Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn

DSCN0128
Võru Folkloorifestivali avakontsert 2015

Täna algav Eesti suurim iga-aastane rahvusvaheline tantsijate kohtumispaik Võru folkloorifestival kannab nüüd oma pikaaegsele sisule veel paremini vastavat nime – XXII Võru pärimustantsu festival. Nagu varemgi, keerlevad ka tänavuse festivali viis päeva ümber maailma rahvaste tantsude ja muusika.

Võrus kohtuvad eesti pärimustraditsioon seekordsete külaliste Ukraina, Itaalia, Slovakkia, Austria, Türgi, Valgevene ja Rootsi folkloorigruppide kaasa toodavate tantsude ja muusikaga. Nii ütleb ka seekordse festivali nimi “Kohtumised ristteel”, et siin kohtuvad erinevate kultuuride rütmid, meeleolud ja värvid. Nagu folkloristid ammu teavad, kõike seda, mis ristteel toimuma hakkab, ei saagi alati ette teada ja pärast seletada. Peab lihtsalt ise kohal olema ja teada saama.

“Oleme aastaid kutsunud Võru linna tantsupealinnaks ja vaieldamatult ta seda meie festivali ajal ka on,” väidab juba aastaid igal suvel festivali legendaarset tänavatantsu eestvedaja ja üle-eestiliste tantsupidude liigijuht, tantsuõpetaja Maire Udras. Ta on ka tänavuse festivaliaegse Öötantsupeo lavastaja.

Kui harjumuspäraselt toimub igal aastal Võrumaa enda rühmade maakondlik tantsupidu, siis seekord midagi hoopis erilist, sest Võrumaa oma tantsurühmadele lisandub suur hulk külalisi nii Eestist kui teistest riikidest. ” Ilmselt on just paljudele festivalikülalistele teistest riikidest selline suur ühistantsimine päris uus kogemus, sest kaugeltki igal pool ei ole ju sellist suurte üldtantsupidude traditsiooni kui meil,” lisas festivali korraldusmeeskonna liige Tiia Must. Loe edasi: Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn

Saxoniga võidupüha paraadil

Alates 2008. aastast olen tervikpildina ainsana kajastanud mälestustule teekonda läbi ajalooliste kihelkondade Pärnumaalt paraadilinnadesse. Viimastel aastatel aga jäänud ootama ka hommikut, et saada osa võidupüha elamusest paraadikeskmes.

Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus Foto Urmas Saard
Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus. Foto: Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva eelmine ja praegunegi pealik on olnud alati abivalmid selles, et ei tekiks muret ööbimise ning tagasisõidu osas. Tänavu võttis Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon mälestustule saatja oma hoole alla ja dirigent Kaido Kivi tuli vaatamata esimesele öötunnile isiklikult Kuperjanovi jalaväepataljoni pääslasse vastu, et juhatada omade juurde.

Nii algas minu, nagu ka paljude teiste paraadile minejate jaoks kaunis päikseline hommik Kuperjanovi linnakus. Kella kaheksast sööma ja seejärel jäi tunnike aega näha kaitseväe suurt territooriumi, mis ainuüksi selle oomamatus avaruses tekitas Eesti sõjaväe vastu mingit seletamatut kindluse tunnet. Kella üheksa paiku rivistas Kivi orkestri ööbimiskoha ette üles ja pani muusika hoonete vahel võimsalt helisema. Siis läks sõiduks, aga väga lähedale südalinnale ei pääsenud, sest tänavad olid kaugelt suletud. Politsei jäi endale kindlaks ja isegi tuntud Saxonit ei lubatud määratud piirist kaugemale. Paraadi toimumise tänavale sammus Saxon üksteise järel hanereas vongeldes. Üles rivistuti madala puumaja ette, kus päikese eest said varju üksnes kahes viimases reas seisjad. Asi seegi. Enamik kolonnidest pidid leppima kuuma päikese eest varju leidmata.

Loe edasi: Saxoniga võidupüha paraadil

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard
Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Tammed võidupüha kingituseks maakondadele

Võidupüha paraadil annab Vabariigi President koos võidutulega maakondadele üle kingituse Võrumaa ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi poolt. Kingituseks on noored tammed , mis on kasvama pandud Kreutzwaldi muuseumi õuel kasvava tamme tõrudest.

