Külauudised

Suitsusaunapäev tuleb 27. novembril Pokumaal

Pokumaa suitsusaun suvel. Foto: Toomas Kalve

Sellesügisene suitsusaunapäev tuleb 27. novembril Urvaste kihelkonnas Pokumaal Padasoomäe talus algusega kell 14.00.

Päeva peateemaks on suitsusaunapärandi edasiandmine lastele ja noortele, aga juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud sündmustest: Haanjamaa suitsusaunanädalast, saunapäevadest Eesti Vabaõhumuuseumis ning Hiiumaal, rahvusvahelisest saunakongressist, kevadel Moostes olnud saunaehituse kursustest, aasta jooksul valminud sauna-kaupadest ning meenetest.

Pikemalt kõneleme, kuidas anda Vana-Võromaa koolides ja lasteaedades lastele teadmisi suitsusaunakommetest. Tänased lapsed on tulevikus meie tavade jätkajad, kuid sugugi kõigil lastel ei ole peres suitsusauna ega kokkupuutumist saunkombestikuga. Kuulame õpetajate mõtteid ja praktikaid ning arutame, kuidas lapsed saaksid saunaga tuttavaks.

Saunapäeval köetakse ka saun, sest on neljapäev ja Võromaa kombestikus on see nädalapäev laupäeva kõrval olnud saunapäevaks. Lõunapaiku kütte pandud sauna juurde tehakse lühike tutvumisretk enne tubaste juttude algust. Õhtul, peale arutuste lõppu saavad päevast osavõtjad saunas käia.

Saunapäevale on oodatud suitsusaunahuvilised üle Vana-Võromaa. Osavõtusoovist palume korraldajatele eelnevalt teatada. Päeva kava ja kutse leiab suitsusauna kodulehelt www.savvusann.ee

Suitsusaunapäev saab teoks Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, Pokumaa SA, Sann ja Süük MTÜ, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.

Täiendav info ja osalemisest teatamine:
Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24, kylli.eichenbaum@gmail.com
Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341, eda.veeroja@gmail.com

Rakvere Teater tähistab rahvusvahelist armukeste päeva esietendusega

Hetk etenduselt "Maalermeister". Foto: Rakvere Teater — Hetk etenduselt “Maalermeister”. Foto: Rakvere Teater

Rahvusvahelisel armukeste päeval, 21. novembril jõuab Rakvere Teatri suures saalis lavale parimas inglise stiilis komöödia “Maalermeister”. Liisa Aibeli, Ülle Lichtfeldti ja Tarvo Sõmeri kehastatavad Marcia, Walter ja Jane annavad nõu, kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla. Või mitte petta ja hoida suhted korras?

Kus tegijaid, seal nägijaid. Nii on ka selles loos – ühes kohvikus nähakse üht naist ja üht meest toredasti aega veetmas. Ainult et see naine pole selle mehe naine ja nägijate seas on lahkeid inimesi, kes mehe abikaasale nähtust teada annavad. Ja siis läheb andmiseks – petetud naine tahab oma mehe armukese abikaasale petmisest rääkida, armuke ei taha, et tema abikaasa petmisest teada saaks. Õnneks on käepärast harrastusnäitlejast maalermeister, kes teab, et kõike saab varjata, kui vaid õiget tooni kasutada. Ja tema paletil on mangokollase ja trafalgari sinise kõrval ka Shakespeare’i tegelased ja majaperemehe peentriibuline ülikond.

Remontilise komöödia lavastajaks on Gerda Kordemets ja loo autoriks Donald Churchill. Säravad seitsmekümnendad on lavale kujundanud kunstnik Eugen Tamberg. Liikumisjuht on Laine Mägi.

NB! Rakvere Teater ei propageeri mingil moel petmist ega armukeste pidamist. Antud situatsiooni tekkimisel järgida deviisi „suhted korda!“.

Allikas: Rakvere Teater

Sleepwalkersi festival viib parimad lühifilmid üle Eesti

Täna algava Rahvusvahelise Lühifilmide Festivali Sleepwalkers lühifilmid linastuvad esimest korda lisaks Balti Filmi-ja Meediakoolile Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Valga Gümnaasiumis, Viljandi Gümnaasiumis ja Jõgeva Gümnaasiumis.

“Meil on hea meel, et Eestis leidub nii mitmeid koole, kes meiega sarnaselt mõtlevad ning soovivad häid lühifilme ka oma õpilastele tutvustada,” sõnasSleepwalkersi festivali juht Martin Ruus. Ta lisas: “Meile kui uneskõndijatele, meeldib mõelda, et lühifilmid on unenäod, mis kestavad minutist kuni paarikümneni ja võivad sisult väga erinevad olla, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate ja ebareaalsete patoloogiliste seisunditeni.”

15. Sleepwalkersi festivali kavas on Oscari laureaat ning Veneetsia, Toronto, Edinburgh´i ja Encounters festivalide võitjad. Lisaks tuleb ekraanile palju tudengifilme ja esilinastub Kadri Kõusaare “Auster” ning Martti Helde “Superbia”.

18.-22.11 toimuv Sleepwalkers on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival, mis tunnustab ja teeb sügava kummarduse kõikidele lühifilmitegijatele, kes on oma “unenäod” suurele ekraanile toonud.

Festivali keskus on Tallinna Ülikooli linnakus paiknev BFMi maja Nova ja kino SuperNova. Tule festivalile ja saa osa 200 erinevast rahvusvahelisest “unenäost”, millest valib rahvusvaheline zürii festivali lõpuks välja parima. Kõik koolide linastused on tasuta.

Lisainfo www.swff.ee, http://www.swff.ee/sundmused/sleepwalkers-ttu-kinos/

Allikas: Rahvusvaheline Lühifilmide Festival Sleepwalkers

KÜSK kutsub vabaühendusi kogemuspäevale

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke 2. detsembril MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimuvale KÜSKi Kogemuspäevale.

Kogemuspäev on teist aastat järjest toimuv vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke kokku toov üritus, kus koos vaadatakse tagasi erinevatele kodanikuühiskonna arendamiseks korda saadetud ettevõtmistele, jagatakse neist omandatud kogemusi ning suunatakse targemaks saanuna pilk tuleviku poole. Selgi korral on peaesinejateks KÜSKist viimase kahe aasta jooksul toetust saanud vabaühendused. Neil kõigil on erinevad lood rääkida, kuid üks, mis neid ühendab, on uut viisi tegutsemine oma eesmärkideni jõudmise nimel.

Kogemuspäev toimub 2. detsembril, Tallinnas, MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kell 11-17. Päeva jooksul toimuvaid arutelusid juhib ja aitab kokku siduda Hannes Lents.

Oma uuenduslikest ettevõtmistest räägivad tublid noorteühendused, nagu kevadel TEDx Lasnamäge korraldanud MTÜ Noored Ühiskonna Heaks, edukad kogukonnaelu edendajad nagu Raplamaa Noored ja Kolgaküla selts ja paljud teised julgelt tulevikku vaatavad vabaühendused. Kõik esinejad, nende teemad ja täpne päevakava on leitav http://www.kysk.ee/ootame-koiki-2-detsembril-kuski-kogemuspaevale .

Registreerida saab siin kuni 24. novembrini või kuni kohti jätkub.

Kõik vabaühendused, aktiivsed kodanikud ja muidu huvi tundjad on oodatud saama väärt kogemuste võrra rikkamaks!Veel on jäänud kaks nädalat, et esitada oma suurejooneline kodanikuühiskonda arendava sündmuse taotlus KÜSKi suursündmuste konkursile. Selle raames toetame vabaühendusi arendavaid ja kodanikuühiskonna traditsioone edasikandvaid üle-eestilise mõjuga tegevusi – nt konverentse, arendus- ja tunnustusüritusi, jmt. Küll aga pole see konkurss mõeldud valdkondlike ega ka ühekordsete ettevõtmiste toetamiseks.

Allikas: KÜSK

Üle-eestiline Ühisnädal saab hoo sisse Tartus

19. novembril toimub Tartus AHHAA teaduskeskuses konverents “Kust tuleb kogukonnatunne?”, mis lükkab hoo sisse 24.-30. novembrini toimuvale üle-eestilisele Ühisnädalale.

Kodanikuühenduste tegemisi ja koosloomist tutvustav konverents keskendub inimestele, kes kogukonnatunnet loovad ja pakub lahendusi, kuidas ka teised seda paremini luua saaksid.

Avakonverentsi korraldaja Kadri Pau Tartu Ärinõuandlast lausus, et konverentsi esinejateks on inimesed, kes on toonud Eestis kogukonnatundesse positiivseid muutusi. “Meile tuleb rääkima koorijuht Hirvo Surva sellest, millist rolli mängib laulupeo-liikumine noorte arendamisel headeks kodanikeks ning kuidas see aitab kaasa kogukonnatunde loomisele. Samuti arutatakse, kas linnakool võib olla kogukonnakool ning sellest kõneleb Aune Valk Karlova seltsist. Äri poolelt avab kogukonnatunnet jäätisebrändi La Muu omanik ja looja Rasmus Rask. Usun, et tuleb tore ja uudsete mõtetega päev,” sõnas Pau. Ta on veendunud, et päeva lõpuks leiab igaüks ka kogukonnatunde üles.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Konverentsi päevakava ja lisainfo: www.uhisnadal.ee

Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine

Tarmo Kohv, Künter Pedosk ja Erich Palm.

Täna kohtusid Viljandi maavalitsuses vastse maavanema Erich Palmiga Politsei Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv ning Viljandi politseijaoskonna värske juht Künter Pedosk, et ühiselt arutada piirkonna turvalisusega seonduvaid päevakajalisi teemasid ja valdkondi.

Prefekt Tarmo Kohv tutvustas 1. oktoobrist tööle hakanud politsei uue struktuuri eesmärke ning tõi näiteid maakondliku tasandi tugevnemise kohta. “Praegu süsteemis toimuvad muutused võimaldavad inimeste jaoks menetlusprotsessi mugavamaks muuta. Turvalisus ei võrdu politsei, vaid on politsei ja kogukonna koostöö. Ennetustegevus on ikkagi peamine võimalus kuritegevust ohjeldada. Enamasti nähakse omavalitsustes läbi sotsiaaltöö või haridusasutuse probleemkohti esimesena ning ka esimesed ennetustöö võimalused on seal. Samas soovin julgustada ja valehäbi tundmata kahtluse korral politseiga suhelda. Midagi ei pea viltu olema, et meiega suhelda,” rääkis Kohv. Loe edasi: Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine

Eesti koolinoored tegid 38 lühifilmi maaelust

Teist aastat järjest toimuvale kooliõpilastele suunatud lühifilmide konkursile “Ükskord meie külas 2” esitati kokku 38 lühifilmi, mis avavad noorte nägemust elust maapiirkondades. Võidufilm kuulutatakse välja 22. novembril kell 16.00 Coca-Cola Plaza 9. saalis toimuval autasustamisel.

“Meile on laekunud väga kirev valik lühifilme, kus on nii humoorikaid kui ka mõtlemapanevaid, ilusaid filme,” ütles JustFilmi juht Mikk Granström. “Noorte huvi filmitegemise vastu on aasta-aastalt suurenenud ja tänavusel konkursil on seda näha ka filmide kvaliteedis. Esitatud tööde seas on mitmeid väga hästi teostatud filme.”

Filme hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Justfilfmi programmi koostaja Hannes Aava, filmikunstnik Reet Brant, populaarse telesarja “Padjaklubi” režissöör Ragne Mandri, filmiõpetaja ja noorsootöötaja Erko Sõrmus ning põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Konkursi võitja saab auhinnaks valida kaamera (video-, peegel-, GoPro või kompaktkaamera), mille on välja pannud Just Film koostöös Photopointiga.

Kuni 20. novembrini on kõigil võimalik oma lemmikule hääl anda Delfi Eesti elu portaalis.

Konkursi ettevalmistuste käigus külastas JustFilmi meeskond üle 40 kooli ja noortekeskuse kõigis eesti maakondades ning jagas näpunäiteid filmitegemisest. “Usun, et oleme suutnud noortes tekitada huvi nii filmimaailma vastu kui ka pannud neid mõtlema, millised eelised on elul väljaspool suurlinnasid ja mida põnevat maapiirkondades teha on, ” lisas Granström.

22.novembril toimuvale autasustamisele ja sellele järgnevale filmile on oodatud kõik külalised ja kohti saab broneerida aadressil justfilm@poff.ee.

Lühifilmikonkurssi “Ükskord meie külas 2” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga, konkurssi rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.

Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

MTÜ Lastekaitse Liit annab täna välja mahuka esindusalbumi “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”, mis kannab edasi lapse rolli eesti filmides, aitab mõista lapse vajadusi ning tugevdab teed lapsesõbraliku ühiskonna poole.

Raamatu esitlus toimub täna, 17. novembril, kell 17.30 PÖFFi Just Filmi lapse õiguste programmi raames Coca-Cola Plazas (saal 8). Esitlusel osaleb tuntud filmirežissöör Helle Karis, kelle filmid “Metsluiged”, “Karoliine hõbelõng” ja Nukitsamees” on kajastatud ka kogumikus. Viimase filmi keskmes olevad pereväärtused ja vägivallavaba kasvatuse olulisus on keskseks sõnumiks ka Lastekaitse Liidul.

“Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis” koostamise mõte sündis soovist näidata meie stsenaristide ja filmilavastajate suhtumist lapsesse ja tema kujutamise viisidesse eesti filmis läbi aegade. See on esmakordne pilk linateoses ilmnevale laps-tegelasele, tema soovidele, arusaamadele ja kohale üldises filmi kontekstis. ” Hõbedasel filmilindil peatatud hetk näitab lapse erinevaid tüüpe ja seost teistega, samuti tegijate eesmärki, lisades teosele kujundliku suhtumise ja avarama mõõtme ,” selgitab raamatu koostaja Õnne Kepp. Loe edasi: Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

Keskkonnaamet palub kariloomi hoolsamalt valvata

Keskkonnaamet tuletab karjapidajatele meelde, et sügiskülmade saabumisel on kariloomad tavalisest aktiivsemad ning sügisrände instinkti ajel otsivad võimalusi karjaaedadest väljapääsemiseks. Loomade kättesaamine on aga keeruline ja kulukas.

Keskkonnaametile on viimastel nädalatel saadetud mitmeid teateid karjamaadelt välja pääsenud loomade kahjustuste kohta ning seetõttu tuletab Keskkonnaamet meelde, et sügiskülmade saabumisel peab olema eriti valvas ning kontrollima sagedamini karjaaedu ning joogivee olemasolu, jälgima karja käitumist ning vajadusel viima loomad talveks siseruumidesse.

“Hulkuma pääsenud kariloomad on suurkiskjatele kergeks saagiks ning Keskkonnaamet arvestab suurkiskjate tekitatud kahjustuste hüvitamisel loomaomaniku hoolsust ja vastutustunnet oma karja hoidmisel. Samuti on vabadusse pääsenud karja kättesaamine väga keerukas ja kahjustuste korvamine aeganõudev ning kulukas,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

ERMi Postimuuseumis avati uus näitus „Armastuskirjad“

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas 12. novembril uue näituse „Armastuskirjad“, kus esitletakse lembeteemalisi postkaarte ja kirju läbi saja aasta. Tundeküllased kirjaread ja postkaardid, huvitavad ja ilusad käekirjad räägivad oma lugusid.

„Kuulmata, nägemata võrsunud südame aluses, valminud valgusele on minu armastus. Sina oled see, kelle järele ma janune olen. Sind ihkan ja igatsen ma päeval ja ööl, siis kui magab maailma mure. Ma ei saa mitte teisiti, kui ma ei ütle, et ma sind armastan, armastanud olen ja edaspidigi armastama saan, nii nagu elu armastus on.“ Need read kirjutas Artur Adson Marie Underile.

Igal ajal on omad kombed. Armastust tuntakse ja sellest kirjutatakse. Viimastel aastakümnetel on elektroonilised sõnumid vahetanud välja postkaardi, paberil kirjutatud kiri on liikunud e-posti. Südamega vormitud lausete asemel annavad tunnetest teada emotikonid. Nõnda võiks küsida, kas näpuotste abil arvutiekraanile vajutatud näopildid kannavad edasi meie aja kultuurilugu tulevastele põlvedele ja on sama huvitavad, nagu endiste aegade kirjaread meile lugeda. Visualiseeritud tunnete näitamine on muutunud igapäevaseks, esitades justkui väljakutse möödunud aja traditsioonidele.

Kas sõnade taga on jätkuvalt tähendus? Kuidas ja millise kultuuriloojälje kirjutavad tänased tegijad tulevastele põlvedele? Või kuidas ja kas seda ka loetakse?

Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi, Tartu Kunstikooli ja Omnivaga.

Setomaa kultuuriprogramm ootab taotlusi kuni 10. detsembrini

Kuu aja jooksul saab Setomaa kultuuriprogrammist taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Setomaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab kuni 10. detsembrini.

Juba rohkem kui kümme aastat on Eesti riik kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Keskuse vahendusel toetanud seto kogukonna ettevõtmisi kultuurivaldkonnas. Edendatud on kultuuripärandi säilitamist, traditsioonide ja keele õpetamist, muuseumide tegevust ja teadustööd, setokeelsete trükiste ilmumist ning teisi kultuuriprojekte.

“Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2350 .

Eelkõige peetakse tähtsaks noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad. Programmi kaasabil on Setomaal tugevnenud pärimuslik kultuurikeskkond, see soodustanud setodele omase elulaadi, tavade ja oskuste edasiandmist.

Taotlused esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Rahvusraamatukogus näeb Picasso, Matisse’i jt teoseid Paul Reetsi kogust

Reedel, 14. novembril kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse näitus “Sõnasild. Kunsti ja raamatuid Paul Reetsi kogust”, kus eksponeeritakse teiste seas Pablo Picasso, Henri Matisse’i, Adrian van de Velde jt. töid.

Paul Reetsi 90. sünnipäevale pühendatud näitusel saab näha 17.-18. ja 20. sajandi Lääne-Euroopa graafikat ning bibliofiilse väärtusega raamatuid alates 17. sajandist.

Väljapanek põhineb Paul Reetsi kultuuriloolisel kogul, mille ta kinkis 2011. aastal Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Kogusse kuulub arhiivimaterjale, raamatuid ja mitusada kunstiteost.

Näituse koostanud Jüri Hain ja Jaan Undusk osutavad väljapanekuga seosele sõna ja pildi, raamatu teksti ja illustratsiooni vahel. Kujundaja ja kuraator on Jüri Hain, kataloogi koostasid Jaan Undusk ja Elle-Mari Talivee ning kujundas Tiiu Pirsko.

Kunstiteadlane ja kirjanduskriitik Paul Reets (sünd. 1924 Tallinnas) on Bonni ülikoolis õppinud ajalugu, kunstiajalugu ja võrdlevat usuteadust. 1950. aastast elab ta USAs ning on lõpetanud Harvardi ülikooli kunstiteaduse erialal.

Näitus on avatud 5. detsembrini.

Hääleta “Laste rõõmu” konkursil vaikuseminutite poolt

“Laste rõõmu” konkurssi rahvahääletusel on hetkel liider Vaikuseminutite projekt, kuid iga lisahääl on vajalik, et aidata kaasa selle vajaliku algatuse teostumisele.

Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused arendavad oskust märgata paremini enda sees ja ümber toimuvat, et olla tähelepanelik ja hooliv nii enda kui teiste suhtes. Harjutuste aluseks on keskendumisvõime treenimine, mille käigus lapsed kogevad võimalusi, kuidas erinevates situatsioonides rahuneda, tulla toime väsimuse, stressi ja emotsioonidega. Oskus oma vaimse tervise eest hoolitseda on tänapäeval üha vajalikum, et ennetada probleemide süvenemist (nt depressioon, ärevus- ja aktiivsushäired) ja toime tulla informatsiooni üleküllusega. Ja mitte ainult. Need mõneminutilised harjutused on nii koolieelikutele kui teismelistele sobivaks vahendiks, mille abil treenida võimet tulla välja hajevil olekust ja automatismist.

Vaikuseminutite idee ümber on koondunud grupp õpetajaid, lapsevanemaid ja erineva taustaga eksperte, kes tunnetavad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele. Meie eesmärk on viia selleks vajalikud enesekohased oskused võimalikult paljude lasteni, muutes need keskendumis- ja lõdvestumisharjutused lihtsalt kasutatavateks ning kättesaadavaks Eesti õpetajatele ja lapsevanematele, kes soovivad neid kasutada. Praegu saab igaüks selle idee teostumist toetada “Laste rõõmu” konkursi rahvahääletusel: http://www.lasteroom.ee/candidate/vaikuse-minutid

Otsime kontakti kõigi lastega seotud täiskasvanutega, kes on nendega sarnaseid harjutusi kasutanud. Lähemat infot Vaikuseminutite algatuse kohta leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/vaikuseminutid. Mõneminutilist tutvustavat videot on võimalik vaadata siin http://vimeo.com/111285975, näidisharjutust saab kuulata siin https://soundcloud.com/vaikuseminutid/kuulamisharjutus-1-helide-kuulamine

Allikas: Projekti eestvedajad

Uute naistetantsude konkursi võitis Kätrin Järvis

Kätrin Järvise koos Sõpruse I naisrühmaga.

Laupäeval, 1. novembril Jõgeva kultuurikeskuses toimunud uute naistetantsude konkursil pälvis I preemia Kätrin Järvise tants
„Leemekulbiliigutajad“, mille kandis ette tantsuansambel Sõprus I. Võiduga kaasnes 500 eurot auhinnaraha.

Teise preemia vääriliseks tunnistas žürii Ulrika Graubergi tantsu „Aja lugu“, mille esitas Haapsalu neiduderühm Läki Tantsule. Kolmanda preemia sai Ave Lääne tants „Kats sõsart“ Jõgevahe Pere neiduderühma esituses.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat, mille said Tiiu Aasa tants “Tervitus! Kas tantsime krakovjakki?”, Piret Kuntsi ja Eliisa Epro tants “Piigade polka Pöitse poistele” ning Madli Telleri tants “Üle vainude”.

Ühtekokku oli Jõgeval võistlustules 36 tantsu, mille kandsid ette 30 rühma ja 324 tantsijat. Tantse hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan.

Konkursi eesmärgiks oli leida uusi tantse II Eesti naiste tantsupeo repertuaari. Pidu, mis kannab nimetust MeheLugu, toimub 2016. aasta 12. juunil Jõgeval. Selle pealavastaja on Ülo Luht.

II Eesti naiste tantsupidu on jätkuks esimesele peole, mis toimus Jõgeva linna staadionil 12. juunil 2011. Pidu kandis nime „NaiseLugu“. Tol korral võttis etendustest osa 3500 tantsijat.

Suidsusannapäiv tulõ märdikuu 27. pääväl Pokumaal

Seosügüsene Vana-Võromaa suidsusannapäiv tulõ 27. novembril (nelläpäiv) Pokumaal alostusega kell 14.

Päävä sissejuhatusõs kaijas, kuis sanna kütmine käü ja alostusõs kõnõldas, miä aastaga joosul om sanna-asjun sündünü vai toimõ saanu . Edesi arotami, kuimuudu Vana-Võromaa latsile mi suidsusannakombit latsiaian/koolin tutvas tetä. Suurõl jaol latsil ei olõ kotun egä perren suidsusanna, a teedä võinu nä iks, määne tuu sann om, midä sanna man tetäs, kuimuudu sannan käüdäs ja kuis omma kombõ. Kutsumi oppajid kullõma ja märgutama, a muiduki võiva tulla kõik huviliidse, kinkalõ suidsusann ja sannakombõ kõrda läävä.

Pääle sannajuttõ kõnelemist ja arotust mindas iks sanna kah. Kipõn täpsämba pääväplaani panõmi vällä märdikuu tõsõl nädälil. Kiä taht sannapäävä man üten avita vai mõnt sannaga köüdet pikembät kõnõlust pitä, andku hindäst aigsahe teedä (vähämbält märdipääväs).

Loe edasi: Suidsusannapäiv tulõ märdikuu 27. pääväl Pokumaal

Sargvere mõisa jõulumaa “Kunksmoor ja sõbrad”

Detsembri kahel esimesel töönädapäeval, 1.-5.ja 8.-12.detsembril saab külastada Sargvere mõisa jõulumaad “Kunksmoor ja sõbrad”.

Etendus koos õpitoaga ning teelauaga kestab ligi 1,5 tundi. Publikuks on eelkõige oodatud lasteaia- ja algkoolilapsed. Pilet 5 eurot.

Etendused toimuvad eelregistreerimise alusel telefonil 5149 619.

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Jaan Rüüberg

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kolme lapse isale Jaan Rüübergile.

Jaan Rüübergi kandidatuuri esitasid aasta isa konkursile tema lapsed Taivi, Tanel ja Raido. Jaan Rüüberg on üles kasvatanud kolm ühiskondlikult aktiivset last, on rõhutanud hariduse tähtsust ja igal võimalikul moel aidanud oma lapsi hariduse omandamisel. Oma laiaulatuslike teadmiste ja oskustega on ta perele ja sõpradele hindamatu väärtusega. Jaan on kuldsete kätega töömees, tal on alati midagi käsil, mida remontida või ehitada.

Jaan Rüüberg seisab Lasva küla ja valla heaolu eest, on aktiivne liige vabatahtliku päästjana. Jaan järgib tervislikke eluviise, on aktiivne Lasva Tervisespordi Seltsi liige.

Võru maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas.

Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik, Aigar Piho, Tarmo Jõgeva.

Jaan Rüübergi ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustati isadepäeval, 9. novembril isadepäeva kontserdil Võru Kandles.

Hummõn om Vana-Võromaa käsitüütsõõri kokkosaamine Võro Instituudin

Vana-Võromaa käsitüürahva tõne kokkosaamine om 13. märdikuul Võro instituudin (Tartu tn 48 Võrus) kella 14-17.

Vana-Võromaa käsitüülisi edimesel kokkosaamisel kõneldi käsitüü prõllatsest olukõrrast, võro värgi e-poodi plaanist, võro kultuuriperändüse tundmisest ja viil mitmast asjast, midä olõsi ütenkuun vajja tetä, et võro käsitüü parembahe vällä paistnu ja kaubas lännü. Käsitüülisil olõs vajja tiidmisi võro kultuuriperändüsest ja kõneldi ka võro käsitüü kaubamärgist. Manu tulnu uuri käsitüü ostmisepuult ja nuurilõ pakku vällä uurmisteemasid. Otsustedi, et kuunkäümä naatas egä kuu tõsõl nelläpääväl.

Seokõrd kõnelemi:

Edimese kokkosaamise juttõ lühkü miildetulõtus: midä olõs vajja kõgepäält üten är tetä. Külli Eichenbaum ja Vilve Oja.
Alostiidmisi võro kultuuriperändüsest: Miä om Vana-Võromaa ja miä omma kihlkunna. Kõneles Võro Instituudi tiidrü Evar Saar.
Määnest meelüst vai käsitüükaupa ostva turisti. Kokkovõtõ Võromaa müügikotusside uurmisest. Kõneles Vilve Oja
Arotus, juuskva info edesiandmine ja järgmäse kokkosaamise jututeemade kokkolepmine.

Kokkosaamisele tulõkist pallõmi teedä anda: Vilve Oja (Võro Instituut, käsitüü asjatundja), tel 55 41 999,vilve.oja@gmail.com

Käsitüütsõõri info om prõlla üllen Võro Instituudi kodolehe pääl: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/kaesitueuelisi-tsooriklaud

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist leiab eesti ja väliseesti ajakirjanduse täistekste

Hiljuti avatud portaali DIGAR eriportaal Eesti ajalehed (dea.digar.ee) eristub maailma mastaabis oma sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest.

Uus ajalehtede portaal on loodud pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile ja teistele huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu ülikooli raamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Portaali DIGAR Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee

Võrumaa ettevõtjad külastasid Madonat Lätis

Võrumaalased 2014. aasta Madona suurlaadal.

10.- 11. oktoobril külastas Madona omavalitsust Lätis Võrumaa väike- ja keskmiste ettevõtjate 15-liikmeline delegatsioon. Reisi eesmärgiks oli tutvumine Läti ettevõtluskeskkonnaga, otsekontaktide loomine ettevõtjate vahel ning Võrumaa toodete tutvustamine ja müük Madona suurlaadal.

Reisi esimesel päeval toimunud seminaril saadi ülevaade Läti ettevõtluskeskkonnast ja trendidest majanduses. Külastati mitmeid ettevõtteid ja toimusid otsekohtumised Eesti, Läti ja Pihkva oblasti (Venemaa) ettevõtjate vahel. Teisel päeval võeti osa kohalikust suurlaadast.

Võru maakonda esindasid OÜ Abris, OÜ Werrowool, OÜ Kaidesign, Jaaniraotu talu, MTÜ OmaTehtud, õllemeister Ain Raal, sepp Raivo Jänesmägi ning Võrumaa turismiinfokeskus.

Reis toimus Eesti-Läti-Vene piirülese koostöö programmi projekti “Foster SME” raames.

Tegemist oli projekti viimase sellelaadse kolme riigi ettevõtjate kontaktüritusega. Projekt lõpeb 2014. aastaga.

Astrid Org

Väike-Maarjas mälestati konverentsiga keele-, kirja- ja matkameest Eduard Leppikut

9. oktoobril toimus Väike-Maarja seltsimajas esinduslik konverents suurepärase kodu-uurija ja keele-, kirja- ning matkamehe Eduard Leppiku mälestuseks. 11. oktoobril saanuks Väike-Maarja keskkoolis üle 20 aasta õpetajana töötanud ning seni Eesti suurim kohanimede uurija Eduard Leppik 90aastaseks.

Väike-Maarja kant ja kogu Virumaa võib õnnelik olla, et selline erakordne inimene siinmail tegutses. Oma rännakutelt talletas ja süstematiseeris F. J. Wiedemanni keeleahinna laureaat Leppik lisaks kohanimedele ka palju murdematerjali, rahvaluulet ja legende, kirjutas raamatuid, koostas matkapäevikuid, kogus vanavara. Kogutud pärimusmaterjalidest pani Leppik 1963. aastal aluse Väike-Maarja koolimuuseumile, millest nüüdseks on saanud Väike-Maarja muuseum.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsmani eestvedamisel toimus 25. septembril Väike-Maarja kultuuriloo radadel meeleolukas võistlusmatk, mis oli samuti pühendatud Eduard Leppiku 90. sünniaastapäevale. Võistlusmatkal osales 101 inimest. Konverentsi raames toimus matka võitjate autasustamine. Õpilased olid väga rõõmsad leides autasuks saadud kotist muude matkal tarvilike esemete hulgast kolm ühes lusikas-kahvel-noa.

Väga huvitava ettekande tegid Väike-Maarja Gümnaasiumi 8. klassi õpilased Janelle Laukse ja Victoria Mitt oma uurimuse “Eduard Leppik tänase õpilase silmade läbi” kohta.

Wiedemanni keeletammikus süüdati Leppiku tamme juures küünlad. Väike-Maarja muuseumis on avatud Leppiku sünniaastapäevaks põnev näitus “Seljakotid selga”.

Konverentsil osales üle 130 inimese, see näitab, et Eduard Leppikust ja tema kultuurivaramust peetakse lugu, teda pole unustatud, tema talletatud kultuuripärandit uuritakse edasi.

Eesti ühiskonnas kirgi kütnud kooseluseaduse vastuvõtmise taustal sobib meelde tuletada Eduard Leppiku ühte elu motodest: “Ole salliv ja leplik ning naerata, nii leiad hingerahu”.

Ulvi Mehiste

Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Eesti Maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega on algatanud konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk on tunnustada õpilasliinidel sõitvaid häid bussjuhte ning pöörata veel suuremat tähelepanu ohutule liiklemisele kooliteel. Ettepanekuid kandidaatide kohta koos põhjendustega oodatakse kuni 30. novembrini.

Tuhandetel lastel üle Eesti on koolibuss igapäevaseks liiklemisvahendiks. Koolibussijuht on seega hommikuti esimene, kes lapsi justkui koolipäevaks ette valmistab ning õhtul turvaliselt koju sõidutab.

“Sellise erilise konkursiga soovime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvalise tee kooli ja koju,” rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursi ideest.

Eeldatakse, et bussijuht jälgib liiklust, on teedel suuremate oskustega ja ettevaatlikum sõitja kui tavaliikleja, jälgib õpilaste teekonda kooliukseni ka siis, kui buss on sihtkohta jõudnud. Kui küsida, milline on üks tunnustust vääriv koolibussijuht, siis kindlasti on oma arvamus nii õpilastel, lapsevanematel kui ka koolipersonalil.

Loe edasi: Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Padise Teataja ja Audevälja arenduskeskus kutsuvad kohapärimust koguma

Padise Teataja ja Audevälja arenduskeskus kutsuvad novembrikuu jooksul jäädvustama mälestusi ajaloolise Risti kihelkonna või Padise valla alale jäävatest paikadest-objektidest (talud, lauda- ja tööstushooned, kaalumajad, kauplused, klubid, apteegi- ja arstipunktid, kiigeplatsid, pritsukuurid, mäed, kivid, põlispuud jms.).

Mälestusi koguma on oodatud nii õpilased kui ka täiskasvanud. Õpilastele võistlus ja auhinnad. Kirjalikud ülestähendused palutakse saata 1. detsembriks 2014 e-posti aadressil info@padiseteataja.ee või a.arenduskeskus@gmail.com.

Kogutud materjal avaldatakse Padise Teatajas, veebikeskkonnas http://ajalooalbum.edicy.co/ ja edastatakse arhiivi. Soovi korral jäävad jutustajate andmed varjatuks ja neid ei avaldata. Täiendav info: Helen Kooviste, tel 5572 784.

Kohapärimuse kogumise aktsioon on osaks projektist, mida toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kohtumine folklorist Marju Kõivpuuga Mooste Rahvamuusikakoolis

Esmaspäeval, 17. novembril algusega 19:30 on Põlvamaal Mooste Rahvamuusikakoolis külas tunnustatud folklorist ning Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu.

Teemad, millest juttu tuleb, on kõik seotud rahvapärimusega.
Muusikaga ilmestab õhtut Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi.
Sissepääs on 2. eurot.

Ootame teid!

Tartu tantsuklubis õpetatakse Võrumaalt pärit tantse

Folkloorikubi Maatasa 2014. aasta suvel. Foto: Halliki Pihlap

Eesti Rahvamuusikakooli juures tegutsev folklooriklubi Maatasa õpetab seekord Tartu tantsuklubis huvilistele valdavalt Võrumaalt pärit tantse 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Toona populaarseid kontratantse ja paaristantse saadavad tantsuklubis erinevad väikesed pillikoosseisud ja kõik kokku on kui armas külapidu.

Tantsuklubi teises pooles kõlavad kohalolevate rahvamuusikute esituses juba tuttavad tantsulood meilt ja mujalt.

Folklooriklubi Maatasa repertuaaris on valdavalt regilaulud, uuemad rahvalaulud, laulumängud, kontratantsud ning paaristantsud Lõuna-Eestist, mis olid laialt levinud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Laulurepertuaari kuuluvad nii regilaulud kui ka sajandivahetusel väga moes olnud külalaulud ja traagilised armastuslaulud. Nimi Maatasa viitab autentsusele, aga samas ka nooruslikkusele ja praeguse aja rohketele võimalustele rahvamuusikas. Folkloorikubi Maatasa ühendab praegu noori vanuses 10-22 eluaastat. Muusikaõpetajana juhendab noori Halliki Pihlap. Rahvatantsude õppimisel on suureks abiks olnud tantsuõpetajad Ave Lääne ja Kadri Lepasson.

Loe edasi: Tartu tantsuklubis õpetatakse Võrumaalt pärit tantse