Eeloleval laupäeval on Võru Kandles perepäev

Võrumaa Lastekaitse Ühing korraldab 26. veebruaril Võru Kultuurimajas Kannel perepäeva, kus jagub tegevust ja meelelahutust igas vanuses inimestele.
Kavas on:
Meisterdamispesad lastele
Nõustamiskojad noortele, täiskasvanutele
Kandle aias ootavad osalejaid kuum tee ja pannkoogid ning seiklusmängud
Erakondade debatt teemal “Lapsed ja perekond”

Üritus kulmineerub heategevusliku kontserdiga, kus üles astuvad Eda-Ines ja Valdo ning Kadri ja Guido.

Pääse üritusele on 2 €; üliõpilastele, õpilastele ja pensionäridele 1 € ning lastele tasuta.
Lugupidamisega
Anu Kikas

Kagu-Eesti keskendus turismimessil suitsusauna tutvustamisele

sann18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee

Võrumaa tunnustab aktiivseid inimesi

Ants Joonas. Foto: biathlon.ee

Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu laskesuusatamistreener Ants Joonas, kellel on suuri teeneid noorte sportlaste õpetajana ning elurajale suunajana.

Ants Joonas käe all on nii füüsilist karastust kui ka eluks vajalikke teadmisi saanud näiteks Hillar Zahkna, Raul Tohv, Georg Ruuda, Agu Palo, Janno Prants, Aivo Udras ja Üllar Tähe. Kõik need inimesed on oma elus ja töös edukad olnud.

„Ants Joonase teened Eesti Vabariigi ja Võrumaa ees on olnud suured — tema õpilastest on saanud töökad ja tublid inimesed,” ütles Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson.

Joonase vapimärgi kandidaadiks esitanud Võru linnavalitsus märgib taotluses, et Võrumaa on nii otseses kui ka kaudses mõttes tema jälgi täis. Nii võib öelda, sest tema ja ta õpilaste suusaradade pikkust pole keegi kokku liitnud.

32 aastat Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina töötanud Ants Joonas peab praegu pensionipõlve. Mullu sügisel tähistas ta 75. sünnipäeva.

Lisaks antakse vabariigi aastapäeval välja maakonna teenetemärgid ning tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid, samuti saavad preemia tublimad ettevõtted.

Võrumaa teenetemärgid:

Lõuna-Eesti Haigla AS esitas dr Egon Johansoni kandidatuuri kauaaegse ja südamega tehtud töö eest kirurgina. Sellel aastal täitub dr Egon Johansonil 35 tööaastat Lõuna-Eesti Haiglas. Nende aastate jooksul on ta andnud olulise panuse Võrumaa inimeste tervise heaks. Dr Johanson  on alati sõbralik ja abivalmis nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes, hea meeskonnaliige, koostööaldis, õpihimuline, avatud uuele ja hea huumorisoonega.

Ruti Murusalu on kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör, kelle käe all on valminud paljud tantsusaated, üldtantsupidude ülekanded. Ruti on talletanud ajalukku 12 Võru Folkloorfestivali sündmused. 2010. aastal valmis Ruti Murusalul Kai Leete 100. sünniaastale pühendatud dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“.

Võrumaa kultuurielu edendajaks tunnistati Maimu Telk Võrumaa muuseumist. Maimu Telk on aastakümneid töötanud Võrumaa muuseumis, kogudes ja säilitades kohusetundliku ja professionaalse muuseumitöötajana Võrumaale ainuomast ja hindamatut vaimset ja materiaalset pärandit. Igal aastal koostab Võrumaaga seotud tuntud inimeste kohta koduloolisi fondinäitusi, viib läbi muuseumitunde õpilastele. 2010. a. koostas põhjaliku näituse tantsuõpetaja Kai Leetest ja koolimees Johannes Käisist.

Võrumaa hariduselu edendaja tiitli pälvis Varstu vallavalitsus, kelle esitasid kandidaadiks Varstu lasteaia Sipelgas kollektiiv ja lapsevanemad. Majanduslikult keerukatel aastatel 2008-2010 suutis vald oma vahenditest renoveerida lasteaiahoone ja samas majas asuv perearstikeskuse ning apteegi.

Tunnustust pälvivad mitme eluala parimad

Võrumaa tervishoiutöötaja tiitli saab Rõuge pereõde Aune Saal. Tal on töökogemust üle 20 aasta ja oma tööd teeb ta täie pühendumisega. Tööülesannete täitmisel on Aune Saal vastutustundlik ja patsientide suhtes hooliv, tema 
kaasabil on perearstikeskuses ellu viidud arvukalt erinevaid projekte patsientide terviseteadlikkuse tõstmiseks ja terviseuuringuteks.

Võrumaa aasta maaelu edendaja on MTÜ Tsiistre Selts, kes renoveeris mullu Tsiistre külakeskuse ning lõi sellega kogukonnale olulise lisaväärtuse. MTÜ on korraldanud ka palju üritusi ja koosviibimisi, mis mitmekesistavad külaelanike argielu.

Võrumaa arengut enim toetanud riigiametniku aunimetuse saab Ene-Mall Vernik-Tuubel haridus- ja teadusministeeriumist. Ene-Mall Vernik-Tuubel on Võrumaa hariduseluga seotud olnud kümmekond aastat. Võrumaa koolijuhid on arvestanud tema arvamusega nii õpilaste toetamisel kui ka haridusasutuste arengu teemadel. Ta on läbi viinud õppe- ja infopäevi ning julgustanud koole tegevuse planeerimisel ja analüüsimisel. 2006. aastal algatas ta Võrumaalt välja kasvanud Lõuna-Eesti kutsekoolide  ühistegevuse.

Võrumaa ettevõtluse edukas startijaks tunnistati OÜ Colivia, ettevõtluse väikesteks veduriteks  OÜ Perepuit ja FIE Edgar Kolts ming ettevõtluse suureks veduriks Valio Eesti AS.

Allikas: Võru maavalitsus

Sänna kultuurimõisas tuleb taas nukuteatripäev

12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater ja etendamisele varjuteatri-nukulavastus “Kõige suurem sõber”.

Etendus algab kell 15 ning koosneb kahest osast:

I osa: NUKK JA VARI — nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri — ühe vanima teatriliigi — sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest. Järgneb praktiline tegevus — publikuga koos valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval nähtavaks-elavaks muuta.

IIosa: KÕIGE SUUREM SÕBER (varjuteatri-nukuetendus)

Õpituba ja nukuetendus sobib igas vanuses lapsele, noorele, emme-issile, vanaemale-vanaisale. Kõige lahedam ongi ju kogu perega tulla.

Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palume kindlasti registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud. Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.

Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Lisainfo Kääpa küla liupäevale minejatele

Vaatamata kargele külmale kogunetakse siiski liulaskmises mõõtu võtma. Päev tuleb lühem, see lõpeb kell 14.

Suusatamist ei toimu, aga kõik muu on plaanipärane. Sooja saamiseks tehakse lõke ka mäe alla ning kuum päike soojendab südameid.

Kääpa luipäeval saab ka kiipkaarte piiksutada. Olge kenad ja võtke kõik kaasa ja öelge ka oma sõpradele tuttavatele, et võtku kaardid kaasa. Kirja pannakse ka kõik osalejad ja kaugus Kääpa külast, kuhu te jalgsi keppidega, suuskadega, uiskudega, kelkudega tulete.

Kohtumiseni pühapäeval kell 12 Kääpa tornimäel!

Täpsemat infot leiab siit.

Vargad käivad taludes ja garaažides

Tänavu  jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.

Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.

Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides

Homme õngitsetakse Vagulal võidu peale kalu

Homme, 19. veebruaril toimub Võrumaal Vagula järvel kalapüügivõistlus “Vagula Kala”.

Võistlust peetakse järve Roosisaare-poolses otsas. Registreerimine võistlusele on kell 8-8.45. Võistlus toimub kell 9-13.

Parimatele auhinnad, kõigile osavõtjatele kuum tee, kohv, supp ja suupisted.

Üritust korraldab Juba külaselts. Peakohtunik: Igor Kelt, tel 521 3127.

Võrumaa kunsti- ja käsitööhuvilised õpilased valmistuvad laulu- ja tantsupeoks

2011. aasta suvel Tallinnas toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” raames toimub ka viis erinevat õpilastööde konkurssi “Ehe maa ja ilm”. Konkursside kulminatsiooniks saab olema suur maa ja ilma ehtekoda Tallinnas, kus peonädalal on avatud meistrikojad ja on välja pandud konkursside parimad tööd.

Joonistuskonkursile “Väikese inimese maailm” laekus Võrumaal 70 tööd seitsmest koolist ja ühest lasteaiast. Istumisaluste konkursile esitati 20 valmistööd neljast koolist ja 33 kavandit viiest koolist. Võrumaa rongkäigu kolonni kujundamiseks laekus kaks kavandit ja esinejate pesapaikade/kogunemiskohtade tähistamiseks kolm kavandit.

Maakondlik žürii valis välja ja saatis vabriikule konkursile 15 joonistustööd kolmelt vanuseastmelt ja viis istumisalust.

Vabariiklik žürii nimetas äramärkimise vääriliseks Osula põhikooli 7. klassi õpilase Sirelin Pommeri valmistatud istumisaluse “Sügishommik Võhandu kaldal”, juhendaja Ülle Hummal.

Õpilastööde konkurssidel osalemine annab võimaluse osaleda laulu- ja tantsupeo protsessis ka nendel lastel ja noortel ning nende õpetajatel, kes peol ise ei tantsi ega laula.

Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab vaadata 18. veebruarist – 19.
märtsini näitust, kus eksponeeritakse Võru maakonnas joonistusvõistlusele “Väikese inimese maailm” ja istumisaluste konkursile esitatud töid.

Rebane omandas sukeldujaameti

Rebase kaevatud poolemeetri sügavune auk
Rebased on paksu lume ja krõbedate külmakraadidega hästi kohanenud. Sel nädalal oli Haanjas Laioja talu hoovis näha rebast, kes pidas jahti pool meetrit lume all liikuvale loomakesele.

Üle välja jooksev rebane tardus keset jooksu, jäi pingsalt kuulama, hüppas siis kõrgele õhku ja sukeldus pea ees sügavasse lumme. Ainult sabaots jäi lume alt välja. Eemal pilti jälgiv pererahvas nägi, kuidas rebane kühveldab august lund välja, tuli siis rahuloleva näoga august välja, väike loomake hammaste vahel. Augu äärel maiustas rebane lõunasöögiga ja tipsis rahulolevalt üle lume metsa tagasi.

Pererahvas läks hiljem auku vaatama ja nägi, et see on äärest pea poole meetri laiune, põhjast vaevalt 5 sentimeetrine.

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Söödävili läbi!

Foto: Uma Leht
«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!

Urvastõlasõ kutsva vöid kudama

Foto: Uma Leht
Urvastõ küläseldsi käsitüütarõn uutva huviliidsi vahtsõ peele ja muusõumist vällä otsidu ütessä lätilapilidsõ vüü kirja.

«Ku kiäki mõist esi vüüd kuta, a olõ-i, kon pääl tuud tetä, sõs riista omma Urvastõ seldsimaja käsitüütarõn kõik aig üllen,» kuts Klaari Anne huviliidsi.

Tetä saa säitsme esi kiräga Urvastõ kihlkunna ja kattõ sorti Karula kihlkunna lätilapilist tüüpi vüüd. Klaari Anne selet’, et kudamisõs om valli kolm esi muudu: piili pääl, vüütelgi pääl ja ka ütte vüüotsa ümbre kihä hoitõn.

Urvastõ seldsimajan oll minevä kuu lõpun ka edimäne lätilapilidsõ rahvarõivavüü tegemise oppus. «Sai valmis kolmõ-nelä pääväga,» kõnõl’ Urvastõ lehe toimõndaja Bergmanni Karille. Vahtsõt vüüd lätt Karillel kõrraga vaia: «Ma olõ hindäle tennü rahvarõivakomplekti, vüü oll’gi õnnõ puudu.»

Ka Üpruse Virve (63) lupa kimmäle umma vahtsõt vüüd kandma naada, no tuujaos tulõ inne ka rahvarõiva valmis tetä. Vüütegemise opmisõs tarviligu riista tekk’ uma Urvastõ kihlkunna meistri Parijõe Ahti ettevõtõ Sujur. Urvastõ küläselts ostsõ nuu perises Kultuurkapitali abiga. Lätilapilinõ om läbivillanõ vüü, midä om kantu nii Lõuna-Eestin ku Põh’a-Lätin.

Harju Ülle, Uma Leht

Kääpa küla kutsub varajast vastlapäeva pidama

Kääpa küla kutsub 20. veebruaril tornimäele, et pidada varajast vastlapäeva nimega Liupäev. Päev algab kell 12 ja kestab kuniks rahvast on.

Päeva algab lõkke süütamisega ja terve päeva jooksul kõlab muusika. Saab suppi, pirukat ja teed (võta senditasku kaasa).
Avatud on ka küla ürituste annetuskast. Igal osalejal palutakse kaasa võtta meene auhinnafondi.

Kavas on suusatamise võistlus, pikima liu võistlus (individuaalne ja meeskondlik). Vanusegrupid selguvad kohapeal. Lisaks on plaanis võistlused kõige pisematele ja isetehtud liulaskmisvahendite jõukatsumine. Loeb atraktiivsus ja nutikus. Parimad valib välja publik.
Laske oma fantaasial lennata ja hakake vahendeid juba varakult valmistama!

Samuti toimub käsitöölaat, kuhu oodatakse kõiki endatehtud käsitöö, küpsetiste või hoidistega kauplema.
Registreerumine toimub kohapeal. Parimatele auhinnad.

Allikas: MTÜ Kating Noored

Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul

Haanja rahvamajja kogunes esimest korda Peretsõõr, et ühiselt arutleda pereteemadel ja mõnusalt aega veeta. Kolme tunni sisse mahtusid lapsevanemate vestlusring, laste mängukool ja kogu pere loovustuba.

Sissejuhatuseks kõneldi pisut Peretsõõri sünniloost ning tegus ennelõuna võiski alata. Pille Sõrmuse suunamisel toimus vestlusringis elav arutelu inimsuhete arenguetappidest ja pererollidest. Vabas ja avatud õhkkonnas kõneldi ka raskematest teemadest läbi nalja ja naeru. Keerukate küsimuste seas leidis selgitust näiteks see, miks korduvad suhtemustrid ja miks tekib meestel keskeakriis.

Sel ajal kui täiskasvanud isekeskis tähtsatel teemadel vestlesid, lustisid lapsed Egle Vodi rõõmsal eestvedamisel mängukoolis. Joonistati tapeedirullile, mängiti haaravaid liikumis- ja pallimänge ning oligi aeg Triin Rõõmusoksa juhatusel seada sammud loovustuppa. Kuulati kogu perega muinasjuttu ning talletati koosolemise mõnus meeleolu oma kätega tehtud küünaldesse. Loe edasi: Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul

“Palju õnne, Eesti!” pidu Urvaste seltsimajas

25. veebruaril kell 16 tähistatakse Urvaste seltsimajas Eesti vabariigi aastapäeva.

Kodanikualgatuse päeval räägivad:
– Kuldre elu edendamisest – Merle Tombak
– Urvaste kogukonna koostööst – Airi Hallik-Konnula
– Ideekohvik urbani (Urvaste valla kogukonnakinkekaart) uutest kasutusvõimalustest
– Valter Parve Tartu ülikooli Pärnu kolledžist räägib inimvarast

Pakutakse pidupäevatorti ja tantsu saab keerutada elava muusika saatel. Vajadusel avatud laste mänguring.

Sissepääs: soovituslik annetus.

Lasvas saab õppida lavajumestust tegema

Lasva Käsitööselts korraldab märtsikuus kursuse, kus saab õppida tegema lava- ja fotojumestust ning näomaalinguid. Kursuse eesmärk on avada grimmikunsti kõikvõimalikke saladusi, omandada oskusi, mis aitavad rõhutada teatritrupil näitlejate karakterit, jagada ideid, kuidas korraldada ilmekaid stiilipidusid, lasteaia suveüritusi jne. Teadmisi jagab NO99 teatri grimeerija Kaia Pihlak, kes on ise Lasvalt pärit.

Kaia Pihlak jagas oma õpetussõnu Lasval juba ka aasta tagasi ning sõnas siis ajalehele Võrumaa Teataja nii: “Alati ei pea kasutama kalleid profitooteid, vaid appi võib võtta toidu­ained: želatiini, nätsu, cornflakes’i…”.

Kursus toimub 5. ja 6. märtsil Lasva rahvamajas algusega kell 10. Siia on oodatud näitetruppide juhendajad, laste näiteringide juhendajad, koolide huvijuhid, lasteaia töötajad, harrastusnäitlejad jt.

Laupäeval toimub Missos “Kõikide massinate võidukihhutamine”

12. veebruaril 2011 toimub Missoküla Tehinkaspordi keskuses talvine kõikide massinate võidukihhutamine. Võistlevad kõik masinad millel on sisepõlemismootor (iseehitatud, retromasinad jne). Saab näha, mida kõike tehnikahuvilised inimesed ehitada suudavad, mida vaatamata masina eale korras hoitakse, kui kiiresti on võimelised liikuma murutraktorid jne.

Lisainfo: 

MTÜ Misso Tehnikaspordi Klubi, www.missotsk.ee
Urmas Peegel 527 7604
missotsk@gmail.com

Allikas: southestonia.ee
Foto: Misso Tehnikaspordi Klubi

Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Homme, 12. veebruaril kell 11 lüüakse litter mängu jäähokiturniiril Rõuge Hockey Cup 2011.

Oodata on haaravaid hokilahinguid, sest esialgse info põhjal osaleb turniiril vähemalt kuus tiimi:
Rõuge Snaiprid/Saunamaa,
Nornia/Rantipol,
Metsavenna HK,
Võru Punatiivad,
FC Spordibaas,
Mõisa Ait.

Turniiri korraldaja Karel Saarna sõnul on rõõm näha, et tänavuse turniiri vastu
tuntakse mullusega võrreldes tunduvalt rohkem huvi. „Loodetavasti on see selge märk, et Võrumaal hakkab hokimäng jõudsalt pead tõstma,” ütles ta. Loe edasi: Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Täämbä um liugupäiv

Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Pikkä liugu!

Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Kuulus Võhandu maraton tuleb taas

30. aprillil 2011 saab stardi järjekordne Võhandu maraton. Järjekorras kuues maraton toob sellelgi aastal Võhandu jõele sadu paate, kõigil eesmärgiks läbida Euroopa üks pikim ja karmim aerutamismaraton.

Start maratonile antakse kell 7 hommikul Võrus Tamula järvelt. Oodatud on nii kanuud, süstad, aerupaadid kui ka kummipaadid.

Süstad ja kanuud peavad esmalt tegema 5 km pikkuse ringi järvel. Kummi- ja aerupaadid pääsevad otse jõele. Finiš asub Võõpsu paadisadamas.

Rajal on mitu kontrollpunkti, kahes neist saab süüa ja kõigis punktides on olemas joogivesi. Samuti on raja ohtlikumatesse kohtadesse püstitatud soojendustelgid, kus on võimalik ennast kuivatada ja riideid vahetada.

Tee oma sõbrale sportlikku motivatsiooni pakkuv ettepanek ning kutsu ta endaga maratoni sõitma. Ütle talle, et mitte distants ei tapa, vaid tempo tapab, et võtate sõitu rahulikult ning naudite iga hetke sellel maratonil.

Stardinimekirjas on juba eelmise aasta maratoni võitnud leedukad, kes üllatasid rajarekordiga. Neil kulus 100 km läbimiseks aega vaid alla kaheksa tunni. Tänavu on mehed kahekohase süsta vahetanud ühekohase süsta vastu. Neile on konkurentsi pakkumas maratoni kahekordsed võitjad Uko Kõrge ja Koit Põder.

Täpsem info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee

Hillar Irves, maratoni korraldaja, tel 521 3130, vohandumaraton@gmail.com.

Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 14-20 toimub Võru kultuurimajas Kannel Filmitalgute järgmine stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud sarnaselt varasemalt toimunud koolitusele kaheks osaks, millest esimeses pooles antakse ülevaade filmi eriosadest ja žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti või
maailma filmitegijate varasalvest ning tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.

Stsenaariumikoolitust Võrus viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Koolitus on tasuta.

Eelnev registreerimine oleks soovituslik hiljemalt 14.veebruariks e-posti aadressil vorumaa@filmitalgud.ee.

Loe edasi: Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com