President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus Foto Urmas Saard
President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus. Foto: Urmas Saard

Et muuseumi õues kasvav harilik tamm oli seal ka juba Kreutzwaldi eluajal, siis on see kui tervitus meie rahvuseepose kirjapannud lauluisalt ja rahvusliku liikumise ühelt algatajalt Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Tammetõrud said mulda pandud kolm aastat tagasi sealsamas Kreutzwaldi aias. Tamm on nii rahvalauludes kui ka “Kalevipojas” tugevuse võrdkuju. “Kalevipojaski” mainitakse puudest tamme kõige sagedamini.

Üleantavaid tammekesi ehib salm “Kalevipojast”:

Mehed seisku sõja mässul,
Raudaseina tugevusel,
Seisku kui tammed tuulessa,
Kaljumüürid marudessa.
(Kalevipoeg, 9. lugu)

Tammesid aitab üle anda Võrumaa noormees Richard Kuklane (16), kes pälvis tänavu ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatud ajalooalaste uurimistööde võistlusel “Eesti asi” vabariigi presidendi auhinna.

Contra loeb lastekaitsepäeval maratoni joostes 10 km luuletusi

Kolmapäeval, 1. juunil, lastekaitsepäeval algusega kell 18 jookseb Contra Võru linnastaadionil oma elu 50. maratoni. 1. juuni sai valitud seetõttu, et just sel päeval saab Contra maratonivanuseks, ehk 42,195 aastaseks.

Contra Foto Urmas Saard
Contra. Foto: Urmas Saard

Et on lastekaitsepäev, stardib koos Contra ja teiste maratonijooksjatega koos samal ajal ja samal rajal lastejooks. Lapsed läbivad vastavalt soovile 1-3 staadioniringi, seejärel jätkavad maratonijooksjad vabamas vees oma 105 ringi mõõtmist.

Umbes vahemikus 10 km – 20 km teeb Contra enda peal inimkatse – kas suudab 10 km järjest peast luuletusi lugeda, ise samal ajal joostes.

Maratonijooksjaid ei lubata rajale piiramatult, aga selle pressiteate kirjutamise ajal on igatahes veel vabu kohti. Osavõtumaks on 42,19 EUR, registreerida saab urvaste@gmail.com või 52 83540, maksmine kohapeal.

Staadionil tegutseb Võrumaa Spordiliidu spordikohvik, saab ennustada Contra lõpptulemust, täpsematele auhinnad Silja Spordilt ja Georgi Hotellilt. Kõik tulud lähevad Võrumaa noorsportlaste toetamise fondi.

Maratonile saab kaasa elama tulla tasuta, tasuta on mõistagi ka lastejooksud, vaid ennustusvõistluses osalejatelt ootame väikest annetust.

25. mail tutvustatakse Võrus ja Põlvas ristipuude kaarti

Ristipuu. Foto: www.folklore.ee
Ristipuu. Foto: www.folklore.ee

Ristipuude kaarti tutvustatakse kolmapäeval, 25. mail kella 13-14.30 tutvustatakse Võru maavalitsuse teise korruse saalis ja kella 15.30-17 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis.

Ristipuud on vaid Kagu-Eestis säilinud ning ristide lõikamine on veel elav matusekomme Vanal Võrumaal. Siiski on ristipuude teema paljudele võõras ning seetõttu raiutakse ristipuud tihti teadmatusest maha ning sellega väheneb üks osa meie kultuuripärandist.

Keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja maa-ameti koostöös on valminud ristipuude kaardikiht, mis on kõigile kättesaadav maa-ameti kaardiserveris. Nimetatud koostööpooled püüavad ühiselt  teemat edastada nii paljudele kui võimalik, et metsaomanikud ja kohalikud elanikud teaksid ristipuid hoida.

Ristipuudest on vaid mõned looduskaitse all, seega nende säilimine sõltub väga palju metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast.

Olavi Ruitlase menuromaanist “Vee peal” saab
Võrus Tamula rannas suveõhuteater

1200x1200_veepeal7. juulil esietendub Võrus Tamula järve rannas Olavi Ruitlase romaanil põhinev suvelavastus “Vee peal”. Loo toob publiku ette kahe võro keelt ja kultuuri hindava sõbra Tarmo Tagametsa ja Siim Sareali asutatud MTÜ Müüdud Naer.

Oma värskeimas romaanis “Vee peal” räägib Ruitlane loo oma Võrus ja Tamula järve ääres veedetud lapsepõlvest. See on lihtne ja soe lugu kalapüüki armastavast poisist, kes õpib 1980ndate Eestis tundma elu voorusi ja totrusi. Tema kõrval saadab oma elukest mööda värvikas aguliseltskond (kalamehed ja nende poolikud naised), tööst, armastusest ja tõest nõretavad Papa ja Mamma ning loomulikult spordiväljakult leitud esimene armastus. Seda kõike saadab igapäe vane kalapüük ning küsimus – kellel näkkab paremini?

Kogu “Vee peal” trupi moodustavad Kagu-Eesti taustaga teatritegijad. Idee autoriks on Siim Sareal, lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere teater) ning muusikaline kujundaja Imre Õunapuu (Rakvere teater). Lavastuses mängivad Imre Õunapuu, Kait Kall (Von Krahli teater), Agu Trolla, Siim Sareal, Aira Udras, Silvi Jansons ja Maive Käos.

Loe edasi: Olavi Ruitlase menuromaanist “Vee peal” saab
Võrus Tamula rannas suveõhuteater

Võru folkloorifestival muutub pärimustantsufestivaliks

Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.
Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.

Sel reedel, rahvusvahelisel tantsupäeval muudab Võru folkloorifestival oma nime ja muutub Võru pärimustantsufestivaliks.

6.-10. juulini toimuv Võru XXII rahvusvaheline tantsufestival on esmakordselt uue nimega – Võru pärimustantsufestival. Festival on pikima traditsiooniga iga-aastane rahvatantsijate kokkusaamise paik Eestis, mis toob esinejad üle maailma Võrru kokku juba 1994. aastast alates.

“Eestimaal on palju toredaid folgipidusid alates Viljandi folgist ja lõpetades Viru, Setu või Hiiu folgiga,” selgitas nimemuutust Võru festivali üks korraldajatest, tantsujuht Maire Udras. “Loomulikult mahuvad meie festivalile ära ka muusika, laul, käsitöö ja eriti Teppo lõõts, ent eelkõige eristab meid teistest toredatest pidudest see, et me oleme tantsufestival. Kesksel kohal on pärimustants, mille ümber koondame teised tegevused.

Nimevahetuse pidu toimub reedel, 29. aprillil kell 18 Võru Kesklinna pargis. Et tegu on samas ka rahvusvahelise tantsupäevaga, siis kutsutakse kõiki sel õhtul Võrru suurele ühistantsimisele.

Nimevahetuse- ehk varrupeol saab Võru pärimustantsufestival omale uue logo, lipu ja signatuuri. Vana kujundus antakse pidulikult üle Võru muuseumile.

Loe edasi: Võru folkloorifestival muutub pärimustantsufestivaliks

Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

Tiiu.Kirsipuu27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.

Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.

Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.

Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.

Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.

Loe edasi: Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

Saagu Võrust kõige tantsivam linn!

Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.
Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.

Võru on oma pikkade tantsutraditsioonidega alati Eestimaal silma paistnud. On meil ju Võru valss ja Teppo lõõts, mille järgi on ikka tantsitud… Ja meil on Võru folkloorifestival – Eestimaa pikima traditsiooniga rahvatantsufestival. Miks ei võiks siis iga võrokene olla Eestimaa parim tantsija ja Võru võika olla tantsupealinn! Näitame seda iseendale ja oma sõpradele!

Haara rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil,oma sõber, kolleeg, perekond, juhuslik kaasteeline kaenlasse ja tantsi Kikapuud – nii nagu teeb seda Eestimaa tantsuteadlikum ja rõõmsam rahvas. Kikapuu või Kikapoo (cicapo, kikapoo), ka pikadori marss, on elavaloomuline tants, mida tantsitakse peamiselt kõnnisammude ja kandastakutega.

