Homme õngitsetakse Vagulal võidu peale kalu

Homme, 19. veebruaril toimub Võrumaal Vagula järvel kalapüügivõistlus “Vagula Kala”.

Võistlust peetakse järve Roosisaare-poolses otsas. Registreerimine võistlusele on kell 8-8.45. Võistlus toimub kell 9-13.

Parimatele auhinnad, kõigile osavõtjatele kuum tee, kohv, supp ja suupisted.

Üritust korraldab Juba külaselts. Peakohtunik: Igor Kelt, tel 521 3127.

Võrumaa kunsti- ja käsitööhuvilised õpilased valmistuvad laulu- ja tantsupeoks

2011. aasta suvel Tallinnas toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” raames toimub ka viis erinevat õpilastööde konkurssi “Ehe maa ja ilm”. Konkursside kulminatsiooniks saab olema suur maa ja ilma ehtekoda Tallinnas, kus peonädalal on avatud meistrikojad ja on välja pandud konkursside parimad tööd.

Joonistuskonkursile “Väikese inimese maailm” laekus Võrumaal 70 tööd seitsmest koolist ja ühest lasteaiast. Istumisaluste konkursile esitati 20 valmistööd neljast koolist ja 33 kavandit viiest koolist. Võrumaa rongkäigu kolonni kujundamiseks laekus kaks kavandit ja esinejate pesapaikade/kogunemiskohtade tähistamiseks kolm kavandit.

Maakondlik žürii valis välja ja saatis vabriikule konkursile 15 joonistustööd kolmelt vanuseastmelt ja viis istumisalust.

Vabariiklik žürii nimetas äramärkimise vääriliseks Osula põhikooli 7. klassi õpilase Sirelin Pommeri valmistatud istumisaluse “Sügishommik Võhandu kaldal”, juhendaja Ülle Hummal.

Õpilastööde konkurssidel osalemine annab võimaluse osaleda laulu- ja tantsupeo protsessis ka nendel lastel ja noortel ning nende õpetajatel, kes peol ise ei tantsi ega laula.

Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab vaadata 18. veebruarist – 19.
märtsini näitust, kus eksponeeritakse Võru maakonnas joonistusvõistlusele “Väikese inimese maailm” ja istumisaluste konkursile esitatud töid.

Rebane omandas sukeldujaameti

Rebase kaevatud poolemeetri sügavune auk
Rebased on paksu lume ja krõbedate külmakraadidega hästi kohanenud. Sel nädalal oli Haanjas Laioja talu hoovis näha rebast, kes pidas jahti pool meetrit lume all liikuvale loomakesele.

Üle välja jooksev rebane tardus keset jooksu, jäi pingsalt kuulama, hüppas siis kõrgele õhku ja sukeldus pea ees sügavasse lumme. Ainult sabaots jäi lume alt välja. Eemal pilti jälgiv pererahvas nägi, kuidas rebane kühveldab august lund välja, tuli siis rahuloleva näoga august välja, väike loomake hammaste vahel. Augu äärel maiustas rebane lõunasöögiga ja tipsis rahulolevalt üle lume metsa tagasi.

Pererahvas läks hiljem auku vaatama ja nägi, et see on äärest pea poole meetri laiune, põhjast vaevalt 5 sentimeetrine.

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Söödävili läbi!

Foto: Uma Leht
«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!

Urvastõlasõ kutsva vöid kudama

Foto: Uma Leht
Urvastõ küläseldsi käsitüütarõn uutva huviliidsi vahtsõ peele ja muusõumist vällä otsidu ütessä lätilapilidsõ vüü kirja.

«Ku kiäki mõist esi vüüd kuta, a olõ-i, kon pääl tuud tetä, sõs riista omma Urvastõ seldsimaja käsitüütarõn kõik aig üllen,» kuts Klaari Anne huviliidsi.

Tetä saa säitsme esi kiräga Urvastõ kihlkunna ja kattõ sorti Karula kihlkunna lätilapilist tüüpi vüüd. Klaari Anne selet’, et kudamisõs om valli kolm esi muudu: piili pääl, vüütelgi pääl ja ka ütte vüüotsa ümbre kihä hoitõn.

Urvastõ seldsimajan oll minevä kuu lõpun ka edimäne lätilapilidsõ rahvarõivavüü tegemise oppus. «Sai valmis kolmõ-nelä pääväga,» kõnõl’ Urvastõ lehe toimõndaja Bergmanni Karille. Vahtsõt vüüd lätt Karillel kõrraga vaia: «Ma olõ hindäle tennü rahvarõivakomplekti, vüü oll’gi õnnõ puudu.»

Ka Üpruse Virve (63) lupa kimmäle umma vahtsõt vüüd kandma naada, no tuujaos tulõ inne ka rahvarõiva valmis tetä. Vüütegemise opmisõs tarviligu riista tekk’ uma Urvastõ kihlkunna meistri Parijõe Ahti ettevõtõ Sujur. Urvastõ küläselts ostsõ nuu perises Kultuurkapitali abiga. Lätilapilinõ om läbivillanõ vüü, midä om kantu nii Lõuna-Eestin ku Põh’a-Lätin.

Harju Ülle, Uma Leht

Kääpa küla kutsub varajast vastlapäeva pidama

Kääpa küla kutsub 20. veebruaril tornimäele, et pidada varajast vastlapäeva nimega Liupäev. Päev algab kell 12 ja kestab kuniks rahvast on.

Päeva algab lõkke süütamisega ja terve päeva jooksul kõlab muusika. Saab suppi, pirukat ja teed (võta senditasku kaasa).
Avatud on ka küla ürituste annetuskast. Igal osalejal palutakse kaasa võtta meene auhinnafondi.

Kavas on suusatamise võistlus, pikima liu võistlus (individuaalne ja meeskondlik). Vanusegrupid selguvad kohapeal. Lisaks on plaanis võistlused kõige pisematele ja isetehtud liulaskmisvahendite jõukatsumine. Loeb atraktiivsus ja nutikus. Parimad valib välja publik.
Laske oma fantaasial lennata ja hakake vahendeid juba varakult valmistama!

Samuti toimub käsitöölaat, kuhu oodatakse kõiki endatehtud käsitöö, küpsetiste või hoidistega kauplema.
Registreerumine toimub kohapeal. Parimatele auhinnad.

Allikas: MTÜ Kating Noored

Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul

Haanja rahvamajja kogunes esimest korda Peretsõõr, et ühiselt arutleda pereteemadel ja mõnusalt aega veeta. Kolme tunni sisse mahtusid lapsevanemate vestlusring, laste mängukool ja kogu pere loovustuba.

Sissejuhatuseks kõneldi pisut Peretsõõri sünniloost ning tegus ennelõuna võiski alata. Pille Sõrmuse suunamisel toimus vestlusringis elav arutelu inimsuhete arenguetappidest ja pererollidest. Vabas ja avatud õhkkonnas kõneldi ka raskematest teemadest läbi nalja ja naeru. Keerukate küsimuste seas leidis selgitust näiteks see, miks korduvad suhtemustrid ja miks tekib meestel keskeakriis.

Sel ajal kui täiskasvanud isekeskis tähtsatel teemadel vestlesid, lustisid lapsed Egle Vodi rõõmsal eestvedamisel mängukoolis. Joonistati tapeedirullile, mängiti haaravaid liikumis- ja pallimänge ning oligi aeg Triin Rõõmusoksa juhatusel seada sammud loovustuppa. Kuulati kogu perega muinasjuttu ning talletati koosolemise mõnus meeleolu oma kätega tehtud küünaldesse. Loe edasi: Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul

“Palju õnne, Eesti!” pidu Urvaste seltsimajas

25. veebruaril kell 16 tähistatakse Urvaste seltsimajas Eesti vabariigi aastapäeva.

Kodanikualgatuse päeval räägivad:
– Kuldre elu edendamisest – Merle Tombak
– Urvaste kogukonna koostööst – Airi Hallik-Konnula
– Ideekohvik urbani (Urvaste valla kogukonnakinkekaart) uutest kasutusvõimalustest
– Valter Parve Tartu ülikooli Pärnu kolledžist räägib inimvarast

Pakutakse pidupäevatorti ja tantsu saab keerutada elava muusika saatel. Vajadusel avatud laste mänguring.

Sissepääs: soovituslik annetus.

Lasvas saab õppida lavajumestust tegema

Lasva Käsitööselts korraldab märtsikuus kursuse, kus saab õppida tegema lava- ja fotojumestust ning näomaalinguid. Kursuse eesmärk on avada grimmikunsti kõikvõimalikke saladusi, omandada oskusi, mis aitavad rõhutada teatritrupil näitlejate karakterit, jagada ideid, kuidas korraldada ilmekaid stiilipidusid, lasteaia suveüritusi jne. Teadmisi jagab NO99 teatri grimeerija Kaia Pihlak, kes on ise Lasvalt pärit.

Kaia Pihlak jagas oma õpetussõnu Lasval juba ka aasta tagasi ning sõnas siis ajalehele Võrumaa Teataja nii: “Alati ei pea kasutama kalleid profitooteid, vaid appi võib võtta toidu­ained: želatiini, nätsu, cornflakes’i…”.

Kursus toimub 5. ja 6. märtsil Lasva rahvamajas algusega kell 10. Siia on oodatud näitetruppide juhendajad, laste näiteringide juhendajad, koolide huvijuhid, lasteaia töötajad, harrastusnäitlejad jt.

Laupäeval toimub Missos “Kõikide massinate võidukihhutamine”

12. veebruaril 2011 toimub Missoküla Tehinkaspordi keskuses talvine kõikide massinate võidukihhutamine. Võistlevad kõik masinad millel on sisepõlemismootor (iseehitatud, retromasinad jne). Saab näha, mida kõike tehnikahuvilised inimesed ehitada suudavad, mida vaatamata masina eale korras hoitakse, kui kiiresti on võimelised liikuma murutraktorid jne.

Lisainfo: 

MTÜ Misso Tehnikaspordi Klubi, www.missotsk.ee
Urmas Peegel 527 7604
missotsk@gmail.com

Allikas: southestonia.ee
Foto: Misso Tehnikaspordi Klubi

Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Homme, 12. veebruaril kell 11 lüüakse litter mängu jäähokiturniiril Rõuge Hockey Cup 2011.

Oodata on haaravaid hokilahinguid, sest esialgse info põhjal osaleb turniiril vähemalt kuus tiimi:
Rõuge Snaiprid/Saunamaa,
Nornia/Rantipol,
Metsavenna HK,
Võru Punatiivad,
FC Spordibaas,
Mõisa Ait.

Turniiri korraldaja Karel Saarna sõnul on rõõm näha, et tänavuse turniiri vastu
tuntakse mullusega võrreldes tunduvalt rohkem huvi. „Loodetavasti on see selge märk, et Võrumaal hakkab hokimäng jõudsalt pead tõstma,” ütles ta. Loe edasi: Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Täämbä um liugupäiv

Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Pikkä liugu!

Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Kuulus Võhandu maraton tuleb taas

30. aprillil 2011 saab stardi järjekordne Võhandu maraton. Järjekorras kuues maraton toob sellelgi aastal Võhandu jõele sadu paate, kõigil eesmärgiks läbida Euroopa üks pikim ja karmim aerutamismaraton.

Start maratonile antakse kell 7 hommikul Võrus Tamula järvelt. Oodatud on nii kanuud, süstad, aerupaadid kui ka kummipaadid.

Süstad ja kanuud peavad esmalt tegema 5 km pikkuse ringi järvel. Kummi- ja aerupaadid pääsevad otse jõele. Finiš asub Võõpsu paadisadamas.

Rajal on mitu kontrollpunkti, kahes neist saab süüa ja kõigis punktides on olemas joogivesi. Samuti on raja ohtlikumatesse kohtadesse püstitatud soojendustelgid, kus on võimalik ennast kuivatada ja riideid vahetada.

Tee oma sõbrale sportlikku motivatsiooni pakkuv ettepanek ning kutsu ta endaga maratoni sõitma. Ütle talle, et mitte distants ei tapa, vaid tempo tapab, et võtate sõitu rahulikult ning naudite iga hetke sellel maratonil.

Stardinimekirjas on juba eelmise aasta maratoni võitnud leedukad, kes üllatasid rajarekordiga. Neil kulus 100 km läbimiseks aega vaid alla kaheksa tunni. Tänavu on mehed kahekohase süsta vahetanud ühekohase süsta vastu. Neile on konkurentsi pakkumas maratoni kahekordsed võitjad Uko Kõrge ja Koit Põder.

Täpsem info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee

Hillar Irves, maratoni korraldaja, tel 521 3130, vohandumaraton@gmail.com.

Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 14-20 toimub Võru kultuurimajas Kannel Filmitalgute järgmine stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud sarnaselt varasemalt toimunud koolitusele kaheks osaks, millest esimeses pooles antakse ülevaade filmi eriosadest ja žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti või
maailma filmitegijate varasalvest ning tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.

Stsenaariumikoolitust Võrus viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Koolitus on tasuta.

Eelnev registreerimine oleks soovituslik hiljemalt 14.veebruariks e-posti aadressil vorumaa@filmitalgud.ee.

Loe edasi: Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com

Lõõts om kallis pill

Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill

11. veebruar on Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 päev

Seoses 112 päevaga toimub Lõuna-Eesti päästekomandodes 11. veebruaril avatud uste päev. Päästjad räägivad hädaabinumbri teemadel, selgitavad kuidas teha hädaabikõnet ja kuidas anda täpne teejuhatus, et hätta sattunud inimesteni võimalikult kiiresti abi kohale jõuaks.

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu! On ju elu kõige ilusam kingitus universumis ja selle päästmisel loeb iga sekund. Seetõttu räägime Euroopa 112 päeval oma sõpradele 112-st, ohutusest ja turvalisusest, et igaüks meist saaks end tunda julgemalt ja kindlamini kui varem.

Komandokülastuseks palutakse suurematel gruppidel tulekust ette teatada.

Kontaktid:
Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn 65606
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920
e-post: aivar.lai@rescue.ee

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla 66403 VÕRUMAA
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
e-post: toomas.sloog@rescue.ee

Võrumaa toidupank ootab appi aktiivseid inimesi

Grupp aktiivseid inimesi on juba mitu nädalat teinud usinat eeltööd, et ka Võrumaal saaks käivitada üle-eestilise toidupanga sõsara ja maakonna puudust kannatajatele tulevikus toiduabi jagada.

Praegu pole veel teada, milliseid ruume Võru linnas toidupank kauba hoiustamiseks kasutada saab. Eelmisel nädalal käis panga esindus Võru linnavalitsuses ja linn andis põhimõttelise nõusoleku üks munitsipaalruum ettevõtmisele eraldada.

Selleks, et tulevases toidupanga laos kaupa saaks hoida, läheb vaja külmikuid. Kellel on üle mõni sobiv külmik, andke teada mõnel all oleval e-posti aadressil või helistage Katrin Tambergile.

Et pank pole veel juriidiliselt käivitatud, ei ole praegu võimalik raha ega toidukaupa annetajatelt vastu võtta. Inimestel, kes soovivad edaspidi toidupanga vabatahtlikus tegevuses kaasa lüüa, palutakse endast teada anda.

Kontaktid: Katrin Tamberg, katrin.tamberg@gmail.com, telefon 5816 0304 begin_of_the_skype_highlighting              5816 0304      end_of_the_skype_highlighting

Britt Vahter, bvahter@hotmail.com

Tiit Toome, tiit.toome@gmail.com

Elina Kononenko, elinaallas@gmail.com

Paidra külärahvas matsõ kruuni

Foto: Uma Leht
Ku Krabi rahvas pidi krooni puhtit sõs, ku euro tull’, sõs Paidra rahvas sõs, ku krooniga inämb massa es saa: 14. vahtsõaastakuu pääväl.

Paidra silla pääle tull’ kokko kümmekund kroonimatjat. Nuu, kes olli tulnu kotost vällä, olli iks hingega krooni puhtõlidsõ. Kõik pandsõva üteh võtõdu kündle silla pääle ritta ja naksiva Võhandu jõkkõ lumõpallõ pilma. Kõik hõiksi, et jumalaga, kruun, jumalaga, kruun! Inemise ütli, et iks väega hallõ om umast rahast. Taa euro ei miildü kellelegi.

Umakeelidse sildiga Tsolgo näputüütarõ mano sai päivä tettüs havvakääbäs suurõ puust ristiga. Tarrõ oll’ iks puhtõlaud kah katõt, iks kombõkotust piteh. Võeti iks tops viina kah jutu sekkä.

Puhtõlavvah egäüts tulõt’ miilde, midä viimätside kruunõ iist ostsõ: Kautsi Hans tsukõrd ja krõngli, mis tõi puhtilõ üteh. Hausmanni Eha ja Kindsiveere Liia osti söögikraami, Kindsiveere Maarek ja Taalfeldi Hille bussipiledi. Taalfeldi Ennu ostsõ pudõli Gabrieli likööri, Kindsiveere Kuldar paki suitsõ ja Maask Heino vaiht krooni eurodõ vasta. Mul hindäl oll’ üts kruun ja autokaupmiis ütel’ külh, et taa iist ei saa sa inämb midägi, a ma kai ümbre ja võti riiuli päält pulgakommi.

Riitsaarõ Lainõ, Uma Leht

Joogaõhtu Sänna Kultuurimõisas avab hatha-jooga treeningtunnid

Kolmapäeval, 9. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas joogaõhtu. Juhendab Taisto Uuslail. Tema käe all hakkavad hatha jooga tunnid toimuma ülekolmapäeviti. Et siis nõnda: ühel kolmapäeval Sännas ja teisel kolmapäeval Tallinnas koolis, et siis kolmandal kolmapäeval jälle Sännas olla. Järgmine joogatund on 23. veebruaril. Joogatunni osalustasu on 2.50 eurot.

Joogatund kestab orienteeruvalt 1,5 tundi. Kaasa tasub võtta sobiva pehmusega matt või tekk, mis ei libise ega veni. Vahtkummist matkamati peale on hea panna puuvillane tekk. Hea on riietuda mugavalt ja kihiliselt, et vajadusel kehasoojust reguleerida.

Hatha-jooga oluline osa – füüsilised harjutused-asendid, asanad, on ajanud oma juured mitme tuhande aasta jooksul pea igasse kehalise tegevusega seotud valdkonda. Meenutame kasvõi kehalise kasvatuse tunde koolis või tippspordi taastusravi meetodeid. Jooga tee järgi sõltub inimese heaolu 70% ulatuses mõtlemisest, 10% ulatuses toitumisest, 10% ulatuses hingamisest ja veel 10% ulatuses küllaldasest liikumisest. Jooga on hea algus edasiviiva liikumisharjumuse tekitamiseks. Legend, justkui joogaga tegelemise eelduseks on imehea kehaline painduvus, on veidi ennatlik, kuna see on just jooga eesmärk. Seega alustamiseks piisab täiesti sisemisest selgest soovist.

Rohkem infot saab tel 528 7044 või taistouuslail@gmail.com

Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Kaheksa riigi eripedagoogid Comeniuse projekti raames Võru Järve koolis. Foto: Gaida Vassin.

Sel nädalal, 2. veebruarist kuni tänaseni külastasid Võru linnas asuvat Järve kooli  seoses Comeniuse projektiga „The European Food Passport Project“ pedagoogid seitsmest Euroopa riigist – Suurbritanniast (kaks kooli), Lätist, Ungarist, Poolast, Portugalist, Türgist ja Rumeeniast. Projekt sai alguse 2009. aasta oktoobris ja lõpeb tänavu juulis.

Järve kool on raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste toimetulekukool. Et tema partnerkoolide õpilased on samuti erivajadustega, siis nimetatud projekti raames reisivad ainult õpetajad. Õpilased suhtlevad omavahel interneti kaudu. Kõikidest õpilastele suunatud projektitegevustest saavad osa võtta erineval arengutasemel õpilased.

Projekti käigus õpivad erivajadustega lapsed tundma Euroopa köökide sarnasusi ja erinevusi. Neil on olnud võimalus kogeda, kuidas toitu kasvatatakse ja toodetakse, kuidas see maitseb. Nad on õppinud ise aedvilju kasvatama. Neid on viidud kurssi nii ausa kaubanduse (Fair Trade), mahepõllumajanduse kui ka tervisliku toitumise põhimõtetega. Projekti lõpus valmib sümbolitest ja sõnadest kokaraamat, kus on esindatud kõikide projektis osalevate maade  traditsioonilised toidud, raamatuga kaasnevad DVD ja CD.

Sel nädalal viibis Võru Järve koolis ka projekti koordinaator Ann Southren Inglismaalt Durham Trinity koolist ja spordikolledžist. Southren on töötanud erihariduse valdkonnas 40 aastat ja kuninganna Elizabeth tunnustas teda 2010. aastal MBE (Briti impeeriumi liige) ordeniga. Ühtlasi on ta Briti nõukogu Comeniuse saadik. Loe edasi: Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis