Külauudised

Lugu põlvkondade suhetest

Jaan Viska, Vana-Vigala

Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“.

Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale – oldi Suuremõisa koolipingis, külameeste hulgas, Kärdla muusikakoolis, Tallinnas haridust omandamas ja ka kaugel Kambodžas reisisellina.

Peaaegu meie kõigi elus on Mamma olnud. Mamma on naine, kes on välja tulnud mitmetest eluraskustest ja samas säilitanud loomuomase ja sügava hoolitsuse kõigi ümbruskonna olevuste vastu. Lugudes käsitleb Margus Tabor enda suureks kasvamist. Nüüd on ta sattunud peaaegu 54aastasena vanavanemate põlvkonda, mis toetub väärikusele ja elutarkusele. Nii nagu Mamma vajas austust oma tegemiste üle, vahel tuli ka käre olla, sest Mamma teab, kuidas on õige, kuidas hoida kord majas. Mamma maailm ei ole suur: naabrid, lähim pood, loomalaut, kohalik leht, vana raadio… Aga sellest hoolimata teab maailma asju, iga asja kohta on oma arvamus ja õpetussõnad. Loe edasi: Lugu põlvkondade suhetest

Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Jaan Viska

Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde.

Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“ (seiklused Venemaal).

Märjamaal on külas Ohtu mõisa tallisaalist alguse saanud projektiteatri Kell Kümme etendus „Tõde ehk Valetamise meistriklass“. Lavastajana ja näitlejana teeb kaasa etenduses Roman Baskin, kes on näitemängu pühendanud oma isale Einole. Komöödia hea esitus pani mõtlema selle autorile Florian Zellerile, kes 37 aastasena on üks mängitumaid autoreid Londoni lavadel oma etendustega „Isa“, „Ema“ ja „Tõde“ ja valmimas on näitemäng „Poeg“ . Tuntust etendustele annab inimpsüühika probleemide lahkamine. „Isa“ mängitakse teatris Theatrum M. Petersoni lavastuses. Tuntud autor ka eesti teatrimaastikul.

Loe edasi: Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Viis nippi, kuidas oma kodust internetti ergutada

Värsked Tehnilise Järelvalve Ameti internetikiiruste mõõtmistulemused näitavad, et Eesti operaatorite 4G-võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90 protsendi.

„Interneti allalaadimiskiirus keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ ütles Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis internetikiirus ja -leviala väga heal tasemel. Kuid meeles tuleb pidada, et iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub suuresti ehitusmaterjalidest. Kui aga peaksid jääma kodus internetikiirusega hätta, siis altpoolt leiad viis lihtsat nippi selle ergutamiseks. Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri annab nõu, kuidas seda teha.

Mõned nipid, kuidas saad oma koduse internetikiiruse maksimumini viia. Loe edasi: Viis nippi, kuidas oma kodust internetti ergutada

Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Emakeelepäeval külastasid Sindi linnapea Rein Ariko ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi õpetajaid.

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard — Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Pikal vahetunnil aset leidnud kohtumisel andsid linnapea ja nõunik kõigepealt üle 2016. aasta kultuuritegelase aunimetusega kaasneva klaas püsti õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupile, kes ei saanud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval pidulikul aktusel selle vastuvõtmisel osaleda. Grigorjeva-Keerupi teened kultuuri erinevates valdkondades on märkimisväärselt ulatuslikud, väljudes koolisisestest tegevustest veel palju kaugemalegi.

Tõnismäe on pärast haridus- ja kultuurinõuniku ametisse nimetamist ennast juba päris põhjalikult tutvustanud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile, aga pidas õpetajate suhtes lugupidavaks ennast ka neile lühidalt esitleda. Samal esinemisel tunnustas Tõnismäe õpetajate vastutusrikast tööd.

Nõunik rääkis vajadusest kutsuda ümarlaua taha Sindis igapäevaselt hariduse ja kultuuriga lähedases suhtes töötavad inimesed. Kohtumine toimub juba 24. märtsil.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Kodanikuajakirjanduse selts tänab Sindi õpetajat

Emakeelepäeval tänas Eesti kodanikuajakirjanduse selts Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetajat, kes on toonud paljude õpilaste väärtuslikud kirjatööd suurema hulga lugejate ette, motiveerides nõnda õpilasi veelgi loomingulisemalt kirjutama, aga samaaegselt ka mitmekesistades Külauudiste portaali lugemise valikuid.

Raili Juss hoiab käes Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi poolt kingitud Külauudiste logoga tassi Foto Urmas Saard — Raili Juss hoiab käes Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi poolt kingitud Külauudiste logoga tassi. Foto: Urmas Saard

Külauudiste ja Sindi gümnaasiumi vaheline loominguline koostöö algas möödunud aasta lõppedes. Õpetaja Raili Juss tegi valiku oma õpilaste parimatest töödest, mis kõnetasid ka Külauudiste lugejaid. Kirjutajaks olid praegused vilistlased, kelle tööd valmisid 9. klassis 2009/2010. õppeaastal.

Sama algatusega jätkus koostöö Tartu rahu aastapäeval.

Nädalapäevad enne Eesti Vabariigi aastapäeva avaldas Külauudiste portaal seitsme põhikooliastme õpilase tööd. Õpilased avaldasid mõtteid Eesti riigist ja tänavu 180. sünnipäeva tähistavast Sindi gümnaasiumist.

Lugejatelt saadud meeldiv tagasiside lubab hea algatusega jätkata. Üheks näiteks on lugeja Margit Petersoni kirjutatud positiivne arvustus. Soovides loominguliste mõtetega Sindi gümnaasiumiga edasi minna kinkis kodanikuajakirjanduse selts Raili Jussile suurepärase koostöömärgiks Külauudiste logoga nimelise tassi.

Urmas Saard

Loe edasi: Kodanikuajakirjanduse selts tänab Sindi õpetajat

Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

5.-13. märtsil toimus Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “Gender – awareness to be aware“.

Rahvusvaheline treeningkursus Gender - awareness to be aware Foto Uudo Laane — Rahvusvaheline treeningkursus Gender – awareness to be aware. Foto: Uudo Laane

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Laszlo Földi Ungarist ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Ungarist, Itaaliast, Türgist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt, Tšehhi Vabariigist, Portugalist, Hollandist ja Poolast. Igast riigist kaks kuni neli osalejat.

Euroopa Liidu Erasmus+ programmi vahenditest rahastatud projekti eesmärk oli suurendada noorsootöötajate pädevust ja teadmisi soolise võrdsuse teemal.

Projekti jätkuna on iga osaleja kohustus koju naastes sellel teemal noorte seas teadlikkust tõsta, et nad tunneksid ära soopõhise diskrimineerimise olukordi ja oskaksid neid lahendada.

Noorte seas korraldatud tegevused tuleb ka dokumenteerida.

Loe edasi: Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

Roosa õpetaja roosas klassis

„Helluse, osavõtlikkuse, armastuse värv. Nii koolitusel sellest teada sain, kui koolitaja mind üleni roosana nägi,“ selgitab Eneli, Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele õpetaja Eneli Arusaar, keda tegelikult jätkub kuni gümnaasiumi astme viimase klassini ja isegi vilistlaste jaoks.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Täna on koolipäev läbi, aga reedene päev ei tähenda veel Enelile töönädala lõppemist. Tuleb veel tegeleda õpilasteatri näitemängu tekstidega. Tekstide kirjutamist ja lugemist peab Eneli võrdväärselt väga tähtsaks tegevuseks, mida nõuab äärmise rangusega nii endalt kui õpilastelt.

Viin tema mõtted varem kokkulepitud külastusega töiselt tegevuselt kõrvale. Poetan end pisut kartlikult ukse vahelt klassiruumi, paberisse pakitud buketi varred on vist liiga pikaks jäänud. Ehmatan hetkeks, kui tajun pakendi puudutust vastu põrandat. Ei, see ei ole luud. Mitte ka sauna viht, nagu tuttav vene mees Kooli tänavat pidi vastu tulles ekslikult arvas, kui küsis kas sauna? Alles klassi jõudes taipan, et lillekimbu pidanuks paberist vabastama juba ukse taga. Aga nüüd on hilja. Niipea, kui esimesed suured õied nähtavale ilmuvad, hüüatab Eneli, et Star liilia on tema lemmiklilli. Saan esimest korda teada, et olemas on ka Star liilia, veel vähem võisin aimata, et tegu tema lemmikuga. Taas juhatas juhus. Enam ei saa aru, kas tema kaunis nägu muutub pisarmärjaks või hingelist liigutust peegeldavaks peegelpildiks. Kingitud lilled pole ainsad. Suur hulk erinevaid lilli on leidnud sobiva koha pikal aknalaual, roosade kardinate vahel.

Loe edasi: Roosa õpetaja roosas klassis

Tunnike kirjaniku ja kirjastajaga

„Lood ja tegelased elavad mu peas, arenevad, tekivad tegevusliinid. Ja kui see kõik paberile kirja ei saa, siis lähen lõhki,“ kirjutab Heli Künnapas oma raamatus „Minu ilus elu maal“ ja tunnistab, et iga endast välja saadetud looga saab tõesti sisemus selgemaks.

Heli Künnapas Foto Urmas Saard — Heli Künnapas. Foto: Urmas Saard

Kindlasti köidab autori selgus ka lugejat, kes tunneb kiiresti ära, kas kirjanik teab või ei tea, millest ta räägib. Heli teadmine ei tekita kahtlust. Hea vestluskaaslasena teab ta vastata küsimustele ka siis, kui küsijal puudub piisav selgus küsimuse sõnastamiseks. Meie jutuajamine toimus Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmanda korruse Piano kohvikus vabalt kulgeva vestlusena, ilma usutluseks ettevalmistatud küsimuste ja vastuste vooruta.

Urmas: „Ma ei tunne ennast kolmekümne viie aastasena väga vanana…,“ ütleb sinu tegelane sarja „Mõni õhtu romantikat“ teise raamatu esimeses loos. Oled kohe saamas oma jutustuse minategelasega samaealiseks. Kuidas tunned sina ennast selles teadmises?

Heli: Ma ei tunne, et oleksin vanem kui olin kahekümneviieselt. Loomulikult kümne aasta tagustele aegadele mõeldes olen nüüdseks targem ja kogenum. Tegutsemisrõõmu ja võimalusi on aga nüüdseks hulga rohkem, sest olen kogu aeg liikunud selle poole, mis tõesti silma särama paneb ja millega tegeleda tahaks.

Loe edasi: Tunnike kirjaniku ja kirjastajaga

Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskuses naistepäeva tähistanud pensionäre külastas üllatuskülalisena riigikogu liige Marko Šorin, kes kinkis kõigile kohalviibinuile nelgiõie ja vestles enamikke huvitanud teemadel.

Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie Foto Urmas Saard — Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Anu Eisenschmidt tänas Juta Vellestet, kes korraldab pensionäride vabaaja sisustamist alates esimesest kogunemisest kuni tänaseni ja jätkab samaga ka edaspidi.

Tantsuks musitseeris Jüri Rotikülast ehk kodanikunimega Jüri Saamel. Sünnipäeva laulu laulis Jüri Meeli Leemanile ja Maimu Miilile.

Šorin rääkis riigikogu tööst, mis jääb sageli inimestel nägemata. Ta tõi näiteks tänase päeva istungi, mis kestis kõigest 3 minutit ja võib jätta tavakodanikule eksliku mulje, et nii lihtsalt poliitiku päevad mööduvadki. Šorin rääkis sellestki, kuidas ta igal võimalikul juhul esitab kolleegidele küsimusi Sindi kohta, et nõnda pidevalt tutvustada oma kodulinna. Näiteks küsis ta haridusministrilt, kus asub Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed? Kuna seda küsis Šorin, siis pidas Mailis Reps kõige tõenäolisemaks Sindi lasteaeda. Ja õigesti vastas. Täna sai Sindi lasteaed juba 123aastaseks.

Loe edasi: Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva

Naistepäeva hommikul üllatasid Sindi gümnaasiumi mehed

Õpilased Egon Gentalen, Mattis Rahnel, Otto Osvald Pahk kinkisid igale koolimaja uksest sisenevale kooliõele tulbiõie ja direktor Ain Keerup palus naisõpetajatel valida endale potis kasvava hüatsindi.

Naistepäeva lilled kooliõele Foto Urmas Saard — Naistepäeva lilled kooliõele. Foto: Urmas Saard

Paljud õpilased mõtlesid naistepäevale juba enne kodust väljumist ja kinkisid lisaks koolijuhtkonna organiseerimisele ka iseseisval algatusel oma õpetajatele lilli. Naistepäeva eriliseks tähtpäevaks muutvat tava on Sindi gümnaasiumis kasvatatud juba päris mitu aastat ja meespere tegi ka tänavu selleks puhuks aegsasti ettevalmistusi. Päris ilma naisteta kõigega toime ei tuldud, aga need üksikud mehi abistavad naised olid rõõmsalt abi osutamas, seejuures eelistasid oma nimedega siiski tagaplaanile jääda.

Üheks tunniks võtsid gümnaasiumiõpilased erinevate ainete õpetamise klassides enda ülesandeks ja vabastasid õpetajad viivuks nende töökohustusest. Meeshinged katsid õpetajate toas laua. Pakkusid enda valmistatud torti. Ühine kohvijoomine juhatati sisse meeste napisõnaliste tervitustega. Hoopis pikemalt oskas sõnu ritta seada direktor. Ta ütles, et Sindi gümnaasium on väga vana õppeasutus. Palju vanem kui naistepäev ja seepärast oskab hästi hinnata traditsioone.

Loe edasi: Naistepäeva hommikul üllatasid Sindi gümnaasiumi mehed

Inspireeriv kohtumine Sindi gümnaasiumi gümnasistidega

Täna kohtus Sindi gümnaasiumi gümnasistidega projekti Tagasi Kooli raames ettevõtja Diana Sooväli. Kõneldes oma tegemistest rääkis lektor sellest, kuidas ta läbi kümnete erinevate ametite ja projektide on leidnud lõpuks tõeliselt nauditava tegevuse.

Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup Foto Kristi Suppi — Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup. Foto: Kristi Suppi

Sooväli õhutas noori leidma oma teemat, mis neile südamelähedane. Ta pakkus ennast mentoriks ja abistajaks, kui keegi seda vajab. Lektoril on suur hulk kogemusi loendamatutes valdkondades: pangandusest, ettevõtlusest, vabatahtliku tööst kuni motoklubis osalemiseni välja.

Eliria Kaup, 10. klassi õpilane, võttis kuuldu kokku sõnadega: “Diana on naine, kes saavutanud oma elu jooksul palju, viinud täide oma unistusi ja kogenud kannatusi, alustades juba varajasest east! Ma mõistan teda, sest jutu järgi ei alustanud ta ka tõelist elu alles siis kui oli 18, vaid juba varem, ja see on nii võimas, et … miks oodata …?”

Sooja ja vahetu suhtlemisega pani Diana kõik õpilased rääkima, õhutades neid unistama ja tegutsema. Õpetajana olen seda meelt, et üks selline kohtumine annab õpilastele rohkem kui mitu teooriatundi kokku! Olen tänulik sellistele projektidele nagu Tagasi Kooli, mis aitab leida tõelisi talente, kes on ka ise huvitatud oma kogemuste jagamisest ning naudivad neid kohtumisi noorte lahedate inimestega.

Kristi Suppi, majandusõpetaja

Sindi kirik Sindi muuseumis

Alates eilsest kaunistab Sindi muuseumi ühe toa seina suuremõõtmeline maal Sindi kirikust, mille maalijaks peab Mati Sutt kõhklematult oma isa Jakob Sutti.

Mati Sutt kinnitab, et Sindi kiriku maalija on tema isa Jakob Sutt Foto Urmas Saard — Mati Sutt kinnitab, et Sindi kiriku maalija on tema isa Jakob Sutt. Foto: Urmas Saard

Maal, mille olemasolust kunstniku poeg midagi ei teadnud, tuli päevavalgele ühe majapidamise pööningult. Kohe, kui maal autolt maha tõsteti ja Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend nägi paremal all nurgas nimetähti J.S., pidas ta väga tõenäoliseks autoriks Jakob Sutti.

Jakob Sutt töötas Sindi keskkoolis kunstiõpetajana aastatel 1957 kuni 1978. Mõningat kahtlust tekitas siiski nimetähtede juurde lisatud aasta 1988. Sel ajal Jakob Sutt enam Sindis ei elanud ega töötanud. Seepärast loodeti kindlamat selgust saada kunstiõpetaja pojalt, kes vahetult peale teate saamist sõitis kiiresti maali lähemalt uurima. Mati Sutt ütles, et teel Jõõprest Sinti oli temaski tekkinud maalimise aasta arvu tõttu tõsine kahtlus ja mõtles juba Sindi muuseumile pettumust valmistavale eitavale vastusele.

Loe edasi: Sindi kirik Sindi muuseumis

Mart Tõnismäe kohtus uues ametis Sindi haridus- ja kultuurikomisjoniga

Värskelt ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tutvustas volikogu haridus- ja kultuurikomisjonile oma senist elu ja tegevusi, kuulas komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus.

Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik. Foto: Urmas Saard

Mart Tõnismäel on juba palju aastaid harjumuseks kanda kaelas väeehteid: tulepäikese ratast ja Austraaliast pärinevat käbiseibi. Väeehted rippusid kaelas ka tänasel töökohtumisel.

Mart Tõnismäe rääkis endast

Tõnismäe ütles, et tema sünnikodu asub Mõisakülas Viljandimaal. Ja kuigi vanemad kolisid päris varsti pärast tema sündi Pärnumaale Surju, nimetab ta ennast ikkagi mulgiks ning kannab vahetevahel uhkusega Mulgi rahvarõivaid. Surju põhikooli lõpetamise järel jätkas ta õpingut Pärnu Koidula keskkoolis. Pärnu valis ta seepärast, et samal aastal avati tolleaegse nimetusega Lydia Koidula nimelises teatris draamastuudio, mille tegevust juhendas Ingo Normet.

Tõnismäel oli lisaks näitlemise soovile ka unistus metsaülemaks saamisest. Ta oskab puudega vestelda, tunneb hästi loomi ja linde. Paraku kulges valik keskkooli lõpetamise järel omasoodu kolmandat rada. Kuna abituuriumi aastal konservatooriumis vastuvõttu polnud, otsustas noormees võõrarmeest pääsemiseks astuda Tallinna pagarikooli. Selle lõpetas ta kiitusega. Lavakunsti erialale õppima asumine ebaõnnestus, aga selle asemel pääses õppima kultuuriharidust pealinna pedagoogilisse instituuti.

Loe edasi: Mart Tõnismäe kohtus uues ametis Sindi haridus- ja kultuurikomisjoniga

Heli Künnapas kingib sarja “Mõni õhtu romantikat” raamatuid

Algaval nädalal toimub kirjastuse Heli Kirjastus auhinnamäng Tre Raadio hommikuprogrammis, kus tutvustatakse sarja “Mõni õhtu romantikat” ning sarja teist raamatut “Mu koju tood sa”. Kõigil kuulajatel on võimalus igal hommikul osaleda SMS mängus. Selleks tuleb SMSiga vastata saatejuhtide esitatud küsimusele. Kogu nädala jooksul loositakse hommikuprogrammi lõpus välja üks raamat “Mu koju tood sa”.

Heli Künnapas oma sünnipäevanädalal TreRaadio ees Foto Urmas Saard — Heli Künnapas oma sünnipäevanädalal TreRaadio ees. Foto: Urmas Saard

Käesoleval nädalal kolmekümneviieseks saav Pärnumaalt pärit kirjanik Heli Künnapas lõi Heli Kirjastuse 2015.aastal, kui ta avaldas oma reaalelulise teose “Minu ilus elu maal”. Algselt oli kirjastus mõeldud vaid Heli enda raamatute avaldamiseks, kuid nüüdseks on kirjastuse kaudu avaldatud Heli enda ning mitme teise autori raamatuid. Siiski on tegemist väikese üheinimese kirjastusega.

Eelmise aasta lõpus alustas Heli Künnapas sarja “Mõni õhtu romantikat” avaldamist ja kirjutamist. Sellesse sarja kuuluvad kergemad romantilised teosed, mis ilmuvad üle kuu. Esimene raamat oli “Jõuluks koju”, veebruaris ilmus sarja teine raamat “Mu koju tood sa”. Selle sarja kõik raamatud on eraldiseisvalt loetavad. Raamatuid ühendab tegevuskoht, sest sarja kõigi raamatute tegevus toimub Pärnumaal. Enamasti Pärnu-Jaagupis ja Pärnus.

“Mu koju tood sa” peategelane on Katrin, kes valitsuse vahetumise tõttu kaotab töökoha ministrina. Ta tuleb tagasi Pärnu-Jaagupisse, kust on pärit ning asub tööle ajalooõpetajana. Libatses elava seitsmenda klassi poisi Silveri kaudu puutub Katrin kokku perevägivalla teemaga.

Loe edasi: Heli Künnapas kingib sarja “Mõni õhtu romantikat” raamatuid

Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Tiit Tarlap on olnud läbinisti Sindi mees, Sindis sündinud, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja kogu elu Sindis elanud, aga ka Tšornobõli veteran, kõige selle taustal muidugi tunnustatud ulmekirjanik, kes pärast meie hulgast lahkumist väärib Mart Lõbu arvates kindlasti mälestuse jäädvustamist Sindi linna avalikus ruumis.

Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist Foto Urmas Saard — Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist. Foto: Urmas Saard

Pärnus Sillutise tänaval asuva Viimse Tee kabeli seinal heisatud leinalintidega sinimustvalge lipp teatas, et täna jäeti hüvasti nimeka eesti rahva pojaga.

Ärasaatmise teenistuse viis läbi Sindi gümnaasiumi vilistlane, Tiit Tarlapist seitse aastat noorem Taivo Luik, kes tegi kokkuvõtva tagasivaate vanema koolivenna elukäigule. Tiit sündis Sindi linnas, ema Liia ja isa Viktori peres. Tiidu lapsepõlv möödus koos isa ja ema ja isapoolsete vanavanematega ja kodulinna poistega asju ajades. Koolitarkust hakkas väike Tiit taga nõudma Sindi keskkoolis, mille lõpetas 1973. aastal. Oma klassis oli Tiit üks paremaid kirjamehi. Samuti oli Tiit tubli spordipoiss, kes tegeles nii sambo, maadluse, tõstmise, kui ka kulturismiga. Tiit kutsuti aega teenima tollasesse võõrarmeesse, teenistuspaigaks sai Mongoolia. Armeeteenistusest vabanedes asus ta õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonda. Mingitel erinevatel põhjustel jäi ülikool lõpetamata. Koos isaga käis Tiit tööl maaparanduses Pihkva oblastis. Ta töötas ka Pärnu kutselises tuletõrjes. Koos teiste meestega tuli Tiidulgi minna Tšornobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima. Tagasi tulles leidis Tiit veel tööd paljudes asutustes, olles tubli töömees.

Loe edasi: Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Kuperjanovi matkaga meenutakse Vabadussõja kangelase lahinguteed

Kolonelleitnant Tarmo Laaniste. Foto: Kaitseliit

Homme, 4. märtsil saab teistkordselt teoks Vabadussõja väejuhile ja kangelasele, Julius Kuperjanovile ning tema partisanisalgale pühendatud retk Puurmanist Tabiveresse. 23 kilomeetri pikkusest retkest rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

Kui palju on retkeks osalejaid registreerunud?

Interneti teel on registreerunud nelisada osalejat. Ametlikult on registreerumine möödas, kuid matkata soovijaid on iga päevaga juurde tulnud ning ühinemiseks on ikka võimalusi.

Milles seisneb retke ajalooline tähtsus?

Kuperjanovi retk on pühendatud 1919. aastal toimunud Julius Kuperjanovi partisanisalga rännakule. Neil päevil liikus salk formeerimiskohast, Puurmani lossist, vastu lahingutele Tabivere ümbruses. Salk liikus küll jaanuaris, kuid ilmastikku arvestades korraldasime matka märtsi alguses.

Loe edasi: Kuperjanovi matkaga meenutakse Vabadussõja kangelase lahinguteed

Helin-Helme Mugamäe tõi sinise tikandi näituse Sindi muuseumisse

Käesoleva nädala teisipäeval pani Helin-Helme Mugamäe väikese valiku sinise tikandiga valgele puuvillasele riidele kantud seinakaunistused Sindi muuseumi stendidele üles ja neljapäeval toimunud näituse avamisel esitlesid hoolikalt hoitud kontuurseid „joonistusi“ veel mitmed teisedki mäluasutuse külalised.

Helin-Helme Mugamäe siniste tikanditega Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Helin-Helme Mugamäe siniste tikanditega Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Mugamäe on neid sinise mulineega varspistes tikandiga seinakatteid kogunud näituse jaoks lähtuvalt oma lapsepõlvemälestustest. Käsitööd pärinevad 20. sajandi esimese poole Eesti kodudest. „Sindi muuseumisse sattusin ma õppepraktika raames. Lõpetasin 2015. a Olustvere rahvusliku käsitöö tekstiili eriala neljanda kategooria käsitöömeistrina. See võrdus selli paberitega, mida annab välja Eesti Käsitöö Liit.“ Praegu juhendab Mugamäe oma koduvallas Toris käsitööringi.

„Sinise tikandi teema tuli lapsepõlve meenutusest. Minu ajal olid prouadel sellised veel seina peal, küll veepinkide taga, küll söögilaudade nurkades. Siis hakkasin otsima, kas kellegil on veel midagi alles.“ Tema enda majapidamises neid ei olnud.

„Koolis sai niipalju selgeks, et on olemas täiesti selline mõiste nagu sinine tikand. Üksikutel juhtudel kasutati ka punast värvi. Valdavalt tikiti õhukesele puuvillasele riidele. Pildi edasiandmiseks on kasutatud kontuuri. Pildid ei ole kunagi seest täidetud,“ selgitas Mugamäe, kes on töid küla pealt kokku kogunud ja pildistanud, et hiljem need omanikele tagastada. Tikandeid on kogutud üle Eesti: osad Hiiumaalt, osad Pärnumaalt Riisa külast, Jõesuust Kuiaru külast. Näitusel näeb ka muuseumi kogust väljapandud töid.

Loe edasi: Helin-Helme Mugamäe tõi sinise tikandi näituse Sindi muuseumisse

In memoriam Tiit Tarlap

Eesti ulmekirjanik Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017) oli kahtlematult üks tähelepanuväärsemaid Sindi kodanikke, kes eelistas Karja tänaval asuvas vanemate eramus rohkem eraklikku olemist ilma suurema välise tähelepanuta.

Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Vähestel on õnnestunud teda avalikul esinemisel kuulda. „Põhimõtteliselt ma ei käi kunagi kusagil kohtumistel,“ selgitas Tiit ainsal Sindi rahvaga kohtumisel 2010. aasta sügispäeval ja sedagi nõustus ta tegema osaliselt seepärast, et olevat olnud oma kunagise kirjandusõpetaja Leili Liidemaa ees veel keskkooli ajast vanad võlgnevused tasumata. „Siin ma nüüd higistan! Kui raamatud mind ei esinda, siis ei suuda ma ka ise seda teha,“ rääkis Tarlap toona vabandades.

Väga sügavmõtteliselt sõnu valides rääkis ta meile kirjutamise soovi väljendumisest midagi kogedes ja tahtmises seda tunnet teisele inimesele jagades edasi anda. „Kui tunned, et keegi mõistab sinu tunnet, siis toimub justnagu vabanemine. Eks ma siis püüangi nõnda vabaneda oma painetest.“ Tarlapi sõnul on kõige parem leida mingisugune ühine nimetaja ja kirjutada midagi niisugust, mis tekitaks samaväärse tunde nii kirjutajas endas kui ka selles, kes loeb.

Loe edasi: In memoriam Tiit Tarlap

Kuus eestimaist äppi, mida iga eestlane teadma peaks

Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema esitas väljakutse Eesti äppidele, mille tulemusena jäid sõelale kuus parimat mobiilirakendust. Need on arendatud eestlastelt eestlastele ja need aitavad ühel või teisel moel Eestit paremini tundma õppida.

„Enne kui haarad riiulilt entsüklopeedia või hakkad guugeldama, tasub kindlasti heita pilk ka telefoni rakenduste poodi. Sealt võib leida tõeliselt nutikaid ja kasulikke äppe,“ ütles Seema.

Rahvakalender on tore abimees, mis tuletab meelde Eesti tähtpäevi ja avab nende sisu. Rahvakalendrist leiab infot, kuidas on tähtpäevad oma nime saanud, mida nendel päevadel tavaliselt tehti ning kuidas neid praegusajal tähistada. Lisaks on rahvakalendris kirjas riigipühad, riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad. Äpp paistab silma väga ilusa disaini ja hea funktsionaalsusega. Saadaval nii iOSi kui ka Androidi telefonidele.

Talvine aialinnuaabits aitab määrata linnuliike nii välimuse kui ka hääle järgi. Äpis on välja toodud harilikumate aialindude joonistused, häälitsused ja lühitutvustused. Huvitav on teada saada, et talvel on Eestis peaaegu iga eestlase kohta üks rasvatihane. Aialinnuaabitsa kvaliteetsed joonistused on samuti märkimist väärt. Minge õue ja otsige linnukesi! Rakenduse saab alla laadida nii iOSi kui ka Androidi telefonidele.

Loe edasi: Kuus eestimaist äppi, mida iga eestlane teadma peaks

Kuhjavere küla aastate tegijaks sai perekond Vilu

Kuhjavere küla aastate tegija - perekond Vilu. — Kuhjavere küla aastate tegija – perekond Vilu.

Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla traditsioonilisel sündmusel Eesti iseseisvuspäeval toimunud külavanem Romeo Muki vastuvõtul külamajas kuulutati seekordseks Kuhjavere aastate tegijaks perekond Vilu.

Naljatoonis teemale lähenedes võib öelda, et valik oli mõneti onupojapoliitiline, sest pereema Lagle Vilu on tegelikult Kuhjavere külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa, külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki tütar, Laura ja Markkus nende lapselapsed ja Marko väimees. Tegelikult on põhjus selles, et Vilude pere on palju aastaid nii ideede pakkumisega kui ka käed külge panemisega kaasa löönud Kuhjavere tegemistes, millest üle-eestiliselt on kõige tuntum Kuhjavere külateatrite festival. Otsuse tegemisel kuulas külavanem ka seltsi juhatuse liikmete arvamusi.

„Kuhjavere on meie koduküla,” rääkis Lagle Vilu, kes töötab Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis õpetajana. “Vanematelt hakkas minulegi külge soov lüüa kaasa kogukonna ettevõtmistes ja nüüd on see „nakkus” külge hakanud ka meie lastele. See ongi põlvkondade sidusus.”

Loe edasi: Kuhjavere küla aastate tegijaks sai perekond Vilu

Heasüdamlik politseinik jäi linnakodanikule silma

„Ma ei saa seda jätta ainult enda teada,“ rääkis Juta Velleste, kes elab Sindi linnas Ringi ja Jaama tänavate nurgal kõrguva paneelmaja viiendal korrusel.

Merike Teder Foto Urmas Saard — Merike Teder. Foto: Urmas Saard

„Tulin vabariigi aastapäeval keskpäeva paiku rõdule ja nägin juhtumisi kuidas politseiauto järsult pidurdas, tegi sealsamas tagasipöörde ja peatus tänava servas. Jäin uudistama. Autost väljus noorema poolne politseivormis naine, mustade juustega. Tundsin huvi, mida ta seal uurima hakkab“ kirjeldas linnakodanik kõike meenutades püüdliku täpsusega.

Alles hetk hiljem pärast politseivärvide märkamist oli Velleste pilk peatunud kraavi põhjast paistnud väikestel peanuppudel. „Politseinik upitas lapsed kraavist kuivale kraavipervele. Sidus ühel lõuaaluse kinni. Siis võttis autost paberist salfrätikut ja pühkis lastel ninad puhtaks. Ta toimetas sellise emaliku hoolivusega, et silmanurk läks märjaks. Ma ei tunne teda, aga näis ääretult südamliku inimesena,“ jutustas Velleste.

Kuna nähtut vahendanu jutustus jättis samuti väga südamliku mulje, otsustasin teha pisut „detektiivi tööd“ ja saingi tollele ülimalt emaliku hoolivusega politseinikule jälile. Tema nimi on Merike Teder, ametilt Sindi linnas ja Paikuse ning Tori valdades tegutsev noorsoopolitseinik.

Loe edasi: Heasüdamlik politseinik jäi linnakodanikule silma

Vormel klassi kaksikvõit tuli Pärnumaale

Automudelismi Eesti karikasarja teisel etapil tõid Karmen Mets ja Andy Aron kaksikvõidu Pärnumaale F1-32 ehk vormel klassis, mis nõuab edu saavutamiseks väga meisterlikku kätt.

Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks Foto Urmas Saard — Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 25. veebruaril toimus Sindis automudelismi Eesti karikasarja 2. etapp. Võisteldi klassides N-14; F1-32; ES-32 ja ES-24. Võistlejad osalesid Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Äksist, Jõõprest ja Sindist. Oodatud 35 võistleja asemel tuli kohale veidi alla 30 võistleja.

Tavapäraselt alustasid võistluspäeva noored, tosina võistlejaga. Sindist oli eelregistreerimisega kirja pandud 3 võistlejat, kuid püssirohtu jätkus ainult ühel. Eelsõitudeks jagati võistlejad kahte gruppi ja meie pesamuna Karin startis B grupis, kuna tal ei ole veel reitingutabelis piisavalt punkte, et tugevamas grupis võistelda. Karin tegi ilusa sõidu ja võitis oma grupi 205 ringiga, edestades järgmist võistlejat seitsme ringiga. Kui ka A grupp oli oma etteaste sooritanud, selgusid finaalikohad. Karin platseerus finaali viiendana, mis äratas meis lootused heale tulemusele ka finaalis. Paraku lagunes Karini sõit finaalis katastroofiliselt: alustas liiga aeglases tempos ja ei suutnud seda oluliselt tõsta ka võistluse lõpuks. Mudel oli tehniliselt väga hea, kuid midagi pidi toimuma Karinis endas. Selle „jalutamisega” loovutas karin kaks kohta ja lõpetas võistluse seitsmendana. Samas oli rebimine esikohale kogu võistluse jooksul väga pingeline ja lõpuks lahutas esimest ja teist kohta ainult 0,15 ringi! Kolm paremat:

Loe edasi: Vormel klassi kaksikvõit tuli Pärnumaale

Annika Põltsam alustab tööd Seljametsa muuseumi juhatajana

Paikuse Postipauna teatel valis Paikuse vallavalitsuse komisjon muuseumi juhataja kohale korraldatud konkursil välja Annika Põltsami, kes alustab tööd 1.märtsil.

Annika Põltsam elab Vaskrääma külas ja on viimased viis aastat pidanud seal kõigile avatud käsitöökambrit. Annika Põltsam on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, Räpina Aianduskoolis rahvuslikku käsitööd ja Pärnumaa Rahvarõivakoolis rahvarõivaste valmistamist. Varem on ta töötanud ajakirjaniku ning käsitööraamatute projektijuhina.

Muuseumi looja ja senine juhataja Laine Järvemäe alustab 1. märtsist tööd muuseumipedagoogina.

Annika Põltsam juhendab siidi maalimist oma Seljaku talu esimesel käsitööpäeval, 2012. a augustis. Foto: Urmas Saard →

Slaavi vastlad Sindi seltsimajas

Sindi linna slaavi kultuuriühing Slavjanotška kutsus täna lapsed ühes oma vanematega slaavipäraselt vastlapäeva ehk maslenitsat tähistama.

Niina Mozessova eemaldab lina bliinidelt Foto Urmas Saard — Niina Mozessova eemaldab lina bliinidelt. Foto: Urmas Saard

Väga vana tava kohaselt on maslenitsa enne 40 päeva aset leidvat vaikset paastuaega viimane suurem trall ja pidu.

Niina Mozessova selgitas, et slaavlaste pühadest on vastlad igipõlise paganliku traditsioonina tänini säilinud. Slaavlased tähistavad seda mitte üksnes Venemaal ja Ukrainas, ka Tšehhis, koguni Küprosel, aga muidugi Eestiski. Sõnaga: kõikjal, kus slaavlaste kogukondi leidub.

Rahvapeo ja ringmängudega põimitud meeldejääv tegutsemine pakkus Sindi seltsimaja väikeses saalis külluslikku meelelahutust lastele ja vanematele inimestele. Esines Slavjanotška koor ja koori pillimehed. Niina eestvedamisel pandi lapsed rahva ette toolidele istuma. Nende kätte anti lusikad, kulbid, pannid ja muud võimalikud musitseerimise vahendid, millega pandi saal rõkkama laulust ja „pillide“ kõlast.

Nalja sai ka köieveost, kotijooksust ja muust sportlikkust tegevusest.

Loe edasi: Slaavi vastlad Sindi seltsimajas

Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.

Margit Peterson Foto Urmas Saard — Margit Peterson. Foto: Urmas Saard

Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.

Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.

9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.

7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.

Loe edasi: Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää