Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.
Foto: Paavo Nõgene
Trükist on tulnud Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamat 2010/2011.
Esmaspäeval, 27. veebruaril kell 16 toimub Tartus Lossi tn 36 auditooriumis nr 205 aastaraamatu esitlus. Kavas on tegijatepoolsed lühitutvustused ja analüütiline kommentaar Tiit Hennostelt.
Aastaraamatu sisust lähemalt vt: http://aki.ut.ee/webpage/id/10
Aastaraamatut hinnaga 7 eurot on võimalik osta esitlusel ja ka seltsi järgmistel ettekandekoosolekutel. Raamat tuleb müüki suurematesse raamatupoodidesse, kuid seda saab osta ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kantseleist Katrin Lendokilt (Lossi 36-228).
Kõik huvilised on aastaraamatu esitlusele oodatud!
Peeter Vihalemm
Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.
“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).
Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.
Allikas: Piret Paluteder
Kogenud juhendaja Piret Soosaare käe all valmib mitu foorumlugu, millest vähemalt üht on soovijatel võimalik katsetada Tartu Näitemängude Päevade 2012 publikuga.
Foorumteater on osalusteatri vorm, mille brasiillane Augusto Boal töötas välja 1960. aastatel. Mõiste „foorum“ on pärit Vanast-Roomast, kus see märkis poliitilise ja kultuurielu keskust (rahvakoosolekuväljak, õiguse mõistmise koht, tähtsaimate templite asukoht), kus arutati ühiskonnaelu küsimusi. Foorumteater võimaldabki teatrivahendeid kasutades arutleda tänapäeval oluliste sotsiaalsete probleemide üle.
Piret Soosaar on MTÜ Foorumteatri asutaja ja juhatuse liige; foorumteatri etenduste ja töötubade läbiviija ning koolitaja. Ta on osalenud üle kümne aasta VAT Teatri foorumgrupi töös ja pidevalt end täiendanud erinevate foorumteatri õpetajate, seal hulgas foorumteatri meetodi looja Augusto Boali enda juures. Piret Soosaar õpetab foorumteatri metoodikat Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias.
Õpituba korraldab Lille Maja, toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Osalemine tasuline. Registreerimine: www.lille.tartu.ee/foorumteater
Lisainfo: Auli Auväärt, Lille Maja noortetöö spetsialist, tel 7361 691 või 53 088 999, e-kiri auli.auvaart@raad.tartu.ee
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse.
Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19.
sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat meilt meile.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“. Näituse avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) ühe kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisele palavikuline osturalli kogemus.
Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?
Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.
Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.
Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda siit.
Näituse kuraatorid on Pille Runnel ja Ehti Järv. Näituse kujundasid 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.
Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.
Rohkem infot leiab siit, näitust tutvustava video leiab siit.
Selle aasta kõige esimene täiesti tasuta ja ilma rahata turg toimub 18. veebruaril kell 12 – 16 Tartus Genialistide klubi II korruse saalis (Lai
37 taga).
Mis on Väga Väga Vaba Turg?
Väga Väga Vaba Turg (VVVT) on kõigile avatud rahatu turg, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. 2004. aastal USAst alguse saanud Really Really Free Market pakub võimalust proovida kapitalistlikule ärimudelile alternatiivi, kus raha asemel on olulised inimeste vajadused ja materiaalsete hüvede jaotumine nende põhjal.
Tartus toimub VVVT juba neljandat aastat. Samas võib vaba turu põhimõttel korraldada sarnast üritust igaüks oma kodukohas. Lisaks ebavajalike esemete äraandmisele, toob vaba turg kokku inimesi ja erinevaid teenuseid (näiteks tasuta juukselõikus või kardinapuu paigaldamine). Turul on võimalik ka demonstreerida oma oskusi ükskõik millisel alal, nii on oodatud ka kõiki muusikuid, trikitajaid, kunstnikke jt
Vabale turule võivad kõik tuua asju, riideid, raamatuid, mänguasju, nõusid, tehnikat ja muud, mida endal enam vaja ei ole. Ainuke tingimus on see, et need peavad olema puhtad ja kasutuskõlbulikud. Asjad saab jätta turule ning samal ajal leida endale midagi huvipakkuvat, tutvuda inimestega või süüa maitsvat vegan suppi, mida pakub Genklubi kohvik vaba turu puhul tasuta. Suuremate esemete nagu mööbel, kodumasinad jms jaoks on stend, kuhu võib pakkumise või soovi jätta teate kujul. Kuna korraldajatel puudub transpordi ja hoiustamise võimalus, palume kohapeale suuri asju mitte tuua.
Kõik turule toodud asjad peavad olema tasuta ära andmiseks või vahetamiseks (kokkuleppe alusel), raha jäta koju!
Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.
See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.
Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.
Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”
Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta
Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.
Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.
Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes, Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.
Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.
Kandidaate saab esitada kuni 20. veebruarini meilile: mirjamkippasto@gmail.com
Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.
Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.
Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.
Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.
Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.
Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com
Klubi Tartu Maraton pakub suurperedele võimalust osaleda 41. Tartu Maratonil tasuta. Maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ning distantside pikkused on 63 ja 31 kilomeetrit. Et peredel suusavarustuste puudumise tõttu osalemata ei jääks, tuleb appi Eesti Suusaliidu Suusabuss, kes pakub võimalust tasuta suuski laenutada.
“Kahjuks ei ole meie võimuses pakkuda suurperedele tasuta transporti oma kodust maratonile ja tagasi,” selgitas MTÜ Klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Greete Kempel. “Transpordi osas on ainuke, millega meie saame aidata, Tartust Otepääle starti ja finišist tagasi Tartusse või Otepääle sõitev spetsiaalne maratonibuss, mille piletikulu võtab Klubi Tartu Maraton enda kanda.”
Siinkohal kutsub MTÜ Klubi Tartu Maraton üles ka kohalikke omavalitsusi, leidmaks võimalus oma piirkonna suurperede transpordi korraldamiseks. Kuna Suusabussi suusakomplektide varud on piiratud, siis palutakse huvilistel suusasoovist juba varakult teada anda, kuidmitte hiljem kui 10. veebruaril 2012.
Maratonile tasuta registreerimise viimane kuupäev on 13.02.2012, ühtlasi palutakse ära märkida transpordisoov maratonibussiga suunal Tartu-Otepää-Tartu.
Suurpere all mõistetakse siinkohal peret, kus on kasvamas vähemalt kuus alaealist last.
Täpsem info: www.tartumaraton.ee
Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Aivar Teppo, Alar Sünter, Asso Int, Henrik Hinrikus, Irina Orekhova, Kaisa Kuslapuu, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Stella Sõmer, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.
Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.
Lisateave: Triinu Nutt, tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Eesti Ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. Tänaseks on avatud aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/tullid. Siit leiab teavet aasta lindude, tülliaastal kavandatud tegevuste ja osalemisvõimaluste kohta. Lehte täiendatakse pidevalt. Tülliaasta algab mälumängusarjaga.
Aasta jooksul toimub ühek
sa mänguõhtut, kus küsimused ei ole ainult aasta linnust. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid ja mäng on jõukohane igaühele. Osaleda võib nii võistkonnaga kui üksi. Tegemist on mõnusa seltskondliku olenguga, mis avardab silmaringi. Parimatele on auhinnad, pakutakse ka teed ja suupisteid. Esimene mälumäng toimub täna, 26. janauaril Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.
Väike- ja liivatüll on kaks atraktiivset kurvitsalist. Aasta linnu otsingul langes valik neile peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on tegemist linnuliikidega, kes ajavad väga sageli oma asju inimese vahetus naabruses, kuid jäävad pahatihti sealjuures just inimese enda jaoks märkamatuks. Teiseks on tegemist liikidega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – mõlema liigi arvukus on aastakümneid vaid langenud
Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T
Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.
Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.
Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid
Eelmise aasta lõpus valmis eestikeelne käsiraamat vabatarkvaralisele 3D programmile Blender. Motivatsioon juhendmaterjali tõlkimiseks tekkis riigikutsekooli Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijate õppekava koostamisel, kui Blender oma võimaluste ning hinna poolest kursuse baasplatvormiks valiti. Eestikeelsete materjalide puudumisel otsustati need luua. Blender on laiade võimalustega tasuta graafikaprogramm, mis võimaldab modelleerimist, virtuaalset voolimist, valmis arvutatud piltide keerukat järeltöötlust ning pakub ühtlasi ulatuslikke animatsioonivahendeid. Sedavõrd laia funktsionaalsusega programm on unikaalne kombinatsioon, mis võimaldab luua filme, arvutimänge ja 3D-printerite vahendusel ka
ruumilisi objekte.
Jaagup Irve on üks juhendi tehnilistest toimetajatest. Vaba tarkvara vaimus on programmi käsiraamatu tõlge kõigile vabalt internetis loetav. Projekti keerukus seisnes peamiselt valdkonna uudsuses ning seetõttu ka sõnavara puudumises. Käsiraamatu tõlkimiseks tuli leida vaste enam kui 400 ingliskeelsele terminile ning seetõttu kaasati tõlkimisse peamiselt valdkonnaga tegelevad eksperdid.
Tõlgitud käsiraamatu leiab aadressilt:
http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual
Kodumaine Blenderi kogukonna foorum: http://blender.org.ee/
Blenderi tasuta allalaadimiseks külastage: http://www.blender.org/
Raul Kübarsepp, Blender.org.ee
Väikeprojektide finantseerimist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud ning finantseerimisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste poolt
esitatud taotlusi.
Väikeprojektide finantseerimise eesmärgiks on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätmete, vee, õhu, pinnase või keskkonnateadlikkuse temaatikat.
Finantseerimisele ei kuulu väikeprojektid, mis on linnaeelarvelised ja väikeprojektid mida on linnaeelarvest finantseeritud. Väikeprojekte finantseeritakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.
Taotlusi võetakse vastu jooksvalt 2012. aasta jooksul ja projekt tuleb ellu viia samal aastal (st 2012. aastal). Väikeprojekte finantseeritakse 2012. aasta linna eelarves ettenähtud vahendite ulatuses.
Loe lähemalt siit või küsi lisa Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialistilt Helve
Arukaselt, tel 7361 272 või 5166974.
Allikas: Tartu linnavalitsus
Selle aasta esimene „Kohviõhtu Toomel“ toimub esmaspäeval, 16. jaanuaril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus – külaliseks keemik, teadusajaloolane ning muinsuskaitsja Tullio Ilomets.
Tullio Ilomets sündis 1921. aastal Paides. Ta lõpetas 1952. aastal ülikooli ning kaitses 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi. Ilometsa põhivaldkond oli orgaaniline keemia ning orgaanilise keemia kateedris töötas ta assistendina aastatel 1952–1960, sealt edasi vanemõpetajana ning 1965. aastast dotsendina. Kuigi tema lemmikteema on olnud orgaaniliste ühendite süntees, on ta uurinud ka maomürke ja ravimudasid. Peale orgaanilise keemia on Tullio Ilomets tegelenud ka Tartu Ülikooli ajaloo ja teadlaste uurimisega. TÜ ajaloo muuseumi ühe vaimse isana oli ta üks muuseumi idee algatajaid ning töötab muuseumis konsultandina praeguseni. 2001. aastast on Tullio Ilomets Tartu linna aukodanik.
Järgmine põnev kohtumine Toomel leiab aset 13. veebruaril kell 17.15. Külaliseks on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitprofessor ja Statistikaameti vanemmetoodik Ene-Margit Tiit.
Ene-Margit Tiit sündis 1934. aastal Tartus akadeemik Arnold Humala perre. Ta lõpetas 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Teadustöid on ta kirjutanud nii matemaatilise statistika kui ka rahvastikuteaduse, sotsioloogia ja antropomeetria alalt. Esimese Tartu ülikooli naisteadlasena valiti ta 1995. aastal välisülikooli (Helsingi ülikooli) audoktoriks. Ene-Margit Tiit on Valgetähe IV järgu ja Tartu Tähe kavaler. 2007. aastast alates on ta 2011. aasta rahvaloenduse teadusnõukogu esimehena ette valmistanud käimasolevat rahvaloendust.
Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta. Põneva kohtumise ja mõnusa jutu kõrvale pakutakse ka kohvi.
Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses (Kompanii 10) toimub homme, 14. jaanuaril talvine keskkonnainfopäev kõigile huvilistele.
Kell 10 algaval keskkonnainfohommikul jagatakse talvega seotud loodus- ja keskkonnateavet, tutvustatakse majaomanike talviseid kohustusi ja võimalikke muresid, alanud aastal toimunud muudatusi keskkonna vallas, Tartumaa matka- ja suusaradasid jne.
Keskpäeval algavas jututoas räägib ornitoloog Riho Kinks lindude rändest, talvistest sulelistest meie akna taga ja nende toitmisest.
Kell 14 saab aga neile samadele lindudele meie akna taga meisterdada linnusöögimaja. MTÜ TajuRuumiga õpetab meisterdama taaskasutatavatest materjalidest vahvaid ja omanäolisi toidumaju ning põneva kujuga rasvapalle toiduks talvistele aialindudele ja silmailuks iseendale. Töötuppa tuleb eelnevalt registreerida telefonil 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee.
Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.
Esmaspäeval, 9. jaanuaril kl 18-20 toimub Tartus Tampere majas kohtumine raamatu “Südamega kool” autori Godi Kelleriga. Godi on endine waldorfkooli lapsevanem, nüüdseks “waldorfvanaisa” ja norra vanemate kooli initsiaator ning õpetaja. Kõik huvilised oodatud kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi küsima!
Matsalu 9. loodusfilmide festivali parimad filmid jõuavad taas Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse kõigile kaeda. Teisipäeval, 10. jaanuaril saab näha filmi “Serengeti”. Saksamaal režissöör- operaatori Reinhard Radke käe all valminud film “Serengeti” pälvis festivali parima operaatoritöö auhinna kategoorias „Loodus“. Paljufilmitud loomaparadiisist Serengetist on tehtud tohutult häid filme, kuid veel kunagi pole seda suudetud kujutada niivõrd haaravalt ja efektselt, kui selles filmis. Eks paljuski on tulemus saavutatud tänu filmitehnika viimase sõna kasutamisele, samas on ka töö kaameraga tõeliselt meisterlik. Filmis saab kaasa elada mastaapsele iga-aastasele gnuukarjade ja ka teiste
loomade rändele vee ja toidu järel sõltuvalt looduse rütmidest.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume
võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme vaatama ei jõudnud.
Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.
Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad. Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival
Laupäeval 14. jaanuaril algusega kell 13.00 toimub avalik üritus Tartus Tähtvere pargis taastatud monumendi juures. Tähistatakse Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919, mälestatakse hukkunuid, avaldatakse kaastunnet leinajatele.
Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi
