Homme toimub Elva rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup V etapp, 73 kilomeetrine Elva Rattamaraton, on tuntud oma kiire raja poolest. Homme, 26. juulil toimuva Elva Rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Tihe rebimine sarja liidrite vahel jätkub ning vürtsi lisavad välisklubides sõitvad Eesti ratturid. Rakke etapi järel jäi liidrisärk sarja neljakordse võitja Caspar Austa selga, kuid hooaja edukalt avanud Silver Schultz on vaid kolme punkti kaugusel. Punktiarvestuses kolmandal kohal on Peeter Tarvis, kes jääb liidrist maha vaid 9 punktiga. Eelnevatel etappidel tehniliste probleemidega maadelnud Alges Maasikmets on kahtlemata heas vormis ning püüab jätkuvalt etapi võitu. Elva Rattamaratonil pakub põnevat konkurentsi kodumaistele ratturitele Lätist pärit Rietumu-Delfin võistkonna rattur Dimitri Sorokin, kes võitis hooaja alguses toimunud Tallinna Rattamaratoni. Spordiennustusportaal Paf hindab Elvas kõige tõenäolisemaks kodulinnas sõitva Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.

Põhisõidu start antakse Arbi järve lähistel täpselt keskpäeval. Metsapealinna Elva maratoni rada on juba mõnusalt tuttav ning üldjoontes sama, mis eelmistel aastatel. Maratonil on kilomeetreid kokku 73,6 ja poolmaratonil 38,6. Väike muudatus on vaid 26. kilomeetril pärast Kavilda orgu, mis pakub ratturitele põnevat avastamisrõõmu. Kokku pikendab muutunud lõik pikka rada kilomeetri võrra. Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kus ühekilomeetrisel distantsil fikseeritakse ratturite läbimise aeg, algab raja 29. kilomeetril. Kuna iga mäe otsast tuleb ka alla tulla, siis on Elva Hansgrohe kilomeeter kiiruse peale vahefiniši poole kihutamine. Sõitjatel on võimalik oma laskumisoskus proovile panna ning Hansgrohe kilomeeter on täie hooga mäest alla, Premium 7 vahefiniši suunas kihutamine. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton (38,6 km) saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Homme toimub Elva rattamaraton

Sänna kultuurimõisas toimub ökokokkutulek

22.-24. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade 8. kokkutulek teemal “Kogukondlik haridus”.

Teemad, mida käsitletakse on kogukondlike koolide loomine, õuelasteaiad, koostööharidus, EHE ja ehedus, koduõppe head ja vead. Lähemalt Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist , mis on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumis est.

Peaesinejad tulevad seekord Tamera ökoküla koolist Portugalis, kus on loomisel rahvusvaheline kool nimega “Escola da Esperanca” ehk “Lootuse kool”. Lähemalt sellest koolist siin: http:// www.escola-da-esperanca.org /
Lisaks jagavad värskeid muljeid Euroopa ökokülade ühenduse GEN-Europe suviselt konverentsilt “Zegg” ökokülast Saksamaalt pea kõik meie 14 delegaati.

Lisaks räägitakse, kuidas suhelda loomade ja taimedega.

Hommikuti on kavas jooga, õhtul tants ja muusika.

Lähem info peatselt: http:// kokkutulek.kogukonnad.ee/ ja www.facebook.com/ kogukonnad
Registreerumine: info@kogukonnad.ee

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.”  Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Galerii: Esimene päev Viljandi pärimusmuusika festivalil

Täna algas 22. Viljandi pärismuskultuuri festival “Mäng”. Külauudiste toimetusest on koha peal pildistamas Rauno Põld.

Maalimise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 27. juulil kella 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”. Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta. Perepäeva korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Nõo valla Omaalgatuse Fond. Info telefonil 55544 231 ja info@lukemois.ee . Vaata lisaks www.lukemois.ee

Noortepuudus põllumajanduses saab leevendust

sustainable-agricultureTulevast aastast kavandab põllumajandusministeerium kuni 40aastastele alustavatele põllumajandustootjatele 25protsendilist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoetust saab esimesel viiel tegutsemisaastal.

“Eesti põllumajanduses töötajatest vaid seitse protsenti on alla 35-aastased, ligi kolmandik on aga 65-aastased ja vanemad. Et põllumajanduses säiliks järjepidevus ja toidutootmine Eestis ei katkeks, peame vähendama noortepuudust põllumajanduses,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Järgmisest aastast saavad alustavad tootjad suuremat pindalatoetust ja jätkame noortele suunatud toetusmeetmeid ka uues maaelu arengukavas.”

Põllumajandusministri sõnul aitab noorte lisandumine põllumajandusse hoida Eesti maapiirkondi asustatuna. “Laiemalt on noorte toomine põllumajanduse juurde Eesti riigile strateegiliselt oluline nii toidujulgeoleku kui elujõuliste maapiirkondade võtmes,” sõnas minister Padar.

Alustavatele noorte põllumajandustootjatele on ette nähtud 25 protsenti kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest. Arvestuslikult on 2015. aastal kuni 4200 potentsiaalset tootjat, kes võiksid saada noore alustava põllumajandustootja toetust ca 32 897 hektari eest. Noorte alustavate põllumajandustootjate skeemi rakendamine tuleb otsustada igal aastal järgneva aasta kohta.

Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.

Augustist tõusevad piletite hinnad Viljandimaa avalikel liinivedudel 20 protsenti

Viljandi maavalitsus otsustas alates augustist tõsta bussipiletite hindu nii linnalähi- kui maakonnaliinidel 20 protsenti. Bussipileti hinna tõusu tingib reisijate arvu vähenemine ja liinivedude kulude tõus.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase kinnitas, et avalikel liinivedudel tõusevad piletihinnad 20 protsenti.

«Olukord on selline, et kui riigipoolne toetus avalikule liiniveole on tõusnud ja lagi on käes, siis reisijate arv järjest väheneb. Ka on tõusnud üldised ühistranspordikulud ning osa kommertskaugliine on vaja asendada avaliku liiniveoga,» selgitas Kase hinnatõusu põhjusi terves maakonnas.

Kui praegu maksab ettemaksukaardiga ostetud sõit Viljandi linnalähiliinidel 50 senti, siis alates augustist tuleb sõidu eest maksta kümme senti enam. Need, kes soovivad osta sõidupileti bussist, peavad 80 sendi asemel välja käima ühe euro.

Loe edasi: Augustist tõusevad piletite hinnad Viljandimaa avalikel liinivedudel 20 protsenti

Ühe lossi maagia Padise kloostri varemetes

Charlekas
Charlekas

Kahel pimedal augustiõhtul panevad kolm Eesti suurepärast mustkunstnikku koos külalistega tajud proovile Padise kloostri varemete vahel. Ühe lossi maagia on müstilise õhustiku, elava muusika, peadpööritavate akrobaaditrikkide, tuleinglite ja parimate mustkunstnike Charleka, Meelis Kubo ning Fred-Erik Johansoni kujutlusvõime piirimail reaalsusega mängivate silmamoondustega õhtune etendus Padise kloostri salapäraste müüride vahel.

Juba üle 10 aasta tegutsenud ja auhinnatud mustkunstnik Charlekas on andnud kokku üle 1000 show, mille käigus on ta esinenud nii Eesti esileedile Evelin Ilvesele kui ka Monaco vürst Albertile. Meelis Kubo on mustkunstnik, kes on alates 2006. aastast jahmatanud suuremaid ja väiksemaid vaatajaid nii Eestis kui ka võõrsil, esinenud erinevates telesaadetes ning kirjutanud mustkunstialaseid artikleid. Ja Eesti mustkunsti tipptegijate hulka kuuluva noormehe Fred-Erik Johansoni repertuaarivalik on suurim: leidub klassikalisi ja ajatuid trikke, originaalseid manipulatsioone, suurele lavale sobivaid efekte jne. Lisaks tavaprogrammidele pakub Fred ainsana Eestis etendust, kus laval on vaid mastaapsed illusioonid.
Lisaks silmamoondajatele aitavad maagilise meeleolu loomisele kaasa akrobaate lae alla lennutava Trikivabriku meistrid, erinevate tuletrikkide ja tuletantsudega 2008. aastal alguse saanud ja üle maailma hinnatud Kelfiriuse tuleinglid, kogu etendust saadab parima muusikaga just nendeks õhtuteks kokku kutsutud parimatest parimate muusikutega elava muusika bänd – Mari-Liis Vare – vokaal, “Lendav laud”, Johan Randvere – klahvpillid, Villu Vihermäe – tšello, Marion Aruvee – flööt ja ehk ka mõned üllatuskülalised …
Sündmust toetab Padise vald.
Ühe lossi hääled Facebookis – www.facebook.com/yhelossihaaled

Koolipiima ja -puuvilja kavad saavad mitu muudatust

Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetatakse uuest õppeaastast lisaks viljade pakkumisele ka nende kasvatamist, tervislikke toitumisharjumusi ja seotud keskkonnaküsimusi tutvustavaid ettevõtmisi. Mitu muudatust saab ka koolipiima kava.

“Uuest õppeaastast on koolidel lisavõimalused degusteerimiste, erinevate aiandusürituste ja põllumajandusettevõtete külastustega, millega tutvustatakse lastele toidu kasvatamist,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Lastele räägitakse nende tegevuste juures tervislikust toitumisest, põllumajandusest ja nendega seotud keskkonnaküsimustest.”

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetusel ning koolipiimatoetusel mõlemal muutuvad 1. augustist taotlemisperioodid, mis hakkavad olema: 1. august-30. september; 1. oktoober-30. november; 1. detsember-31. jaanuar; 1. veebruar-31. märts; 1. aprill-31. mai; 1. juuni-31. juuli.

Seoses taotlusperioodide muudatusega lõpeb koolipiimatoetuse taotlejate jaoks senine taotlusperiood 1. juuli-31. august sel aastal 31. juulil. Selle perioodi eest saab taotluseid esitada alates 1. augustist 2014. Koolipuuvilja- ja köögivilja toetuses lisandub suvine taotlusperiood, mida varem ei olnud.

Uutel taotlejatel tuleb alates 1. augustist heakskiitu taotlema tulles mõlemas kavas esitada PRIAle koos heakskiidutaotlusega ka kirjalik kokkulepe haridusasutusega juhul, kui taotlejaks ei ole haridusasutus ise.

Koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetuste maksmist korraldab PRIA.

Põllumajandusminister: Karusloomakasvatused peavad täitma loomade heaolu nõudeid

6a00d83452e09d69e200e54f189c9c8833-800wiPõllumajandusminister Ivari Padar kohtus eile karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate esindajatega, kellega jõuti kokkuleppele karusloomade pidamistingimuste täpsustamises.

Minister Ivari Padari sõnul toimus kohtumine lahendusi otsivas atmosfääris.

“Meil on võimalik valmistada ette määrus, mis võtaks arvesse karusloomakasvatuse eripära ning mida mõlemad osapooled aktsepteeriks,” ütles Padar. “Kuigi loomakaitse organisatsioonid taotlevad pikemas perspektiivis karusloomakasvatuste keelustamist, nõustuti, et ka nõuete täpsustamine on samm õiges suunas. Kindlasti on riigil plaanis veelgi tõhustada järelevalvet loomade heaolu nõuete täitmise üle karusloomakasvatustes.”

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist eesmärgiga parandada karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastamisele suve lõpus.

Kohtumisel osalesid Eesti Loomakaitse Seltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus, AS Balti Karusnahk ja Nyckö Farm OÜ, põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti esindajad.

Kuhjavere valmistub kümnendaks külateatrite festivaliks

Avinurme Suveteater on mänginud kõigil kümnel Kuhjavere külateatrite festivalil. Foto: Kuhjavere Külaselts
Avinurme Suveteater on mänginud kõigil kümnel Kuhjavere külateatrite festivalil. Foto: Kuhjavere Külaselts

Kuhjavere külaseltsil on praegu eriliselt toimekad päevad, sest valmistutakse 16. ja 17. augustil toimuvaks külateatrite festivaliks, mida selles Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas paigas korraldakse juba kümendat korda. Tänavugi iseloomustavad festivali sõbralik näitemänguseltskond, suuresti eestipärane ja rahvalik repertuaar, patrooni professor Kalju Komissarovi kohalolek ja mitmed tunnustused edukamatele.

Kõigest täpsemalt rääkisid Külauudistele Kuhjavere külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk ja Kuhjavere külavanem Romeo Mukk.

Kuivõrd nõuab juubelifestival põhjalikumat ettevalmistamist?

Urve Mukk: Kümnes kord lisab pidulikkust. Samas vajab iga-aastane festival põhjalikku ettevalmistust, et kõik selleks sündmuseks Kuhjaveresse tulijad end hästi tunneksid. Sel aastal oleme nostalgia mõttes taas ühe päeva Passaia talu õuel mängimas. Etendused taluõuedel teevad meie festivali omanäoliseks, kuigi korralduslikult keerulisemaks ja panevad suure koormuse võõrustavale pererahvale. Oleme teinud ehituslikke täiendusi külamaja terrassi juures, kus praegu on põhiline mängupaik. Juubelifestivaliks plaanitseme välja anda ülevaatliku trükise seni osalenud truppidest, inimestest ja lugudest suure hulga fotomaterjaliga

Kui palju truppe seekord Kuhjaveresse mängima tuleb?

Loe edasi: Kuhjavere valmistub kümnendaks külateatrite festivaliks

IV Haanimaa suidsusanna nätäl 8.-10. augustil

Meie sündmust iseloomustavad kõige paremini sõnad ‘lihtsus’ ja ‘loomulikkus’. Suitsusaunas käimine on mitmetes Haanimaa peredes tänaseni loomulik elu osa. Igal saunal on oma lugu ja omad traditsioonid. Jagame ning tutvustame meie külalistele seda väärtuslikku, mis meil on.

Meie suitsusaunanädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga. Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine… Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal. Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.

Kõik inimesed, kes soovivad osa saada meie sündmusest, tulge meile külla!

Täpsema info toimuva kohta leiad kodulehelt programmi lingi alt.

Tsiistre linamuuseum avab uksed

Pühapäeval, 27. juulil kell 12 avab külastajatele uksed Tsiistre linamuuseum, mis asub Tsiistre külas, Misso vallas, Võrumaal. Avatud uste päeval toimuvad muuseumi põllul linakitkumise minitalgud, saab proovida linakanga kudumist, pressida linaõli ja uudistada, kuidas takust linaniiti kedratakse.

Linamuusemi loomise idee sai alguse 2010. aastal, kui tekkis mõte luua Prastuli talu unikaalse arhitektuuriga rehehoonesse paik, kus kajastada linakasvatusega seotud tegevusi nii nagu neid vanasti talus tehti; korraldada kinoõhtuid ja kontserte. „Kolme aasta jooksul on muuseumihoone põhjalikult renoveeritud, oleme korraldanud kangakudumiskursuseid ja näituse, algatanud külakino projekti ja soome-ugri filmifestivali FUFF, külvanud päris oma kiulinapõllu. Kuigi muuseumi arendamine on pidev jätkuv protsess, olema täna valmis uksed külastajatele avama.”, nendib linamuuseumi tegevust haldava Prastuli Seltsi eestvedaja Kristina Remmel.

Prastuli Seltsi erinevaid projekte ja linamuuseumi renoveerimist toetavad PRIA Leader-meetme raames, KOP, Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee

Põlvamaal saab näha põlise maaelu köögipoolt

Foto: Mesipuu Talu kodulehekülg
Foto: Mesipuu Talu kodulehekülg

Põlvamaal oma 10. sünnipäeva tähistav maaelu ja turismi arendaval perepäeval Rehepapi seitse ametit ajab rehepapp männikändudest tõrva, punub vitstest korve, lööb katuselaastu, teeb hobustega heina ja küpsetab maa sees lammast
ning pakub külastajatele teadmisi söödavatest taimedest, mis omal ajal karjalapse leivakõrvaseks olid.

Toimuma hakkav annab aimu endisaegsetest talutöödest ja tegemistest. Kesksel kohal on sellel aastal Tori hobune. Ikka selleks, et ka tänapäeva lapsed näeksid, et arvuti ja teleri asemel oli igavesti vingeid asju olemas juba vanal
ajal.

Tänavu oma 10. sünnipäeva tähistav Eestimaa põlise maaelu võlu ja köögipoolt näitav päev Rehepapi Seitse Ametit pälvis ava-aastal (2004) Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli. Kui esimesel aastal oli külastajaid ligi 300, siis tippaastatel juba üle 1000. Tullakse kokku selleks, et tutvuda põliste talutöödega, lüüa ise aktiivselt kaasa, ajada semudega juttu ning maitsta E-vabu talutoite ja -märjukesi.

Päev algab laupäeval 2. augustil kell 11.00 Põlvamaal, Kanepi lähedal Jõgehara külas asuva Mesipuu talu hoovis Rehepapi lipu heiskamisega. Seltskondlikult lõbusat ja sisukat päeva veavad Kanepi Maaelu Edendamise Selts ja Mesipuu
talu. Tule kogu perega, sest talumehe tarkust jagatakse tasuta.

Lastele ja peredele korraldatakse põnevaid võistlusi ja sportmänge. Pere noorimad saavad tutvuda lähemalt mitmete koduloomadega, sõita ponidega või hobuvankril. Maitsta saab erinevaid talutoite ja -jooke. Esinevad isetegevuslased ja Kanepi Harrastusteater. Rahvast on tantsitamas ansambel Veskikivi. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Soovi korral saab jääda ka tasuta telkima. “Kes on korra käinud, tuleb ka järgmine aasta ja võtab sõbrad kaasa,” vahendab perenaine Krukov külaliste endi sõnu.

Noorsootöötajad kolisid kesklinna

Parkuur Skoone bastionis Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg
Parkuur Skoone bastionil Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg

Tallinna noorsootöötajad tegutsevad sel nädalal tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames kesklinna piirkonnas.

Tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames toimuvad 21.-25. juulini erinevad üritused Kesklinna linnaosas.
Esmaspäeval toimus spordipäev Skoone bastionil, teisipäeval suur tantsupäev Vabaduse väljakul. Kolmapäeval on kõik oodatud Telliskivi Loomelinnakusse, kus toimumas Rahvusvaheliste võimaluste laat.
Laadal tutvutakse erinevate kultuuridega, toimub meelelahutusprogramm ning infot reisimise, õppimise ja töötamise kohta välismaal jagavad mitmed erinevad organisatsioonid. Neljapäeval on kõik kunstihuvilised oodatud kunstipäevale Tammsaare pargis ning nädal lõppeb taas reedel ekstreemspordiga Skoone bastionil.

“Noorsootöötajad keset linna” on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid.

“Vao Karikal” sai vaatamata vihmale nautida sporthobuste võistlust

P1540170Laupäeval toimus võistlus “Vao Karikas”, mida on MTÜ Vao Ratsaklubi korraldanud alates 2012-st aastast, mil renoveeritud tall taas sporthobuste elupaigaks sai, ning valmisid harjutus- ja võistlusväljakud.

Varasematel aastatel on võistluste ajal vihmapilved Vao taevast eemale hoidnud. Tänavu said kõik korralikult märjaks. Platsi ettevalmistuste käigus väljakute uuendatud ja parendatud pinnakate õigustas märgades tingimustes selleks tehtud tööd ja kulutatud ressursse.

Tänavu toimusid takistussõidu võistlused viies avatud parkuuris:

70-80 cm parkuuri parima sõidu tegi Eret Muru hobusel Sarma.

90 cm parim tulemus – Mariaana Ilves hobusel Raduga klubist Viru Ratsu.

105 cm parim oli Priit Perna hobusel Hermela Ratsarügemendi klubist.

115 cm parkuuri ja Vao Ratsaklubi parim sooritus õnnestus teha Piret Ervaldil hobusega Uppercut.

Uuendusena antakse alates sellest võistlusest välja Vao rändkarikas kõrgeima võistlusklassi võitjale. 1972 a pärinev karikas kaunistab nüüd 125 cm parkuuri võitjat Tondi Ratsaspordiklubi. 125 cm parima tulemuse saavutas pärast ümberhüppeid noorsportlane Jessica Kaal hobusega Obora´s Gameboy Tondi RSK-st. Vao Karikas oli talle esimene kõrgema taksitussõidu suurem võit.

Vao Ratsaklubi tänab kõiki toetajaid, võistlejaid ja pealtvaatajaid!

Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Vormsi saarel käivad ettevalmistused 25. juulil algavateks olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 24. aastat. Olavipäevad on Vormsi tähtsündmus, mida igal aastal külastab sadu inimesi.

“Olavipäevad on saarega seotud inimeste kokkutulemise aeg, kuhu saabuvad nii endised kui praegused vormsilased, seal hulgas Vormsi rootslased. See on erinevate kogukondade koosolemise aeg, mil toimub kontserte ja põnevaid aja veetmise võimalusi,” lausus Püha Olavi kiriku diakon Ants Rajando ja lisas, et olavipäeval mälestatakse Vormsi rootslaste II maailmasõja järel saarelt lahkumist, millest tänavu täitub 70 aastat.

Olavipäevade traditsioon sai alguse 1990. aastal, kui südasuvel taaspühitseti Püha Olavi kirik. 14. sajandist pärit kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis.

Vormsi saarele pääseb Rohuküla sadamast väljuva praamiga. Korraldajad soovitadad saarele tulla autota, sest kohapeal sõidutab rahvast sadama ja Hullo vahel buss.
Loe edasi: Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Alanud on hääletamisvõistlus “Kas tunned maad XIV”

Foto: Looduskaitseringi blogi

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.

Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.

Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.

Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.

Hääletajatele saab kaasa elada siin.

Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.

Mare Mikoffi näituse Post-aja skulptuurid ”Koit” ja ”Hämarik” Tallinna Linnagaleriis

marePost-aja skulptuurid ”Koit” 1978 ja ”Hämarik” 2014 näituse avamine Tallinna Linnagaleriis toimub kolmapäeval, 23. juulil kell 18. Näitus jääb avatuks 17. augustini.

Millest muust ma ikka lähtusin kui eestlaste muinasjutust Koidust ja Hämarikust. Jumala poolt kingitud igavene noorus, kõrgemalt poolt sätitud kohtumised, mis ei olene ei ühest ega teisest. Sellised valgusega seotud müüdid armastusest ja sedasorti tõekspidamised olid vist 19. sajandil, mil Faehlmann oma loo kirja pani (või ka sakslastelt laenas) väga moes. Veendumused sõltuvad ju vajadustest ja allegooria on mõistlik siis, kui puudub tahe midagi seletada, arvan. Ähmase saatusega paarikese loomise idee rahustas ja veenis, et kõik on ette otsustatud.

See ”Hämarik” on mul juba teine*. Aga ka esimest tehes segas mind asjade järjestus – Koit esmane ja helgem, Hämarik pimedam ja kahtlasem. Kuigi tean, et kõik oleks justkui põhjendatud, on see ometi…ütleme…väga naljakas.

* Jutt on Mare Mikoffi Viru keskuse kaguküljele tehtud Hämarikust (2005), millest Epifanio kirjutab: Pronksist figuur kujutab endast naisekuju, mis sümboliseerib Armastust. Kuju autorid on eesti skulptorid August Weizenberg ja Mare Mikoff. Weizenberg lõi enda versiooni Veenusest (või Aphroditest) 19. sajandi keskpaiku, kopeerides antiikskulptorite teoseid Roomas. Tema käe all valmisid kaks marmorfiguuri, millised ta ristis Hämarikuks. Poolteist sajandit hiljem tegi skulptor Mare Mikoff /…/ nende alusel juba iseseisva viiemeetrise pronksfiguuri, mis seisab täna Viru Keskuses.

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

enn muuseumMöödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda

Puuvillased rõivad on kuumal suvepäeval üks meie lemmikutest. Tarbija peaks siiski enne uue kleidi või särgi ostmist mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada”, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud.

Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

1. Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus.

2. Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.

3. Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).

4. „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.

5. Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Katrin Pärgmäe

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

ELF tähistab heinateotalgutega oma 15. hooaega

Neljapäeval alanud ja homseni Nedrema puisniidul toimuvad heinateotalgud ja suveELFkool märgivad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Juubelihõngulised talgud ühendavad traditsioonilised töövõtted, looduskaitse ning uued teadmised ja oskused.

Poolsada talgulist harjutavad käe sisse vanad heinatöövõtted, kuulevad kohalikust kultuuriloost, saavad osa loodusretkedest puisniidu lindude, liblikate ja taimede tundmaõppimiseks, toimub Ööülikooli loenguõhtu ning pärast talgutööd kõlab rahvalik muusika.

ELFi talgukorraldaja ja suvekooli mõtte algataja Siim Kuresoo sõnutsi pole sedalaadi suvekool olemuselt tegelikult midagi uut – heinatööl on mõtteid ja võtteid vahetatud juba aastasadu.

“Sealjuures ELFi talgulised on aastaid suviti mitmetel tähelepanuväärsetel puisniitudel rehadega abiks olnud,” selgitas Kuresoo. “Mullused katsetused vikatitega heina niitmiseks näitasid, et loodustalgulised on valmis kandma ka vanade heinatöövõtete traditsioone.”

Vastriisutud puisniidul salvestatavas Raadio Ööülikooli loengus räägib biosemiootik Kalevi Kull elurikkuse hoidmisest ja loomisest. Talgulisi lõbustab rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube, kes mängib eesti lõõtsa ja õpetab traditsioonilisi tantse.

Elurikkuse poolest imetlusväärsete puisniitude pindala on 20. sajandi jooksul paraku kiirelt vähenenud. Suvekooli võõrustav Nedrema puisniit on Eesti suurim ning üks suurimaid ka kogu Euroopas. Siiski ei anna selle praegust pindala võrrelda 20. sajandi algusega, kui see küündis pea 250 hektarini. Enne taastamistööde algust, 1995. aastal niideti sellest vaid ühe hektari suurust ala, kuid praeguseks on see kohalike suure töö tulemusena kasvanud 80 hektarini.

Eestimaa Looduse Fond on looduse hüvanguks talguid korraldanud järjepidevalt aastast 2000. Selle aja vältel on ligi 7000 talgulist teinud tööd ligi 400 talgul. Aasta-aastalt on talgute populaarsus ja arv kasvanud, tänavu toimub üle Eesti 60 talgut ning kõik huvilised on oodatud kaasa lööma. Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab www.talgud.ee