Eile peetud Võru linnavolikogu istungil otsustati panna müüki AS Võru Soojus. Ettevõtte müügist saadava raha eest on linnal plaanis vähendada võlakoormust.
„Kui avalik enampakkumine kulgeb edukalt, annab see Võrule võimaluse ka tulevikus kasutada euroraha linna arengu hüvanguks. Praeguse laenukoormuse juures on see üsna raske,“ kommenteeris Võru abilinnapea Innar Mäesalu
100 protsenti AS Võru Soojus aktsiatest võõrandatakse kirjalikul avalikul enampakkumisel
alghinnaga 4,5 miljonit eurot.
Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.
Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.
Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!
Juba 14. korda kutsub Rõuge noorteklubi kõiki aktiivse eluviisiga inimesi Rõugesse osa saama järjekordsest veepoest. See on kogupereüritus erinevate mängude ja võistlustega. Päeva kulminatsiooniks on Rõuge viiel järvel toimuv kummipaadiralli, millest osa võtmiseks on vaja kummipaati, päästeveste, toredat kaaslast paariliseks ja head tuju.
Õhtusel peol esinevad ansamblid Regatt, Traffic ja Getter Jaani.
Rõuge veepidu ja paadiralli toimub tänavu 2. juulil.
Et kindlustada endale koht ja kena number paadiralli stardis, on aeg registreeruda!
Kava: 10.00 Kokkosaaminõ. 10.15 Alostus, päälenakkaminõ. 10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal. 10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon. 10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus! 10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä. 11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest. 11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate. 11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan. 11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja. 11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele. 11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih. 11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs? Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt? 11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil. 11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs. 11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn. 12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen. 12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine. 12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest. 13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse! 13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi. 13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil. 13.15Tõnu Tender.Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest. 13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast. 13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ. 13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ. 13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe! 13.40Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil? 13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ. 15.00 Vaih ja supisüümine. 15.30 Arotuisi kokkovõttõ’. 16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine. 17.30 Kodominek.
Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF
Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee
Võru linnavolikogu otsuse kohaselt omistatakse tänavu Võru linna teenetemärk mainekale lauljale Valter-Ivar-Jüri Pärgile (esinejanimega Jüri Pärg).
„Võru linnast pärit laulja Jüri Pärg on pälvinud tähelepanu laulukultuuri edendamise ning Võru linna
nime viimise eest laia maailma,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver. Ta on andnud meeldejäävaid soolokontserte ning üles astunud solistina koos Võru meeskoori ja sümfoniett-estraadiorkestriga.
Sel aastal oma 80. sünnipäeva tähistanud Jüri Pärg on laulnud Estonia teatri ooperikooris ning teinud etendustes kaasa ka väiksemaid rolle. 1959. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Jüri Pärg on väga produktiivne olnud helisalvestiste väljaandmisel.
„Jüri Pärgile tuleb ainult au anda, kuna maestro suudab nii kõrges eas tipptasemel esinemisi korraldada. Südantsoojendav on, et Jüri Pärg ei ole unustanud oma sünnilinna ja kodulava,“ sõnas linnapea.
Võru linna teenetemärki hakati välja andma alates 1994. aastast ning seni on see omistatud 26le
inimesele. Teenetemärk omistatakse füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või
linnapoolse erilise austusavaldusena. Teenetemärk antakse üle Võru linna sünnipäeval 21. augustil.
Neljapäeval, 9. juunil algusega kell 10.00 toimub permakultuuri õpitubade sarjas kartulimaa tegemine ja kartuli istutamine (papi peale põhu alla).
Kuna nii mulla kündmine kui ka kaevamine lõhub mulla struktuuri ning pöörab väheviljaka mullakihi üles, siis soovitab permakultuur multšimist. Ehk teisisõnu näeks kartulipanek välja nii, et kartul asetatakse maapinnale ning multšitakse kõikvõimaliku orgaanikaga alates põhust lõpetades niidetud muruga. Ja sügisel võetakse selle kihi alt korralik kartulisaak.
Milles seisneb siis multšimise ime? Mingit imet tegelikult polegi. Multš hoiab lihtsalt mulla niiske ja jaheda, vihmahood ei peksa multšiga kaetud mulda kinni ega takista seetõttu hapniku juurdepääsu.
Kuid loomulikult pole kartul ainus kultuur, mida saab kasvatada. Ainult orgaanikaga multšides saab kasvatada kõikvõimalikke ettekasvatud taimi, nagu näiteks kurgid ja kapsad.”
Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Õpituba on tasuta, projekti toetab Avatud Eesti Fond.
Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.
Võrumaa muuseumis toimub 14. juunil juuniküüditamise 70. aastapäevale pühendatud koosviibimine. Möödunu meenutamine kohvilaua ääres, näituse vaatamine. Üritus algab 13.30, kui kõik on jõudnud muuseumi küüditatute mälestuskivi juurest Võru linna kalmistu väravas.
Veeroja Eda. Foto: Uma Leht«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.
«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).
Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»
Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa
Juunikuus saab Võrumaal Sänna kultuurimõisas neljal korral kino näha. Esimene filmiõhtu toimub juba sel kolmapäeval, 8. juunil, algusega kell 21. Ekraanile tuleb Eesti režissööride Andres Maimiku ja Rain Tolki must komöödia “Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta”.
Peaosades Guido Kangur, Roman Baskin, Ene Järvis, Jüri Vlassov, Harri Kõrvits ja Enn Klooren.
Järgmine filmiõhtu on juba sel laupäeval, 11. juunil, algusega kell 18. Näha saab dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”. Film on valminud Austraalias septembris 2010 ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.
Kolmapäeval 15. juunil algusega kell 21 on taas kinoõhtu. Esitlusele tuleb film “Kuku: mina jään ellu“. See on portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Filmi tegid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi.
Neljanda filmiõhtu detailid jätavad korraldajad veel saladuseks.
Eesti lipu päeval peeti Otepääl Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu “Kaunistame oma kojad”. Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna hulgas olid kõige arvukamalt esindatud Viljandimaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad.
Otepää kirikus toimus Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Willem Reimani 150 sünniaastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jumalateenistuse järel esinesid Lõuna Eesti memme-taadi suvepeo koorid ja ansamblid kontserdiga.
Nelja maakonna suvepeole eelnes Viljandimaa memme-taadi suvepidu 29. mail Karksi-Nuias. Viljandi maavalituse kultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhursti sõnul prooviti seal kogu Otepääle planeeritud programm läbi. Karksi-Nuias tegi kaasa neli kapelli, kaheksa lauluansamblit ja 18 tantsukollektiivi. Kapellides mängis 21 inimest, lauljaid oli 76 ja tantsijaid 218. Samad kollektiivid astusid üles ka Otepääl. Kati Grauberg-Longhurst
Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.
Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.
Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.
Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu
Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.
Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.
Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.
Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.
Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti ja küsime kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.
Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.
Võru linna südamest, pargi veerest hakkasid elanikud linna teise serva Nöörimaa külje alla kolima 1970. aastate teisel poolel. Samasugused protsessid toimusid ka teistes linnades: valdavalt puitarhitektuuri ja aiakestega linnaosadest koliti korterrmajadega rajooni. Unustati puuküte ja brikett, solgiveekastid ja floksipeenrad. Elujõulisemad ja edasipüüdlikumad pered elasid Vilja tänavas, hiljem ka Koreli kandis, seal, kus võrulased olid varem porgandeid kasvatanud.
Koidula ja Karja tänavasse jäid need, kellele asutus korterit ei pakkunud, ja ka need, kelle jaoks oli elamine aguliks muutunud Koidula ja Karja tänavas armsaks saanud.
Need Võru linna kvartalid on minu lemmikud, minu lapspõlvemaa. Kui lõpuks uusrajooni kolisime, tuli valus lahkumine. Kohast, kus igal majaelanikul oli oma lillepeenar ja marjapõõsas. Kohast, kus naabermaja trepikojas oli põnev puunikerdustega trepikäsipuu ja kivitrepp ning tagaõues lagunenud lehtla. Kohast, kust lühikese jalutuskäigu kaugusel oli lilledesse mattunud salapärase nimega maja Villa Olga. Sealsamas kahekorruseline roheline juugendlik puumaja. Kohast, kus iga kell sai lipsata parki — ujuma, rattaga sõitma, tammetõrusid korjama. Loe edasi: Võrust, nostalgiliselt
Rännumehed Marek Sadam ja Toomas Laur kuulutavad suve algust vabaõhukontserdiga Plaani karjamõisas täna, 2. juuni õhtul algusega kell 19.
See on mõnus õhtupoolik reisilugude ja lauludega. Võrumaa Plaani kiriku juurest alates on üleval viidad, mis juhatavad sind kontsertpaika. Soovi korral kaasa piknikutekk.
Pokumaal toimuvad huvitavad üritused, millest saab kogu pere osa võtta.
4. juuni – fotograafia õppepäev. Kavas: kell 12 ja kell 14 õpetab loodust läbi fotoobjektiivi nägema kõigile tuntud loodusfotograaf Arne Ader. Kaasa oma fotoaparaat. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
5. juuni – fotojaht Pokumaal. Kavas: kella 11-15 üritame tabada huvitavaid jäädvustusi Pokumaalt. Paremad fotod leiavad koha Pokumaa kodulehel ja külastajad saavad fotosid hinnata. Võitjale vääriline auhind. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
11. juuni – võru keele päev. Kavas: kell 12 ja 14 räägitakse võru keele kujunemisest ja eripärast, saab ise proovida võru keelt rääkida ja kuulata võru keeles muistendeid ja muinasjutte. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
12. juuni – punase maasika päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 otsime punaseid maasikaid, kuid räägime ka teistest taimedest. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
18. juuni – saunavihtade ja metsloomadele lehisvihtade valmistamise päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 õpetame koos Puuko ja teiste asjatundjatega sauna- ja lehisvihtade valmistamist. Kõik saavad proovida ise vihtu valmistada. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas. Loe edasi: Pokumaa pakub juunis üritusi kogu perele
Laupäeval, 4. juunil toimub Rõuges priitahtlike pritsimeeste 10. foorum. Peale selle toimub Rõuges nii samal kui ka järgmisel päeval hulk priitahtlike pritsimeeste korraldatud üritusi.
Kell 10 Rõuge koolimajas algaval foorumil arutatakse vabatahtlike rolli päästeteenuse planeerimisel (räägivad sisejulgeolelu asekantsler – Võrumaa mees Erkki Koort, Päästeametist Kuno Tammearu), saab näha uut ja vana tuletõrjetehnikat, parimale priitahtlikule annab Vabariigi President üle rändauhinna. Esimest korda võistlevad priitahtlikud pritsimehed kutsemeisterlikkuses ja õhtu lõpeb simmaniga, mis peetakse koos kohaliku rahvaga.
Laupäev, 4. juuni
FoorumRõuge põhikoolis, Haanja mnt 14
9.00 – 10.00 Saabumine
10.00 – 10.45 Avakõned
Foorumi avab Päästeameti peadirektor Kalev Timberg
Videotervitus siseminister Ken-Marti Vaherilt
Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste tervitus, Kalvi Kõva
Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee
Haanimaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunade üle ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.
Seetõttu ootavad Haanimaa saunaomanikud 23.-30. juulini toimuval Haanimaa suidsusanna nätalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.
Suitsusauna nädalal kõlab rahvamuusika Lõuna-Eesti tuntud muusikute Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa ja nende sõprade poolt, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.
Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80–90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lihtsa tervisliku toidu saab saunaperelt. Toimeka päeva südameks on SANNAMÕNU. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing.
Saunadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel, kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada!
Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks. Sellele lisandub toiduraha, mis lepitakse juba eelnevalt saunarahvaga kokku.
Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.
Lisainfo Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, ivi.rausi@gmail.com, tel 5305 4164.
Kiränik Kauksi Ülle ütel’, et nuu sõna omma luulõtusõ, miä omma luudu nii kümne aastaga iist maausuliidsi palvidõ perrä.
«Võtsõ nuu riakõsõ, mis mi rahvaluulõn alalõ umma, hõimurahvidõ mant kah ütlemiisi – tuu ravva-aost peri «kiht» um meil imestämäpandvalt ütine – ja pandsõ uma tundmisõ manu,» selet’ tä.
Kauksi Ülle hinnas’, et kooriteos tull’ häste vällä. «Mul um hää miil, et suur hulk inemiisi saava tuust tundmisõst arru, laulja kõnõli, et mõni laulurida naas’ eski «kummitama»: es saa näid inämb pääst är,» ütel’ tä.
Nuu palvõsõna omma Kauksi Ülle hindä meelest üte tähtsämbä as’a timä luulõloomingust, suur jago näist om kirän raamatun «Käänüpäiv».
Laupäeval, 4. juunil kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale 92. Võrumaa laulu- ja tantsupeole. Käesoleva aasta peo teemaks on heinaaeg.
Peoga püütakse taastada toonane heinaaeg ja näidata 130 aastast Võrumaa laulupeo traditsiooni, tema aus ja hiilguses. Lauljate kaunite häälte abiga leiavad õiged tantsusammud meie oma maakonna tantsijad ja näitavad uutmoodi ilu turnijad.
2.-3. juulil 1881 toimus Võru Saksa Seltsi juures Võrumaa I laulupidu. Siis ei teadnud veel keegi, kas see kaunis traditsioon saab jätkuda või vajub aegade hämarusse. Usku peo toimumisse näitasid üles 12 laulukoori 150 lauljaga ja 5 pasunakoori 46 mängijaga.
Jakob Hurt on öelnud: ”Eesti rahvas on igal ajal laulja rahvas olnud. Kõige vanematest aegadest saadik on eestlased oma elu kätkist hauani lauluga ehtinud. Lauldi rõõmus, lauldi kurbuses. Tegid käed tööd, astusid jalad – suu ja süda laulis. ” Need sõnad iseloomustavad ka võrumaalasi. Loe edasi: 130 aastat Võrumaa laulupidusid
Pühäpäävä sai Urvastõ kandi rahvas kokko Urvastõ kerigumõisa pargin, et pitä viiendät kõrda urbanilaata. Et perämädsel aol om hulga laatu peetü, sõs olli joudnu kauplõma tulla päämidselt uma inemise. Urvastõ rahvarõivameistri Bergmanni Karille (pildi pääl) möi Urvastõ ja Karula kihlkunna prundsirõivast tettüid as’akõisi: sallõ, kruusi- ja kohvikannilämmistäjit. Nuu perämädse lätsi Karille jutu perrä kõgõ inämb kaubas.
2. juunil kl 19 esinevad Plaani Karjamõisas muusikud Marek Sadam ja Toomas Laur, kes esitavad oma reisilugusid ja laule. Võta kaasa piknikukorv ja hää olemine, sissepääs annetuslik ja prii. Loe lähemalt siit.
Eile peetud Võru linnavolikogu istungil otsustati panna müüki AS Võru Soojus. Ettevõtte müügist saadava raha eest on linnal plaanis vähendada võlakoormust.
Kadri Koreinik,
