Viljandimaa

Mõtlemise ja loova ellusuhtumise konverents

4. oktoobril kell 14 toimub Viljandis, Jaani kirikus frantsiskusepäeva konverents. Konverentsil kutsutakse mõtisklema pühaduse üle kultuuris, religioonis, ühiskonnas ja inimhinges ja inimestevahelistes suhetes.

Frantsiskusepäeva konverentsist on oodatud osa võtma, kaasa mõtlema ja rääkima kõik, kellele lähevad korda Viljandi kui loomiseks loodud linna elukeskkond, väärtused, mis meie olemist ja tegevust mõtestavad ja suunavad ning meid üksikisikutena kogukonnaks seovad. Konverentsist on oodatud osa võtma kõik vaba mõtlemist ja loovat ellusuhtumist väärtustavad inimesed, kes tunnevad vastutust koguduse, kogukonna ja ühiskonna arenguteede eest.

Sõna võtavad folklorist Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool), religioonisotsioloog Lea Altnurme (Tartu Ülikool), kirjastaja Sirje Endre (kirjastus SE&JS) ning raseduskriisinõustaja ja paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta (SA Väärtustades Elu, Eesti Kirikute Nõukogu).
Konverents lõppeb teemat kokkuvõtva paneeldiskussiooniga.

Frantsiskusepäeva konverentsile järgneb kell 18 Viljandi Jaani kiriku keldrisaalis õhtutund luule ja muusikaga “Nüüd õhtu on ja tasa aurab maa…”, kus luuletaja KRISTIINA EHINI ja rahvamuusik SOFIA JOONSI esituses põimuvad hiljaaegu sündinud luuletused ja sajanditevanused rannarootsi koraalid ja pillilood.

4. oktoobril möödub 785 aastat Assisi Püha Franciscuse, frantsisklaste ordu asutaja surmast. 539 aastat tagasi rajasid frantsiskaani mungad Viljandisse kloostri koos kirikuga, mis praegu kannab Jaani kiriku nime.

Viljandi maakond saab suure tunnustuse osaliseks

Alates 3. novembrist 2011 pärjatakse Viljandi maakond rahvusvahelise Safe Community võrgustiku poolt turvalise paikkonna tiitliga.

„Selline tunnustus saab võimalikuks tänu heale koostööle paljude Viljandimaa asutuste vahel, kes vastutavad meie elanike turvalisuse eest“, ütles Viljandi Terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap kommentaariks pikaajalisele süsteemsele ennetustööle vigastuste ennetamise valdkonnas.

Viljandi Maavalitsuses toimus sellega seoses 26. septembril kohtumine Viljandi maavanema Lembit Kruuse ja Rootsi Karolinska Instituudi WHO koostöökeskuse Turvaliste kogukondade võrgustiku sertifitseerija Guldbrand Skjönbergi vahel. Omavahelises vestluses käsitleti peamiste teemadena koostöökorraldusi ja -võimalusi kodaniku, omavalitsuse ning riigi vahel turvalisema keskkonna loomiseks. Jõuti ühisele järeldusele, et odavam on suunata jõud/tegevus teavitus- ja ennetustööle, kui hiljem inimkaotusi kannatada. Maavanem Lembit Kruuse üles, et teavitus ja inimeste hoiakute muutmine on parim, mida pakkuda saame ja avaldas lootust, et eesmärgid, mis üldiselt on kõigile mõistetavad: et ükski laps ei saaks vigastuste tõttu surma, et meie inimesed ei hukkuks autoavariides, tuleõnnetustes, et noored ei tarvitaks narkootikume ja alkoholi tarbimine elanikkonnas väheneks.

Sellega, et turvalisuse edendamine on maakonna prioriteetvaldkond, nõustus ka kohtumisel osalenud Viljandimaa Omavalitsuse Liidu tegevdirektor Jaan Looga.

Vigastuste ennetamisel on tõenduspõhiseks osutunud turvaliste kogukondade põhimõtete järgimine (Safe Community). Turvaline on paikkond, kus on teadvustatud õnnetuste ja vigastuste ohud, potentsiaalsed ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ja kus teadlikult ja koordineeritult tegeletakse vigastuste arvukuse vähendamisega. Maakonnale on võrgustikku kuulumine märgilise tähendusega, suurendades maakonnas elavate inimeste turvalisust kuid olla samas ka maakonnana atraktiivne nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Turvalise kodukandi tiitel on rahvusvahelise võrgustiku poolt varasemalt omistatud Eestis vaid Rapla maakonnale ja Läänemaale.

Arenenud lähimaade kogemused näitavad, et enamus vigastusi on ennetatavad. Kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus mitmeid kordi väiksem ja sama taseme saavutamine peaks olema ka Eesti eesmärk.

Abjas õpitakse edukaks

Tasuta kursus “Õppides edukaks!” algab teisipäeval, 4. oktoobril kell 15.30 Abja Päevakeskuses, Pärnu mnt 10, Abja-Paluojal.

Kursuse maht 24 tundi. Õppeaeg teisipäeviti kell 15.30 -18.00.

Isiku arengut ja toimetulekut toetaval kursusel käsitletavad teemad:
Majanduslik ja sotsiaalne kapital.
Minu sotsiaalne kompetents.
Raha ja pangandus.
Laenud, maksegraafikud.
Eelarved ja maksud.
Teenuspakettide võrdlus.
Pere eelarve.
Tööjõuturg, nõudlus ja pakkumine.
Minu kompetentsid ja arenguvõimalused.
Interneti kasutamine.
Võimalused ja ohud.
Sotsiaalmeedia.

MTÜ Abja Koolituskeskus
Info ja registreerimine e-postiga abjakoolitus@hot.ee, tel 5811 8872 (Sirje Rist)

Algas etnomuusika auhindade hääletus

Eesti pärimusmuusika keskus jagab koostöös Raadio 2-ga 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol tänavusi etnomuusika auhindu, mille võitjad selguvad rahvahääletusel.

Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja kuues kategoorias: parim album, parim ansambel, parim pärimuslaulik, parim holalaulik, parim instrumentalist ja parim lugu.

Võitjad selguvad Raadio 2 kodulehel (http://r2.err.ee/etno) läbiviidava avaliku hääletuse teel. Hääletus algas 28. septembril ning kõigil on võimalus oma hääl anda järgneva kahe nädala jooksul.

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Etnokulp on kõnealuses žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele. „Tõsi, auhinnagalal annavad ka Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskus välja oma eriauhinnad, kuid rõhk on ikkagi muusikasõprade arvamusel,“ selgitas ta.

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub homme

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub 29. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 20.

Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja ”magamistoamuusikuid” tutvustava kogumiku ”Toatuur 2”.
Esimene ”Toatuur” ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on siin ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati. Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid – seda võibki pidada ”Toatuuri” kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa ja Riho Kalli loomingu. Noorimaks autoriks on Spice Mouse. Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
Koos kontserdikavaga plaadi autoritelt jõuab Viljandi Pärimusmuusika Aita ka mininäitus, mille tarbeks võtavad kõik autorid kodust kaasa ühe isikliku eseme. Muu hulgas valmib nendest kogumiku plaadiümbrise kujundus.

Mõisamängude kontserdisari jätkub Hummuli, Rogosi ja Kõpu mõisas

Kontserdid toimuvad 27.septembril kell 10:20 Hummuli mõisas ja kell 14:00 Rogosi mõisas ning 28.09 kell 11:00 Kõpu mõisas. Esineb ansambel Una Corda koosseisus: Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin).
Kavas: Peeter Süda, Raimo Kangro, Cyrillus Kreek, Mirjam Tally, Ester Mägi, Arvo Pärt – originaallooming ja seaded.

Ansambel Una Corda (itaalia keeles „ühel keelel“; nime võib mõista ka sõnademänguna kui „üks akord“) on üks omanäolisemaid ja kindlasti ainulaadne, väga erilise kõlavärviga pillikooslus. 2009ndal aastal kokkutulnud ansamblisse kuuluvad kolm erinevat näppepilli – klaveri eelkäija klavessiin (klavessiini keelte pihta ei löö mitte haamrikesed nagu klaveril, vaid keeli tõmbavad väikesed konksukesed), suursugune „jumalate pill“ harf ja eesti rahvamuusikast tuttav kannel. Kõigi nende pillide kõla on õrn ja läbipaistev, delikaatne ja helisev, ent ometi üsna erinev – nagu ka nende pillide ajalugu ja kasutusala. Ansambli liikmed, tuntud-tunnustatud muusikud, inspireerivad üksteist mitmeti. Ka heliloojana tunnustatud Liis Viira kaasaegset, improvisatsioonilisusesse kalduvat muusikatunnetust täiendab Ene Naela teadmistepagas varajase muusika maailmast ning rahvusliku värvingu lisab triole Kristi Mühlingu kandlekõla. Siiski pole tegemist rahvapilliansamblitest pärit lihtsa 5 või 7keelse kandlega, vaid Kristi tellimusel konstrueeritud erilise, tänapäevastele nõudmistele vastava kromaatilise kandlega. Ansambli repertuaaris kaalukaimal kohal on eesti muusika, mis hõlmab nii seadeid kui ka spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud muusikat. Kavas on meie klassikute Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi, aga ka uuema aja heliloojate nagu Raimo Kangro, Arvo Pärdi, Ester Mägi ja Mirjam Tally muusika.

Hoolimata vähesest tegutsemisajast on ansambli Una Corda kontserdikalender olnud väga tihe. Esinetud on nii erinevates kontserdisarjades kui ka festivalidel, mille korraldajateks on olnud Eesti Kontsert, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kandleliit ja Muusikasõprade Selts. Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Raadio muusikafondi salvestatud rohkem kui plaadijagu eesti muusikat, mille hulka kuuluvad nii ansambliseaded (Peeter Süda, Heino Eller, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, René Eespere), heliloojate seaded (Helena Tulve, Mirjam Tally) kui ka originaalteosed ansamblile (Elo Masing, Liis Jürgens, Märt-Matis Lill).

Suvel laineid löönud jutuvestja esineb oktoobris taas Viljandis

Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavusuvise Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks. 14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.

“Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine,” sõnas Noormaa. Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. “Tahame kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine,” selgitas Noormaa.

Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.Ühisnimetaja Vetelkõndijad all tuntust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga “Vormsi perestroika”, mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.

Lõikuspeo programm
Pildid Jan Blake`i esinemisest suvisel festivalil (fotograaf Ülar Mändmets)

Lisainfo:
Rannar Raba, Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht
rannar.raba@folk.ee
+372 527 6915, +372 434 2055

A-hepatiidi leviku peatamiseks on tõhusaimad
ennetustöö ja vaktsineerimine

Viljandimaal on leidnud ametliku kinnituse 38 inimese haigestumine A-hepatiiti. Haigestumus on kasvanud, kuid õnneks mitte hüppelisest.

Eile Viljandi maavanema juurde kogunenud tervise- ja veterinaarametiesindajate peamiseks kõnealuseks teemaks oli ennetustegevus kõige kindlama võimaluse – vaktsineerimise kaudu.
Kuna kõikidele vaktsineerida soovijatele ei ole praegu tagatud vaktsiini olemasolu, siis otsiti lahendust, kuidas tagada kindlustunne neile, kes ise on vaktsineerimiseks valmis.

“Olukord on mõneti väljunud meie ringist, edasisse koostöösse tuleb kaasata ravimiamet ning selgitada kõiki võimalusi vaktsiinide kättesaadavaks muutmisel”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
“Apteegid kui eravõtted ei saa ju vaktsiinide olemasolu ja turvalisuse tagamise eest riigis vastutust endale võtta,” lisas ta. “Kui hulgilaos vaktsiini ei ole, siis ei saa ka apteek seda endale tellida.”

Terviseameti esindaja Jelena Sova sõnul panevad teda kõige rohkem muretsema inimeste hoiakud: “Iga euro, mis on tervisele kulutatud, on investeering tervemaks eluks” ning selgitas veelkord, et peamine on
ennetustöö tõhusus, mis algab sõna otseses mõttes meie puhastest kätest.

“Haigusel ei ole kindlat kodu, see käib mööda inimesi ning maakondi ja leviku peatamine on meie kõikide ühine mure”, sõnbas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Tiina Pihlak, Viljandi maavalitsuse pressiesindaja

Omakultuuriakadeemia alustab argiuskumustega

Omakultuuriakadeemia hooaja teema on “Argiiakadeemia”. Viljandi Pärimusmuusikaaida väikeses saalis avab 20. septembril omakultuuriakadeemia loengutesarja Risto Järv, kes räägib teemal ”Argiuskumused meie ümber”.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, folklorist Risto Järv kõneleb argielu uskumustest. Kõik ei usu kõike, ent igaüks usub midagi. Tänapäeva inimene peab end küll ratsionaalseks, aga ometi ümbritseb teda argielus hulk uskumusi. Seepärast nimetatakse neid argiuskumusteks. Sageli on need meie jaoks nii tavalised, et neid võib olla isegi raske enda mõtetes ja jutus märgata või pidada pärimuseks. Argiuskumused ei tarvitse alati tervenisti paika pidada, kuid sageli aitavad meid elus kergemini orienteeruda.

Juttu ohjab Kairi Leivo. Korraldajad: Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Fotol Risto Järv.

Allikas: folk.ee

Soomaa rahvuspark ootab sügisestele talgutele

Soomaa rahvuspark pakub seekord sügisesteks talguteks välja kaks aega. Vali omale sobivamad kuupäevad ja tule Soomaale, kutsuvad korraldajad.

Soomaa I sügistalgud 7. – 9. oktoobrini
Loe ja liitu siin: http://www.talgud.ee/talgud/2011/soomaa-1

Soomaa II sügistalgud 21. – 23. oktoobrini
Loe ja liitu siin: http://www.talgud.ee/talgud/2011/soomaa-2

Tänavusele talguhooajale pannakse punkt peretalgutega sügisesel koolivaheajal, 28.–30. oktoobrini Palupõhjas.

NB! Otsitakse vabatahtlikku moositalgujuhti, kes võtaks korraldada tänavused moositalgud, et ka tuleval aastal oleks talgulaual mõnus ja omavaaritatud moos. ELFi moositalgute korraldamiseks on olemas peaaegu kõik – tugev traditsioon, silmapiiril mõned potentsiaalsed võõrustajad, kindlasti leidub ka talgulisi, anumaid ja suhkruraha, ent puudu on EESTVEDAJA(D)! Huvi korral võta ühendust!

Olustvere kutsub taas hoidiste messile

Laupäeval, 24. septembril kella 11-15 toimub Olustvere leivakojas järjekordne hoidiste mess. Reede ja laupäev, 23.-24.september on Olustveres künnivõistluste päralt.

Hoidised on eestlase jaoks traditsioon läbi aegade. 2006. aastal kogunes sadakond Eesti perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud ja kogub uut jõudu.

Teisel ja kolmandal moosimessil 2007. aasta märtsis ja septembris arutlesid kokkutulnud juba tõsisemalt juba mitmel teemal, alates sellest, kuidas kodus tehtud hoidised pääseksid turule konkureerima suurtootjatega.

Kuuel aastal on hoidiste messil osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui ka naabrinaise keldrist. Igal üritusel on kõik osalejad saanud ka hoidiseid hinnata ja nii on välja selgitatud parimad moosid ja soolased hoidised; ühtlasi on vahetatud retsepte ja kontakte.

2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised” sisaldab kolme aasta n-ö paremaid palasid Eesti perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.

Kui oled oma suvelõpusaagi üle vaadanud, siis arutle, kas sinu keldririiulil on ahvatleva väljanägemisega moosipurk, mis maitseb sama hea, kui välja näeb. Kui on, vii oma hoidis võistlema!

Info telefonidel 437 4280 (Olustvere mõis), 509 1318 (Tiina Randaru).

Viljandi Tantsumaja annab vanadele tantsusammudele uue hoo

Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.

23. septembril kell 19 uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse, nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.

Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule
eelnevas õpitoas.Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.

Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.

Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates
sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.

2011. aasta Tantsumajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas:
* 23. septembril kell 19.
* 21. oktoobril kell 19.
* 18. novembril kell 19.
* 16. detsembril kell 19.

Lisainfo: www.folk.ee

Rannar Raba

Viljandis suunatakse kogu jõud A-hepatiidi ohjamisele

A-hepatiiti haigestumise ennetamise töörühm kogunes Viljandi maavanema Lembit Kruuse juures, et ametkondlikus koostöös leida parimad abinõud uute haigusjuhtude ärahoidmiseks.
Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestunute arv 30%. Arvestades haiguse kuni 50 päevast peiteaega võib oletada, et veel mingi aeg näitab haigestumus kasvutendentsi.
Lembit Kruuse sõnul on tänaste tegevuste ja teavituse tähtsaim roll selles, et paari kuu pärast saaksime haiguse taandumisest rääkida.
Terviseameti vaneminspektori Jelena Sova hinnangul on parim, mis iga inimene enda ja oma pereliikmete kaitseks peale hügieeninõuete täitmise teha saab – vaktsineerimine, mis annab kaitse võimaliku haigestumise eest umbes 20 aastaks.
Korrapärased kokkusaamised Viljandi Maavalitsuses Terviseameti ja Veterinaarameti esindajate osavõtul toimuvad kuni vajaduse raugemiseni.

Looduslodi avab sügissõitude hooaja laiendades sõidupiirkonda Valga-, Viljandi- ja Põlvamaale

Looduslodi avab saabuval pühapäeval Suursoo-Peipsi jõhvikaretkega sügissõitude hooaja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel laieneb seni vaid Tartumaal toimunud Looduslodja õuesõpperetkede sari ka teistesse Võrtsjärve ja Peipsi äärsetesse maakondadesse. Käesoleval sügisel toimuvad ainulaadsed õuesõpperteked Valga-, Viljandi- ja Põlvamaal, tuleval kevadel ka Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Emajõe Lodjaseltsi Looduslodja retked toimuvad varakevadest hilissügiseni Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna erinavais paigus, retkede teema sõltub parasjagu looduses toimuvast.
Looduslodja õuesõpperetked on kolme aasta kestel muutunud üha menukamateks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele, koolilastest rääkimata. Kooliklassidele ja lasteaiarühmadele mõeldud Looduslodja õuesõpperteked toimuvad esimese ja viimase kooliveerandi ajal. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toele saavad nüüd lisaks tartumaalastele oma koduümbruse veekogusid avastada ka valga-, viljandi-, põlva-, jõgeva- ja ida-virumaalased.
Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperteked:
11.-23. september ning 21.-30. oktoober Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;
26.september-1.oktoober Valgamaal Väikesel Emajõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Pikasillas;
3.-7. oktoober Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;
12.-18. oktoober Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.

Looduslodja retkedega soovib Lodjaselts tutvustada laiemalt Eestimaa põnevaid ja ainulaadseid paiku, kuhu väga sageli ei satuta. Looduslodja meeskond on veendunud, et mida rohkem inimesed oma koduümbruse loodusest teavad, seda kõrgemalt nad seda hindavad ja seda paremini hoiavad.
Looduslodja retkede sari on pälvinud ka riigipoolset tunnustust, võites 2009. a teaduse populariseerimise konkursil hõbemedali ning leides äramärkimist keskkonnateo konkursil.
Täiendav teave: Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100, info@lodi.ee
Emajõe Lodjaselts

Viljandimaale Kõpule otsitakse perearsti

Viljandi maavanem kuulutab välja konkursi Kõpu vallas vabanevale perearsti nimistule. Nimistu suurus 2010. aasta 31. detsember seisuga on 827 inimest. Kõpu valla piirkonnas on üks perearsti nimistu, seega maksab Eesti Haigekassa pearaha 1200 isiku eest.

Praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine seadustega kehtestatud korras määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Kõpu vallas. Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur ütles, et Kõpu vald on oma perearsti kenasti toetanud. Perearstiga koos töötav õde on nõus jätkama ka uue arstiga.

Konkursil osalemise tingimusteks on arsti meditsiiniline kõrgharidus, perearsti kvalifikatsioon; õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ning
võimalus alustada praktiseerimist hiljemalt 1. novembrist. Avaldusi oodatakse maavalitsusse 8. oktoobrini.

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

“Põllerahvas” Kondase Keskuses

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Tuhalaanes tähistatakse rukkimaarjapäeva

Pühapäeval tähistatakse Tuhalaanes juba traditsiooniliselt rukkimaarjapäeva . Sel puhul on Tuhalaande kokku kutsutud häid muusikuid ja kõlanud rohkesti kaunist muusikat. Rukkimaarjapäeva tähistamist korraldab MTÜ Tuhalaane kiriku
toetuskogu, mille üks vedajatest on ka Jaak Tuksam.

Jaak Tuksami sõnul on see ka ühtlasi kohaliku kiriku nimepäev ja vana maarahva püha, mida on põhjust koos suure rõõmuga pidada. “See sündmus toimib vabatahtlike annetuste põhiselt, pileteid me ei müü. Kõige olulisem muidugi on, et tuleksid kokku head inimesed ja saaks koos musitseerida,” ütles Tuksam.

Kell 11 algab kiriku nimepäeva jumalateenistust, mida viib läbi koguduse preester isa Miikael. Kell 13 päeval kantakse kirikumäel ette Willem Grünthal- Ridala teos “Püha rist”, mille esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann. Peale kontserti loodavad korraldajad pakkuda programmiväliseid üllatusesinejaid ja algatada ühismusitseerimist koos kõigi kohalejõudnud muusikutega.

Tuhalaanes saab sel päeval näha ka ajaloolisi fotosid külast ja kohal on käsitöölised oma kauni loominguga.

Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss www.looduseomnibuss.ee

Viljandi muuseumis saab dopinguteemasse süüvida

Alates 3. augustist on Viljandi muuseumis eksponeeritud Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Dopingu valus tõehetk”.

Näitus annab ülevaate sportlastest, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete üle pärast dopingu tarvitamist.

Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukoht keelatud ainete tarvitajate ja tarvitamise kohta.

Näituse on koostanud Margus Jurkatam ja Kalju Paju koostöös Eesti Antidopingu SAga. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L 10-17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Eestis kerkivad uued hoolekandekülad

Eile, 3. augustil pandi Viljandimaal Saarepeedi vallas nurgakivi ASi Hoolekandeteenused Karula Kodu kahele uuele peremajale.

Karula Kodu kahe uue peremaja ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude projektist, mida juhib AS Hoolekandeteenused. Karula Kodu peremajad esimesed, mida projekti raames ehitama on hakatud. Kokku rajab Hoolekandeteenused Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.

Viljandi lähistel asuv Karula Kodu on keskendunud sügava liitpuudega inimeste teenindamisele. Karula Kodu uued peremajad ehitab AS Eston Ehitus ning need valmivad 2012. aasta veebruari lõpuks. Ehitustööde hinnaks kujuneb veidi enam kui 761 000 eurot.

Uued hoolekandekülad kerkivad veel Harjumaal Vääna-Vitti ja Kehrasse, Läänemaal Uuemõisa, Ida-Virumaal Sinimäele, Järvamaal Türile, Lääne-Virumaal Tapale, Pärnumaal Vändrasse, Tartumaal Kodijärvele, Valgamaal Tõrvasse ning Viljandimaal Viljandisse. Kokku ehitatakse 55 kümnekohalist peremaja, rajatakse uusi tegelusmaju ning rekonstrueeritakse seniseid. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.

Ettevõtmist rahastab 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond, ülejäänu on Eesti riigi panus.

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Türi-Viljandi raudteelõigu remont toob liiklusmuudatusi

Raudteeülesõitude sulgemise tõttu on augustis Viljandimaal osa teid liikluseks suletud ning see toob ühtlasi kaasa muudatusi maakonna bussiliikluses, teatab Viljandi maavalitsus.
4. ja 5.augustil ei läbi Olustvere raudteejaama peatust bussiliinid nr 37 (Viljandi–Suure-Jaani–Põltsamaa); nr 52
(Suure-Jaani–Võhma–Põltsamaa); nr 58 (Suure-Jaani–Võhma–Viljandi) ja nr 60 (Pilistvere–Võhma–Suure-Jaani–Viljandi). Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
10. ja 11. augustil ei läbi bussiliin nr 46 (Viljandi–Aimla–Suure-Jaani) väljumisega Viljandist kell 11.05 ja Suure-Jaanist kell 15.00 Tällevere ja Kuningsaare peatusi. Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
Aktsiaseltsi Järva Teed teatel suletakse Suure-Jaani vallas augusti esimesel ja teisel nädalal kordamööda kolm raudteeülesõitu, igaüks kaheks päevaks.
Kõrvalmaanteel Suure-Jaani–Olustvere asuv Olustvere ülesõit suletakse liikluseks 4. augustil kella 8.00-st kuni 5.augustil kella 23.59-ni. Jaska tee ülesõit on suletud 8.augustil kella 8.00-st kuni 9. augustil kella 23.59-ni. Tällevere ülesõit tugimaanteel Mudiste–Suure-Jaani–Vändra on suletud 10. augustil kella 8.00 kuni 11. augustil kella 23.59-ni.
Lisainfo bussiliikluse muudatuste kohta tel 433 0411

Pärimuslik rütmipidu tõi Viljandisse taas tuhandeid

Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.

Karula erihooldekodus pannakse nurgakivi uutele peremajadele

Saarepeedi vallas pannakse kolmapäeval, 3. augustil nurgakivi Karula Kodu uutele peremajadele.
Karula Kodusse ehitatavad kaks uut peremaja on esimesed, millega alustatakse kolm aastat vältavat erihooldekodude reorganiseerimisprojekti. Projekti raames rajatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.
Kokku plaanib AS Hoolekandeteenused ehitada 55 kümnekohalist peremaja, seitse tegelusmaja ja rekonstrueerida kaks senist tegelusmaja. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Uued peremajad pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegset ja vajadusi arvestavat keskkonda ning kaasavat ja tegusat elukorraldust. Tööd Karulas on juba alanud ning majad valmivad lõplikult järgmise aasta veebruari alguses.