldavad: Meieselts Meroos, Meremäe kool, Meremäe kultuuriühing, Meremäe noortekeskus, Vastseliina käsitööühing, Seto käsitüü kogo.

	


	
	






	
	

		
PRIA: Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringutoetusteks 12,9 miljonit eurot
	


	

		


Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 289 mikropõllumajandusettevõtjale lõppenud taotlusvooru eelarve ulatuses kokku 12,9 miljonit eurot investeeringutoetusi.


Möödunud aasta lõpus toimunud meetme “Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus” taotlusvoor oli käimasoleval maaelu arengukava programmperioodil juba viies. Alates 2008. aastast on PRIA selle meetme raames määranud toetusi üle 87 mln euro ja välja maksnud üle 67 miljoni. “Eesti põllumees on väga uuendusmeelne ja soovib investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse, seetõttu on meede populaarne ja tulemused väga oodatud,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal.


Toetuse saamiseks esitati seekord kokku 599 taotlust üle 25 mln euro saamiseks. Et toetuse-soove oli eelarvest rohkem, toimus toetusesaajate väljaselgitamine projektidele määruses sätestatud kriteeriumide alusel hindepunkte andes. Paremusjärjestus kujunes nii, et toetuse saamiseks oli vaja koguda vähemalt 51,14 hindepunkti.


Kõige rohkem toetust määrati masinate ja seadmete ostuks (üle 1100 objekti, ligi 8,5 mln eurot), lisaks 160 traktori soetamiseks. 26 ettevõtjat ehitavad või rekonstrueerivad kuivateid, kartuli- ja viljahoidlaid, 25 soetavad viljapuude, marjapõõsaste istikuid ja maasikataimi, 23 ostavad mesitarusid ja muud mesindusinventari. Arvukalt esitati sealhulgas koostööprojekte – neid laekus 94 ja toetus määrati 48-le summas 5,3 mln eurot. Koostööprojektides oli kulutuste sisuks valdavalt masinate ja seadmete ühine soetamine: traktorid, niidukid, külvikud, haagised, laadurid, kombainid jne. Planeeritud investeeringute maksumusest katab toetus 40-60%. Koos kohustusliku omaosalusega on investeeringute maht ligi 26 mln eurot.


Täpsemat infot ning andmeid juriidilistele isikutele määratud toetuste kohta võib näha PRIA kodulehelt (vt MAK meetme 1.4.1 info 2011 taotlusvooru kohta) ning toetuste veebikaardilt kodulehe rubriigis “Teadmiseks”.



	


	
	






	
	

		
Heakorra talgud Tudus
	


	

		
Foto: Kampaania Teeme ära 2011 Vinni vallas - maanteeäärse kuuseheki taastamine talgute korras. Autor Anti Ronk


Eelmisel aastal istutati Vinni vallas kampaania “Teeme ära 2011” raames sadakond meetrit teeäärset kuusehekki. Parimat teeäärset tuisutõket ja lumepüüdjat taastati koos “Virumaa Teed” spetsialistidega.


Laupäeval, 28. aprillil 2012 algusega kell 9 toimuvad Vinni vallas Tudu alevikus taas heakorra talgud!


Kogunemine Tudu Rahvamaja juures. Selga tööriided ja kätte töökindad! Peale tööd saab suppi ja kasutada Tudu sauna!


MTÜ Tudu Haridus- ja Spordiselts

Info tel +372 527 3874

	


	
	






	
	

		
Tartu Jooksumaratoni juubeliüritused avab retrostiilis ühistreening
	


	

		
Foto: SEB 29. Tartu Jooksumaratoni ühistreening, autor Tarmo Haud


Tänavu tähistab SEB Tartu Jooksumaraton juba 30. toimumiskorda, mis tähendab, et jooksumaraton on oma ajaloo jooksul rõõmustanud mitmeid tuhandeid osavõtjaid ning teeb seda kindlasti ka edaspidi.


Esimene juubeliüritus leiab aset juba 23. aprillil, kui toimub SEB 30. Tartu Jooksumaratoni ühistreening. Neljandasse kümnendisse sisenemine on auasi ja piisav vanus meenutamaks oma nooruspõlve, mistõttu ongi SEB 30. Tartu Jooksumaratoni ühistreening retrostiilis!


SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu innustab kõiki ühistreeningul osalema: „Juba 6. korda toimuv ühistreening on kujunenud aastatega jooksumaratoni programmi üheks lahutamatuks osaks. Just see ettevõtmine on paljudele jooksusõpradele esimeseks kogunemiseks kevadel – tehakse ühiselt plaanid järgmiste nädalate treeninguteks, kutsutakse kaasa ka sõbrad, kes veel kõhklemas, kas osaleda maratonil või kes pole veel treeninghooajale hoogu sisse saanud. Usun, et selle aastane juubelimaraton saab olema eriline ning kindlasti muudavad meeleolukad retrostiilis kostüümid sinise esmaspäeva jooksusõpradele vägagi värvikirevaks!“


Ühistreening on mõeldud kõikidele, kes soovivad enne 13. mail toimuvat jooksumaratoni põhipäeva rajaga tutvust teha, neile, kes pole veel otsustanud läbitava distantsi pikkust, kõigile neile, kes veel kõhklevad, kas maratonist osa võtta või mitte ja loomulikult kõigile neile, kes tunnevad jooksmisest niisama mõnu! Jooksmine on heaks võhmatreeninguks ja vormi testimiseks ka kõikidele neile, kes valmistuvad hoogsalt Tartu Rattaralliks.


Jooksumaratoni ühistreeningu start ja finiš on Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses, distantside pikkused on 10 ja 16 km. Start antakse kell 18.30 ning finiš on avatud kella 20.30ni. Jooksusõbrad viib kohale tasuta buss, mis väljub Vanemuise teatri alumisest parklast  stardipaika kell 17.30 ja toob soovijad kell 20.30 Tartusse tagasi.


Ühistreeningul osalemine on tasuta ja etteregistreerimine ei ole vajalik. Rajal pakutakse spordijooki ja finišis ootab kõiki osalejaid kuum tee. Lisainfo SEB 30. Tartu Jooksumaratoni kohta leiab www.tartumaraton.ee.

	


	
	






	
	

		
Tervisekõnd läbi vanalinna
	


	

		
Tule osale tervisekõnnil ja ole eeskujuks, juhtides tähelepanu tervislikele eluviisidele!


Kõnnime koos Euroopa päeva puhul läbi vanalinna uuenenud mereääreni Lennusadama juures ning tagasi (umbes 6 kilomeetrit) ja tõestame, et ka linnas saab teha mõnusa ja tervisliku jalutuskäigu.


Tänavune Euroopa päev on pühendatud tegusale vananemisele. Kutsume oma eeskujuga näitama, et hea tervis tagab hea elu nii noores kui kõrges eas. Tervisekõnni patroon on armastatud ja särav Katrin Karisma-Krumm, kes on ühtlase tänavuse aktiivsena vananemise aasta saadik. Kõnnil osalevad ka teised tuntud inimesed, kes praegu jäägu veel üllatuseks.

Kuidas osaleda?

Registreeru kõnnile Käi Jala! koduleheküljel. Hilinejaid registreerime ka Vabaduse väljaku tervisetelgis samal päeval alates kell 10 hommikul.


Eriti ootame tervisekõnnile paarikaupa, osalejaid koos vanemate või vanavanematega või siis vastupidi – laste või lastelastega. Ent registreeruda saab ühekaupa ning kaaslasega osalemine pole sugugi kohustuslik.


Ühisstart toimub Vabadusel väljakul, 12. mail kell 12.00.


Kõnd on osalejatele tasuta ning ajavõtuta.


Rada viib läbi vanalinna, teekonnale jäävad mitmed saatkonnad ning kultuuriesindused. Teekonna pöördekoht on värskelt külastajatele avatud Lennusadama vesilennukite angaaride juures.


Kõnnil osalejate vahel loositakse välja auhinnad!

Nõuandeid kõnnile tulijale: riietu mugavalt ja ilmale vastavalt – kevadine ilm võib olla salakaval. Palava ilma korral võta kaasa veepudel. Rajal on ka põnevaid peatusi, nii et võta aega selleks, et rahulikult kõik läbi proovida.

Kohtumiseni!

Käi Jala! Tervisekõnni meeskond

	


	
	






	
	

		
Erametsapäeval tunnustati tublisid töötajaid ja häid koostööpartnereid
	


	

		
Eile, 19. aprillil toimus Tartus Maamessi raames traditsiooniline erametsapäev. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe ja Erametsakeskuse juhtide vastuvõtul avaldati tänu tublidele ametnikele ja koostööpartneritele.


Tänavu anti esmakordselt üle tänukiri “Metsanduse aasta tegu 2011”. Erametsandusorganisatsioonide tunnustuse sai keskkonnaminister Keit Pentus, kes on tulemuslikult seisnud metsaomanike huve arvestava tulumaksuseaduse muudatuse eest. Erametsa sõbra tiitli pälvis Vara Saeveski – firma on oma puiduvarumispoliitikas suhtunud soosivalt väikemetsaomanike puidu turustamisse. Tubli erametsanduse tugiisik on Olavi Udam, kes lisaks metsaomanikele asjatundliku abi osutamisele suudab hästi tegeleda mitme teemavaldkonnaga. Tubli Erametsakeskuse töötaja on Mart-Ants Pavelson, keda hinnatakse kui väga usaldusväärset ja abivalmis kolleegi. Tubli ajakirjanik on “Äripäeva” toimetaja Ain Alvela, kes orienteerub väga hästi aktuaalsetes metsandusteemades ja esitab asjatundlikke küsimusi. Tubli riigiametnik on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp, keda metsaomanikud tunnustavad hea infovahetuse ja sisukate koolituste eest. Tubli majanduskoostöö edendaja on Iisaku metsaühistu spetsialist Mikk Värimäe, kes aitab väikemetsaomanikel edukalt korraldada metsa majandamist. Tugisüsteemi tubli koostööpartner on Üve Niilo. Keskühistu Eramets spetsialist on tuntud kui korrektne ja pühendunud töötaja, kes hoiab dokumendid alati korras.