Ühistantsimisest osavõtmiseks:

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.10 Vikerraadio lainepikkusele – sealt tuleb muusika.

2. Tantsi! Kui tantsusamm läheb segi, siis vaata tantsukirjeldust siit: http://errs.ee/index.php?id=65108

3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – (tantsiva seltskonna nimi)”.

4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee.

Kui enamikule saab selle Kikapuuga tantsupäev läbi, siis Võrus kestab see hiliste tundideni! Kell 18 kutsume Sind Võru Kesklinna parki , sest just siis ja seal lööme lahti XXII Võru Folkloorifestivali hooaja! Veelgi enam – kohale tulles saad osa sellest, kuidas täisealiseks saanud festival muudab oma nime, muutudes folkloorifestivalist pärimustantsu suurpeoks! Tule ja pidutse pärimustantsu festivali nimevahetuspeol! Siivsa noorukina ei plaani festival väga tihti nime muuta, seega, kui nüüd kohale ei tule, siis jääd ainukordsest varrupeost ilma! Tantsupäevale paneb väärika lõppakordi kell 19 kultuurimajas Kannel toimuv tantsuansambli Sõprus 70. juubeli kontsert.

Tiia Must

Võru linna 2015. aasta tegu on Võru gümnaasiumi valmimine

Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2015” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võru gümnaasiumi valmimine.

Võru gümnaasiumi hooone Foto Tõnis Anton

Eelmise aasta 31. augustil toimus Võrus pikisilmi oodatud sündmus, kui aadressil Seminari tn 1 avati pidulikult Võru Gümnaasiumi rekonstrueeritud koolihoone. Ühelt poolt teeb kooli eriliseks linna vanim muinsuskaitseline hoone, mis pärast rekonstrueerimist näeb taas välja suursugune, teisalt on seal mitmete uuendustega õppekorraldus, et tagada kõigile õpilastele kvaliteetne ja valikurohke gümnaasiumiharidus.
Enam kui viie miljonilise projekti rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

 

 

 

Võru gümnaasiumi hooone. Foto: Tõnis Anton →

Anna hääl konkursil “Võro liina tego 2015”

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.

Võru, väga mõnus väikelinn Foto Urmas Saard
Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard

Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile:  marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.

“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Marianne Mett

Võru raamatukogu kutsub

Kõik huvilised on oodatud 16. detsembril kell 14 Võrumaa keskraamatukokku muusika-aasta lõpuüritusele vanema ja väliseesti raamatu toas.

Samal ajal avatakse ühe maali näitus -Valdur Ohaka “Koloreino Edejärv” – ja kuulatakse Elvi Määri ettekannet “Kuus maailmakuulsat heliloojat Bachist Wagnerini”. Raamatukogu vinüülplaatide kogu tutvustab Tuuli Kütt.

7. jaanuaril, Paul Kerese 100. sünniaastapäeval mängib Contra kella 14-17 huvilistega malet raamatukogu malenurgas. Avatakse näitus “Käin ratsu…”

19. jaanuaril kell 14 sirvib Ira Petrova Kella Kahe kirjandusklubis Võru ajalehte aastast 1881 “Werroscher Anzeiger” vanema ja väliseesti raamatu toas.

Võrumaaa keskraamatukogu tänab ilusa koostöö eest muusika-aastal ja soovib tegusust merekultuuriaastasse!

Võrus avatakse Eesti kunstnike ühisnäitus “Tee”

Tule Eesti kunstnike ühisnäituse “TEE” avamispeole 18. detsembril kell 18 Vana-Võromaa Kultuurikotta ja saa osa ühest suurimast Kagu-Eesti kunstisündmusest sel aastal.

Avatav aastalõpunäitus “TEE” torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii tekstiilikunsti, skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, graafika, joonistuse kui ka maali osas.

Koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga on näituse korraldaja Jana Huul toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri”.

Kunstnike huvi osutus suureks, tervelt 75 autorit andis oma osalemissoovist teada. Milliseks kujuneb terviklik näitus, seda on võimalik näha Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis 18. detsembrist kuni 31. jaanuarini.

Jana Huul

Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük

1.-18. joulukuu pääväni käü Võrol polikliiniku majan (Jüri 19A, Võro) Aila Näpustuudio tarõdõn Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük, miä om valla iispääväst riideni kella 9-17.

Päält kauplõmise omma valla opitarõ: kingikoti ilostaminõ (7.12), muinasehte tegemine (9.12), siidisalli värvmine (10.12), vaseliidsi opitarõ (11.12), kingikoti ilostaminõ (14.12) ja vildit piprakoogi tegemine (15.12). Perämädsel müüginädälil või tegüdä opitarõsit tõisilgi teemadõl. Ekka opitarrõ pankõ hinnäst kirja, selle et ku huviliidsi küländ ei tulõ, jääs koolitus är.

Teedüs müügi ja opitarri kotsilõ Moloraamatun (Vana-Võromaa käsitööliste tsõõrik, Aila Näpustuudio, töötoad&koolitused), aolehtin, mitmide teedüstahvlide pääl ni meistride kaudu.

Hinnäst saa tüütarrihe kirja panda ja teedüst mano küssü tel 5541999 (Vilve Oja) vai meili päältl vilve.oja@gmail.com

Homme saab Võrus nõu võrdse kohtlemise teemal

28. novembril kella 11.30-13.30 annavad võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja voliniku kantselei jurist Siiri Grünbaum kodanikele võrdse kohtlemise teemal nõu. Nõustamine toimub Võru Kandles vabaühenduste päeval.

Lisainfo leiab siit: http://www.vordoigusvolinik.ee/norra-projekt/noustamine/

Tööandjatel on võimalik küsida infot selle kohta, kuidas oma organisatsioonis võrdne kohtlemine tagada.

Tulge messile – juba homme kell 11-13 Võru kultuurimajja Kannel!

Vabayhenduste_mess_plakat-page-001wsLaupäeval, 28. novembril kell 11-13 saavad Võru kultuurimajas Kannel vabaühenduste messil kokku inimesed, kes muudavad maailma. Meil pole ükskõik ja me oleme valmis panustama muutusesse oma vaba aega. Võrumaa on väike ja tegusad teevad kõike, sealhulgas panustavad tihti ka kodanikuühiskonna tegemistesse. Kui tunned, et sinus on maailma muutjat või tahad lihtsalt uudistada, siis tule ja vaata, millega inimesed vabatahtlikuna tegelevad ehk leiad endalegi uusi põnevaid ettevõtmisi! Päeva juhib Urmas Vaino.

Tule kogu perega, uudistamist jagub kõigile ja lastele on erinevaid tegevusi vabaühenduste boksides. Kohale on lubatud tuua muu hulgas 3D printer, linaõlipressimise massin, pesuehtne kanuu, purjelaud ja muud põnevat.

Üks messi eesmärke on koostöö parandamine erinevate sektorite vahel. Võib-olla tahad näiteks kingid partneritele või külalistele edaspidi anda üle riidest kingikotis, mille on valmistanud Võrumaa erivajadustega inimesed? Ehk tahad sinna kingikotti pista Pikakannu kooli moosi, Urvaste kamatooteid või käsitsi valmistatud kaarte? See on hea võimalus kodanikualgatuse toetamiseks.spordipuhvet

Urmas Vaino eestvedamisel toimuvad messil arutelud teemadel:

– Miks MTÜ-d äri teevad? Ja kuhu nad selle raha kõik panevad?

– Kas tervisesport on teenimise koht?

– Kes peab lahendama kogukonnas turvalisuse küsimuse?

– Kuidas inimesed paneelmajast välja saada?

Messil on avatud uudne Võromaa spordipuhvet, nimelt – messirahva ametlik toitlustaja on Võrumaa Spordiliit!

Hääd paremat pakub oma boksis ka Võru Loomeselts!

Kultuurimaja Kannel kohvikus nõustavad kell 11.30-13.30 huvilisi võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta ja Eesti üks tippudest tööõiguse alal, töövaidluskomisjoni esimehe kogemusega jurist Siiri Grünbaum. Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel:

626 9059; info@svv.ee.

Evelyn Tõniste
Võrumaa Arenguagentuur

Ursula Zimmermann ja Anu Taul: Piimanõges õitseb ikka veel

Ja mairoosid õitsevad ka, kui ainult kõdunevad lehehunnikud saapaninaga ära lükata ja peatuda. Hommikud õitsevad jääkristallidest ja ööd tähtedest. Puukroonid õitsevad omaenese puhtusest.

Ilust, valust ja armastusest, – aga rohkem ikka ilust ja armastusest – kuuleb luulemõtteid ja laule juba sel reedel, 27. novembril kell 17 Vana-Võromaa kultuurikojas. Kaltsuvaibapüünel on Ursula Zimmermann ja Anu Taul.

Selgus Võru lasteaia Punamütsike uue hoone
ideekonkursi võitja

Selline võib tulevikus välja näha Võru lasteaed Punamütsike.
Selline võib tulevikus välja näha Võru lasteaed Punamütsike.

Võru innavalitsus kinnitas eile toimunud istungil lasteaia Punamütsike hoone arhitektuurse lahenduse ideekonkursi tulemused. Esimese koha sai Kauss Arhitektuurtöö märgusõnaga “Vaheruum”, teise koha Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik töö “Hundu” ning kolmanda koha  Esplan töö “Igihaljas”.

Arhitektuurse ideekonkursi eesmärk oli arhitektide ideede seast leida parim hoone, selle õueala ning välisrajatiste lahendus. Konkursile laekus kolm tööd ning parima väljaselgitamisel osalesid nii arhitektid, linnavalitsuse esindajad kui lasteaia töötajad.
Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul hinnati võistlustöö märgusõnaga “Vaheruum” üksmeelselt konkursi võitjaks.

“Võidutöös on planeeringuga saadud erinevate rühmade hooneblokkidest huvitav kooslus, hoonemaht on kompaktne ja liigendatud, mis vaatamata lasteaia suurusele moodustab iga rühma ette privaatse eeshoovi ning hoone sissepääsu juurde esindusliku avaliku tsooni. Hoone ülesehitus on selge, asjalik ja professionaalne, õueala lahendus on mänglev ning põnev,” võttis abilinnapea kokku võidutöö omapära.

Samas tõdes žürii, et sobimaks paremini lasteaia vajadustega on tarvis võidutöös teha mõningaid muudatusi.

“Lasteaia väliskuju ja üldine ruumilahendus olid võidutöös selgelt parimad, kuid siiski on seal veel palju suuremaid ja väiksemaid detaile, mis vajavad projekteerimise käigus revideerimist ja täpsustamist. Tegemist oligi ideekonkursiga, mille eesmärk oli leida parim põhimõtteline lahendus. Oleme seisukohal, et võidutöö täidab püstitatud energiasäästu eesmärki ja on igati sobiv lähtealus Punamütsikese lasteaia tulevase hoone projekteerimiseks.” selgitas Sild.
2016. aastal rekonstrueeritakse linnas lasteaeda Sõleke ning lasteaia Punamütsike uue hoone ehitus on linna arengukava kohaselt järjekorras järgmine.

Võru linna vanimal elanikul täitus 105. eluaasta

Maria Kolk. Foto eelmisest aastast.
Maria Kolk. Foto eelmisest aastast.

Täna sai Võru linna vanim elanik Maria Kolk 105-aastaseks.

Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees ning tütretütar lastega.

1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis, edasi tuli juba tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.

Enne II Maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Kahjuks kooselu lõppes, kuna tema abikaasa mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Seal sai mees haavata ning Eestisse enam ei naasnud. Maria kasvatas oma lapsed üles üksinda.

Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde üheksa aastat tagasi. Viimastel aastatel on tema nägemine ja kuulmine halvenenud ning suur osa päevast möödub magades. Lähedaste sõnul pole Maria oma eluaja jooksul haiglaravi vajanud.

Marial on kolm last, seitse lapselast ja seitse lapselapselast.

 

Kontsõrtõ Võrol nii täämbä ku hummõn

tan või pruuki võro kiiltJoba hummõn, 6. novvembril kell 19 laultas ja kõnõldas Võro Instituudi saalin puiõst ja mõtsast. Täämbä õdagu om Võrol Stedingu Maja saalin (Kreutzwaldi 15) kell 19 võrokeelitse latsilauluplaadi «Upa-upa ubinakõnõ» esitluskontsert (mängvä-laulva Kalkuna Mari, Bartosiki Tuulikki ja Pastacas).

Homset õdagut alostas Kalla Urmas loenguga mõtsast ja puiõst rahvalaulõn. Edesi mintäs Celia Roose osaluskontsõrdiga RegiMõtsaMäng, kon kutsutas kullõjit regilaulõ ja filmi abiga tiikunnalõ kodokandi mõtsu piten. Publikult oodõtas julgust avita luvva kontsõrdi muusikat uma lauluhelüga.

Sündmüs om osa tiikunnast, miä vii mõtsa ja väeliidsi puiõ teemalidsõlõ Umalõ Pidolõ (28. mai 2016, Põlva, Indsikurmu); niisamatõ võro keele nädälist, midä peetäs 2.-8. novvembril (kae mano http://wi.ee/voru-keele-nadal/)

Sündmüse plakatit saa kaia tast: http://www.umapido.ee/images/failid/celiaurmasplakat.pdf

Oodami kõiki kullõma ja üten laulma!

Triinu Ojar,
Uma Pido kõrraldaja

Juba sel laupäeval tuleb Võrus taas Uma Meki suurlaat

uma-mekk-2015-eelteade-orig-151029Juba sel laupäeval korraldatakse Võru spordihallis arvult kuuendat Uma Meki suurlaata.

Laat avatakse kell 9 hommikul ja suletakse kell 15.

Programmis:

  • tegevused lastetoas
  • nukuetendus “Kanapetja rebane!
  • auhinnad kauplejatele
  • lauakaunistamise õpituba (tasuta)
  • Aarne Leima veinikolitus (eelregistreerimisega, pilet 5€)

Auto saab parkida tasuta parklasse Räpina mnt 8.

Võru Linnagalerii ootab vaatama uusi näitusi

* ILME RÄTSEP, MÄRT RANNAST, FELIKS SARV ühisnäitus “1+2”

Näitus on kolme põlvkonnakaaslasest kunstniku ühisprojekt, kes tunnevad üksteist aastakümneid, kuid ühisel grupinäitusel eksponeerivad oma töid esmakordselt. Näituse tööd väljendavad kolme mõttelaadi erinevates meediumites: graafika, joonistus, maal, tekstiilimaal, skulptuur. Näituse eelselt pole osalejad kokku leppinud ühises teemas, koosmõju ja suhestus kujundatakse näituseruumides. Eesmärgiks on luua atmosfäär, mis kõnetaks vaatajaid. 

Ilme Rätsep: Armastan seda mida teen. Kangas ja värv on olnud minuga kogu teadliku elu ja pole kunagi alt vedanud. Maalides olen õnnelik. Minu jaoks on loomeprotsess olulisem, kui valmisteos. Eksponeerin maalitud tekstiili.
Märt Rannast: On inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad ei pea tegelema kunstiga ja on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad saavad tegeleda kunstiga. Vahel on tähtis olla pikemalt õnnelik inimene. Minu jaoks on looming eneseväljendus kunstilises keeles, millega on võimalik edasi anda suhtumist meid ümbritsevasse. Eksponeerin skulptuuri ja maali.
Feliks Sarv:
Ei oleks looja, kui teaksin ette lõpptulemust. Loomeprotsess on küll valuline, kuid selle kaudu õpin tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Eksponeerin graafikat ja joonistusi. 

* HEIGO ZIMMERi maastikufotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”
Heigo Zimmer on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud fotogaraafina , peamiselt portree- ja perepildistajana. Seekordne näitus on katse proovida tegelda mitte niivõrd inimesega kui pigem just inimest ümbritsevaga ja seda läbi looduse. Pildid peaks mõnekski hetkeks kiskuma vaataja argistest tegevustest eemale ning sukelduma rahusse ja vaikusesse. Fotokunstnikuna pakuvad Heigole viimasel ajal huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad ning nende käsitsi lihvitud optika tekitatud veider/kummalised kujutised. Sellest tulenevalt võivad fotod tunduda kohati ebateravad või ebamäärased, aga tegelikkuses ongi nende objektiivide joonistamisvõime teistsugune.

Näitused on vaadata 25.oktoobrist kuni 27. novembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 -18:30. Tasuta.
Aire Kokk

Annie Sloan Chalk Paint dekoratiivvärvide praktiline õpituba Võluvõrus

Laupäeval, 31. oktoobril kell 11-15 toimub Võluvõrus (Jüri 19a III korrus, Võru) praktiline õpituba, kus saab selgeks tehnika Annie Sloani dekoratiivvärvidega toimetamiseks.

Annie Sloan töötas oma kuulsa värvi välja juba 20 aastat tagasi. Isetegijad oma blogides nimetavad Annie Sloan Chalk Painti maailma parimaks värviks. Värv on välja töötatud ja kokku segatud ajalooliselt mööblil kasutatud värvide põhimõttel ja retsepti järgi, seetõttu on vanale ja väärtuslikule mööblitükile õigem peale tõmmata just Annie Sloani värv. Annie Sloan Chalk Paint sobib nii mööbli, seinte, isegi põrandate värvimiseks. Kriidivärv mõjub eriti just vanaaegsel mööblil autentselt – matilt ning sametiselt. See on suurepärase kulumiskindlusega ning nakkub ka eelnevalt töötlemata pinnale.

Loe edasi: Annie Sloan Chalk Paint dekoratiivvärvide praktiline õpituba Võluvõrus

Võru linn avab pidulikult uuenenud tänavavalgustuse

 

Foto: Tõnis Anton
Foto: Tõnis Anton

Neljapäeval, 22. oktoobril toimub Võru linnas tänavavalgustuse rekonstrueerimisprojekti ametlik lõpetamine ning uuenenud valgustuse pidulik avamine.

Projekti raames asendati linnas enamus tänavavalgustitest energiasäästlike LED-valgustitega. Aasta aega kestnud ehitustööde käigus sai Võru linn endale kokku 1472 kaasaegset tänavavalgustit ja nende tööd reguleeriva targa juhtimissüsteemi, samuti sai valgustatud 81 ülekäigurada.

OÜ Taristuhaldus juht ja Võru projekti eestvedaja Andres Visanapuu sõnul on uued tänavavalgustid ühelt poolt energiasäästlikumad, teisalt võimaldavad moodsad lambid tänavat varasemaga võrreldes paremini valgustada. “Minu silmis on projekt andnud neli suurt võitu – linnas on nüüd ülimoodne valgustite juhtimissüsteem, uus kaabeldus, uued postid ja lambid, mis on parandanud linna visuaalset pilti, uudsena on nüüd linnas valgustatud ülekäigurajad, mis suurendavad liiklusturvalisust ja loomulikult rahaline kokkuhoid, mis tuleb energiasäästu pealt,” loetles Visnapuu.

Võru linna tänavavalgustuse projekti kogumaksumus on 2,14 miljonit eurot, millest kümnendiku kattis linn. Projekt on osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavast seitset linna hõlmavast mastaapsest projektist, mille vahendid on saadud Eesti riigi CO2 kvoodi müügist Austria riigile. Projekti aitasid ellu viia ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Keskkonnaministeerium.

KIKi juhatuse liige Andrus Kimber nimetab kogu projekti keskkonnaalaselt võidukaks ettevõtmiseks. “Kvoodimüügi tulust sündinud projekt aitab omakorda vähendada Eestis eralduvat süsihappegaasi hulka. Näiteks tänu Võru tänavavalgustuse uuendamisele paiskub aastas õhku 589 tonni vähem süsihappegaasi.” Kimber piltlikustas, et sama hulga CO2-te suudavad aastas tekitada 45 keskmist majapidamist.

Avamispeol toimub vaatemänguline tuleshow ning demonstratiivne tänavavalgustite süütamine. Üritus algab kell 18 Võru Kandle ees.