Külauudised

Sindis näeb taas elamussportlaste omavahelist jõukatsumist

Eelseisval laupäeval, 12. septembril peetakse rula, BMX- ja tõukerataste osalusel Sindi Skate 2015, mille ettevalmistused algasid juba mitu kuud tagasi.

Sindi Skate 2015 Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK Foto Urmas Saard — Sindi Skate 2015. Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK. Foto: Urmas Saard

Traditsioonilist trikiratturite võistlust korraldava Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et sarnaselt eelmistele aastatele tuleb ekstreemsporti harrastavaid noori ka seekord kohale riigi väga erinevatest paikadest. „Demonstratsioonesinemist teevad riigi paremikku kuuluvad noormehed Jarmo Kangro ja Aleksander Tubin Tartust, Marko Padernik Kilingi-Nõmmest, Siim Raidmets ja Rain Randväli Pärnust. Muidugi hakkavad nad ka võistlema ja on ühed peamised favoriidid,“ nimetas Vent saabujatest tuntumaid nimesid. “Võistlustel osaleb ka vahetusõpilane Enric Garriga HIspaaniast.” Igal alal valitakse välja kolm paremat. Lisaks eriauhinnad noorimale osalejale, suurimale kukkujale, parimale sintlasele…

Juhataja sõnul kuulub korraldusmeeskonda kümmekond noort ja täiskasvanut. Kuulutuse ja märgi kavandi tegi Elvo Grimm. Videoklipi valmistas eelseisvateks võistlusteks Sindi noormees ja Kuldrula üks eestvedajatest Henri Holland. Temalt valmis ka 2014. aasta võistluse järelvideo. Võistlust pildistavad Sindi noormees Kaur Kasemaa ja Tallinna neiu Aliina Kask. Päeva juhib Taavi Burket, kes on nende võistlustega olnud seotud algusest peale. Kohtunikeks on väljapoolt Andre Aavik, Klen Arge ja Cristf Paulberg, lisaks sindikad Ardo Saulep ja Sören Mäesalu.

Spordisündmust turvavad politseikooli kadetid. Toitlustamise eest hoolitseb Mart Nõmm. Esmakordselt pakutakse suhkruvatti ja jäätist. Skatepargi remonti veavad Mihail Škljar ja Vallo Vaargas.

Noortekeskuse ettevõtmist toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia, Pajo Trükikoda, Onweels.

Urmas Saard

Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

1. septembril tähistas Sindi muuseum sama mälukeskuse looja Olga Kalda sajandat sünniaastapäeva koduselt piduliku koosviibimisega, ühtlasi esitleti tähtpäevaks koostatud raamatut „Aja jälg Sindi Muuseumis“.

Kohtumine isiksusega inimlikkuses

Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat Aja jälg Sindi Muuseumis Foto Urmas Saard — Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat “Aja jälg Sindi Muuseumis”. Foto: Urmas Saard

Viis päeva on ülimalt meeldejäävast sündmusest möödas ja saadud elamused kammitsevad endiselt mõistust, mis peaks tegema valiku peamisest. Paraku tõrgub mälu endale aru andmast, et kokkuvõtvat kirjatükki koostades pole mõeldav kõigest üksikasjaliselt jutustada. Ometi on hästi tähtsaid üksikasju nõnda palju, et nendest rääkimata jätmine muudab meele nukraks ja paneb kahtlema, kas olen üldsegi suutnud midagi jagada nendega, kellel polnud võimalik mälestusväärsel päeval osaleda.

Usun, et siin vahendamata jäänud kuuldust-nähtust oskab edaspidi oma vanavanemast palju enamat jutustada Liisi, kes tuli muuseumisse pärast esimest koolipäeva. Kindlasti oli huvitav, südant soojendav ja võibolla mõndagi uut kuulda ka Olga pojatütrel Elol, pojapojal Raimol ja minial Seljel. Nii Olga lähedaste kui kõigi teiste külaliste jaoks oli kahtlematult eriti liigutav Urve Lusmägi mälestuste laeka avamine. Isiklikult vahetu läbielamise edasiandmine jutustaja emotsioone nähes ja kuuldes on alati märksa väärtuslikuma sisuga, kui raamatust lugedes või fotolt vaadates. Ühena episoodidest kirjeldas Lusmägi Olgat kui väga sügavalt osavõtlikku inimest. Praegugi Sindis elav väga töökas, kuid vähema mõistmisega noormees ei saanud hääletuskasti juures osaleda. Olga leidis nukra ja nõutu noormehe jaoks lihtsa kuid nutika lahenduse, et inimene ei peaks ennast teistest alaväärsemana tundma. Ta tegi seda, mida ametnik oma igapäevaste ülesannete asjalikkuses poleks olnud kohustatud tegema. Väga hea näide!

Loe edasi: Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

Millega teenis Põltsamaa ühisgümnaasium tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015?

Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ja õppealajuhataja Riina Valdmets. Foto: Vahur Kukk

Tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015 laureaat Põltsamaa ühisgümaasium on sõlminud Tartu Kutsehariduskeskusega koostöölepingu, mis võimaldab korraldada innovaatiliselt õppetööd.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula sõnul on õppeasutuse arengus kõige olulisemad märgusõnanad koostööd ja uute suundade elluviimine. “Möödunud aasta 3. septembril sõlmisime Tartu kutsehariduskeskusega koostöölepingu infotehnoloogia ja majandusalase eelkoolituse läbi viimiseks Põltsamaal. Lisaks gümnaasiumiharidusele on Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastel võimalus omandada, kas IT süsteemide spetsialisti või ärijuhi eelkoolituse tunnistus,” lausus ta.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kasutas Põltsamaa ühisgümnaasiumi hariduskeskkonna iseloomustamiseks sõna innovaatiline. “Üheks tähelepanuväärsemaks uuenduseks on selles koolis küberkaitseõppe õppeprogrammi võtmine,” ütles ta.

Jaan Lukas

Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Täna õhtuks oli kutsutud Saksamaale Euroopa-Uniooni Münsteri osakonna poolt määratud Coudenhove-Kalergi medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kellel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind määrati Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

Medali vastuvõtmisel esines Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees kõnega, mis on eestikeelses tõlkes täies mahus allpool ära toodud.

Esmalt tahaksin ma tänada oma lahkeid võõrustajaid võimaluse eest olla täna õhtul siin Münsteris selles auväärses saalis selle auväärse kuulajaskonna ees. Ja muidugi tahan ma tänada nende asjaolude, selle tunnustuse eest, et ma täna olen siia kutsutud. Tahan Eesti nimel tänada, et meid on tähele pandud ja esile tõstetud.

Loe edasi: Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Maie Tamme maalide lihtsuses peitub võlu

Täna avati Sindi Linnaraamatukogus Sindi gümnaasiumi kauaaegse õpetaja Maie Tamme maalide näitus, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.

Maie Tamme Foto Urmas Saard — Maie Tamme. Foto: Urmas Saard

Avasõnadeks luges raamatukogu direktor Ene Michelis Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust “Suur maalritöö” luulekatket: „Tal pintsel viskas tireleid, / kui värvis valgeid sireleid / ja ülaseid ja õisi muid / ja õiekuhjas maikuu puid / ja vahtu lainetaval veel / ja vesililli veel ja veel. / Lõi takti pintsel laberik, / kui meister / värvis paberit. / Ja muhe muie oli tal, / kui värvis pilvi / taeva all. Mitmele leheküljele jätkuvast luuletusest jätkus huvitavat mõtteainet ka animatsiooni tehnikas teostatud filmile, mille režisöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp selgitavad, et luuletuses on äärmiselt huvitav sõnade mäng ja loovusel lennata laskmine. Luuletuse pealiskaudne sisu on maailma värvimine ja värvide õppimine, kuid on ka sügavam sõnum. Inimeste pidev rahulolematus ja oskamatus tunda rõõmu elust ning asjadest nende ümber nii nagu need parajasti on.

Loe edasi: Maie Tamme maalide lihtsuses peitub võlu

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: sain Sindist hea hariduse – keskhariduse!

Alanud õppeaasta esimesel päeval külastas Sindi gümnaasiumit Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.

Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem Foto Urmas Saard — Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem. Foto: Urmas Saard

Õppides Sindi kogemustel

Maavanem meenutas, et Sindis kooliteed alustades oli aasta 1985. Esimesse klassi läks 80 õpilast. Õpiti kahes paralleelklassis. „Siin õppides ei tulnud mul mõttessegi, et peaksin vahepeal kooli vahetama. Ma sain Sindist hea hariduse – keskhariduse! Minu arvates on õppides tähtis asjadest aru saada ja ülesanded õigel ajal ära teha. Õpime ikka iseendale, mitte õpetaja ega kellegi teise jaoks. Mida rohkem õpid, seda rohkem mõistad, kui vähe sa tegelikult tead ning soov uute teadmiste järele aina kasvab,“ rääkis Kaljuste lihtsalt mõistetavast kogemusest.

Maavanem kordas möödunud aastal kuuldud president Toomas Hendrik Ilvese kooli alguse telepöördumisest tõdemust, et hea õppimine on kooli, õpetaja, õpilase ja lapsevanema ühine looming. Uute asjade õppimisel elus ei tohi me kunagi unustada rõõmu, õnne ja põnevuse tunnet. „Õppides peame usaldama ja oskama kuulata teisi: endast targemaid ja elukogenumaid inimesi – oma õpetajaid! Õppige oma õpetajatelt, kaaslastelt ja elust enesest.“

Loe edasi: Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: sain Sindist hea hariduse – keskhariduse!

Laulvale revolutsioonile Euroopa ühtsuse medal

Tuli Tallinna lauluväljakul Foto Urmas Saard — Tuli Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard

1923. aastal asutas krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi Pan-Euroopa liikumise, et ära hoida Esimese maailmasõja koleduste kordumist. Esialgu tahtis ajalugu teisiti, ent pärast Teist maailmasõda viis areng Euroopa Liidu sünnini.

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind on määratud Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

2. septembril on kutsutud Münsterisse medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist. Laudatio-kõne peab Saksamaa Pan-Euroopa liikumise juht, Euroopa Parlamendi asepresident Rainer Wieland.

Varem on Euroopa ühtsust sümboliseeriv medal antud teiste hulgas Europarlamendi esimesele presidendile Simone Veil´le ja endisele Luksemburgi peaministrile, tänasele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile.

Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Martin Noorkõiv Tartu ülikooli avaaktusel. Foto: TÜ Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna esimees ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv pidas täna hommikul Tartu ülikooli avaaktusel haarava tervituskõne. Teemaks ei olnud mitte tore tudengiaeg, vaid hoopis Eesti ühiskonna lõhestumine. Autori loal avaldame kõne täismahus.

Head tudengid, ülikooli töötajad ja juhid, külalised!

Mul on hea meel teid üliõpilaskonna nimel juba teist aastat tervitada.

See on muuseas ka viimane kord kui ma avaaktusel kõnet pean. Mitte, et mulle ei meeldiks neid kõnesid pidada, aga ametiaeg saab lihtsalt otsa. See aga tähendab, et võin julgelt kõik südamelt ära rääkida. Südamel on aga viimase poole aasta jooksul olnud palju. Tunnen, et nüüd on õige hetk see endast välja lasta. Rektor ei pea aga muretsema, ma ei kavatse rääkida ülikoolist. Ma arvan, et ülikool peaks rohkem vaatama endast välja ja suhestuma laiema ühiskonnaga.

Viimane poolaasta on Eestis olnud täidetud laias plaanis ühe ja sama teemaga – pagulased. See teema on meid kiskunud jõuga lahku ning Eesti avalikkusest on saanud lahinguväli. Keegi ei hoia laskemoonaga tagasi ning miski ei paista olevat püha.

Ma olen seda sõda jälginud kõrvalt ning iga päevaga on minus järjest rohkem hakanud süvenema üks veendumus. Üks põhimõtteline arusaam – arutelu ja terve ühiskonna vundament. See on veendumus, et hoolimata meie ümber käivast vihasest sõnasõjast, on enamus eestlasi jätkuvalt normaalsed heatahtlikud inimesed.

See on usk sellesse, et suurem enamus meist tahab lõpuks sama asja.

Loe edasi: Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Paikusel vahetas tõusev täiskuu Kuu välja

Eilsel täiskuu ootel tantsisid MTÜ meelelahutusklubi Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad Paikuse tiigi kaldal. Tantsude järel laulis Fred Rõigas ja sumeda suveõhtu kontserdi järel seati sammud Reiu jõe suudmesse, kus süüdatud tulukesed sümboliseerisid muistseid iidetulesid.

Fred Rõigas Foto Urmas Saard — Fred Rõigas. Foto: Urmas Saard

„Oleme selleks, et sellest tantsuilust saaks rõõm ja rõõmust jälle tants, mis paneb naeratama ka kuu,“ jutustasid tantsuvõlu nautivad naised ja mehed meelelahutusklubist Kuu, mis alustas tegevust Paikuse vallas 2009. a sügisel ja juba järgmisel kevadel asutas samanimelise mittetulundusühingu. Ansambli naisrühm tegutseb Sindis novembrist 2010.

Kuu tantsud moodustuvad folkloorselt stiliseeritud rahvatantsudest, nii rahvalikust kui ka kaasaegse tantsukunsti autoritantsudest. Põnevust tekitavad on segarühma mõnedki nö poolakrobaatilised lennukad liikumised, mis pakub huvitavat vaheldust naisrühma vähem tempokatele tantsusammudele. Aga hoogu kütavad samaväärselt ka rahvariidest seelikutes naisrühma tantsijad traditsiooniliste tantsudega.

Loe edasi: Paikusel vahetas tõusev täiskuu Kuu välja

Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Teisipäeval, 25. augustil korraldas Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum Euroopa Liidu toel Patareis konverentsi „Patarei ärkab ellu“, mille käigus keskenduti peamiselt võimaluste otsimisele, et anda väärtuslikule arhitektuurimälestisele uus elu.

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident Foto Urmas Saard — Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident. Foto: Urmas Saard

Esimesel korral koguneti Patarei ajaloolise rajatise väiksemasse ruumi käesoleva aasta mais ja siis oli mõttetalgute teemaks peamiselt minevikku vaatlemine. Nüüd kogunes hoopis suurem hulk ettevõtmisest huvitatud inimesi Patarei kunagisesse avarasse katlamajja, kus kümnel sõnavõtjal ja paljudel kuulajatel oli küsimusi või arvamusi esitades selgelt midagi olulist lisada.

Konverentsi tööd juhtinud Trivimi Velliste ja kõik teisedki mõttetalgutel osalenud ei kahtle selles, et Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas püüdis Velliste taaskordselt rõhutada, et tegemist on Eesti riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Loe edasi: Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest

Täna, 25. augusti õhtul avanes Sindis Raudtee tänaval asuvas Kaisa ja Tambet Tali kodus öökuninganna teine õis.

Öökuninganna Talide pere aknal Foto Urmas Saard — Öökuninganna Talide pere aknal. Foto: Urmas Saard

Punga puhkemise algust märgati kella seitsme paiku. Umbes kella 22.30 paiku oli õis täiesti avanenud. Täies ilus vanillilõhnalise õie läbimõõt oli 11 cm. Esimene õis avanes nädalapäevad tagasi ja kolmanda õie õitsemist võib oodata kolmapäeva öösel vastu neljapäeva.

Umbes 25 liigilises taimeperekonnas on öökuninganna nende hulgas kõige tuntum. Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevasse kuukaktuste perekonda kuuluvat öökuningannat tuntakse eelkõige öösel avanevate suurte õite poolest. Mõnel juhul on õie läbimõõt ka kuni 30 cm. Öökuninganna õitseb ainult ühel ööl aastas ja õis närbub juba koidikuks.

Kaisa ütles, et nende peres hakkas öökuninganna taim kasvama 2012. aastal paarist väikesest vette pistetud oksast, mis võttis alles juuri alla. Sama aasta jõulude paiku istutati taim mulda. Juba järgmise aasta suvel avanesid esimesed kolm õit. Sama kordus ka mullu suvel.

Loe edasi: Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest

Torma vallas Sadalas peeti kolmandat korda Külateatri Päevi

Sadala Külade teatri ja Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmed pärast lõppetendust. Foto: Kertu Tutt

21.-23. augustini peeti kolmandat korda Sadala Külateatrite päevi Sadala rahvamajas.

Üleeile õhtul mängitud Sadala Külateatri päevade lõpuetendus Eduard Vilde lugu “Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul” õpiti kolme päevaga selgeks sedavõrd hästi, et esitamisel ei tulnud näitlejatel tekstriraamatut kasutada.
Varasematel kordadel selgeks õpitud etenduse esitamisel publikule, on lavastaja Valdi Reinas lubanud harrastusnäitlejatel veidi tekstiraamatusse vaadata. “Seekord seadsin eesmärgiks, et tekst täielikult peas oleks. Algul ei usutud selle õnnestumisse. Tänu pingelisele ja pühendunud tööle saadi aga “spikrita” edukalt hakkama,” ütles ta. Reinas valis näitlejad rollidesse, peategelaste osad andis ta Sadala Külade Teatri koostööpartneritele – Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmetele.

“Osalesime ka esimestel Sadala Külateatrite päevadel, millest tänaseni vahvad muljed. Tänavu kutsus piirkonna seltsielu edendaja Pille Tutt meid mängima vastvalminud etendust oma repertuaarist. Plaan ei täitunud, sest meie üks näitleja viibib praegu Norras. Küll aga võtsime meelsasti vastu ettepaneku lüüa kaasa Vilde kirja pandud Muhulaste “seiklustes”,” rääkis Iisaku Ravamaja juhataja ja näiteringi juhendaja Merle Pikhof, kes mängis Muhumaa neiut Kai Sitikat. “Ennekõike omandasime Sadalas kiire õppimisoskuse näitemängu selgeks saamisel,” lisas Pikhof.

Loe edasi: Torma vallas Sadalas peeti kolmandat korda Külateatri Päevi

Piltuudis: Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad lõpetasid Sindi suvekontsertide sarja Konsumi ees ja sees jooksmisega

Kuu tantsijad jooksevad läbi Sindi Konsumi supermarketi Foto Urmas Saard — Kuu tantsijad jooksevad läbi Sindi Konsumi supermarketi. Foto: Urmas Saard

Täna keskpäeval tantsisid Sindi traditsioonilise suvekontsertide sarja lõpetajatena Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad. Esinemispaigaks oli seegi kord Konsumi esine parkla, kus juhumöödujate hulk kõige suurem. Aga sama kindlalt nagu on juurdunud suvekontsertide traditsioon otse linnatänaval, moodustavad ühe osa publikust ikka ühed ja samad inimesed. Nendeks on päris väikesed lapsed, kultuurilembelised noored, keskealised ja eakamad.

Kuu tantsijatel on alati midagi üllatuslikku varuks. Sedakorda tehti ussitantsu, millega haarati kaasa ka inimesi vaatajate hulgast. Lõpuks joosti koguni läbi supermarketi eesruumi.

Loe edasi: Piltuudis: Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad lõpetasid Sindi suvekontsertide sarja Konsumi ees ja sees jooksmisega

„Ajakivi“ kiviaja küla „väravas“

Taasiseseisvumispäeval avati Pärnumaa Paikuse vallas „Ajakivi“, mis asub Pärnu jõe ääres paiknevast Sindi-Lodja kiviaja külast mõnesaja meetri kaugusel.

Ajakivi Sindi-Lodjas Foto Urmas Saard — Stiliseeritud rändrahn, mis seob üheks inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku. Kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraidur Paul Uibopuu. Püstitatud LC Paikuse poolt taasiseseisvumispäevaks 20.08.2015. Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta juuni esimestel päevadel valmis Paikuse Lions klubi liikmete ühise töö tulemusena alus, millele juulis paigaldati monument. Ligemale 10 tonni kaaluva Kikepera soorahnu külge on kinnitatud mustast graniidist lihvitud lõpmatuse märk, mis stiliseeritult kujutab ühtlasi DNA järjestust kodeerivat spiraali. Tänapäeva inimese ja selle eellase jõulisem kämmal kätlevad omavahel teineteist kujundi harude ristumiskohal. Kunstilise teostuse tegi Paikuse valla Seljametsa külas elav kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraiduri töö tegi ära Paul Uibopuu. Algse mõtte siduda monument kiviaja teemapargi ja inimarengu järjepidevusega nii Sindi-Lodjas kui ka geograafiliselt laiemas ulatuses andis Paikuse Lions klubi liige Guido Ratnik.

Monumendi avamise ajal kaunistasid ümbrust sinimustvalged lipud, samuti Paikuse valla ja lõvide klubi lipp. Esmalt laulis kohale tulnud väike seltskond Eesti hümni. Eeslauljaks oli Eliisabet Tiits, kes kivilt sinimustvalge lindi eemaldamise ajal laulis ka Rein Rannapi „Eesti muld ja Eesti süda“. Lindi eemaldasid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Lions Paikuse president Marti Lasn, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Paikuse vallavanem Kuno Erkmann.

Loe edasi: „Ajakivi“ kiviaja küla „väravas“

Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Kuu aega tagasi Pärnus suplemist harrastavale rahvale avatud Viiking Saaga veekeskuses toimus 19. lõikuskuu päeval pidulik lindi lõikamine.

Toivo Ninnas Foto Urmas Saard — Toivo Ninnas. Foto: Urmas Saard

Pidulik toiming algas sama hoone trepil, kus 2012. kevadel lõigati Viiking spaa neljanda hoone avamise puhul linti. Vanadest tegijatest hoidsid nüüdki kääre hotellikompleksi ainuomanik Toivo Ninnas ja arhitekt Riho Jagomägi, lisaks mitmed teisedki abilised. Ninnas väitis, et Pärnu pole enam ammugi mitte üksnes Eesti suvepealinn. Märkamatult on saanud linnast ka spaapealinn. Ninnas usub, et spaade arvestuses ruutkilomeetri kohta omab Pärnu kahtlematult riigis rekordit. Tema arvates võib olla tegemist koguni Baltikumi rekordiga.

Omaniku kinnitusel on valminud veekeskus täiesti teistsugune võrreldes kuue senise Pärnu ja ka kõigi teiste Eestimaa sarnaste rajatistega, mida ollakse harjunud veekeskustes nägema. Sellepärast oli lõikamiseks valitud lintgi eripärane, järgides ammuste skandinaavlaste ajaloo mäletamist koos nimetuste Viiking ja Saaga kasutusele võtmisega. Õhtu peajuht Elmar Trink rääkis, et lindile kirjutatud ruunid on esimesel sajandil pKr tekkinud germaanlaste tähestik. Ta jutustas 24 tähest mõningaid tähti esile toovalt ja sidus neid sümboolselt Viiking Saaga spaas kogetavaga.

Loe edasi: Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas

Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust "Potilill ja Karusammal". Fotod: Kuhjavere Külaselts — Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust “Potilill ja Karusammal”. Fotod: Kuhjavere Külaselts

„Külateatrid on just samamoodi igaüks ise nägu nagu küladki,” nii ütles Kuhjavere Külaseltsi esimees Romeo Mukk tänavuse Kuhjavere Külateatrite festivali kokku võttes.

Üheteistkümnendat korda toimunud kultuurisündmusel esines 17 näitemänguseltskonda erinevatest Eestimaa paikadest. Publikut paelus kõige rohkem maaelutemaatika. Traditsiooniliselt vaatas ja kommenteeris näitemänge festivali patroon teatritegelane Kalju Komissarov.

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas peetud külateatrite festivali avas tavakohaselt Väike Mukk, kes saabus kohale lindude lennutatud vaibal. Väikest Mukki saatis Haldjas. Staažikamad festivalikülastajad tundsid muinasjututegelaste kehastajana ära abikaasad: külavanem Romeo Mukki ja külaseltsi juhatuse liikme Urve Mukki.

Tänavu astus Kuhjaveres publiku ette 17 näitemänguseltskonda. Laupäeval alustas Surju rahvamaja näitering, kes jõudis festivalile kolmandat korda. Surjulaste näitemängu teemaks oli nõukogude võimu lõpuaastate kolhoosielu. Järgmisena asus etlema uus tulija Kuhjavere festivalil, ONTrupp Türilt. Pühapäeva hommik kell kümme on teatrielamuste jaoks üsna varajane aeg, kuid Jõesuu külateater sai oma etendusega „Ma ei taha siit ära sõita” hästi hakkama ning näitlejad pälvisid päeva lõpuks tunnustustki.

„Näitetrupid püüavad vastavalt võimalustele tabada etenduse ajastule kohast riietust, lavakujundust ja esemelisi sarnasusi. Hästi sobitatud kostüümid ja kujundused hakkasid silma Orissaare näiteseltsi, Võhma Rassijate, Paide Huviteatri, Avinurme Suveteatri, Tänassilma Pupud Jukude ning Abja ja Tääksi lasteringide lavastustes,” hindas Urve Mukk.

Tema sõnul saabusid näiteseltskonnad saabusid varakult kohale, et eelnevalt üle vaadata lava ja ettevalmistuseks vajalikud ruumid, selgitada millist mööblit ja inventari saab kasutada, tutvuda sisse-ja väljamineku ustega. „Mitmed trupid annavad ka enne teada, milliseid rekvisiite nad sooviksid kasutada, siis ei pea kõike kaasa võtma, eriti suuri ja ohtlikke esemeid nagu vikatid, rehad või redelid. Saadakse hakkama toolidest moodsa diivani ehitamisega ja töökoja või baariruumi sisustamisega suhteliselt lihtsate vahenditega,“ lausus ta.

Loe edasi: Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas

Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki

Lõppenud nädala reedest pühapäevani võis Peipsiääre valla Vana-Kasepää küla ambulARTooriumis nautida vene filmi päevadel näidatud dokumentaal-, multi- ja mängufilme.

Kaisa Sammelselg ja Annika Haas Foto Urmas Saard — Kaisa Sammelselg ja Annika Haas. Foto: Urmas Saard

Juba enne ametlikku avamist alustati keskpäeval Nukufilmi Lastestuudio animatsiooni töötoaga, millele järgnes vabatahtlike abiliste ja hooandjate pidulaud. Linastusid filmid „Olga“ ja „Ivanipäev“. Üldse oli kavas kolme päeva peale kokku 16 filmi, aga filmipäevade avamiseks valiti esilinastuseks “Kasepää laterna magica”, mille režissöör on Kaisa Sammelselg. 14 minuti pikkune dokumentaal jutustab vene filmi päevadest. Lühikese avatervituse ütles ambulARTooriumi õuele kogunenud rahvale kogu ettevõtmise peamine eestvedaja Annika Haas.

Esilinastusele järgnes Eesti-Ukraina folkmuusikat mängiva ansambli Svjata Vatra (‘püha tuli’) kontsert. Ruslan Trochynsky alustas trombooni puhumisega, jalutades ja mängides ka kõige tagumistes ridades istuvate kuulajate juures. Teiseks muusikariistaks on Ruslanil vikat ja muidugi ei puudu ka vokaalne hääl, mida saadavad Martin Aulis löökpillidel, Arlet Tiigi basskitarril, Madis Pilt akordionil ja Juhan Suits põispilli, Eesti torupilli, vilepilli, parmupilli või sarvega. Kaks viimast laulavad samuti koos Ruslaniga. Õhtu edenedes muutus ka rahvas järjest tempokamaks: tantsis lava ees hüpeldes ja ussitantsu pikalt vedades. Annika pani korraks kaamera kõrvale ja võttis viiuli. Juhan astus samuti lavalt maha ja nii musitseerisid nad kahekesi võimalikult rahva seas. Ka pärast seda, kui ansambel oli viimase ja kordust palutud loo esitanud, jätkati hoogsalt kontserdiga edasi.

Loe edasi: Vene filmide päeva esimesest õhtust ja järgmisest hommikust jäi lisaks kinole meelde palju muudki

Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Kolmas Paide Arvamusfestival Foto Urmas Saard — Kolmas Paide Arvamusfestival. Foto: Urmas Saard

Teist korda Paide Arvamusfestivali külastades ei saanud jääda märkamatuks, et tegevuse ala oli avardunud ka Keskväljakule. Peamine mõttetöö leidis siiski aset kõrge valli seesmiste kaitsvate nõlvade vahel. Nähtavasti seepärast ei alustatudki festivalile saabuvate inimeste loendamist mitte festivali ala piirilt vaid vallile tõusva trepi eest, kuhu suurem rahvahulk kõigepealt suundus. Vabatahtlike tegevus jättis kohe esmapilgul väga meeldiva mulje. Naerataval näol paluti luba valge paela sidumiseks käele. Seda selleks, et oleks festivali lõpuks hea ülevaade külastajate hulga kohta. Nüüd teame, et kahe päevaga sai paela käele üle 10 000 inimese. Võrdluseks olgu meenutatud, et mullu loendati 4000 inimese ringis. Siis oli kavas üle 150 arutelu, nüüd 224 seinast-seina teemavalikuga arutelu. Kolmas festival on teinud kahtlematult rahva hulki haaravalt suure hüppe edasi.

Loe edasi: Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Käravete Järvemuusika kontsert tuleb taas

19. augustil algusega kell 20 toimub juba kaheksandat korda Käravete Järvemuusika kontsert. Tegemist on Ambla valla suurima avaliku üritusega, kuhu igal aastal koguneb publikut enam kui 600 inimest. Kontsert toimub Käravete järve kaldal otse Piibe maantee ääres, kuhu kohalik külaselts on rajanud hubase kontserdiplatsi.

Järvemuusika keskseks instrumendiks on klaver, mille saatel astuvad rahva ette erinevad solistid. Tänavu on suurim staar laval Tomi Rahula, kes on tuntud kui ansambli The Sun pianist ja lisaks on ta mitmete kooride dirigent. Oleme teda oodanud meie üritusele juba kaua, kuid ajagraafikud pole seni sobinud. Nüüd on ta siin.

Tomi kõrval astub esimesena lavale armastatud Karl Madis, kes sai tuntuks ansamblist Karavan ja, kes on lubanud Käravetel lisaks laulmisele saata kaassoliste saksofonil ja suupillil. Teise solistina teeb oma Järvamaa debüüdi Kristjan Kannukene, kes sai suurimat tähelepanu ja kiituse viimases Superstaari saates. Kristjan on lisaks suurepärane viiuldaja ja ta on lubanud oma andel ka viiulit mängides särada lasta. Naiselikku sära toob Käravetele tänavu suurepärane ja omanäoline lauljatar Helin-Mari Arder.

Traditsiooniliselt lõpetab kontserdi ilutulestik, mille kingivad rahvale kohalikud ettevõtjad. Seekord on toetajateks AS Terasman, OÜ Aravete Metallitööd, OÜ EPK Transport ja OÜ ELPA i.d., lisaks Ambla vallavalitsus ja Käravete Külaselts.

Kontserdipiletid hinnaga 5 eurot on müügil kohapeal. Rahvale on avatud kohvik ja lastele batuut. Üritust korraldab MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts.

Arlet Palmiste

Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema

Tartu linnafestivali UIT meeskond avalikustas tänavuse festivali programmi ning kutsub kõiki tartlasi ja ülikoolilinna sõpru 19.-22. augustil Tartut uutel ja ootamatutel viisidel avastama.

“UIT annab võimaluse elustada kohad Tartus, mis ei ole aastakümneid elu näinud või mis pikemat aega seda ei kannataks – näiteks endised mahajäetud hooned ja alad, mis on liighaprad, et argirütmile vastu pidada,” selgitas festivali eestvedaja Marie Kliiman. “Kogu linn võib olla vaatamisväärsus, mitte üksnes kesklinn või tüüpilised turismiatraktsioonid.”

Selle aasta festivali fookuses on installatsioonid, mis on nähtavad kogu festivali vältel. Nii eesti kui ka läti kunstnikud loovad Tartu eri paikadesse installatsioone eesmärgiga tekitada nihet tavapärases linnapildis. Tartu linnatänavaid saab rattal uudistada 21. augusti õhtul Tour d`ÖÖ XXVII suurel ühissõidul. Lisaks leidub suurematele ja väiksematele huvilistele mitmesuguseid tuure, etendusi, pidusid ning muid seikluslikke tegevusi – seda kõike ootamatutes kohtades ja tavapärasest erinevatel viisidel. Programmi leiab festivali Facebooki lehelt www.facebook.com/events/1590264797900128/

UITi meeskond kogub tänavu festivali eel otseteid (ingl. shortcuts) ning kutsub Tartu linna elanikke jagama lõikamisvõimalusi, mida nemad igapäevaselt jalgsi või rattaga liigeldes kasutavad. Aktsiooni lõpuks pannakse kokku ühine otseteede kaart ning toimub otseteede tuur. Otseteed saab kanda Google Maps kaardile https://goo.gl/0ghYgz või saata aadressil linnafestivaluit@gmail.com.

UIT on tänavu kolmandat korda toimuv rahvusvaheline festival, mis avastab etenduste, installatsioonide, tuuride ja kontsertide juhatusel Tartu linnaruumi, pannes inimesi märkama nii uusi kui vanu, tavalisi kui eriskummalisi paiku ning seda, kuidas linn hingab ja kihab. Festivali toetavad Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Tartu Uus Teater, Elektriteater, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjanike Liit, Tartu Mill ja Cramo.

Festivali UIT 2015 kava:

Loe edasi: Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema

Pühapäeval tähistatakse laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Türnpu 150. sünniaastapäeva

Neljapäeval möödus 150 aastat Eesti ühe tuntuima laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Konstantin Türnpu sünnist. Seda tähistatakse kontsertidega helilooja elu- ja loometegevusega seotud paikades 16. augustil.

Meeskooride laulupäev toimub kell 12 Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning kell 15 Keila vallas Tuulna külas Türnpu pargis. Samas tutvustab helilooja elu ja loomingut muusikateadlane Tiia Järg. Pargis on võimalik vaadata ka Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva puhul koostatud näitust.

“Tänavune Konstantin Türnpu sünniaastapäeva tähistamine on pisut erilisem – sünniaastapäev on ümmargusem ja ka Türnpu park Tuulna külas on ilusam kui varem,” ütles Keila vallavanem Jaan Alver . “Keila vald on korraldanud augustikontserte Türnpu pargis tema sünniaastapäeva tähistamiseks juba aastast 1999. Tänavu, kui helilooja sünnist möödub 150 aastat, toimub meeskooride kontsert lisaks ka Tallinnas Niguliste kontsert-muuseumis. Türnpu pargis aga räägib helilooja elust ja loomingust huvilistele tunnustatud muusikateadlane Tiia Järg.”

Türnpu park on kunagi tema enda rajatud endise Kuusiku talu maadele, monument heliloojale avati seal 1965. aastal.

“Keila vallale on oluline helilooja mälestust hoida ning augustikuised traditsioonilised kontserdid on 16 aasta jooksul kuulajaid kokku toonud lähedalt ja kaugelt,” rääkis Jaan Alver. “Veebruaris korrastasime talgute korras Türnpu parki ja tema monumendi ümbrust, et pisut metsikuks muutunud pargis avarust juurde tuua. Nüüd kõlavad Türnpu kõige tuntumad ja ka vähemtuntumad laulud senisest veel paremini.”

Konstantin Türnpu (1865-1927) on Eesti helilooja, koorijuht ja organist, kes õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni ning Berliinis koorijuhtimist. Türnpu töötas Tallinnas laulu- ja muusikaõpetajana koolides ning Niguliste kiriku organistina. Türnpu oli V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Türnpu looming koosneb umbes 60 koorilaulust, millest tuntumad on “Meil aiaäärne tänavas”, “Mull´ lapsepõlves rääkis”, “Talvine õhtu”. Türnpu monument avati temanimelises pargis 1965. aastal.

Lauljatar Nancy kütab rahva “kuumaks” laupäeval Kuremaal

Laupäeva, 15. augusti õhtul astub Nancy rahva seas armastatud hittidega publiku ette Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal, kus tähistatakse Jõgeva valla 148. aastapäeva.

Üheksakümnendate aastate üks Eesti tuntumaid artiste Nancy (kodanikunimega Nancy Himma) on tänaseni loominguliselt aktiivne ja esineb sageli erinevatel sündmustel.

Kui sageli üldse kutseid esinemisteks saate?

Mingit seaduspärasust on siin raske välja tuua. Mõnel nädalal tuleb minna publiku ette ühel, teisel jälle kolmel korral. Kõik sõltub ajast ja muudest oludest.

Kuidas reageerisite kutsele esineda Kuremaal Jõgeva valla aastapäevapeol?

Kuremaa on väga tuttav koht, mille vastu on mul soojad tunded. Olen selles paigas puhkamas käinud. Kui pakkumine esinemiseks tuli, olin ma tõeliselt rõõmus.

Missugust repertuaari Kuremaa mõisapargis esitate?

Pigem ikka seda, mille järgi mind tuntakse. Inimestele läheb see korda, sest praegu on retro aktuaalne. See ei tähenda, et uusi laule esitamisele ei tuleks.

Elate ise Tallinna lähedal maal. Mida ütleksite, kui võtaksite kokku tänase maaelu plusse ja miinuseid?

Kahjuks on Eesti maaelu viimase viieteistkümne aastaga tugevasti hääbunud, mõneski paigas praktiliselt välja suretatud.

Kuidas võiks olukorda paremaks muuta?

Likvideerimist vajavate puuduste väljatoomiseks peaks mõndagi üsna kurjalt ütlema. Põhjalikum kommentaar vajaks aga oma visiooni olukorra paremaks muutmiseks.

Tagantjärele ka õnnitlused esimeseks juubeliks, mis oli 23. mail. Kuidas end oma vaimus ja kehas selles vanuses tunnete?

Viiskümmend on uus kolmkümmend. Nii et pole hullu midagi.

Usutles Jaan Lukas

Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Paide 2014 a arvamusfesitval Foto Urmas Saard — Paide 2014. a arvamusfesitval. Foto: Urmas Saard

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht Kiira Gornischeff näeb, et see on tõsine probleemikoht. „On väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt ning veel halvem on seis hättasattunud noore ravivõimalustega. Või äkki on olukord nii hull, et peaksime hakkama hoopis noortele rohkem õpetama, kuidas ohutult tarbida. Samas on riik käivitamas uusi ja noortepärasemaid ennetusmeetodeid, millest oodatase palju.“ sõnas Gornischeff.

Nende teemade üle arutlemiseks ongi Lastekaitse Liit toonud Arvamusfestivali lavale arutelu „Laps ja narko“ koos Politsei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi, noorsoo- ning turvakeskusetöötajate ning MTÜ Ravikanepi eestvedajatega. Et koos ja mitme nurga alt saaks tegelikult tabuteema lahatud.

Arutelu on Arvamusfestivali „21. sajandi pere“ teemalaval reedel kell 18:00. Loe edasi: Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Seto Külävüü kostipäiv kutsub taas gurmeesõpru Setomaale kodukohvikutesse

15. augustil tervitavad sajakilomeetrisel Seto Külävüü marsruudil toidugurmaane koguni 17 kodukohvikut. Et kohvikuid on nii palju, siis on soovitav varem oma lemmikud välja valida. Soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas avab uksed kolm kohvikut. Soome-ugri aastal leiad peaaegu igast kohvikust midagi hõimurahvaste toidulaualt või kultuurist.

Ürituse ühe korraldaja Ülle Pärnoja sõnul on Setomaa kostipäiv eriline: “Tavapäraselt toimuvad kohvikutepäevad linnades, kuid kostipäeva kohvikud on avatud taluhoovides ja külataredes. Nii saame parimal viisil tutvustada maaelu võlusid ja erilist seto ning võro toidukultuuri. Meie kohvikute moto on: teeme kohalikku toitu kohalikust toorainest. Sel aastal on seto leelo ja maitsed kõrvuti soome-ugri rahvaste maitsetega – nii saab kokku tore rahvaste sõpruse paraad.”

Võrreldes eelmise aastaga on üle poolte kostipäeva kohvikutest uued. Seega saavad külalised avastada uusi talusid ja maitseid, kuid on ka võimalus kohtuda vanade tuttavatega. Kõikides kohvikutes on midagi uut, näiteks pakuvad sel aastal kõik perenaised sõira – igaüks teeb seda omamoodi.

Ka sel aastal toimuvad päeva lõpetuseks erinevad kontserdid ja simmanid. Obinitsas esineb seto punkband SMS Tuhkwizza, Tsiistres InBoil, Värskas Zetod.

Esmakordselt pakuvad kohvikud tegevust ka pühapäeval. On kohvikuid, kes peavad järelpidu, ehk peräpütü päivä. On ka neid, kes pakuvad tegevust õpitubades. Kohvikute tegemistega saab tutvuda www.visitsetomaa.ee veebis.

Kostipäeva kohvikud: Lämmijärve kalapala (Lüübnitsa), Jahimeeste kants (Mikitamäe), “Kevade” seto moodi (Mikitamäe), Küläteatri tarõ (Karisilla), Sammõlsuu söögitarõ (Velna), Paloveere piätüs (Verhulitsa), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda), Obinizza (Obinitsa), Hõimupääliina hõlahusõq (Obinitsa), Tõistmuudu (Obinitsa), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä), Piiri veereh (Vinski), Kislovodsk – Helmekaala kostikoht (Kiislova), Tsiistre side (Tsiistre), Kits ja kesev (Tsiistre), Nopri piimasaal (Kärinä), Lillemäe koduplaneedi kohvik (Saagri, Luhamaa).

Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=145.

Kostipäeva trükis on alates 12. augustist kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, marsruudile jäävates turismiinfopunktides ja kostipäeval 17-nes kohvikus (http://www.visitsetomaa.ee/content/events/f/2/Kostip%C3%A4eva%20voldik-07-08-2015-16-00-24.pdf).

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Viktor Kaarneem: Vanda Kirikali teine isikunäitus Sindi muuseumis näitab harrastusmaalija head edasiminekut!

Täna avati harrastuskunstniku Vanda Kirikali uuemate maalide näitus Sindi muuseumis, mis jääb avatuks 25. septembrini.

Vanda Kirikal oma pildi Üksikuine ees Foto Urmas Saard — Vanda Kirikal oma pildi “Üksikuine…” ees. Foto: Urmas Saard

Umbes 9 aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal on välja pannud juba kuuenda näituse. Esimesed 3 näitust olid vaatajate päralt 2009., 2010. ja 2011. aastal Pärnu keskaegse kindlustuse Punases tornis. 2012. aasta mais avati näitus esimest korda Sindi muuseumis, järgmise aasta septembris aga Sindi raamatukogus. Sindis ongi Kirikal pikalt elanud ja seepärast mõistetav suurendatud huvi just siinsete näituste vastu.

Seoses 3. näituse avamisega Sindis on põnev meenutada tunamullu septembris avaldatud uudist ajalehes Sindi Sõnumid, milles kirjutati muuhulgas järgmist: „Vanda Kirikal arvas, et usutavasti jääb see maalinäitus tal nüüd küll viimaseks, sest maalimise vaimustus on temas raugemas. Nüüdseks on tema kireks ja hobiks saanud luule.“ Vaatamata tookordsele arvamusele on ta ikkagi jätkanud maalimist. Näitusel on 21 tööd, millest ainult üks veski kujutis tuleb varajasemast väljapanekust tuttavana ette. Kunstivaatleja Viktor Kaarneem ütles, et nimetatud vanema töö võrdluses on väga hea näha harrastuskunstniku suurt arengut. Talle, nagu mitmetele teistele külalistele, meeldisid eriti ööpildid. Ka Kirikal ise suunas näpu ühele taolisele, kuigi väga väikeste mõõtmetega maalile.

Loe edasi: Viktor Kaarneem: Vanda Kirikali teine isikunäitus Sindi muuseumis näitab harrastusmaalija head edasiminekut!