Rubriik: Tartu linn

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Laupäeval, 5. novembril avatakse Pärnu Keskraamatukogu I korruse fuajees Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) üliõpilaste joonistuste näitus “Joonega või jooneta” ning nahadisaini osakonna näitus “Kordumatu kooslus”.

Näituse “Joonega või jooneta” suureformaadilised muinasjutuliste motiividega või figuraalsed tööd on valminud aastatel 2010-2011 kursuste “Meistriklass — loominguline joonistamine” ja “Vabajoonistamise kursus” käigus. Tööde autoriteks on: Heiki Arge, Mirjam Hinn, Artjom Jurov, Liis Kaljo, Kadi Kusnets, Timo Kähara, Jerl Norden, Sirje Piir, Kadri Riives, Taavi Viikman. Kursuseid juhendas Udo Vool.

Nahadisaini osakonna näitusel “Kordumatu kooslus” on esitletud lai spekter nahakunsti ja -disaini võimalustest. Näitusel saab näha nii klassikalises laadis nahka köidetud raamatuid kui ka mängulisemaid köitelahendusi, kus esmatähtis on idee. Köited ja laekad on valminud õppejõud Rutt Maantoa ja Tõnu Ojaperve juhendamisel. Samuti on esindatud pilkupüüdvad aksessuaaridisaini näited – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridikülid, käekotid kindad ja kingad. Töid on juhendanud õppejõud Kaia Lukats ja Maila Käos. Tudengite töid iseloomustab vahendite ja ideede mitmekesisus, pakkudes üllatusi nii materjali, teostuse kui ka vaimuka disaini poolest.

Loe edasi: Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Tartus toimub metsalooline konverents

Olete oodatud osalema reedel, 11. novembril 2011 toimuval metsaloolisel konverentsil „Metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi?“, mis toimub Tartus, Kreutzwaldi 64.

Konverentsi programm
10.30-11.00 Registreerimine ja saabumiskohv
11.00-11.05 Avasõnad. Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.15 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt. Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
11.15-11.45 Jahinduse roll metsanduses. Tiit Randveer, Eesti Maaülikooli dotsent, ulukibioloog
11.45-12.15 Jahinduse ajaloost ja eetikast. Ilmar Rootsi, hundiuurija
12:15-12:45 Hirve asurkonna mõjust metsa- ja põllumajandusele. Jaan Ärmus, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist
12.15-12.45 Kohvipaus
12.45-13.30 Väitlus „metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi? Väitlevad EEML ja EJS esindajad
13.30-14.15 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
14.15-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-16.00 Metsa-aasta pidulik lõpetamine, tort ja kohv

Lisainfo: Mart Kelk, tel +372 5349 0286, e-post mart.kelk@metsaselts.ee

Tartu linnamuuseum jätkab kõrtsiteemadel

Homme, 2. novembril algusega kell 16 jätkub Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23) kesk- ja varauusaegsete kõrtside eluolu tutvustav loengusari ettekandega „Tartu plokkflööt – kas pill kõrtsist või kirikust?”.

2005. aastal leiti Tartu kesklinna jäätmekasti arheoloogilistel uuringutel 14. sajandist pärinev plokkflööt. See muusikariist oli säilinud sedavõrd hästi, et teeb puhudes häält. Juttu tuleb leiu tundmaõppimiseks tehtust, samuti teistest vanematest säilinud plokkflöötidest, aga ka nende pillide kohast keskaegses muusikalises mosaiigis. Teejuhid (eksi)rännakutel Tartu plokkflöödi ainetel sõnas, pildis ja helis on Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt.

Ettekandele eelneb kell 15.30 näituse külastamine koos giidiga. Sissepääs tasuta.

Kuni 11. novembrini on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Poriveski kõrts”, mis keskendub keskaegse linnaäärse kõrtsi hõngu ja olemust edasi andva atmosfääri loomisele. Kõrtsidele on läbi aegade olnud iseloomulik räpasus, küllus, priiskamine ja pahelisus ning selle materiaalseks väljenduseks muu hulgas segamini paisatud toidulauad, hasartmängud, pooltühjad joogiklaasid, hämarad nurgatagused, joviaalne muusika jne.

Rohkem infot: http://linnamuuseum.tartu.ee.

Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Tartlaste hinnangul on kodulinna elukeskkond viimastel aastatel märgatavalt paranenud, ilmneb äsjavalminud arvamusuuringust “Tartlane ja keskkond 2011”.

Linlaste küsitluse “Tartlane ja keskkond 2011” eesmärgiks oli analüüsida, kuidas tartlased hindavad oma elukeskkonda ning missugune on elanikkonna keskkonnaalane käitumine, arvamused ja hoiakud. Võrdlusena kasutati varasemate uuringute tulemusi, et hinnata elanike keskkonnateadlikkuse muutumist 10 aasta jooksul.

„Rõõm on tõdeda, eelnevate uuringutega võrreldes on märgatavalt paremaks hinnatud Tartu linna üldist elukeskkonda. Oma osa selles on kindlasti linlastel endilgi – umbes 80 protsenti küsitletutest soovib käituda keskkonnahoidlikult, osaleda heakorratöödel või anda omapoolne panus linnas roheluse loomisse,“ kommenteeris uuringu tulemusi linnapea Urmas Kruuse.

Varasemate küsitlustega võrreldes on kasvanud nende tartlaste osakaal, kes sorteerivad ja viivad kogumiskohtadesse majapidamises tekkinud jäätmeid.

Küsitletute hinnang oma tervisele on aastate jooksul paranenud ning heaks või väga heaks peab enda tervist juba ligi kaks kolmandikku küsitletutest. Enamik vastanuist leidis, et Tartu linna keskkonnategurid nende tervisele ohtu ei kujuta. Loe edasi: Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Triskele jäädvustas Kodavere regilaulud plaadile

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.

Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.

Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).

Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com
www.erm.ee

Tartu folgiklubisse laulma ja tantsima!

Tartu Folgiklubis 4. novembril Mikk Sarve autoritund. Folgiklubi üritused toimuvad iga kuu esimesel reedel kell 18 Vilde kohvikus, Vallikraavi 4.

Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida juhendavad Anneli ja Pääsu Silme Vilbaste. Nad juhendabvad ka autoritunni ajal laste rahvapärast meisterdamistööd.

Autoritunnis intervjueerib Ants Johanson regilaulik Mikk Sarve.

Õhtu jätkub tantsuklubis, pilli mängivad Siim Sarv ja sõbrad ning Tiinamai Keskapaik.

Rahvakultuuri ümarlaud Tartus

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) tähistab oma kümnendat sünnipäeva 4. novembril Tartu rahvakultuuri ümarlaua ja Tartu
Folgiklubiga. Tartu rahvakultuuri ümarlaud “KES SEE TEGI? – ISE TEGI, ISE TEGI!” algab Tiigi Seltsimajas kell 15.

Ümarlaua kavas:
– Millist kultuurielu näeme ette Tartu järgmises arengukavas? Mõttevahetust modereerib Ants Johanson.
– Milliseks kujuneb Tartumaa kultuurikoda? Tartumaa kultuurikoja töögrupi tööst räägivad projektijuht Margit Reinkubjas ja töögrupi liikmed.
– Aastal 2015 saab Vanemuise selts 150 aastaseks – ideed kuulutada aasta 2015 seltside aastaks tutvustab Valter Haamer.
– Salvestusstuudio Helikodu on töövalmis, ootab väljakutseid ja tutvustab esimesi väljaandeid – räägivad TRAKSi juhatuse esimees Toivo Sõmer ja Helikodu arendusjuht Meris Tammik, esinevad Tartumaa rahvamuusikud.

Ravimtaimed ja umbrohud toidulaual

Eestlane on teada-tuntud ravimtaimerahvas. Kõik me oleme joonud kummeli-, pärnaõie-, piparmünditeed. Kas me aga teame ka seda, kui paljusid taimi annab söögi sisse panna?

Meie ümber on hulgaliselt taimi, mis pole mitte ainult söödavad vaid mõjuvad ka tervistavalt. Sealhulgas nii mõnigi taim, mille umbrohuna peenralt väja juurime ja ära viskame. Koolitusel vaadataksegi Kristel Krautmani abiga eelarvamustevabalt üle oma suhtumise nii mõndagi taime ja leiame, et need kõlbavad edukalt söögilauale.

Õpitakse tegema toitu taimedest ja taimeosadest, mille söögiks tarvitamine võib üllatada nii mõndagi. Vaadatakse üheskoos filmi taimedest ja valmistame kohapeal mõne roa.

Koolitus toimub 29. oktoobril algusega kell 10.00 Tartus, Tähe 4, kursuse tasu on 35 EUR. Info ja registreerimine: helle@lahemaatervisekool.ee või tel:56960969, ww.lahemaatervisekool.ee.

Seminar „Looduskatastroofid ja inimpsühholoogia“

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.

Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?

Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?

Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.

Vestlusõhtu Tartus “Minu Omaani” autoriga

Täna, 27. oktoobri õhtul algusega kell 18 on võimalus kohtuda Tartu linnaraamatukogu IV korruse saalis (Kompanii 3/5, Tartu) raamatu “Minu Omaan ” autori Meeli Lepikuga, kes räägib sellest müstilisest sultaniriigist. Peale Omaani elu-olu teemade saab kuulda kindlasti ka tööst maailma kiireima reisilaeva pardal. Autor näitab ka pilte ja kohapeal on võimalik endale ka nimetatud teos osta.

Sündmus toimub raamatukogupäevade “Kohtumine raamatukogus” raames, mis kestavad 20.-30. oktoobrini. Vaata lähemalt!

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutab välja pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise

Kutset taotlema on oodatud õpetajad, ringijuhid, muusikud, tantsuspetsialistid, pillimeistrid, käsitöömeistrid, jutuvestjad, kultuurikorraldajad, rahvakultuurispetsialistid, koolitusjuhid jt.

Taotletavad kutsetasemed on järgnevad (tutvu lähemalt Kutsestandardiga):
– pärimuskultuuri spetsialist III (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist IV (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist V (tasu  80 € /60 €*)
*soodushinnad kehtivad üliõpilastele, pensionäridele ja väikelastega kodus olevatele vanematele 

Dokumendid palutakse esitada hiljemalt 10. novembriks 2011. aastal Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule (kontaktisik Krista Sildoja) aadressil: J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn või elektroonilised dokumendid: krista@rahvamuusika.ee

Eksam toimub ajavahemikul 25.11.-10.12 .2011. Täpne kuupäev ja toimumise koht selgub 15. novembriks. Taotlejatega võetakse sellel teemal ühendust.

Tutvustav ja nõustav kutseseminar toimub 28. oktoobril Tiigi Seltsimajas Tartus, Tiigi 11. Õppemaksu ei ole! Rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Osalemise kirjapanemine: www.folkloorinoukogu.ee

Nõustamine ja informatsioon:
Krista Sildoja, e-posti teel krista@rahvamuusika.ee või telefonil +372 5901 7269.
Üldisem lisainfo: www.folkloorinoukogu.ee ja www.kutsekoda.ee

Tartu laste turvakodus algab homsest remondikampaania

Tartu laste turvakodu kutsub alates homsest vabatahtlikke osalema heategevuslikus kampaanias “Teeme turvakodule head!”

Kampaania eesmärk on koguda turvakodu teise korruse remondiks vajalik raha ja leida inimesed, kes aitaksid seda remonti teostada. Kokku on seitse tuba, mille remondiks vajalike ehitusmaterjalide ostmiseks läheb tarvis ligi 4000 eurot. Selle summa kogumiseks kutsub turvakodu kõiki toetama kas rahalise panusega või ehitusmaterjalidega.

Kampaania käigus saab turvakodu aidata pakkudes vabatahtlikku abi nii remondi teostamisel kui ka ruumide dekoreerimisel. Kindlasti ei lükata tagasi ka erinevaid uusi ideid, kuidas turvakodule abiks olla.

Kampaania “Teeme turvakodule head” tulemusena peaks detsembrikuuks turvakodu teine korrus olema uue näo ja värskema interjööriga ja see kõik saab toimuda tänu toredate inimeste abile.

Rahalised annetused saab teha Tartu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna arvelduskontole 10220060005019, selgitus “Turvakodu remont”.

Abi ja ettepanekud on teretulnud e-posti aadressil kolmkommunikatsioon@gmail.comvõi telefonil 5177 601.

Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

5. Tartu traditsioonilise tantsu festival teemaks on Eesti rahvatantsud. Festival saab teoks 29.-30. oktoobril Tartus
Tiigi seltsimajas.

Huvilised saavad põhjaliku ülevaate tantsudest, mida tavatseti tantsida Eesti külapidudel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. 21. sajandi alguseni on paljud nendest tantsudest olnud armsad eestlaste jaoks. Oleks hea, kui nii mõnedki unustatud rahvatantsud ärkaksid oma uuele elule. Õpitoad pakuvavad selleks palju võimalusi ja äratundmisrõõmu.

Kontserdid ja õpitoad toimuvad Tiigi seltsimaja suures saalis 2. korrusel. Seekord on ka keldrisaal rahvamuusikasõprade päralt, seal saab samuti pilli mängida ja tantsida.
Olete oodatud lustima ja õppima!

Ajakava Loe edasi: Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

Metsatulekahjusid aitab ennetada koostöö

Eile  Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Metsatulekahjude ennetamine ja koostöö” vahetati kogemusi metsatulekahjude ennetamisest Eestis, naaberriikides Lätis ja Soomes ning Austraalias. Eesmärk oli jõuda üheskoos heade lahendusteni, kuidas edaspidi hoida ära ulatuslike metsapõlengute teket.

Eestis hävitab tuli aastas keskmiselt ligi 400 ha metsa (viimase 10 aasta andmete põhjal), seda on enam kui Aegna saare suuruse maa-ala jagu. Ehkki Soomes hävib tules aastas umbes sama palju metsa , tuleb arvestada, et metsa on seal ligi 10 korda rohkem (20,15 milj ha).

Nii meil kui ka naabermaades on 99 juhul sajast metsatulekahjude põhjuseks inimese tegevus või hooletus. Soomes aitab tule hävitustööd ära hoida inimeste kõrge teadlikkuse ja tõhusa tulekahjudest teatamise süsteemi kõrval ka hästi hooldatud metsade suur osakaal. Põhjanaabrite kogemuse põhjal aitab seega just metsa korralik majandamine tõhusalt kaasa tulekahjude ärahoidmisele.

Konverentsi korraldas SA Erametsakeskus koostöös Päästeametiga. Üritust aitas finantseerida Euroopa Komisjon LIFE+ programmist.

Tartus peavad täna keskkonnahariduse jagajad nõu

konverentsisarja logo

Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.

Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee  (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).

„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).

Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast

Saami naine koos põdraga

Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.

Trummiring Tartus

Reedel, 21. oktoobril algusega kell 18.30 toimub Tartus, Näituse 3 (sissekäik õue poolt, I korrusel) Johannes Esto Ühingu saalis trummiring Mikk Sarvega.

Õhtu teemaks seekord trummijoonised, samuti tehakse ühine meelerännak trummi saatel ja kõneldakse kogetust. Osalema on oodatud nii varem meelerändu kogenud kui ka uued huvilised.

Kaasa palume võimaluse korral võtta kõristi või trummi, lambanahk või joogamatt istumise alla ning midagi head tee kõrvale.

Osalustasuks vabatahtlik annetus. Oma tulekust palutakse teatada: maa@ilm.ee, tel. 55577795.

Kuidas määrata linde?

Eesti Ornitoloogiaühingu sügiseste etteandeõhtute sarjas räägib neljapäeval, 20. oktoobril Margus Ots lindude määramisest ja kirjeldamisest. Juttu tehakse sellest, mida lindude vaatlemisel ja määramisel tähele panna, et kõik ikka õigesti ja täpselt määratud saaks ning mida linnu kirjeldamisel kirja tuleks panna,
et ka kõrvaline isik seda lugedes aru saaks, kellega tegu.
Ettekandeõhtu toimub Tartus, Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.
Kogu sügisese programmiga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis

Koolivaheajal iga päev 24.-28. oktoobril kell 10-12 kutsub Tartumaa rahvakultuuri selts rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Tehakse üheskoos rahvalikku käsitööd, õpitakse mängima väikekannelt, flööti, laulma rahvalaule ja -mänge ning osalema ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal.

Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab TARTU linn.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Homme saab Tartus tantsida ukrainlaste pilli järgi

Ukraina rahvarõivad. Siia Nikdieli foto

Tartu tantsuklubi kutsub kõiki sel neljapäeval kell 20 Tiigi seltsimajja tantsima ukraina tantse.  Õpetaja Andrii Vytvytskyi juhendamisel
õpitakse ukraina rahvatantse, mida tantsisid Ukraina külainimesed kuni XX sajandi 60-ndate aastateni, selle ajani, kui elavat muusikat külades asendas magnetofon.

Enamik tantse on pärit Kesk- ja Vasakkalda-Ukrainast. Ukraina tantsutraditsioonile on omapärane nähtus, kus erinevates
regioonides sama viisi järgi tantsitakse täiesti erineva sammustikuga tantse. See käib nii puhtalt Ukraina päritolu viisidele tehtud tantsude kohta («Орлиця», «Гречаники», «Яків», «Баламут»), kui ka nende kohta, mis on tulnud Ukrainasse mujalt, mille hulgas on peamiselt vene päritolu tantsulood (  «Карапет», Коробочка», «Нарєченька», «Во саду лі», «Страдання», «Місяць»).

Tartu tantsuklubi toimub kord kuus sügisest kevadeni ning on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Korraldajad paluvad kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Kõige olulisem aga – kel vähegi võimalik, võtku pill kaenlasse ja pangu rahvarõivad üll.

Kotkanäitus

Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.

Tulemas taastuvenergeetika konverents

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.