Rubriik: Võrumaa

Haanimaal tulekul lõõtsa- ja regilaulutuba

Anu Taul
Pühapäeval, 4. novembril kell 16.00 toimub Haanimaal Mäe-Suhka külas Suhka turismitalus regilaulutuba, kus laule võtab eest Anu Taul.

Anu Taul on enda kohta öelnud, et Viljandi Kultuuriakadeemias süvenes ta põhjalikumalt regilauludesse ning tema ees avanes hämmastav maailm, mis enne oli vaid põgusalt tunnetatav: “Esivanemate arhailine nägemus ilmast on saanud aluseks suurele osale minu hilisemast loomingust. See on maailmatunnetus, mis käib kaasas minu inimesks olemisega. Viljandis õppides rahvamuusikat ja meie esivanemate kultuuri, oli sammuke minu terviklikuks saamise poole tervikus ja lapsepõlvest ulatuvad niidiotsad said ühendatud. Üle kõige siin ilmas armastan laulda. Minu repertuaarist võib leida nii vanade regilaulude kui rahvalauludest inspireeritud oma laulude kõrval ka muuilma rahvaste laule, romantilisi bossanova rütmis kui ka jazzihõngulisi laule.”

Haanja Rahvamajas on plaanis ka lõõtsatuba, mida juhendab Tarmo Noormaa:
4. novembril, pühapäeval, kell 12
10. novembril, laupäeval, kell 12
18. novembril, pühapäeval, kell 12

Nii lõõtsa- kui regilaulutuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu ja Haanja vald.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com

Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Võru Linnateatris esietendub 10. novembril Leino Rei kirjutatud ja lavastatud näidend “Üürnikud”, mis jutustab elulise loo noorte ja vanade, isade ja poegade suhetest. Etenduses mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson.

Etendused toimuvad:
10., 11., 15. ja 16. novembril kell 19 Võru Kandles
17. novembril kell 18 Tallinnas VAT Teatris (Rahvusraamatukogu teatrisaal)
1. detsembril kell 19 Tartu Uues Teatris.

Ühes olemise viimases kohas kohtuvad kaks meest. Noorem nendest on kaotanud sideme iseendaga, tema kodu on külm ja võlg suur. Vanem, ei tea isegi miks, tuleb nooremale seda meelde tuletama. Nende kohtumine on vältimatu ja hädavajalik, halenukker ja sürreaalselt koomiline. Ilmselge, et loosse peab sekkuma keegi kolmas. Naine.
„Üürnikud“ on teelolemise lugu – tee toob olemise viimase ääre pealt siiapoole.

Ühel öösel satub noore mehe korterisse kummaline vana mees, kes lisaks tema elu päästmisele päästab ka tema hinge.

Autor ja lavastaja: Leino Rei
Muusikaline kujundaja: Taisto Uuslail Loe edasi: Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Hingiao mõttit

Pärnaste Eve

Hingiaig om rassõ kanda. Musta mõttõ tulõva päähä, nakkas hallõ kõigist koolnuist. Üte sügüse näi ma Tal’nah säänest und. Oll’ nigu üü, ümbretsõõri oll’ kõik vakka. Ma lätsi millegiperäst aita. Säänest suurt aita olõ õi meil Räpinäl kotoh kunagi olnu. Ja ega säändsit aitu vast ei olõki – pall’o tühjä ruumi ja üts peris suur akõn kah.

Aknõst tull’ nii pall’o kuuvalgust sisse, et kõik oll’ nätä. A ega sääl kaia midägi es olõki – kõik oll’ tühi. Sõs ma näi, nigu olõs valgõ õhupall peris madalalt läbi aida hõl’onu, ussõst vällä.

Ma lätsi hoovi pääle kaema, a midägi es olõ nätä muud ku et kuuvalgus oll’ illos sinine ja hain väega rohilinõ. Lätsi aita tagasi. Aidapõrmand es olõki inämb kõvas tambitust mullast – põrmandu pääl oll’ paks tolm, vähämbält kolmõ sõrmõ jago.

Sääl tolmu pääl olliva pall’a jala jäle, nigu mito inemist olõs läbi aida lännü. Tolmukiht oll’ paks ja pehme, a jäle olliva väega kerge, vast üte sõrmõ jago. Kes säält aidast ka läbi läts’, tuu pidi olõma väega kerge, nigu õhupall. Sõs ma sai arvo, et sääl omma mu väega vanno edevanõmbidõ jäle. Hirmu ma es tunnõ, nakas’ hoobis hää ja kerge tunnõ – et näet, nä tulliva meid kaema ja hinnäst kah näütämä, et mi näid es unõhtanu.

Tuu uni tulõ mullõ hingiaigu iks miilde. Ku ma sõs kündlit palota, saa rahuh mõtõlda noist, kes lännü – kõigist kõrraga. Et ku ei olõs noid, ei olõs ka minno, ja aiteh näile kõigilõ.

Edevanõmbil es olõ elo kerge, a egäl inemisel ja egäl aol om eloh ka hääd ja rõõmu olnu, ja tollõst tulnugi mõtõlda. Ja kes mõist edevanõmbidõ kiilt, tuu piäsi mõtlõma tollõh keeleh – sõs saat esi kah parõmbalõ arvo, kuis nimä võisõva mõtõlda. Kes taht, tuu või ka mõtõlda, et kiäki tä häid mõttit kuuld.

Uma Leht

Muutus Sänna puutöökoja ja teenuskeskuse lahtiolek

Novembrikuus on mõned muudatused seoses puutöökoja ja teenuskeskuse lahtioleku- ja kellaaegadega.

– Sänna puutöökoda on isiklikuks kasutamiseks avatud reedeti kell 11-16, kui koha peal on olemas juhendaja (Hendrik Noor). Ühe tunni hind on 1 EUR. Kaasa võtta kõik enda tarvikud. Kui sul pole plaanis hetkel endale riiulit ehitada või tooli renoveerida, aga soovid ikka nokitsema tulla, siis näiteks on abi vaja kogukonnakeskusesse raamatukokku riiulite ehitamisel, toolide renoveerimisel, mängunurka mänguasjade meisterdamisel. Puutöökoda avatud 9., 16., 23., ja 30. novembril kell 11-16. Rohkem infot: 555 88 927 (Hendrik).

– Pesumasina kasutamine Kultuurimõisa teenuskeskuses novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Pesumasina kasutamine 1 EUR (pesuvahend hinna sees), kuivati 2 EUR.

– Dushi kasutamine novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Hind 1 EUR.

– Noortetuba novembris avatud esmaspäevast reedeni kell 15-19.

Juhime veel kord tähelepanu, et ülalpool mainitud lahtiolekuajad on kehtivad ainult novembrikuus. Puutöökoja avatud olemine detsembris oleneb külmakraadidest. Teenuskeskuse ja noortetoa lahtiolekuajad muutuvad, kui raamatukogu remont on lõppenud.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Uma Pido kuts jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast pidolõ laulma. III Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võro Kubijal.
 
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, küläst ja liinast. Noid, kiä koolilatsõn vai tudõngin vai ka ildampa omma’ koorin laulnu, a parla ei laula’; niisamatõ segäkuurõ ja -ansambliidõ naisi ja miihi. Oodõtas kõiki, kinkal om lauluhellü, noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä. Opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn.

Ku Sa arvat, et Su kodokiil om illos ja Sa olõt uhkõ uma kodokotussõ üle, sõs tulõ’ ja näütä’ tuud tervele ilmalõ – tulõ’ esi ja kutsu’ sõbõr vai tutva kah üten!

HELÜPRUUV

Naisilõ nurmõst

PÕLVAN Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kooriklassin 6. novembril kell 18.
Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 509 7391. Loe edasi: Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Meremäe vald käivitas elukohakampaania “Omadega mäel”

Alates 1. novembrist Meremäe valda elukoha registreerinud saavad osa kampaaniast “Omadega mäel”.

Meremäelased on kindlasti tundnud mäe väge ning emotsiooni kõrgel Meremäe tornis seistes. Meremäe vald ootab, et kõik kes elavad ja töötavad Meremäe vallas, registreeriksid seaduse järgi Meremäe vallaoma elukohaks.

Vallas ootavad mitmed kümned kodutalud oma lapsi koju. Oma kodukoht ei taha leppida sellega, et kodu külastatakse ainult korra aastas kirikupühal.

“Kampaania “Omadega mäel” näitame, et Meremäe vald ootab tagasi kõiki vallas juuri omavaid inimesi, samuti loodame, et kõik need kes juba elavad või tahavad tulla elama Meremäele esitavad oma elukohateate ja saavad vallakodanikeks,” selgitas kampaania eesmärki vallavanem Rein Järvelill.

Elukoha vahetus on väga tõsine otsus ning seotud ka täiendavate kulutustega. Valla poolt on uutele tulijatele mõeldud 100eurone
kolimistoetus ning talvekartul ja valla kultuurieluga kurssi viimiseks antakse uuele elanikule nimeline Meremäe pass, mis annab õiguse külastada tasuta kõiki passis toodud valla kultuurisündmusi.

Meremäe valla pakkumiste tutvustamiseks on avatud veebileht www.omadegamael.net kus lisaks kampaaniatingimustele on ära toodud meremäelaste jaoks vabad töökohad ning müügis olevad talukohad.

Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Timahavanõ võro nätäl om 5.-9. märdikuul. Päält opilaisi omma’ oodõdu üten lüümä ka täüskasunu – kasvai umma kiilt kõnõldõn.

Võro keele nädälil saava’ võrokõsõ’ näüdädä’, ku mahlakit ütlemiisi nä uman keelen tiidvä’ – tulõ konkurss «Kimmäs ütlemine». Võro keelen om häid ütlemiisi ja Võromaal aost aigu löüdünü härksä mõttõ ja hää suuvärgiga inemiisi. Ku mõni asi es olõ’ nii siuhkõ ku vaia, sündü võrrõlus: kõvvõr ku pekri sai. Ku kiäki om oigõ olõkiga, üteldäs: ei elä’, ei koolõ’ / om nigu tukunui.
Säändsit naglapää pihta ütlemiisi lövvüs umajago. No tulõsi nuu kirja panda’ ja saata’ 10. märdikuu pääväs kas kaile.kabun@wi.ee pääle vai kiräga Võro instituuti (Tarto 48, 65609 Võro). Mano võissi kirota’, määndse olokõrra kotsilõ ütelüs käü.
Ja milles mitte – põnõvit ütlemiisi või ka vahtsõst vällä mõtõlda’.
Ossavõtjidõ vaihõl loositas vällä viis avvohinda.

Võro keele nädäli sisse jääs viil kats opilaisi võigõlust: noorõmbit koolilatsi oodõtas 7. märdikuul Võro latsiraamadukokko ettelugõmisõ pääväle «Kullõ’, ma loe sullõ!»; 8. ja 11. klassi opilasõ’ saava’ võtta mõõtu võro keele ja kultuuri tundmisõ veebiviktoriinin «Ütski tark ei sata’ taivast».
Võro keele nädälil hõigatas vällä ka latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie konkurss «Mino Võromaa», järjekõrran joba 26.
Loe edasi: Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Võrumaal on potentsiaali küll

Kui Võrumaad peetakse üldiselt väga väikse konkurentsivõimega piirkonnaks, siis paraku räägivad numbrid hoopis midagi muud. SEB Panga kokku pandud ülevaate järgi on Võrumaa üks kõige kiiremini kasvava tööhõivega piirkondi Eestis.

Tööhõive numbrite järgi on Eestis kõige parem olukord lisaks Võrumaale veel Viljandi- ja Läänemaal. Kõige kehvem on tööhõivega olukord Põhja-Eestis, see on siis Tallinnas ja Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal. Tööhõive on selges langustrendis Jõgeva- ja Valgamaal ning Pärnu- ja Tartumaal. Tööhõive langus on hull asi, sest see tähendab töökohtade kadumist, koos sellega maksutulude vähenemist ja kinnisvarahinna kukkumist. Pikemas perspektiivis näitab just tööhõive ja selle kasv ühe või teise piirkonna konkurentsivõimet. Võrumaa hea seis näitab, et Võrumaale tahetakse investeerida, siia tahetakse tulla elama ja tööle. Loe edasi: Võrumaal on potentsiaali küll

Lindora laada mõttetalgud Piusa Ürgorus

Piirkonna tuntumal laadapäeva õhtul said Piusa Ürgoru Puhkekompleksis kokku Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi liikmed ja külalised. SEIK koosneb nelja Setomaa valla ettevõtjatest ja aktiivsetest inimestest,  kelle ühiseks eesmärgiks on kodukandi kultuur, areng ja maine ning ettevõtlus.  Meremäe vallavanem R. Järvelill lausus sissejuhatavalt: “Setomaa valdadel on palju ühiseid eesmärke, saame nendega kõik eraldi hakkama, kuid üheskoos oleme tugevamad ja suudame areneda kiiremini ning säilitada kultuurilise eripära.”

Külalisteks 28.oktoobril olid siitkandist valitud riigikoguliikmed Ü. Tulik, M. Mälberg ja U.Klaas. Teemal “Kui ma elaksin Setomaal” arendasid mõtteid veel Põlva maavanem U. Preeden ja ülemsootska A.Leima. Uudse ideena tuli mõtteid ka kloostri ehitamise võimalikkusest Setomaale.

Ettekannete ja arutelu järel jäi peamise teemana kõlama koostöö tähtsus ja vajalikus.

Adrenaliinirohke laste koolivaheaeg Sõmerpalus

Laste nädal sai alguse kohe esmaspäeval, kui Euroopa suurimasse motohalli saabusid pisikesed motosõbrad üle Eesti, kaugeks ei pidanud tulla ka üks soomlane ja mitmed venelased. Kokku oli neljapäevasest laagrist osa võtmas 25 motohuvilist. Tunnustatud motokrossi treeneri Avo Leoki juhendamisel treeniti kolm tundi päevas, lisaks toimusid füüsise treeningud, liikluskasvatuslik töötuba ja esmaabi.

Kohe laagrile järgneval päeval toimus laste motokrossivõistlus Adrenalin Arena Cup lastele I etapp. Hoolimata esimesest lumest ja halvast teeolust, olid pisikesed poisid koos vanematega varakult kohal ja võistlema hakati neljas klassis – 50junior, 50ccm, 65ccm ja 85ccm. Kõige pisemaid, 50junior poisse, kogunes stardipuu taha 15, noorim neist vaid neljaaastane. Kolm kiiremat selles klassis olid nr 67 all sõitev Alvar Soikka, nr 2 Hugo Nork ja nr 25 Kennert Nurja. Järgmisena võtsid mõõtu sisehallis 50ccm poisid, kuigi esimeste poiste, Ilias Krasnitski ja Otto Jaasi-Tammel, oli lõppearvestuses kokku 47 punkti, sai kõrgemail poodiumi kohal siiski seista venelane, sest just tema oli viimases sõidus kiirem Ottost, kolmas oli Võrumaa poiss Mikk Kallion. Kõige rohkem poisse oli aga stardis 65ccm arvestuses, kindla võidu võttis taas Venemaa sportlane Daniil Baladin, kes võitis mõlemad sõidud, temast paremuselt järgmine oli Henry Vesilind ja kolmas Baladini rahvuskaaslane Aleksey Zorin. 85ccm võidutsesid seekord eestlased, taaskord põnevas heitluses jäi peale napilt Rait Kaimet, teine Jan Jakobson, kindlalt kolmas Johannes Nermann.

Enne võistluseid toimus juba traditsiooniks saanud lastehommik, Hannes Prikki juhendamisel said esmakordselt mootorratta selga 17 motohuvilist.

Adrenalin Arena tänab motokrossi treenerit Avo Leokit, motosõpru Michelsi perekonda, Motokrossipisikut, A le Coq’i, peakohtunikku Mati Pärnasalu ja AS Ramo’t – just tänu neile sai selline tore nädal Adrenalin Arenal toimuma.

Rõuge vald kui teadmuskogukond

Rõuge vallas viidi läbi sel aastal projekt “Rõuge vald kui teadmuskogukond”, mille elluviimist toetas Briti Nõukogu. Töörühmade töö ja õppereisi eesmärk oli võtta aeg arutada selle üle, kuidas tagada kogukonnas parem koostöö, teineteise väärtustamine, tugevuste ja teadmiste hindamine ja rakendamine, mitte nende nõrgestamine ja väljatõrjumine.

Erinevate valdkonna eestvedajatest moodustati töörühm, kes oma koosolekutel arutas süvitsi meie vallas toimuvat, toimusid ajurünnakud uute ideede ja tegevusmustrite kujundamiseks. Üheskoos paljude teiste kogukonnaliikmetega viidi ellu õppekäik Sõmeru valda Lääne-Virumaal. Õppekäigul toimunud töörühmade töö tulemusel selgusid uued sisendid Rõuge valla arengukavasse. Olulisel kohal oli teema, kuidas üksteise oskusi, tugevusi ja teadmisi üha paremini oma kogukonnas rakendada ja teineteist toetada. Projektis toimunuga saab tutvuda järgmise lühiflmi toel.

Loodame, et liikuma pandud mõtted leiavad tee realiseerumiseni ja edasiarendusteni. Olgem avatud nägema enda ümber positiivset ja rõõmu tundma kogukonnaliikmete oskustest ja teadmistest, jagama ka julgemalt enda tugevusi ja pädevusi.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

  1. I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
  2. II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
  3. II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

  • näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
  • osaleja(te) CV-d
  • kontaktid
  • pildimaterjal
  • soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

 

Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskuses loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba

Teisipäeval, 4. detsembril toimub Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskus loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba.

Kell 10 algab Erika Pedaku loeng „Ornamendist ja sümbolitest tekstiilikunstis“.
Kell 11 toimub õpituba „Isetegemise rõõm“. Oodatud on kõik huvilised koos laste või lastelastega.

Äratame endas peidus oleva loovuse ja fantaasia ning anname tekstiilidele uue hingamise.

Tuunimine on tulnud laiatähenduslikust inglise keelsest sõnast tune/tuning. Eestis on sõna tuunimine/tuuning tähendanud eelkõige esemete uuendamist ja isikupärasemaks muutmist uute värvi- ja kompositsioonilahendustega.

Meil kõigil on lemmikrõivaid, mida meelsasti kanname, kuid mis on kaotanud värskuse. Või on kappi seisma jäänud mõni päris uus riideese, mida mõne lihtsa võttega sulle omasemaks muuta. Kodutekstiilidega on sama lugu.

Võta kaasa 1-2 tekstiileset, käärid ja nõelad: vali need oma kleitide, seelikute, sviitrite, kampsunite, T-särkide, laudlinade, katete, kardinate vms hulgast. Samuti on soovitav kaasa võtta kangajuppe, pitse, paelu, pärleid, nööpe jne. Hea kui kaasas on oma käärid ja nõelad.

Õpituppa „Isetegemise rõõm“ on oodatud 15 inimest.

Registreeri end: jana.huul@gmail.com

Rohkem infot Vastseliina linnuse Facebooki lehelt!

Udmurdid tulevad Urvastesse

2. novembril kell 19 udmurdi õhtu Urvaste seltsimajas. Udmurdi keele õpetaja, kirjanik ja tõlkija Muš Nadii räägib Udmurtiast, tutvustab kuidas valmistatakse udmurdi rahvusrooga perepetši ja näitab Udmurtia noorte filmiimet “Maasikad-muulukad” (eestikeelsete subtiitritega). Tartu Ülikooli udmurtide ansambli Jumšan Guri eestvõtmisel lauldakse udmurdi laule. Saab osta udmurdi keelest tõlgitud raamatuid kirjastusehinnaga.

Ettevõtmist toetavad Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Urvaste Vallavalitsus.

Pikakannu teatrilembesed lapsed tõid koju eripreemiaid

Kundas toimuval “Väikese lava” festivalil 19.-20. oktoobril osalesid kolmandat aastat järjest ka Pikakannu lapsed. Seekord juhendaja Kadi Kronbergi kirjutatud lavastusega “Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda”. Kaks päeva toimunud festivalist võtsid osa üle 20 näitetrupi kogu Eestist.

Kiita said kõik osalejad, kuid Pikakannu lapsed tõid koju 3 eripreemiat: Kristjan Leonov – Jaagu rolli eest, Gerly Reilson – Sõgesiku Aino rolli eest ja Mia Tamra – kassi rolli eest. Samuti sai eripreemia juhendaja Kadi Kronberg. “Väikse Lava” festivalil on tore ja lapsesõbralik auhindade jagamise süsteem: 3 etendust saavad Väikse Karu auhinna ja 3 eriti tublit etendust saavad Suure Karu auhinna. Pikakannu lapsed said seekord Suure Karu.

Sännas saab reedel vaadata filmi “Armastatud”

Reedel, 26. oktoobril algusega 19.00 on kõigil võimalus osa saada järjekordsest Europe Direct Võru teabekeskuse korraldatud filmiõhtust Sänna Kultuurimõisas. Euroopa väärtfilmiõhtute sarja kaheksanda filmina linastub Tšehhi Vabariigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia koostöös valminud prantslaslik mammutmuusikal „Armastatud“ (2011).

Loe rohkem infot filmi kohta: http://www.facebook.com/events/364926680260500/
Vaata treilerit: https://www.kino.ee/Event/2014/

Film on prantsuse keeles eesti keelsete subtiitritega.

Ootame filmi vaatama kõiki, kellele meeldib suurel ekraanil näha värve, tundeid, ilusaid inimesi, naerda ja pisut pisaraid valada. Ja nautida seksikat muusikat. Filmiõhtu on kõigile külastajatele tasuta. Toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ning Võru Maavalitsus.

Nagu juba traditsiooniks saanud, on kaks tundi enne filmi algust avatud Sänna Mõisapood. Tule naudi mõnusat seltskonda ja puhast toidukaupa.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust

Lindora laadu aos (28.10.) saa valmis Võro-Seto tähtraamat, Võro selts and juttõ ja piltega kallendrivihku vällä 25. kõrda.

2013. aastaga pääle mõtõldust tähtraamatust saa nigu iks teedüst võro ja seto pühhi, tunnõtuidõ võrokõisi ja setodõ sünnüpäivi ni rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

Pajuste Viire kirotas tuust, kuis käve Rõugõlõ muistidsõ tarõ ehitämine, juttu om seto käsitüümeistrist Lillmaa Terjest, Eichenbaumi Külli kirotas kõomahla korjamisõst ja joogis tarvitamisõst, Raudoja Ahto setokõisi vannamuudu värehtiist ja Kalkuna Andreas tuust, kuis tä Tsiberi setokõisil külän käve. Guerrin’ Triinu ja Karu Kadri omma pandnu kokko söögikaardi Võromaa vannost söögest.

Viil saa tähtraamatust lukõ Kauksi Ülle, Trummi Riina, Antoni Annika, Jüvä Sulõvi ja Schultzi Uno luulõtuisi.

Tähtraamadu pand’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Margna Epp.

Uma Leht

Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Piiri köögi pernaanõ Guerrin’ Triinu. Foto: Uma Leht
12. rehekuu pääväl kõnõldi Võro instituudi tsõõriklavva takan, kuimuudu uma söögi tegemiisile kimmüst mano saia. Uma söögi tsõõriklavva taadõ kogosi mitukümmend söögimeistrit, kokka ja hää söögi sõpra – kõigil kimmäs huvi inämb umma süüki tetä ja süvvä.

Võromaa kutsõhariduskeskusõ söögioppaja Pihlaka Silvi oll’ murrõn, et nõsõs noidõ nuuri inemiisi arv, kiä olõ-i nännü piiti-kaali ja eski tomatit kasuman. A tä oll’ optimist, et oppaminõ avitas – noorõ nakkasõ umast aiakraamist tettüt süüki hindama. Viil pidäsi tä tähtsäs, et vanno Võromaa süüke raamat saasi kaasi vaihõlõ.

Turismitalo pidäjä Utsali Margit Haanist kõnõl’ tuust, et küläliisi päält om nätä suur huvi paikligu söögi vasta. Näütüses Pihkvast peri turisti olli suurõn vaimustusõn Urvastõ kamast ja imehti, et kuis nä külh inne sändsest väärt söögist mitte midägi es tiiä.

Viil kõnõldi tuust, mille om umma süüki rassõ müvvä: mi kandi rahvas om nii hinnatundlik, et 20-30% kallimb mahhekraam om näide jaos kallis.

Kalli hinna peräst tüküse ka kooli, latsiaia ja tõsõ riigiasutusõ ostma odavampa vällämaa köögivillä ja muud aiakraami, kuigi uma kraam om puhtamb ja parõmba maiguga. Vai sis jõud Võromaa söögikraam Võromaalõ lavva pääle väega and’sakat tiid pite: kardok sõit Võromaalt pääliina, et pääliina suurfirma saanu tuu Võromaalõ tagasi Kupõrjanovi pataljoni soldani lavva pääle saata. Põhjus om tuu, et suurõ asotusõ ostva süüki riigihankõga ja võit muidoki tuu firma, kiä kogo söögikraami kõgõ odavamba hinnaga pakk. Loe edasi: Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Portugali keele ja meele õhtud Sänna Kultuurimõisas

6. novembril algusega kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.

Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on abiks Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, tehakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti palju muud huvitavat.

Õhtud on tasuta, võta kaasa head-paremat teelauale. Esimene kohtumine on teisipäeval, 6. novembril, mil lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks kohtuma hakata.

Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi)
Anna oma osalemissoovist aegsasti teada.

Allikas: Kadi Noor, Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Uma Pido kuts lauljit kirja pandma

Mineva nädäli naas’ kirjapandminõ kolmandalõ Umalõ Pidolõ. Valmis saiva ka kats Uma Pido noodivihku – «Lauluvihk iloliidsilõ latsilõ» ja «Lauluvihk naaruliidsilõ naisilõ ja nakkajilõ miihile».

Pidolõ laulma oodõtas kuurõ edimält Lõuna-Eesti maakundõst, kon om kimmäs köüdüs võro keele ja kultuuriga. Nigu innembki, omma pido kavan rahvalaulu, rahvaligu laulu, klassikalidsõ koorilaulu ja vahtsõmba kuurõlõ säedü laulu.

«Lauluvara om noorõlik ja seoilmaaolinõ, a om ka tasalikkõ ja mõtiskõlõjit laulõ ja pallõmiisi,» and’ teedä Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula. Vahtsit lauluvihkõ saa Võro instituudist ja Põlva maavalitsusõst. Latsikuurõ vihkõ trükmist om tugõnu kohaligu umaalgatuse programm.

Umalõ Pidolõ saa uma laulukoori kirja panda nikani ku 20.11.2012. Teedüst saa www.umapido.ee päält (Teedüs esinejile) ja Zimmermanni Ursula käest tel 5698 9818.

Kolmas Uma Pido peetäs maaha 1. 06. 2013 Võro Kubijal. Pido välläsäädjä Tagamõtsa Tarmo mõttõ perrä köüt seokõrdsõ pido ütes Võhandu jõgi – mõtõlus pühäst jõõst ja mälehtüs timäle viidüist andõst.

Uma Leht

Keskkonnaamet korraldab Luutsnikus projekti “Roheline koridor” raames talgud

Neljapäeval, 1. novembril 2012 korraldab Keskkonnaamet projekti “Roheline koridor” raames Võrumaal Pärlijõe luhal talgud. Talgupäev algab kell 10 kohtumisega Haanja vallas, Luutsniku teeristis (kae kaardi pealt)!

Talgute eesmärgiks on eemaldada Luutsniku oja kallastelt noor lepavõsa ning lõhkuda ka kolm kopratammi. Luutsniku ojal asuvad kopratammid juhivad vee oja lõuna kaldal asuvale luhale raskendades oluliselt selle hooldustingimusi. Antud luhaosa on kõige paremini säilinud ning selle edasine kasutamine eeldab normaalse veerežiimi taastamist Luutsniku ojal. Lepavõsa eemaldamisega kaob kobrastel paisutamiseks vajalik materjalibaas.

Lisaks praktilisele tegevusele räägime lähemalt ka rohunepist (Gallinago media), kelle endine mänguala asub talgualal.

Pakume sooja suppi, pirukaid ja teed.

Kaasa võtta hea tuju, ilmastikule vastavad rõivad ja kummikud.
Töövahendid saab kohapealt.

Lisainfo ja registreerimine:
Kristine Palm
kristine.palm@keskkonnaamet.ee
Tel +372 5770 2475