Külauudised

Luua Metsanduskooli õpilased tuleproovides

Eelolev nädal on Luua Metsanduskooli õpilastele pingutav. Läbi kogu nädala osaletakse erinevates jõukatsumistes, kus tuleb näidata oma parimaid kutseoskusi.

Avalöögi pingelisele nädalale annavad teisipäeval-kolmapäeval (14.-15. aprill) toimuvad kooli kutsealavõistlused. Teisipäeval on võistlustules tulevased metsamehed ja metsamasinate juhid. Juba hommikul kell kümme alustavad metsas raielangil langetamisega noored metsamehed. Kell 13 jätkatakse kooli töökoja platsil traditsiooniliste raievõistluste
aladega (saeketi montaaž, kombineeritud järkamine, laasimine ja täpsussaagimine). Kõik need alad nõuavad väga häid oskusi, mida edaspidi läheb metsameestel vaja nende igapäevatöös.
Samal ajal (kell 13) hakkavad oma meisterlikkust näitama ka metsamasinate operaatorid. Võisteldakse nii imitaatoril kui päris masinatel.
Neil õpilastel, kes teisipäeval ei võistle, on kell 14 võimalus Luua klubis saada osa tuntud loodusemehe Hendrik Relve loengust. Loodusehõngulisest pärastlõunast saavad osa võtta ka kõik teised soovijad.
Kolmapäeval (15. aprill) tuleb oma metsanduslikke ja aianduslikke teadmisi õpilastel näidata metsarajal. Minutiliste intervallidega startivad õpilased peavad raja läbimisel mängu panema kõik oma teadmised. Nii näiteks peavad metsandusliku raja läbijad hindama muu hulgas puude kõrgust, vanust, diameetrit, tundma loomi ja linde, puid ja põõsaid ning neil esinevaid haigusi. Aiandusliku raja läbijatel on samuti vajalik tunda puid ja põõsaid, aga ka teeehitust, osata koostada kastmissüsteemi, kasutada kahveltõstukit ja veel palju muud. Parimad
selguvad kolmapäeva õhtuks.
Kooli kutsealavõistlused on Luua Metsanduskooli pikaajaline traditsioon, millest peavad osa võtma kõik õpilased.
Nädala teisel poolel astuvad võistlustesse parimatest parimad. Neljapäeval, 16. aprillil toimub Tartus algaval Maamessil kutsemeisterlikkuse võistlus Noor Aednik 2015. Luua Metsanduskooli esindab seal kaks võistkonda – Merge Paju/Andres Laanemaa ja Mari Liis
Ojala/Riho Kööp (kõik maastikuehituse eriala esimese kursuse õpilased). Nende treeningud on kestnud juba nädalaid. Juhendajad – Luua Metsanduskooli maastikuehituse-aianduse kutseõpetajad Kati Bachman ja Maria Jürisson iseloomustasid võistlejaid kui tõeliselt aiandushuvilisi noori. Ja seda need noored ka on, sest tegelikult õpitakse Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, puhas aiandus on neile kõrvalerialaks. Noored ise hindasid võistlusülesandeid „tehtavateks“. Raskeks ülesandeks peeti seemnete määramist ja eriti vastavate taimede ladinakeelsete nimede teadmist. Teised ülesanded (pookimine, istutuskasti ehitamine, ruumala ja massi arvutused, istutamine, kastmissüsteemi ehitamine ja tehnika tundmine) on nende hinnangul kergemad. Oma eelisteks peetigi just häid praktilisi oskusi, eriti vähe hirmutab noori istutuskasti ehitamine.
Reedel ja laupäeval (17.-18. aprill) näitavad Maamessil oma oskusi aga Luua Metsanduskooli raiesportlased. Traditsioonilisest võistlusest Kevadkarikas võtavad osa nii õpetajad kui õpilased. Võistlus tõotab tulla pinev, sest kooli esindavad mitmed meie raiespordi tipud –
proffide klassis võistlevad (siiani Eesti parim juunior olnud) Jarro Mihkelson (kes nüüd on vahetanud võistlusklassi), Sulev Tooming (viimastel raiespordi maailmameistrivõistlusel Eesti meeskonna liige) ning Einar Must ja Tõnu Reinsalu (mehed, kes on „süüdi“ rahvusvahelistele standarditele vastava raiespordi tekkes Eestis ning kes on treeninud Luua Metsanduskooli edukaid juuniore). Juunioride klassis võistleb Luua Metsanduskooli nimel kaheksa noormeest, nende hulgas on ka poisid, kes maikuus esindavad Eestit XIV Euroopa
Noorte Meistrivõistlustel metsanduses.
Toomas Kelt

Ines Aru pälvis Raadioteatri näitlejaauhinna, Felix Moori nimelise tänuauhinna sai Heli Pikk

Legendaarse raadiomehe Felix Moori (1903–1955) 112. sünniaastapäeva eel anti täna välja Raadioteatri näitlejaauhind 2014. Välja anti ka Felix Moori nimeline tänuauhind.

Nätlejaauhinna laureaat on Ines Aru – Reeda rolli eest Mati Undi kuuldemängus „Sügisilmutus“ (lavastaja Ari Kallio). Ines Aru varjundiküllane, meisterlikult ja vabalt eri mängustiile valdav osalahendus avab raadiokunsti piirituid võimalusi. Ines Aru on kordumatu häälega, mõtte- ja tundetäpne kuuldemängunäitleja ja luulelugeja. Tema on esimene, kes saab Raadioteatri näitlejaauhinna teist korda. Esimene kord oli ema Neenu rolli eest kuuldemängus „Ekke Moor“ (2002).

Lisaks näitlejaauhinnale anti täna Särevi teatritoas toimunud sündmusel välja viies Felix Moori nimeline tänuauhind, mille tänavu pälvis rahvusringhäälingu arhiivide juhataja Heli Pikk, kultuurimälu kauaaegne vastutustundlik säilitaja ja hoidja. Auhind põhineb eraalgatusel, selle väljaandja on Mart Relve. Auhind on tunnustuseks missioonitundliku loova töö eest eestikeelsel kultuurimaastikul.

Anneli Tõevere-Kaur

Võrumaa aasta külaks valiti Urvaste

Urvaste kandi aktiivsed naised Mariina Kõller ja Airi Hallik-Konnula Urvaste seltsimajas oma kuulsat kama pakkimas. Foto: erakogu

Võrumaa aasta külaks 2015 valiti Urvaste kant, mis tõusis mitme aktiivse külapiirkonna seast esile oma kogukonda arendava sotsiaalse ettevõtlusega ja mis on suutnud hoida koos erinevaid põlvkondi. Žüriil oli valikut teha siiski väga keeruline, sest tublisid ja tegusaid külapiirkondi on Võrumaal mitmeid.

“Urvaste eristub oma sotsiaalse ettevõtluse suunaga,” sõnas žürii liige Ivika Nõgel. “Nad kasutavad oma Urvaste kama kaubamärki selleks, et ülal pidada oma küla tegevusi ja samas luua ka töökohti.”

Urvaste külade (Urvaste, Kirikuküla, Ruhingu, Koigu) arengut veab eest Urvaste külade selts. Selts pakub praegu tööd kolmele inimesele. Selts haldab Urvaste seltsimaja (endist koolimaja) ning on suutnud selle täita sisuga: hoones on köök, kus tehakse üle Eesti tuntuks saanud kama; latsitare (lastetuba), käsitöötuba, pesumaja, kino jne. Seltsimaja aknast paistab piirkonna legendaarseim loodusobjekt: Tamme-Lauri tamm.

“Nii uhket külamaja on vähestel,” kommenteeris Ivika Nõgel. “Nad on jaksanud selle sisuga täita. Neil on maja end õigustanud. See on üks paremaid külamaja ülalpidamise näiteid.”

Peale seltsi tegutseb külapiirkonnas Urvaste kogudus, SA Pokumaa, naiskodukaitse ja loodukaitsele pühendunud seltsing Roheline Urvaste. Viimane suutis aastatepikkuse visa võitlusega jätta piirkonda alles olulise loodusobjekti Ess-soo raba.

Urvaste piirkonnas korraldatakse aasta jooksul mitmeid traditsioonilisi üritusi, sealhulgas urbanipäeva laata, ümber Uhtjärve jooksu, kirjanduslikku Contra sünnipäeva, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi jm.

Urvaste seltsimajas valmistatav kama on võitnud tuntust kogu Eestis. Seda tehakse käsitööna Urvaste seltsimaja tunnustatud köögis. Kamategu pakub töökohta kahele noorele inimesele. Kamast saadav tulu paigutatakse külapiirkonna arengusse, eelkõige projektide omaosalusse. Urvaste kama valiti mullu Eesti parimaks mahetooteks.

Urvaste kogukonnal on ka oma “raha” urban. See on tänukaart ja väike maksevahend inimestele, kes on panustanud oma aega ja jõudu kogukonna hüvanguks talgutel osaledes. Urbanipäeva laadal on võimalik urbani eest lunastada loteriipilet või pannkook.

Võrumaa aasta küla konkursi eesmärgiks oli avaldada tunnustust maakonna küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu olulisust maakonnas.

Võrumaa aasta küla valisid välja Võru Maavalitsuse, Võrumaa Arenguagentuuri, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Piiriveere Liider ja MTÜ Vastseliina Külade Ühendus esindajad. Komisjon esitas Urvaste aasta küla üleriigilisele konkursile.

Aasta külasid valitakse üle aasta ehk Eesti külade maapäeva toimumise aastal. Tänavu kuulutatakse Eesti aasta küla välja 7. augustil Järvamaal Eesti külade XI maapäeval.

Järgmine Võrumaa aasta küla konkurss toimub 2017. aastal.

Pärnus avati näitus Sindi kalevivabriku tulevikust

Pärnu Muuseumi fuajees avati näitus EKA ja TTÜ tudengite töötoast Sindi kalevivabriku tuleviku teemadel. Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini.

Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimise- ja sisearhitektuuri- ning Tehnikaülikooli inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid juba taditsiooniks saanud töötuppa, et mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. See on sarjas neljas interdistsiplinaarne töötuba. Eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.

Seekordne patsient, Sindi Kalevivabrik, on ühistöötubade eelkäijatest kõige mastaapsem objekt, millele lisandub ümbritsev inspireeriv romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.

Sindi Kalevivabrik, meie vanema tööstuspärandi au ja uhkus on läbi elamas protsesse, mida paljud tema saatusekaaslased kaasaegses Euroopas on tänaseks päevaks juba läbi teinud või sarnaselt tegemas, otsides endale uut nägu – identiteeti.

Globaaliseeruv maailm ja sellega seotud majandusmudel mõjutas käesoleva sajandi alguses Euroopa tekstiilitööstust kaunis radikaalselt. Masstootmisele suunatud rõivatööstus, olles ka Sindi vabriku kliendiks, viis oma tellimused veelgi odavama tööjõuga Aasiasse. Vanade hoonete tüpoloogia ei sobinud juba ammu uuele tehnoogiale ja moodsatele tootmisprotsessidele. Sindi ajaloolisest tööstuse sisseseadest sai vanaraud ning hoonetest jäid tulekahju järel alles vaid müüride vahelised tühimikud, kus arusaamatu, milline ruum on väljas, milline sees.

Võimas tööstusmaastik, mis üle-eelmise sajandi alguses sünnitas enda ümber uue linna, olles urbaniseerumisprotsessi musternäidis, jäi iseendaga üksi. Keskusest sai perifeeria, kus demograafiline olukord ei ole täna kõige lootusrikkam – linn kahaneb ja sumbub iseenda olemisse.

…ja ikkagi, justkui vastuvoolu ujudes, tiksub kuskil ketrusmasin, keegi puhastab liivaga metalli, vanas sepikojas toimetavad metallimeistrid, jões kasvatatakse kala, on kohvik ja ostukeskus. …ja siiani kehtinud majandusmudelid otsivad endale alternatiive, teistsuguseid reegleid, mis muutunud keskkonnale ja ühiskonnale sobilikumad. Sellistes olukordades on perifeeriad alati andnud ainest interpretatsioonideks ja uute ideede sünniks.

Loe edasi: Pärnus avati näitus Sindi kalevivabriku tulevikust

Sotsiaalkriitiline must huumor tõi Pajusti huumori-ja satiiritrupile parima estraadikava auhinna

Hilje Pakkaneni fotol: "Meestehoid" trupi kodusaalis tänavusel huumoripäeval "Aadama küljeluu". Vasakult: Ülle Rajamart, Age Uustalu, Tõnu Vilu, Vilve Tombach. — Hilje Pakkaneni fotol: “Meestehoid” trupi kodusaalis tänavusel huumoripäeval “Aadama küljeluu”. Vasakult: Ülle Rajamart, Age Uustalu, Tõnu Vilu, Vilve Tombach.

Nädalavahetusel toimus Järvamaal Väätsa rahvamajas üle-eestiline rahvamajade huumoripäev “Maamees muigab”, millelt Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupp tõi kaasa kaks auhinda.

“ Maamees muigab” on pikima traditsiooniga huumoriüritus Eestis. Harrastushumoristid üle Eesti kogunesid juba 19. aastat järjest Väätsa rahvamajja saalitäie publiku ette, et osaleda huumorikonkursil anekdootide, pantomiimide, sketšide ja estraadikavadega.

“ Etteaste aeg oli reglementeeritud ja selle kestuseks võib olla maksimaalselt 15 minutit,” ütles Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupi juhendaja Ülle Rajamart. Seekord nägi publik 24 etteastet, millest valdava enamuse esitasid osalejad Tartust ja Lõuna-Eestist.

Lääne-Virumaad esindas Väätsal ainsana Vinni valla Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupp, kes tõi taas ära ühe peaauhinnast – parima estraadikava Ülle Rajamardi loo “Meestehoid” eest.

Lääne-Virumaale toodi teinegi auhind. Parima pantomiimi tiitli pälvis Ülle Rajamardi ja Jaan Lõõniku esitatud “Nuhvlita nohik”, mis pälvis publikult tormilise aplausi. Loe edasi: Sotsiaalkriitiline must huumor tõi Pajusti huumori-ja satiiritrupile parima estraadikava auhinna

Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Rahvusraamatukogus toimub 9.-11. aprillini Tallinna raamatumess, kust saab soetada soodsa hinnaga raamatuid ja osa võtta ligi 30 üritusest.

“Tallinna raamatumessist on mõne aastaga kujunenud kindel kevadine kirjandusüritus, kuhu on põhjust tulla igal raamatusõbral,” märgib Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet.

Rahvusraamatukogu fuajees pakuvad hea hinnaga raamatuid üle 30 Eesti kirjastuse. Lisaks raamatumüügile toimub messil kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse uusi raamatuid, kohtutakse autoritega ja korraldatakse töötubasid.
Messi avab Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, mis kannab tänavu alapealkirja “Nordic Noir”. Luubi alla võetakse Põhjamaade kvaliteetne kriminaalkirjandus. Peale sealsete kirjanike astuvad Eestist üles Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen ning Jaan Martinson. Päeva lõpetab Rootsi dokumentaalfilm, milles meiegi teleekraanilt tuntud näitlejad (Sofia Helin ja Kim Bodnia – “Sild” ja Steven Van Zandt – “Lilyhammer”) räägivad oma tegelaskujudest ning avatakse Skandinaavia roimalugude võidukäigu tagamaid. Loe edasi: Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Täna toimub Rakvere ametikoolis neljas ideede laat, mis on sel korral suurem kui kunagi varem.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka sõnul on Ideede laat aasta-aastalt kasvanud nii osalejate arvu, kui ka töötubade mitmekesisuse poolest.

“Lõviosa töötubade läbiviijatest on maakonna koolid ja huviringid, kelle käe all saab tutvuda mitmete erinevate aladega. Esmakordselt on Ideede laadal oma tooteid tutvustamas mitmed õpilasfirmad,” rääkis Maimjärv-Mirka.

Kell 10 algaval ideede päeval saab proovida robotite ehitamist, leiutamist, 3D-joonestamist ja printimist. Tutvuda saab nii auto- kui IT valdkonnaga, elektriskeemidega, filminduse ja veeökoloogiaga .

Huvilised saavad luua päris oma mobiilirakenduse Android keskkonnale. Proovida kätt auto- ja lennumudelitega ning robovõistluse demorajal robotitega. Näha ja katsuda saab ka krosskarti ja avastada droonide põnevaid võimalusi . Loe edasi: Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Linnunädal jagab teadmisi viudest värvulisteni

Kas oled juba märganud saabuvaid rändlinde? Kas koduaia kuldnokad vajavad uut eluaset? Kas tead, kes on valitud selle aasta linnuks? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastused alanud nädalal Tartus toimuvatel lindude teemalistel üritustel.

Linnunädala avaüritus toimub juba kolmapäeval, 8. aprillil algusega kell 18.00 Tartu loodusmajas (Lille 10), kui aasta linde viusid tutvustab ornitoloog Ülo Väli. Räägitakse sellest, kuidas viusid looduses ära tunda, milline on nende elukorraldus ning olukord Eestis. Juttu tuleb ka sellest, mida viuaasta endaga kaasa toob ning kuidas meil kõigil on võimalik aasta linnu projektis osaleda.

Laupäeval, 11. aprillil kell 11.30-15.00 on kõik linnuhuvilised oodatud TÜ Botaanikaaeda Linnalinnulaupäevakule. Traditsioonilisel igakevadisel pereüritusel jätkub tegevusi nii suurtele kui väikestele. Linnalinnulaupäevakul saab iga osaleja meisterdada oma koduaia kuldnokkadele või tihastele pesakasti. Avatud on tehispesade näitus
ning jagatakse soovitusi erinevatele lindudele sobivate tehispesade valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lastele pakutakse osavusmänge, linnuhuvilistel on võimalus osaleda linnuvaatlusretkedel botaanikaaias.

Nõuandeid ja infomaterjale pesakastide ehitamise kohta jagab meelsasti nii sel nädalal kui edaspidi Tartu loodusmajas tegutsev keskkonnainfopunkt ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Loodusõhtu ja Linnalinnulaupäevak on osalejatele tasuta, sündmusi toetavad Tartu linn ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

RMK istutab Hiiumaa riigimetsadesse 325 000 puud

RMK paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse 325 000 väikest puud.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. “Iga päev pannakse üle Eesti mulda umbes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnas Laigu. Sel aastal pannakse riigimetsa kasvama 200 000 puud rohkem kui eelmisel aastal.

Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse tänavu 325 000 puud – 197 000 mändi, 112 000 kuuske ning 16 000 kaske. Metsauuendus annab maakonnas hooajalist tööd 24 inimesele, üle Eesti saab RMK taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimest. Vajalikud töötajad on RMK juba leidnud.

RMK uuendab tänavu riigimetsa üle Eesti 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Kõige enam pannakse kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske. Lehtpuid istutatakse tänavu 1,3 miljonit – põhiliselt kaske, aga vähesel määral ka sangleppa. “Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,” selgitas Laigu.

Kui tavapäraselt viiakse istikud raiesmikule maasturi, traktori või ATV-ga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba teist aastat helikopteriga. Metsastades karjääre, kus pinnas on väga kuiv, kastetakse taimed enne mahapanemist hüdrogeeli lahusesse, mis parandab märkimisväärselt nende kasvamaminekut.

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti, miljon männipotitaime ostetakse tänavu ka Lätist.

Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Tiitel „Aasta pere“ 2014 anti perekond Mikkudele (foto: Sven Soome)

Taas on võimalik esitada kandidaate auhinnale „Lastega ja lastele“, millega tunnustatakse ja tänatakse neid, kes on uute algatuste või pikaajalise tegevusega oluliselt panustanud laste heaolusse.

„Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale võib esitada nii häid inimesi (sh lapsi) kui ka organisatsioone (ametiasutusi, vabaühendusi või ettevõtteid) ning ettepanekuid tunnustamiseks võivad samuti teha nii eraisikud kui organisatsioonid.

MTÜ Oma Pere tegevjuhi Sigrid Petofferi sõnul on see auhind mõeldud tunnustamaks neid, kelle tegevus on toonud kaasa positiivseid muutusi laste elus. „Selliseks muutuseks võib olla arusaamisele jõudmine, et lapsendatud lapsel on õigus teada oma päritolu, või ühe kooli õpilaste silmatorkavalt paremad teadmised loodushoiust, misläbi on nad ise muutuste loojad,“ selgitas ta. Nii samuti avaldab Sigrid Petofferi arvates lastele suurt mõju hästi kirjutatud aabits, millest saab alguse paljude laste lugemisoskus. Ta tõi näiteks mulluse „Elutöö“ auhinna saanud Leelo Tungla, kelle looming ja tegevus on mõjutanud tuhandeid lapsi. Loe edasi: Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Naaberkogukonnad Väike-Maarja ja Emumäe kutsuvad ühiselt inimesi maale kodu looma

Laupäeval, 11. aprillil osalevad Lääne-Virumaa lõunaosast Väike-Maarja ja Emumäe kogukonnad Tallinnas Kalevi spordihallis messil „Maale elama“, et tutvustada oma piirkonnas elamise võimalusi ja eeliseid.

Väike-Maarja ja Emumäe tutvustavad „Maale elama“ messil oma kanti, kinnisvara- ja tööpakkumisi, ettevõtlusvõimalusi ja olemasolevaid teenuseid. Naaberkogukonnad on esindatud eelmisest aastast tuttava Väike-Maarja motoga „Päris elu on maal“, kutsudes külalisi ja huvilisi messil taluaeda, et üheskoos aeg maha võtta ja arutleda. Väikse praktilise testiga saab Väike-Maarja ja Emumäe ühises messiboksis igaüks end proovile panna – „kas ma olen ikka maaeluks valmis?“. Selle eesmärgiks on külastajatele läbi konkreetse tegevuse näidata, et maal on inimene ise muutuste kujundaja. Just selle tõdemusega võibki maaelu alguse saada.

Üks muutuste algataja ja looja Väike-Maarjas on Kadri Kopso, kes 2009. aastal perega Sakust Väike-Maarjasse kolis ja vanemate talu arendama asus. Ka ühiskondlikult aktiivse inimesena jagab ta nüüd messil oma kogemusi. „Ma poleks arvanud, et maal on nii lihtne ideid ellu viia. Maaelu toetused laiendavad võimalusi ja aitavad ettevõtlusega algust teha,“ rääkis hästi toimiva Kaarli talu perenaine Kadri Kopso. Loe edasi: Naaberkogukonnad Väike-Maarja ja Emumäe kutsuvad ühiselt inimesi maale kodu looma

Ugala teater alustas põhupakkide kogumise aktsiooni

Ugala suvelavastuse „Vereliin“ peaosalised Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Foto Heigo Teder

Ugala teatri tänavune suvelavastus viib publiku uitama tõeotsingu lätetele koos Margus Kasterpalu ja näitetrupiga. Esimest korda Eestis jõuab lavale Iiri näitekirjaniku Mark Doherty ballaadilik lugu „Vereliin“, mis kannab endas arhailist elutunnetust, kus esivanemate lugusid antakse edasi isalt pojale ja suguvõsa säilimisel on mälestused sama olulised kui jätkuv vereliin. Olustvere mõisa reheküüni täidab lavamaagiaga kunstnik Liisa Soolepp.

Tähtis osa „Vereliini“ lavakujunduses on põhupakkidel. Needsamad pallinööriga kokku köidetud põlvekõrgused põhupakid, mõõtudega 35x45x80cm, mis sügiseti Eestimaa põldudel silma hakkavad, on nüüd kevadel täiesti defitsiitseteks osutunud.

Suvelavastuse lavakujundus vajab neid põhupakke aga ligikaudu 400 tükki. Oleksime väga tänulikud igasuguse info eest, mis viiks meid kokku mõne heatahtliku inimesega, kellel sellised põhupakid jõude seisavad ning kes nõustuks sümboolse tasu eest põhupakid teatrikunsti tarbeks Ugala teatrile andma.

Palume ühendust võtta Ugala teatri lavastusala juhi Teet Ehalaga, kontakt e-mailitsi teet@ugala.ee või telefoni teel 520 83 82.

Pole tähtis, mis koguses teil põhupakke leidub, kõik võtame tänulikult vastu, sest nagu ütleb vanasõnagi – kes kõrt ei korja, see koormat ei saa!

Allikas: Ugala Teater

Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö "Urban Gadget". Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit — Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö “Urban Gadget”. Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit

Viieteistkümnest Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Urban Gadget“, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Võidutöös hindas žürii selle veenvat linnaehituslikku kontseptsiooni ja ruumi selget funktsionaalset jaotust. Lahendus võimaldab päris mitmeid arengusuundi. Samuti rikastavad üldlahendust väiksemas mastaabis ruumielemendid. Projekti edasiarendamine eeldab Võru Linnavalitsuse, kohalike inimeste ja arhitekti tihedat koostööd,“ selgitas Võru Linnavolikogu esimees Anneli Ott.

Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida Võru linnale parim tseremoniaalse multifunktsionaalse esindusväljaku ja seda ümbritseva avaliku ruumi lahendus.

Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Loe edasi: Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Teisipäeval toimus rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti eelvoor. Säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat ja teisi teemasid käsitlevatele küsimustele vastasid sajad õpilased üle Eesti. Kokku osales võistluse Eesti eelvoorus 36 kooli 111-ne võistkonnaga.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro selgitas, et eelvooru said end registreerida kõik võistkonnad kõigist koolidest. Ainsateks piiranguteks olid osalejate vanus (13-19 aastased õpilased) ja võistkondade suurused (3 õpilast). Tänases eelvoorus tuli neil interneti vahendusel vastata 50-le viktoriiniküsimusele.

Eelvoorust pääseb 15 parimate tulemustega võistkonda edasi Eesti finaali, mis toimub 28. – 29. mail Luua Metsanduskoolis. Eesti finaalis tuleb võistkondadel vastata viktoriiniküsimustele, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ja teha posterettekanne. Nii eelvooru kui Eesti finaal toimuvad eesti keeles. Eesti finaali pääsevad võistkonnad selguvad lähiajal.

Euroopa finaal toimub 21.-24. septembril Rumeenias. Kokku võtab rahvusvahelisest võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel mõningaid muudatusi. „Võistluste eelvooru viktoriin on sel aastal eestikeelne, kuid kõik võistlejad peavad arvestama sellega, et rahvusvahelise finaali töökeel on inglise keel. Nii et võistlejate hea keeleoskus on vajalik. Eesti finaali viime taas läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suur, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Loe edasi: Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Tartus avatakse heategevuskampaania “Anname au!”

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.30 toimub Tartu Raekoja platsil heategevuskampaania “Anname au!” avaüritus. Esineb Kaitseliidu Majakoor, naiskodukaitsjad tutvustavad ja müüvad sinilille rinnamärke.

Sinilillemärk tähistab tänu ja tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele. Igal kevadel viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki veteranide ning nende lähedaste toetuseks.

Allikas: Naiskodukaitse Tartu ringkond

Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Täna, 7. aprilli tähistatakse kogu maailmas WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel maailma tervisepäeva raames toiduohutuse päeva, et tõsta tarbijate teadlikkust võimalikest toiduga seotud riskidest. Eestis diagnoositi mullu 2668 toidu kaudu leviva haiguse juhtu.

„Eestis on tarbijaile pakutav toit reeglina ohutu, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuigi esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidu tootjatel ja käitlejatel, tahame toiduohutuse päevaga juhtida tähelepanu sellele, kuidas tarbija saaks tagada toidu ohutuse oma isiklikus köögis,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. “Koduköök on ahelas toidutootmisest tarbimiseni ainus lüli, kuhu riiklik toiduohutuse süsteem ei ulatu. Seepärast on oluline, et kõik inimesed ka kodus järgiksid toidu ohutu valmistamise ja säilitamise põhimõtteid.”

WHO Eesti esinduse juhi Marge Reinapi sõnul on toiduohutuse küsimused ülemaailmselt alahinnatud, kuna suur osa toidutekkelistest haigustest jääb diagnoosimata.

„Maailmas on toiduohutuse tagamine ning toidutekkeliste haiguste ennetamine väljakutseks nii arengumaades kui ka arenenud riikides. Seepärast peaksid kõik toidutootmise ja tarneahela osapooled toiduga seotud riskide vähendamiseks senisest tihedamat koostööd tegema,“ ütles WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. Loe edasi: Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Endine kooliõpetaja korraldas lambavillanäituse

Leida Velling enne näituse avamist. Fotod: Sirje Arro

Kunagine käsitööõpetaja, nüüdne väärikas eas naine Leida Velling korraldas Põltsamaa vallas Lustivere kultuurimajas lambavillanäituse 20. märtsil. Koos sõbrannadega kogus ta väljapanekule kokku paikkonna elanike valmistatud soojast ja tervislikust materjalist valmistatud rõivaid ja kaunistusi.

Lambavillanäituse avatseremoonial Lustivere Kultuurimaja fuajees andsid Leida ja naised tema sõpruskonnast andsid läbi jutustuste, laulu ja tanstu ülevaate lammaste , villa ja selle kasutamisega seonduvatest rahvakommetest. Kultuurimaja juhataja Vello Pelisaar ilmus publiku ette lambanahkses kasukas. Seejärel avati saaliuks ja koosolijad sisenesid näitust külastama.

“Olen maal kasvanud, pärit Lustiverest ning siin koolis käinud. Nii tunnen maast madalast huvi villaste esemete ja nende valmistamise vastu. Mulle on meeldinud kududa ja aeg-ajalt teen seda praegugi,” rääkis Leida Velling. Tema kunagine õpilane mitmekülgsete kunstikalduvustega Maire Põldma tõi näitusele värvitud villaga vilditud looduspildid.

Kauaaegne Lustivere kooli õpetaja ja direktor Malle Tuur meenutas, et kui ta 1975 aastal kooli tööle tuli, töötas Leida Velling juba koolis õpetajana. “Tema juhendavad lapsed võitsid olümpiaadidel sageli esikohti.” Malle Tuur oli lambavillanäitusele ka enda ja oma tütre kootud esemeid toonud ja kandis seljas omaloomingulist lambavillast kleiti.

“Mulle väga meeldib käsitöö . Igatsen selle juurde pidevalt, kuid praegu ei jätku lihtsalt aega. Kui Leida palus olin aga loomulikult nõus mõned varem kootud ja heegeldatud esemed näitusele tooma,” rääkis lustiverelane Eda Allsaar. Ta märkis, et eelmisel aastal korraldas proua Velling tõeliselt vahva küünlanäituse, kus pidas huvitava teemakohase ettekande.

Lustivere Külaseltsi eestvedaja Riina Paluoja sõnul on näituse peakorraldaja külaelu hing. Paar aastat tagasi alustas Leida Velling oma mälestuste rääkimist ja üleskirjutamist. “Need on tema emalt ja vanaemalt kuuldud ja ise mäletatud lood, mida kavatseme raamatuna välja anda,” ütles Paluoja.”

Jaan Lukas

Mess “Maale elama” tuleb taas pealinna

11. aprillil toimub Tallinnas Kalevi Spordihallis kolmas mess “Maale elama”.

Messi alapealkiri on “Maale ettevõtjaks”, kus sel aastal on erilise tähelepanu all aktiivsete ja tegusate perede kutsumine maale ettevõtlusega tegelema. Messil osaleb 55 kogukonda üle Eesti, kes tutvustavad ennast ja oma piirkonda, sealseid ettevõtlus- ja töötamisvõimalusi ning elukohti ja teenuseid.

Messi raames toimub teemakohane seminar “Maale ettevõtjaks”, kus sõna saavad geograaf Garri Raagma, kirjanik Valdur Mikita ning kirev ring maal tegutsevaid ettevõtjaid. Maha peetakse tuline debatt eduka ettevõtluse võimalustest maapiirkondades. Seminari ja debatti juhib Urmas Vaino. http://www.maale-elama.ee/maale-elama-2015/seminar

Messil on mitmeid uuendusi. Esmakordselt pakutakse messil vahetut nõuannet neile, kes maal ettevõtlusega tegeleda soovivad. Kohal on maakondlike arenduskeskuste konsultandid, kes koondavad end nimetuse alla “Ettevõtluskohvik” http://www.maale-elama.ee/maale-elama-2015/ettevotluskohvik Loe edasi: Mess “Maale elama” tuleb taas pealinna

Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Neljapäeval, 2. aprillil korraldavad TÜ Kliinikumi Lastefond, Tartu Herbert Masingu kool, Eesti Autismiühing ja TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus Tartus teabepäeva “Räägime autismist”, kus häire kohta jagavad infot sellega lähedalt kokku puutujad.

Eesti Autismiühingu juhatuse esinaine Marianne Kuzemtšenko sõnul soovitakse Masingu koolis toimuvateabepäevaga juhtida ühiskonna tähelepanu sellele, et autism ei ole sünonüüm “kasvatamatusele” ega ka häbimärk, vaid keeruline häire, mille väljendusvormid ja raskusaste on inimeseti väga erinev. “Autism on muutunud nii-öelda käibesõnaks, mida kasutatakse tihti selliste situatsioonide ja inimeste puhul, mida ei mõisteta. Tartu Herbert Masingu Kool on omal alal juhtiv kool Eestis, kus tegeldakse väga erinevate autistlike lastega. Seda väärtuslikku kogemust jagades ja tutvustades aitame nii lapsevanemaid kui ka spetsialiste nende igapäevatöös,” räägib ta.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv ütleb, et autismipäeva korraldamises osaletakse hea meelega, sest see võimaldab täita üht fondi eesmärki – tõsta elanikkonna teadlikkust niivõrd olulisel teemal. “Koostöös valdkonna tippudega on olnud rõõm organiseerida üritus, kus osalejad saavad erinevate lühiettekannete, praktiliste töötubade või vestlusgruppide vahendusel ammutada uut informatsiooni ning vahetada kogemusi teiste igapäevaselt autismiga kokkupuutuvate inimestega. Loe edasi: Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Analüütikud hakkavad hindama eurotoetuste mõju regionaalarengule

Rahandusministeeriumi tellimusel asuvad uuringukeskuste Praxise ja Centari analüütikud hindama eelmise struktuurivahendite perioodi tehtud investeeringute mõju Eesti regionaalsele arengule. Ajavahemikus 2007-2013 investeeriti maakondadesse üle 2,5 miljardi euro, millele lisandusid veel üleriigilise rahastusega meetmed.

Renoveeritud Alatskivi loss Foto Urmas Saard — Renoveeritud Alatskivi loss. Foto: Urmas Saard

Mõju hindamisega uuritakse, kuivõrd aitas lisarahastus kaasa regionaalsete arenguerisuste vähenemisele ning kui palju panustati kohalike arengueelduste väljaarendamisele.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali sõnul soovime uuringu tulemusi arvestades edaspidi kohalikku elu tõhusamalt toetada. “Hindamise tulemusena ootab rahandusministeerium ettepanekuid, kuidas tulemuslikumalt panustada regionaalarengu eesmärkide saavutamisse,” ütles Tali. “Analüütikute soovituste toel saaks valdkondlike poliitikate ja toetusmeetmete, finantsinstrumentide ja riigieelarveliste eraldiste planeerimisel paremini arvestada regionaalsete vajadustega.”

E sialgne ülevaade raha jagunemisest maakondade vahel kinnitab, et valdav osa projektidest on teostatud Harjumaal, seda nii projektide arvu kui ka rahalist mahtu arvestades,” selgitab projekti eestvedaja Katrin Pihor Praxisest. “Kui vaadata toetatud projektide arvu 1000 elaniku kohta, siis on Tartumaal mõnevõrra enam toetatud projekte teiste maakondadega võrreldes.”

Kohalikku ettevõtluskeskkonda on arendatud näiteks tööstusalade ja -parkide loomise kaudu. Samuti on toetatud paljude lasteaedade, koolide ning külakeskuste renoveerimist ja ehitust. Toetusmeetmete abil on rajatud ja korda tehtud erinevaid turismiobjekte – renoveeritud Alatskivi loss, Haapsalu rannapromenaad ning Tallinnas rajatud Energia Avastuskeskus ja Tartus Ahhaa Teaduskeskus. Loe edasi: Analüütikud hakkavad hindama eurotoetuste mõju regionaalarengule

Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Täna, 31. märtsil Rakveres toimuv Lääne-Virumaa noorsootöö labor juhatab sisse sügiseni vältava projekti, mille eesmärgiks on teadvustada
noortekeskustes avatud noorsootöö meetodi võimalusi.

Rakvere Avatud Noortekeskuses toimuvas noorsootöö laboris osaleb 18 inimest. Järgmised laborid toimuvad 2. aprillil Ida-Virumaal Alutagusel ja 6. aprillil Harjumaal Sauel. Projekti lõpetavad kogunemised Viljandi- ja Tartumaal.

Noorsootöö laborites analüüsitakse noorsootöös ilmnenud kriitilisi olukordi ja otsitakse neile parimaid lahedusi. Olulisel kohal on ka noorte
motiveerimine ja kaasamine, samuti noorsootöötajate enesekehtestamine. Noorsootöö laboreid viib läbi koolitaja Kristi Jüristo.

Laborite eestvedajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja need toimuvad Hasartmängumaksu Nõukogu projekti “Avatud noorsootöö arendamine noortekeskustes” raames.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab enam kui 130 Eestis tegutsevat noortekeskust. Loe edasi: Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Nädala foto

Talguhundid seiklemas ümber Eesti. Foto: Kristel Kitsing — **Talguhundid seiklemas ümber Eesti.** Foto: Kristel Kitsing

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Ligi 70 talu ja põllumajandustootmise esindajat pidasid täna Jänedal nõu, kuidas 19. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval kõige paremini külastajaid võõrustada. Kokku on tänaseks oma osalemisest teada andnud ligi sada ettevõtet.

„Huvi avatud talude päeva vastu on ootamatult suur üle kogu Eesti. Vaid nädalaga on valmisolekust suvel külalistele oma uksed avada teada andnud sadakond ettevõtjat,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Loodame sel päeval näha põllumajanduse ja maaelu sektorit kogu oma mitmekesisuses – nii päris suuri farme kui armsaid ja omanäolisi väiketootjaid.“

Põllumajandusministri sõnul võiks avatud talude päevast saada põllumajandussektorit ühendav traditsioon. „Inimesed satuvad liiga harva põllumajandusettevõtetesse ega kujuta tihti ette, kuidas toit nende lauale jõuab. Soovimegi kord aastas anda igaühele võimaluse seda oma silmaga näha,“ ütles minister Padar. „Igaüks saab veenduda, kui kiiresti on viimastel aastatel meie põllumajandussektor arenenud ja kui head toitu osatakse Eestis toota.“ Loe edasi: Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Selle nädala lõpus üldkoosolekut pidanud MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmed otsustasid muuta organisatsiooni ulatuslikuks hoolivat metsandust esindavaks liiduks. Laiapõhjalisema tegevusega soovib ühing võtta senisest enam koostöövõrgustiku rolli ning muutuda partnerlusorganisatsiooniks kõigile metsast hoolivatele inimestele, ühingutele, ettevõtetele ja riigile.

„Eestis on aeg nendeks muudatusteks küps. Ühing, mis on algselt loodud riikliku FSC metsamajandamise standardi töörühmale juriidilise vormi andmiseks ja FSC-ga partnerlussuhte loomiseks, on oma arengus jõudnud sinnani, et metsandusega seotud teemad laiemalt ühiskonnas fookusesse tuua. FSC on ja jääb ka edaspidi üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks, aga selle kõrval hakkame senisest enam pöörama tähelepanu just siseriiklikele protsessidele“, sõnas MTÜ Hea Metsanduse Koda tegevjuht Indrek Talpsep.

Kuigi ka seni on Hea Metsanduse Koda tegelenud vastutustundliku metsanduse edendamisega, on põhiliseks tegevussuunaks olnud pigem rahvusvahelise metsandusorganisatsiooni, Forest Stewardship Council ehk FSC esindamine Eestis ning kohalikele oludele vastava riikliku FSC standardi välja töötamine.

Uute kokkulepete kohaselt asuvad ühing ja selle liikmed senisest enam panustama sellesse, et metsandusega seotud protsessid Eestis oleksid läbipaistvad, avatud ja kaasamispõhised; et saavutataks ja säilitataks metsaelupaikade ja –liikide soodne seisund; et looduslikud pühapaigad oleksid hoitud ja kaitstud ning et Eestis üles töötatud puidule loodaks võimalikult suur lisandväärtus kohapeal. Loe edasi: Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine