Võru linn

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

KOPi infopäev Võrus ning koolitused Tartus ja Valgas

1. aprill on kohaliku omaalgatuse programmi projektide esitamise tähtaeg. Sarnaselt varasematele aastatele võtab taotlusi vastu Võru maavalitsus, kes korraldab ka programmi infopäeva.

Programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel ühendus pakub konkreetseid lahendusi kooskõlas programmi üldise strateegilise eesmärgiga. Omaalgatuslike eesmärkide saavutamise tulemustest peab olema selgelt näha kogukonnaliikmete initsiatiiv ja kaasamine.

Kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub Võrua 12. märtsil kella 10-12ni Võru maavalitsuse II korruse saalis. Eelregistreerimist ei ole. Info: kerli.kanger@voru.maavalitsus.ee, tel 7868 322.

Tartus ja Valgas toimuvad KOPi infopäevad koos koolitusega 10. märtsil. Vajalik eelregistreerimine. Valgas kell 11 (Valga maavalitsuse I korruse suur saalis Kesk 12, Valga). Registreerimine hiljemalt 6. märtsiks: Marika Muru, e-post: marika.muru@valga.maavalitsus.ee, telefon 766 6137. Tartus kella 13-16.30ni (Tartu hotelli konverentsikeskuse suures saalis). Registreerimine tel 7305 237 või aadressil: heili.uuk@tartu.maavalitsus.ee hiljemalt 03. märtsiks. Koolitaja on kogukonna arengu konsulentEha Paas.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

· KOPi eesmärgid ja nende haakumine taotlusega
· kohaliku algatuse ja kogukonna osalemise tähtsus KOPis
· kogukonnateenus – mis see on ja kelle jaoks?
· millele taotluste ettevalmistuses tähelepanu pöörata? Millised küsimused tekivad hindajatel taotlusi lugedes?

Täiendav info Kohaliku omaalgatuse programmi kohta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Euroopa filmikohvik II – “Teine Võimalus”

Neljapäeval, 26. veebruaril algusega 19 linastub kinos Kannel Euroopa filmikohviku teise filmina produktiivse ja Oscariga pärjatud lavastaja Susanne Bieri “Teine võimalus” (Taani, 2014). Film on šokeeriv ja liigutav draama tavalistest inimestest, kes on tahtmatult sattunud uskumatusse olukorda. Iga inimese väike muudatus oma elus võib mõjutada teise või teiste elu vahel väheselt, aga mõnikord väga suurelt.

Kaks detektiivi ja parimat sõpra Andeas (Nikolaj Coster-Waldau) ja Simon (Ulrich Thomsen) elavad väga erinevat elu: Andreas on seadnud sisse elu kauni abikaasa ja pojaga, Simon aga on hiljuti lahutatud ja veedab enamiku vabast ajast kohalikus stripiklubis napsi võttes. Kuid kõik see muutub, kui need kaks kutsutakse lahendama narkaripaari kodutüli, kes on parajasti vägivalla ja uimastite tsüklis. Kõik tundub tavapärane seni, kuni Andreas leiab paari imikust poja, kes tualetis nutab. Tavaliselt külmavereline politseinik leiab end äkitselt silmitsi oma jõuetusega ja on üdini vapustatud. Et Andreas kaotab vähehaaval oma seose õiglusega, peab taltsutamatu Simon hakkama taastama tasakaalu õige ja vale vahel.

Film on taani keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 45 min ning on alla 14. aastastele keelatud!

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja taanipäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Europe Direct’i Võru teabekeskuse “Euroopa filmikohvik” alustab 2015. aastal uut hooaega

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad eelmisel aastal äärmiselt populaarseks kujunenud igakuiste filmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”.

Esimesel filmiõhtul linastub Prantsuse lavastaja François Ozoni erutav draama “Uus sõbranna” (2014). See on omapärane, südantsoojendav ja erutav lugu sellest, kuidas toime tulla kaotusega, kuidas otsime tuge ning kardame iseenda salajasi ihasid ning soove. Film räägib osavalt punutud loo sellest, kuidas peategelanna avastab oma varalahkunud parima sõbranna mehe ebatavalise saladuse.

Parimad sõbrannad Claire (Anaïs Demoustier) ja Laura (Isild Le Besco) on lahutamatud. Väikeste plikadena uuristavad nad oma nimed puukoorde ja vannuvad igavest sõprust. Kui mõlemad on värskelt abiellunud, jääb Laura haigeks ja lahkub nende seast, jättes maha tillukese tütre Lucy ja murtud abikaasa Davidi (Romain Duris). Claire, kes läheb ühel päeval Davidile külla, et aidata Lucy eest hoolitseda, avastab midagi väga ootamatut.

Film on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 47 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja prantsuspäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Võrukas Kadi Mõttus avab täna isiknäituse “Maailma piiril”

Kadi Mõttus (sünd 1991) on Võru juurtega neiu, kes hetkel elab, töötab ja õpib väikeses puust linnas Tartus. Tituleeritud ka kui sahtlisse joonistaja. Kuigi tal kunstialast haridust pole, on talle alati joonistamine väga meeldinud – väidetavalt õppis Kadi enne pliiatsit käes hoidma ja joonistama, kui rääkima.

Oma stiil kujunes välja juba 2006. aastal, kuid tõsisemalt hakkas loominguga tegelema alles 2011. aastal, mil aset leidis esimene isiknäitus Tallinnas Cafe Petersonis. Sellest ajast saadik on Kadi võtnud osa erinevatest koostööprojektidest, millest suurim Vatmani joonistusplokkide kaanejoonistused koostööd Sulemees OÜ-ga aastal 2013, ning korraldanud mitu isiknäitust erinevates Eestimaa paikades.

Kadi loomingule on iseloomulik absurdsus, unenäolisus, tugev kontuur ja julge värvidekasutus. Segatehnikas joonistuste lemmikteemadeks oli, on ja tõenäoliselt jääb kõik elus olev meie ümber. Naivistlike, pisut vimkaga piltide eesmärgiks on inimesi eeskätt rõõmustada – tööde autorile on parim tagaside naeratus.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Liive Koppel tähistab oma 75. sünnipäeva ülevaatenäitusega

Kolmapäeval, 4. veebruaril kell 16 tähistab kunstnik Liive Koppel oma 75. aasta juubelit ülevaatenäituse avamisega. Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril aastal 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru I Põhikoolis, Võru Huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli. Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru Mööblivabrikus, Võru Kunstiklubis.

Alates 2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu. Põhitegevuseks on endiselt maalimine ja töö lastega. Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Pime tänavalõik sai jõuludeks uued valgustid

Eile sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 7 linna tänavavalgustuse projekti raames uued valgustid Võru linna üks tuiksooni – pikka aega pime olnud Jüri tänava lõik Piiri tänava ja Räpina-Paju tänavate ristmiku vahel (pildil).

Kasutades ära viimaseid soojapoolseid ilmasid, paigaldas Kagu Elekter nimetatud, kohati kottpimedale tänavalõigule 9 uut posti 18 lambiga, parandades sellega oluliselt linna ühe peatänava liiklusohutust. Arvestades eeltoodut, on tegu justkui väikese jõulukingitusega. “See oli tõsiselt pime tänavalõik linna tuiksoonel, mille valgustamisega me polnud sel aastal arvestanud,” lausus tööde tellija, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige Andres Visnapuu.

Pärast nimetatud tänavalõigule uute valgustite paigaldamist on Võru linnas 60 uut valgustit kavandatud 1464st. Tööd jätkuvad uuel aastal.

Võru kesklinna paigaldatakse uus bussiootepaviljon

Seoses bussiootepaviljoni ümberehitamisega Võru kesklinnas Vabaduse parkla kõrval olevas peatuses teisaldati täna nimetatud kohast vana klaasist bussipaviljon, mis paigaldati Jüri tn 80 maja ees asuvasse Turu bussipeatusse.
Kesklinna peatusesse uue bussioote paviljoni (pildil) paigaldamine algab homme aluse ja vundamendi ehitusega, tööd peaksid lõppema hiljemalt jaanuari esimesel nädalal. Palume mõistvat suhtumist!
Marketi peatusse Jüri tänaval paigaldatakse lähiajal uus klaasist paviljon. Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, tel 785 0926.
Ulis Guth

Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.

Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.

Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.

Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.

Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt. Loe edasi: Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.

Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks. “Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,” seisab tema motivatsioonikirjas.

Tuleval nädal 47-aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013). Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. “Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,” rõhutab ta. Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.

Loe edasi: Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Hummõn om Vana-Võromaa käsitüütsõõri kokkosaamine Võro Instituudin

Vana-Võromaa käsitüürahva tõne kokkosaamine om 13. märdikuul Võro instituudin (Tartu tn 48 Võrus) kella 14-17.

Vana-Võromaa käsitüülisi edimesel kokkosaamisel kõneldi käsitüü prõllatsest olukõrrast, võro värgi e-poodi plaanist, võro kultuuriperändüse tundmisest ja viil mitmast asjast, midä olõsi ütenkuun vajja tetä, et võro käsitüü parembahe vällä paistnu ja kaubas lännü. Käsitüülisil olõs vajja tiidmisi võro kultuuriperändüsest ja kõneldi ka võro käsitüü kaubamärgist. Manu tulnu uuri käsitüü ostmisepuult ja nuurilõ pakku vällä uurmisteemasid. Otsustedi, et kuunkäümä naatas egä kuu tõsõl nelläpääväl.

Seokõrd kõnelemi:

Edimese kokkosaamise juttõ lühkü miildetulõtus: midä olõs vajja kõgepäält üten är tetä. Külli Eichenbaum ja Vilve Oja.
Alostiidmisi võro kultuuriperändüsest: Miä om Vana-Võromaa ja miä omma kihlkunna. Kõneles Võro Instituudi tiidrü Evar Saar.
Määnest meelüst vai käsitüükaupa ostva turisti. Kokkovõtõ Võromaa müügikotusside uurmisest. Kõneles Vilve Oja
Arotus, juuskva info edesiandmine ja järgmäse kokkosaamise jututeemade kokkolepmine.

Kokkosaamisele tulõkist pallõmi teedä anda: Vilve Oja (Võro Instituut, käsitüü asjatundja), tel 55 41 999,vilve.oja@gmail.com

Käsitüütsõõri info om prõlla üllen Võro Instituudi kodolehe pääl: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/kaesitueuelisi-tsooriklaud

Võrumaa noorte osaluskohvik kutsub kaasa rääkima

Osaluskohvik on Eesti noorteühenduste liidu korraldatud üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tuua kokku noored, nooremeelsed ja otsustajad, et koos ühistel teemadel koos kohvi ja suupistetega laudade ümber arutleda.

Võrumaa osaluskohvik toimub 28. novembril kella 10-13.30 Võrus Võrumaa Toidukeskuses. Kaasa arutlejate osalus üritusel on tähtis, sest nii saavad koos nii nooremad kui ka vanemad oma tulevikku kujundada.

Anna oma tulekust teada e-kirja teel aadressile joanna.kurvits@gmail.com 11. novembriks.

Osaluskohvikul arutletavate teemade tutvustused leiab SIIT.

Rohkem osaluskohvikutest : https://www.facebook.com/Osaluskohvikud

Osaluskohvik toimub Ühisnädala raames. Võrumaa Ühisnädala sündmustega saab tutvuda SIIN.

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Viies Uma Meki kohaliku toidu suurlaat tõi kokku rekordarvu külastajaid ja müüjaid

Parima uue võrumaise toote preemia võitis Uma Meki 2014. a suurlaadal Jaaniraotu talu perenaine Ülle Kostin oma rosmariiniga paradiisiõunaželee eest.

Laupäeval, 8. novembril peeti Võrus juba viiendat korda suurlaata Uma Mekk, kus oma toidukaupa pakkusid väikeettevõtjad peamiselt Võru- ja Põlvamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist Madona piirkonnast.

Laada avas piimapukil seistes põllumajandusminister Ivari Padar, kes muuhulgas ütles, et meil on küll Facebook, aga kadunud piimapukk. Müüjaid ja ostjaid tervitas ka laada korraldaja, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.

Suurlaadal pakuti kõikvõimalikku toidukraami alates jõhvikatest ja lõpetades suitsulihaga. Enim olid väikeettevõtjad välja tulnud just suitsuliha ja –kalaga ning leivaga. Võrreldes viis aastat tagasi peetud esimese Uma Meki laadaga oli näha, et väiketootjad on vahepeal mõelnud välja põnevaid uusi tooteid ja võtnud kasutusele uusi või unustatud vanu tooraineid. Üha rohkem on hakatud tähelepanu pöörama ka toodete atraktiivsemaks muutmisele ja ostma kutsuvatele pakenditele.

Uma Meki suurlaadast on kujunenud traditsiooniline üritus, mille tarbeks väiketootjad teevad ettevalmistusi juba varakult. Esmakordselt oli laadal põnevate kanepist valmistatud toodetega väljas Kanepi Tarvitajate Ühisus, mis on kasutusele võtnud kunagise tarbijatekoperatiivi nime. Ühisuse, mis ei olegi veel ametlikult registreeritud, eestvedaja Kalev Lindali sõnul on nende eesmärk arendada tooteid vahepeal unustuse hõlma vajunud tervislikust toiduainest kanepist. Juba praegu olid nad väljas näiteks kanepikama, -beseede, -küpsiste, -šokolaadi ja kanepipiimaga.

Loe edasi: Viies Uma Meki kohaliku toidu suurlaat tõi kokku rekordarvu külastajaid ja müüjaid

Võrus esilinastub 83. aastal valminud Sulev Keeduse dokumentaalfilm “Võrokese”

Heiki Kelp

Täna 30 aastat tagasi oleks pidanud Sulev Keeduse film “Võrokese” olema üks Võru 200. aastapäevaks valminud tähtteoseid, mida läbi ETV oleks pidanud nägema kogu Eesti. Paraku see nii ei läinud. Tõsi, sama nimega filmi 17. mail 1985 ETV-s isegi näidati, aga originaalist oli alles vaid kolmandik.

Sulev Keedus on 1998. aastal vestluses Sulev Teinemaaga “Võrokese” filmi kohta öelnud: “Kärpeid filmis ei teinud ma ise, need tehti minu seljataga, minult olid siis juba filmi õigused ära võetud. “Võrokese” oli Võru linna juubeliks tellitud film, mis kuulus väikelinnade sarja. Stsenaarium ei olnud minu kirjutatud ja rääkis põhiliselt töökangelastest ning muidu tuntud inimestest. Kui läksin filmi tegema, siis avastasin aga hoopis teised inimesed, kes mind huvitasid.

Algul võttis kolleegium ja televisiooni juhtkond filmi hästi vastu, see meeldis neile. Pahandused hakkasid siis, kui filmi näidati Võru parteikomitees ja selgus, et Võrus vaadatakse nende inimeste peale teisiti, kui mina neid näitasin. Need olid olnud eluaeg pinnuks silmas, üks oli teeninud koguni Saksa sõjaväes. Arvati, et tegin kõike meelega, tegelikult polnud see üldse nii. Mulle anti käsk osa filmist välja lõigata ja uut materjali juurde filmida. Sõitsin Võrumaale ja filmisin mõned episoodid juurde, kuid need ei sobinud sellesse loosse. Kui pakkusin vana varianti uuesti kolleegiumile, tõusis paanika, et ma ei allu korraldustele ja mult võeti tööluba ära, mind vallandati. Praegu on üks koopia minu algvariandist alles, kuid seda ei ole tänaseni eetrisse lubatud. Jääbki vist riiulifilmiks.”

Loe edasi: Võrus esilinastub 83. aastal valminud Sulev Keeduse dokumentaalfilm “Võrokese”

Jaanus Kala on Võrumaa silmapaistev terviseedendaja

Tänumeene aktiivse terviseedenduse eest pälvis Jaanus Kala Antsla vallast. — Tänumeene terviseedenduse eest pälvis Jaanus Kala Antsla vallast.

Võru Kultuurimajas Kannel toimus eile Võrumaa tervisedenduse konverents “Liikumine on elu”, mille raames tunnustati ka käesoleva aasta maakonna silmapaistvamaid tervisedendajaid. Päeva moderaator oli Veikko Täär.

Konverentsi käigus tutvustas Merike Õun nutika sportimise võimalusi Võrumaal, Veikko Täär jagas oma isiklikke kogemusi liikumisest, Laura Randoja ettekanne põhines Viljandimaa hea praktika näitel meeste liikumisharrastuste propageerimisel, Maria Tamm keskendus liikumise ning vaimse tervise omavahelistele seostele ning Veevi Hõrak lõpetas konverentsipäeva ülekaalu ja toitumise teemaga.

Võru maavanem Andres Kõiv julgustas konverentsil osalejaid aktiivsemale liikumisele ning kutsus üles aktiivsust üles näitama ning oma tervise eest hoolitsema puhta ja kauni loodusega Võrumaa rohkeid võimalusi ära kasutades.

Võrumaa tervisenõukogu valikul osutusid Võrumaa parimateks tervisedendajateks ja tervisedendusega aktiivselt tegelejateks 2014. aastal: Kätlin Pilt Rõuge vallast, Kadri Nassar Lasva vallast, Anu Maask Võru linnast ning Jaanus Kala (pildil oma tänukirja ja meenet vastuvõtmas) Antsla vallast. Tervisetera kategoorias märgiti ära Lasva Kepikõnni Seltsing ning Võrumaa parima tervisedendusliku töökoha kategoorias pälvis tunnustuse Võru Tarbijate Ühistu.

Samuti tänati kõiki terviseteemadel aktiivselt Maavalitsusega koostööd tegevaid kohalike omavalitsuse esindajaid ning lasteaedu.

Kadri Gerberg

Leia sügisvärve ka näitusesaalist!

Fotomeenutus Võru kunstiõpetajate ühisnäituselt.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini

Tiia Haug

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Söögi-kuuntüü arotus

Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.

Võro instituut ja Võromaa partnõrluskogo kutsva Vana Võromaa paikligu söögikraami tegijit ja müüjit nõvvopidämisele 13. rehekuul kell 13 Võromaa Toidukeskusõn (Katariina saalin).

Juttu tulõ tuust, midä om paikligu söögimajandusõ edendämises joba är tettü, mis tegemise omma poolõlõ ja kuis võinu asjo edesi kõrralda.

Kava: ülekaehus UMA MEKK söögivõrgu toimõnduisist ja plaanõst (Oti Anneli, Võromaa partnõluskogo juht). UMA programmi plaanitu tsihi, säälhulgan tuu, kuis plaani paikligu söögi ja luuva ettevõtlusõ tegejide kuuntüüd (Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projekte-vidäjä). UMA MEKK tegemise edespite arõndusõ- ja müügivõrguna – määnest api ja tukõ olõsi vajja väiksil tuutjil/kasvatajail? Söögi pakmisõ ja müügikotus Võro liinan: kas säänest om vajja väiku tuutja toetusõs ja paikligõ kaupu müümises?

Nõvvopääväle tulõkist pallõldas teedä anda ildambalt 10. rehekuu pääväs Võromaa partnõrluskogo Uma Meki ettevõtmisõ vidäjäle Karu Kadrilõ kadri@voruleader.ee.

Uma Leht

Keskkonnaamet alustab Võrus loodusõhtute sarjaga

Loodusõhtud saavad toimuma üks kord kuus Võru Kultuurimajas Kannel. Esinejateks on kutsutud looduse tundjad, oma ala eksperdid, loodusfotograafid – inimesed, kes soovivad oma kogemusi ning teadmisi jagada.

Kuulama ja vaatama on oodatud kõik loodushuvilised!

Esimene loodusõhtu “PÄEVALIBLIKAD” toimub Kultuurimaja Kannel II korruse väikeses saalis teisipäeval, 14. oktoobril kell 18.00-20.00.

Külla tuleb bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes, kes näitab pilte ja räägib erinevatest Eesti päevaliblikatest. Juttu tuleb liblikate elupaikadest, elukäigust ning sellest, mis mõjutab liblikate mitmekesisust.

Loodusõhtul osalemine on tasuta!

Loodusõhtut korraldab Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.

Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.

Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.

Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.

Allikas: Võru linnavalitsus

Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis Kadi Voitka

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must

Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.

«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.

Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.

Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»

Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.»
Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi