Rubriik: Tartu linn

Näitusepileti eest kilo suhkrut

17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“. Näituse avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) ühe kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisele palavikuline osturalli kogemus.

Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?

Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.

Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.

Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda siit.

Näituse kuraatorid on Pille Runnel ja Ehti Järv. Näituse kujundasid 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.

Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.

Rohkem infot leiab siit, näitust tutvustava video leiab siit.

Tulekul on aasta esimene Väga Väga Vaba Turg

Selle aasta kõige esimene täiesti tasuta ja ilma rahata turg toimub 18.  veebruaril kell 12 – 16 Tartus Genialistide klubi II korruse saalis (Lai
37 taga).

Mis on Väga Väga Vaba Turg?

Väga Väga Vaba Turg (VVVT) on kõigile avatud rahatu turg, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. 2004. aastal  USAst alguse saanud Really Really Free Market pakub võimalust proovida kapitalistlikule ärimudelile alternatiivi, kus raha asemel on olulised inimeste vajadused ja materiaalsete hüvede jaotumine nende põhjal.

Tartus toimub VVVT juba neljandat aastat. Samas võib vaba turu põhimõttel korraldada sarnast üritust igaüks oma kodukohas. Lisaks ebavajalike esemete äraandmisele, toob vaba turg kokku inimesi ja erinevaid teenuseid (näiteks tasuta juukselõikus või kardinapuu paigaldamine). Turul on võimalik ka demonstreerida oma oskusi ükskõik millisel alal, nii on oodatud ka kõiki muusikuid, trikitajaid, kunstnikke jt

Vabale turule võivad kõik tuua asju, riideid, raamatuid, mänguasju, nõusid, tehnikat ja muud, mida endal enam vaja ei ole. Ainuke tingimus on see, et need peavad olema puhtad ja kasutuskõlbulikud. Asjad saab jätta turule ning samal ajal leida endale midagi huvipakkuvat, tutvuda inimestega või süüa maitsvat vegan suppi, mida pakub Genklubi kohvik vaba turu puhul tasuta. Suuremate esemete nagu mööbel, kodumasinad jms jaoks on stend, kuhu võib pakkumise või soovi jätta teate kujul. Kuna korraldajatel puudub transpordi ja hoiustamise võimalus, palume kohapeale suuri asju mitte tuua.

Kõik turule toodud asjad peavad olema tasuta ära andmiseks või vahetamiseks (kokkuleppe alusel), raha jäta koju!

Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.

See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Tartu otsib ettevõtlikke Daame

Tartu Aastate Daam 2011 Marju Lauristin

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta

Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.

Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.

Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes, Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.

Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.

Kandidaate saab esitada kuni 20. veebruarini meilile: mirjamkippasto@gmail.com

Tartus tutvustatakse sajanditagust uisutamist

Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.

Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.

Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.

Tartu tantsuklubis õpitakse seekord prantsuse tantse

Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard.

Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com

Suurperedel on võimalus Tartu Maratonil tasuta kaasa lüüa

Klubi Tartu Maraton pakub suurperedele võimalust osaleda 41. Tartu Maratonil tasuta. Maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ning distantside pikkused on 63 ja 31 kilomeetrit. Et peredel suusavarustuste puudumise tõttu osalemata ei jääks, tuleb appi Eesti Suusaliidu Suusabuss, kes pakub võimalust tasuta suuski laenutada.

“Kahjuks ei ole meie võimuses pakkuda suurperedele tasuta transporti oma kodust maratonile ja tagasi,” selgitas  MTÜ Klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Greete Kempel. “Transpordi osas on ainuke, millega meie saame aidata, Tartust Otepääle starti ja finišist tagasi Tartusse või Otepääle sõitev spetsiaalne maratonibuss, mille piletikulu võtab Klubi Tartu Maraton enda kanda.”

Siinkohal kutsub MTÜ Klubi Tartu Maraton üles ka kohalikke omavalitsusi, leidmaks võimalus oma piirkonna suurperede transpordi korraldamiseks. Kuna Suusabussi suusakomplektide varud on piiratud, siis palutakse huvilistel suusasoovist juba varakult teada anda, kuidmitte hiljem kui 10. veebruaril 2012.

Maratonile tasuta registreerimise viimane kuupäev on 13.02.2012, ühtlasi palutakse ära märkida transpordisoov maratonibussiga suunal Tartu-Otepää-Tartu.

Suurpere all mõistetakse siinkohal peret, kus on kasvamas vähemalt kuus alaealist last.

Täpsem info: www.tartumaraton.ee

Tartu tantsuklubis saavad kokku karmoškamängijad

Ruti Kirikmäe Tartu lõõtspillifestivalil 2009. aastal. Foto: Siiri Mägi
Seekordses Tartu tantsuklubis 1. veebruaril algusega kell 20.00 (Tiigi 11) saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Aivar Teppo, Alar Sünter, Asso Int, Henrik Hinrikus, Irina Orekhova, Kaisa Kuslapuu, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Stella Sõmer, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Avatud on selle aasta linnu koduleht ja algab mälumängusari

Eesti Ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. Tänaseks on avatud aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/tullid. Siit leiab teavet aasta lindude, tülliaastal kavandatud tegevuste ja osalemisvõimaluste kohta. Lehte täiendatakse pidevalt. Tülliaasta algab mälumängusarjaga.

Aasta jooksul toimub üheksa mänguõhtut, kus küsimused ei ole ainult aasta linnust. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid ja mäng on jõukohane igaühele. Osaleda võib nii võistkonnaga kui üksi. Tegemist on mõnusa seltskondliku olenguga, mis avardab silmaringi. Parimatele on auhinnad, pakutakse ka teed ja suupisteid.  Esimene mälumäng toimub täna, 26. janauaril Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.

Väike- ja liivatüll on kaks atraktiivset kurvitsalist. Aasta linnu otsingul langes valik neile peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on tegemist linnuliikidega, kes ajavad väga sageli oma asju inimese vahetus naabruses, kuid jäävad pahatihti sealjuures just inimese enda jaoks märkamatuks. Teiseks on tegemist liikidega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – mõlema liigi arvukus on aastakümneid vaid langenud

 

Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T

Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.

Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas  eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.

Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja  raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijad-visualiseerijad saavad nüüdsest õppida eesti keeles

Blenderi-loomakesed.

Eelmise aasta lõpus valmis eestikeelne käsiraamat vabatarkvaralisele 3D programmile Blender. Motivatsioon juhendmaterjali tõlkimiseks tekkis riigikutsekooli Tartu Kunstikooli 3D-modelleerijate õppekava koostamisel, kui Blender oma võimaluste ning hinna poolest kursuse baasplatvormiks valiti. Eestikeelsete materjalide puudumisel otsustati need luua. Blender on laiade võimalustega tasuta graafikaprogramm, mis võimaldab modelleerimist, virtuaalset voolimist, valmis arvutatud piltide keerukat järeltöötlust ning pakub ühtlasi ulatuslikke animatsioonivahendeid. Sedavõrd laia funktsionaalsusega programm on unikaalne kombinatsioon, mis võimaldab luua filme, arvutimänge ja 3D-printerite vahendusel ka
ruumilisi objekte.
Jaagup Irve on üks juhendi tehnilistest toimetajatest. Vaba tarkvara vaimus on programmi käsiraamatu tõlge kõigile vabalt internetis loetav. Projekti keerukus seisnes peamiselt valdkonna uudsuses ning seetõttu ka sõnavara puudumises. Käsiraamatu tõlkimiseks tuli leida vaste enam kui 400 ingliskeelsele terminile ning seetõttu kaasati tõlkimisse peamiselt valdkonnaga tegelevad eksperdid.
Tõlgitud käsiraamatu leiab aadressilt:
http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual
Kodumaine Blenderi kogukonna foorum: http://blender.org.ee/
Blenderi tasuta allalaadimiseks külastage: http://www.blender.org/
Raul Kübarsepp, Blender.org.ee

Tartlased saavad küsida toetust keskkonnateemalistele väikeprojektidele

Väikeprojektide finantseerimist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud ning finantseerimisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste poolt
esitatud taotlusi.

Väikeprojektide finantseerimise eesmärgiks on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätmete, vee, õhu, pinnase või keskkonnateadlikkuse temaatikat.
Finantseerimisele ei kuulu väikeprojektid, mis on linnaeelarvelised ja väikeprojektid mida on linnaeelarvest finantseeritud. Väikeprojekte finantseeritakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt 2012. aasta jooksul ja projekt tuleb ellu viia samal aastal (st 2012. aastal). Väikeprojekte finantseeritakse 2012. aasta linna eelarves ettenähtud vahendite ulatuses.

Loe lähemalt siit või küsi lisa Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialistilt Helve
Arukaselt, tel 7361 272 või 5166974.

Allikas: Tartu linnavalitsus

Tartus tulekul tänavune esimene “Kohviõhtu Toomel”

Selle aasta esimene „Kohviõhtu Toomel“ toimub esmaspäeval, 16. jaanuaril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus – külaliseks keemik, teadusajaloolane ning muinsuskaitsja Tullio Ilomets.

Tullio Ilomets sündis 1921. aastal Paides. Ta lõpetas 1952. aastal ülikooli ning kaitses 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi. Ilometsa põhivaldkond oli orgaaniline keemia ning orgaanilise keemia kateedris töötas ta assistendina aastatel 1952–1960, sealt edasi vanemõpetajana ning 1965. aastast dotsendina. Kuigi tema lemmikteema on olnud orgaaniliste ühendite süntees, on ta uurinud ka maomürke ja ravimudasid. Peale orgaanilise keemia on Tullio Ilomets tegelenud ka Tartu Ülikooli ajaloo ja teadlaste uurimisega. TÜ ajaloo muuseumi ühe vaimse isana oli ta üks muuseumi idee algatajaid ning töötab muuseumis konsultandina praeguseni. 2001. aastast on Tullio Ilomets Tartu linna aukodanik.

Järgmine põnev kohtumine Toomel leiab aset 13. veebruaril kell 17.15. Külaliseks on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitprofessor ja Statistikaameti vanemmetoodik Ene-Margit Tiit.

Ene-Margit Tiit sündis 1934. aastal Tartus akadeemik Arnold Humala perre. Ta lõpetas 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Teadustöid on ta kirjutanud nii matemaatilise statistika kui ka rahvastikuteaduse, sotsioloogia ja antropomeetria alalt. Esimese Tartu ülikooli naisteadlasena valiti ta 1995. aastal välisülikooli (Helsingi ülikooli) audoktoriks. Ene-Margit Tiit on Valgetähe IV järgu ja Tartu Tähe kavaler. 2007. aastast alates on ta 2011. aasta rahvaloenduse teadusnõukogu esimehena ette valmistanud käimasolevat rahvaloendust.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta. Põneva kohtumise ja mõnusa jutu kõrvale pakutakse ka kohvi.

Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid

Huvilisi oodatakse homme Tartu keskkonnainfopäevale

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses (Kompanii 10) toimub homme, 14. jaanuaril  talvine keskkonnainfopäev kõigile huvilistele.
Kell 10 algaval  keskkonnainfohommikul jagatakse talvega seotud loodus- ja keskkonnateavet, tutvustatakse  majaomanike talviseid kohustusi ja võimalikke muresid,  alanud aastal   toimunud muudatusi keskkonna vallas, Tartumaa matka- ja suusaradasid jne.

Keskpäeval algavas jututoas räägib ornitoloog Riho Kinks lindude rändest, talvistest sulelistest  meie akna taga ja nende toitmisest.

Kell  14 saab aga neile samadele lindudele meie akna taga meisterdada linnusöögimaja. MTÜ TajuRuumiga õpetab meisterdama taaskasutatavatest materjalidest vahvaid   ja omanäolisi toidumaju ning põneva kujuga rasvapalle toiduks  talvistele aialindudele ja silmailuks iseendale. Töötuppa tuleb eelnevalt registreerida  telefonil 736  6120 või e-posti teel info@teec.ee.

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas õpitakse 18. jaanuaril kella 20-24 saksa tantse

Ave ja Thor tantsimas, Horst Vogelsangi foto.

Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.

Tartut külastab raamatu “Südamega kool” autor

Esmaspäeval, 9. jaanuaril kl 18-20 toimub Tartus Tampere majas kohtumine raamatu “Südamega kool” autori Godi Kelleriga. Godi on endine waldorfkooli lapsevanem, nüüdseks “waldorfvanaisa” ja norra vanemate kooli initsiaator ning õpetaja. Kõik huvilised oodatud kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi küsima!

Teisipäeval jätkub Matsalu filmifestivali filmide sari Tartus

Filmi plakat

Matsalu 9. loodusfilmide festivali parimad filmid jõuavad taas Tartu  Keskkonnahariduse Keskusesse kõigile kaeda. Teisipäeval, 10. jaanuaril saab näha  filmi “Serengeti”. Saksamaal režissöör- operaatori Reinhard Radke käe all valminud film “Serengeti” pälvis festivali parima operaatoritöö auhinna kategoorias „Loodus“.  Paljufilmitud loomaparadiisist Serengetist on tehtud tohutult häid   filme, kuid veel kunagi pole seda suudetud kujutada niivõrd haaravalt   ja efektselt, kui selles filmis. Eks paljuski on tulemus saavutatud  tänu filmitehnika viimase sõna kasutamisele, samas on ka töö kaameraga  tõeliselt meisterlik. Filmis saab kaasa elada mastaapsele iga-aastasele gnuukarjade ja ka teiste 
loomade rändele vee ja toidu järel sõltuvalt looduse rütmidest.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja   neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume 
võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme  vaatama ei jõudnud.

Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.

Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt  „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on  aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad.  Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Tartu Folgiklubi ootab kõiki kolmekuningapäeval – 6. jaanuaril – Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi

Noored leiutajad täiendavad teadmisi talvekoolis

4.-6. jaanuaril toimub Tartus noorte leiutajate talvekool, kus noortele tutvustatakse leiutamise protsessi ideest kuni toote valmimiseni. Talvekooli programm on välja töötatud SA Archimedese ja Eesti Disainikeskuse koostöös.

Talvekoolis osalemine on osa preemiast 2011. aasta riikliku leiutajate konkursi 4.-9. klassi parimatele leiutajatele. Talvekooli eesmärk on koos noorte leiutajatega proovida, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need uute toodetena turule jõuaksid ning milliste oskustega meeskond tagab toote edu. Oma teadmisi jagavad noortega nii disainerid, insenerid kui tootearendajad ja ettevõtjad.

Talvekooli läbivaks teemaks on sel korral kosmos. Rännaku kosmosesse teeb koos noorte leiutajatega Teadusaasta saadik Mart Noorma. Õppesessioonides töötatakse leiutise kallal, mis oleks abiks igapäevases elus kosmosejaamas ning harjutatakse kätt pannkoogi küpsetamises kaaluta olekus. Lisaks tutvutakse talvekooli käigus AHHAA teaduskeskuse planetaariumis tähistaevaga ja aetakse juttu tähetargaga.

Seekordne noorte leiutajate laager on juba neljas, varasemal kolmel aastal on SA Archimedese, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja AHHAA teaduskeskuse koostöös korraldatava noorte leiutajate konkursi parimatele mõeldud laager toimunud suvel. Eelmistes noorte leiutajate laagrites on loodud universaalhõljukeid, mis liiguksid nii maas kui vees, lahendatud keskkonnaprobleeme Saasta Citys ning mõeldud välja kiireid ja ägedaid liiklusvahendeid.

Improfestival kutsub noori impoviseerima

4.-7. jaanuaril toimuva Noorte Improfestivali 2012 raames on noortel ja noortega töötavatel inimestel võimalik osaleda improvisatsioonilise teatri õpitubades. Action-teatri õpituba juhendab eesti lavastaja, näitleja, näitekirjanik ning ainus litsentseeritud action-teatri õpetaja Eestis – Andres Noormets. Improteatri õpituba juhendavad Eesti Improteatri näitlejad Kati Ong ja Maarius Pärn.

Improvisatsiooniline on teater, mis sünnib ilma käsikirjata just siin ja praegu. Õpitubade eesmärgiks on arendada osalejate loovust, tõsta enesehinnangut, suurendada koostööoskust, lahenduskesksust ja esinemisjulgust. Õpitubade tutvustus ja täpsem ajakava on üleval siin. Festivali viimasel päeval on kõik huvilised oodatud õpitubade avatud esitlustele.

Lisaks õpitubadele toimub festivali raames Lille majas muudki improvisatsioonilist:
5. jaanuaril kell 18.00 improvisatsiooniline kokkamisõhtu saksa vabatahtliku Kirstine Neuhausiga
6. jaanuaril kell 18.00 kohtumisõhtu Andres Noormetsaga: lavastajaga vestleb näitleja Erni Kask
7. jaanuaril kell 12.00 action-teatri õpitoa avatud esitlus
7. jaanuaril kell 16.00 improteatri õpitoa avatud esitlus

Osalemine õpitubades on tasuline. Kohtumisõhtu, kokkamine ja õpitubade esitlused on tasuta. Improvisatsioonilisele kokkamisõhtule palutakse eelregistreeruda: Mare-Liis Klimberg, tel 7361 690 või 5303 7733, e-kirjaga mare-liis.klimberg@raad.tartu.ee

Festivali toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kreeka tantsud Tartu tantsuklubis

Olavi Kõrre tantsimas.

4. jaanuaril kella 20-24 Tartus Tiigi seltsimajas kreeka tantsud.

Aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida kreeka rahvatantse Olavi Kõrre (buzuki, viiul) juhendamisel. Tegevmuusik ja Pärnu tantsuklubi eestvedaja Olavi Kõrre on aastaid tegelenud süvitsi kreeka rahvamuusikaga, mistõttu on ta lahkel meelel nõus oma kogemusi jagama tantsuhuvilistele ja rahvamuusikutele.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kella 20-24 Tiigiseltsimajas (Tiigi 11, Tartu):
4. jaanuaril, 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril. Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Hundi, lamba ja inimese vaheline probleemipundar jõuab arutelule

                                                                                         Meediasse kerkinud lood lammaste murdmise sagenemisest Saaremaal on tõstatanud küsimuse looduskaitse ja loomakasvatajate huvide põrkumisest. Kas hundil on Saaremaal eluõigust? Mitu hunti Saaremaale mahub? Hundid on alati lambaid murdnud, milles siis seekordne vastasseis?

Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldataval seminaril tulevad arutlusele nii hundi elukäik, Saaremaa looduslikud olud kui lambakasvatajate mured. Vaetakse nii looduskaitselisi kui sotsiaalseid küsimusi ja küsimuse meediakajastust. Kas meil on tõsine probleem või oleme eimillestki konflikti üle puhunud? Võrdluseks hindame, kuidas on sarnaseid küsimusi vaetud Soomes ja teistes naaberriikides, aga ka Hiiumaal.

Avamaks erinevate huvirühmade seisukohti, saavad arutelulaua taga kokku Peep Männil (Keskkonnateabe Keskus, ulukiseire osakond), Ants Kuks (lambakasvataja Karulas), Teet Otstavel (Helsingi ülikool), Tõnu Talvi (Keskkonnaamet), Tiit Maran (Tallinna ülikool), Maie Kiisel (Tartu ülikool). Seminari modereerib Marek Sammul (Eesti Maaülikool).

Seminar toimub 12. jaanuaril algusega kell 16 Eesti Loodusuurijate Seltsis.

Lapsi oodatakse vaheajal loodusesse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub 1.-3. klassi õpilasi talvevaheaja lõpus loodusega tutvust tegema! Kolmel päeval saab tutvuda toataimede, lemmikloomade ja talilindudega, külastada botaanikaaeda ja zooloogiamuuseumi, käia linde vaatlemas, joonistada, meisterdada ning mängida.

Vaheajapäevad toimuvad 4.- 6. jaanuarini 2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10. Üritused algavad kell 11 ja lõpevad kell 16, lõuna ajal süüakse väike eine. Korraldajad paluvad kindlasti eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.

Toetab SA Keskonnainvesteeringute Keskus.