Tartu linn

Tartu tantsuklubi annab teada: Tartus tagasi

Tartu tantsuklubis musitseerimas vasakult Margus Priks, Toomas Ojasaar, Meelis Int ja Ruti Kirikmäe. Foto: Ketriin Antson

Pärast kolmekuulist suvepuhkust on paljud rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad lõpuks Tartus tagasi, mistõttu on paras aeg jätkata kolmapäevaste kokkusaamistega Tiigi seltsimajas. Esimene kogunemine 11. septembril kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Tartu tantsuklubisse on seekord kokku kutsutud rahvamuusikud, kellele sobib koosmusitseerimine ja tantsuks mängimine. Teiste hulgas musitseerivad Asso Int (eesti lõõtspill, karmoška), Daniel Kütt (meloodika, karmoška), Elsa Trumm (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Margus Priks (Hohneri lõõtspill, karmoška), Meelis Int (basskitarr), Ruti Kirikmäe (karmoška), Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubi annab teada: Tartus tagasi

Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus

Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.

Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.

Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.

Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.

13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Allikas: Vanemuise teater

Tartus selgitatakse taas joonistamise meistreid

3.-4. oktoobril toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41. Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: natüürmort, portree ja riietatud täisfiguur. Osalema on oodatud kõik, nii hobijoonistajad kui ka kunstiharidusega joonistajad.

Arvestust peetakse järgmistes kategooriates: 10-16 a. noored hobijoonistajad, 17-86 a. vanemad hobijoonistajad ja 20-86 a.
kunstiharidusega joonistajad. Kõigis kategooriates valitakse 3 parimat joonistajat. Välja antakse eripreemiad juhendajatele ja parimatele koolidele.

Eelmisel aastal läks kunstiharidusega osalejate esimene koht Tartu Kõrgemasse Kunstikooli – parim oli Vitaly Makurin.

Tartu Kunstikool soovib, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu. Pressiteates märgitakse: “Joonistamine paistab läbi, seal ei saa teeselda tegijat. Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.”

Võistlusi toetavad kunstitarvetega tegelevad firmad. Meistrivõistluste raames toimub Vunder Skizze kunstitarvete esitlus ja üles on seatud joonistusnurgake kaasaelajatele, kunstivahendite huvilistele ja kiirete visandite tegijatele.

Maaülikool kutsub huvilisi mahepärastlõunale

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Pärimusring Kaval Käsi tegutseb taas teisipäeviti ERMis

7-12 aastasi lapsi oodatakse pärimusringi Kaval Käsi selle sügise esimesele kokkusaamisele teisipäeval, 10. septembril kell 15 Eesti Rahva Muuseumi käsitööklassi (Kuperjanovi 9, Tartu). Käsitöö- ja rahvamuusikaõpetajate juhendamisel tehakse igal teisipäeval kella 15-17 rahvuslikku käsitööd, õpitakse väikekannelt, regilaule ja ringmänge. Tutvutakse ERMi uute näitustega ja uuritakse muuseumi püsiaardeid. Õpitud pilli- ja lauluoskusi on võimalus näidata muuseumi üritustel. Kevadel korraldatakse näitus valminud käsitöödest.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Kunstimuuseumi ette jäävad seisma “Maanaised”

Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ette (Raekoja plats 18) paigaldatakse Mare Mikofi skulptuurigruppi “Maanaised” (pronks, 1974/1978, TKM omand).

“Muuseum soovib jagada oma kogudes leiduvaid kunstiväärtusi linnarahvaga ning rikastada seeläbi Tartu linnaruumi professionaalsel tasemel, kunstiajaloo seisukohalt oluliste kunstiteostega,” põhjendab muuseumiesise ümberkujundamist kunstimuuseumi direktor Rael Artel.

Eesti ühe silmapaistvama kunstniku Mare Mikofi figuurigrupp “Maanaised“ sobitub hästi Raekoja plats 18 esisesse linnaruumi lõiku ning astub intrigeerivasse dialoogi teiste kesklinnas asuvate skulptuuridega, eelkõige Ülo Õuna kahefiguurilise teosega “Isa ja poeg” Küüni tänaval. Mare Mikoffi teos sekundeerib ka Mati Karmini figuurigrupile “Suudlevad tudengid” Raekoja ees ning kunstniku enda hilisemale teosele “Tartu 100 000 elanikule” vahetult teisel pool Kaarsilda.

Skulptor Mare Mikof on sündinud 1941. aastal, lõpetanud ERKI 1971. aastal. 1984. aastal pälvis ta Kristjan Raua preemia, 1988. aastal Riia skulptuurikvadriennaali peaauhinna. Üle neljakümne aasta pikkuse professionaalse karjääri jooksul on Mikof teostanud hulgaliselt portreid ja kompositsioone, monumente ja dekoratiivskulptuure.

Skulptuuri pidulik avamine linnarahvale toimub 28. augustil kell 12.00.

Allikas: tartu.ee

Tartu lapsed saavad veel enne kooli laagrisse

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimub ERMi Näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) 26.-30. augustil kell 11-13 linnalaager TARKUS TEEB TUGEVAKS. Laagrisse on oodatud eriti algkooli- ja eelkooliealised lapsed, aga hakkama saavad ka 4-5-aastased. Laagris saab mängida eesti rahvamänge, nuputada, meisterdada, laulda ning õppida väikekannelt ja plokkflööti, samuti teeme juttu suvistest rahvakalendri tähtpäevadest. Kandled on muuseumis olemas, plokkflöödi peaks laps ise kaasa võtma. Reede on muuseumipäev, mil tutvume giidi saatel ERMi vaatamisväärsustega.

Küsige lisa ja andke oma tulekust teada Anneli Vilbastele telefonil 56 787 636 või e-postiga Anneli.Vilbaste@mail.ee

Maailma esimene lodjafestival toimub 20.-24. augustini Suursoos

Augusti eelviimasel nädala viiel päeval on kõik suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad oodatud RMK Suursoo Looduskeskusesse, kus teisipäevast laupäevani vältab maailma esimene Lodjafestival.

Igal päeval on oma teema – alustuseks jõepäev, vahepeal soo-, kala- ja külapäev ning lõpetuseks järvepäev. Iga päev toimuvad looduslodja- ja viikingilaevaretked sohu, jõgedele või Peipsile, lõunast õhtuni saab osaleda erinevates õpitubades – ehitada traditsioonilisi siseveepaate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Jõepäeval traalime kaldamudas ja uurime väikesi vee-elukaid. Soopäeval saab teada, mis üllatused on sool varuks ja mida on võimalik teha turbast. Kalapäeval kiikame kalameeste maailma ja omandame kalapüügi põhitõdesid. Külapäeval tervitavad teid ümbruskonna külad ja igaüks saab täiendada oma teadmistepagasit maaelu vallas. Järvepäeval selgub, kuidas elavad ümbruskonna järved ning kuidas kuulatakse kalade laulu. Kõikidel päevadel on avatud RMK looduskeskus koos näitustega Emajõe Suursoost ja Eesti kaladest. Lapsi ja lapsemeelseid ootab festivali mängumaa, kus võib mängida vanaagseid jooksu- ja osavusmänge, ronida, pugeda, hüpata, veereda!

Õhtupoolikul haaravad lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid kätte pillid ja kuulda võib meeleolukaid kontserte. Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos linastuvad filmid ja toimuvad Sooülikooli vabaõhuloengud. Hoogsa festivalipäeva lõpetuseks seatakse üles teleskoop ning vaadatakse tähti ja uuritakse kuud.

Tartu ja festivali vahel sõidab festivalilaev. Täpsem kava: lodi.ee/lodjafestival.

Liisa-Lota Kaivo

Tule perega maheaeda!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub vanemaid koos 2-7-aastaste lastega laupäeval, 24. augustil kell 11 Eesti Maaülikooli mahekeskusesse. Prof Anne Luik tutvustab maaülikooli mahekeskust ja õunapuude välikatseid. Maitseme mahlaseid maheõunu ja arutleme mahetoidu ja keskkonnasäästlike valikute teemal. Lapsed teevad koos särasilmsete juhendajatega lõbusat
õunateatrit. Ürituse orienteeriv kestus on 1-1,5 tundi.
Info ja registreerimine e-posti aadressil mirjam.burget@teec.ee või tel (+372) 5343 2408. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.
Eesti Maaülikooli mahekeskus asub Tartu linna piiril Ülenurme vallas Õssu külas. Täpsem info siin: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/
Mirjam Burget

Tartu kutsub taasiseseisvumispäeva jooksule

20. augustil kell 12.00 korraldab Treenitus MTÜ Tartu A. le Coq Sport spordihoone juures esmakordse Suvejooksu, mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Kavas on ka Mr. Pritt lastejooksud (400 m) ja Suvekõnd (10 km). Koos lastejooksude ja tervisekõnniga ootavad korraldajad starti ligi 700 osalejat. Nimekamatest sportlastest osalevad vanameister Vjatšeslav Košelev ning Tartu linnamaratoni võitja Dmitri Aristov.

Suvejooksu näol on tegemist ka Tartu Jooksusarja teise etapiga. Sari lõpeb Novembrijooksuga 23. novembril. Ühtlasi on Suvejooks pühendatud ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva sportlikule tähistamisele.

Lisainfo:www.treenitus.eu

Jooksusarja ja Suvejooksu suursponsorid on Puma, Salomon, Skechers, Polar, A le Coq ja Värska Vesi.

Emajõe festival toob elu veele

Sel nädalavahetusel Tartus toimuva VIII Emajõe festivali alateema on „Elu veel“. Võidu ja Kaarsilla vahelisel festivalialal peetakse mitmeid võistlusi, imetletakse erinevaid Emajõel liikuvaid aluseid, püütakse kala ja kuulatakse head muusikat.

Emajõe paremkaldal toimuv festival püüab tuua elu veele ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on tegevusteks jõel. „Üsna sageli ei märka Tartu inimene oma igapäevaaskeldustes kodulinna läbivat kaunist Emajõge. Meie soov on tuua jõge tartlastele lähemale ja näidata, milliseid võimalusi Emajõgi meile pakub,“ selgitas Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo.

Festivali avab juba neljandat aastat toimuv Emajõe Karikas avaveeujumises, eelregistreerimine e-mailile: info@ujumine.ee. Võistlusele järgneb Laululahing, kuhu oodatakse laulusõpru kaasa laulma koos Estraadiraadio ja perekond Mõtsmehega tuntud jõe- ja merelaule. Festivali ajaks sildub kahe silla vahelisele alale praam, kus on avatud kohvik. Kaldapealsel esinevad ansamblid Estraadiraadio ja Zorbas. Õhtuhämaruses kell 21.15 toimub traditsiooniline päikeseloojangu paraad, kus saab imetleda Tartu väärikaid rauast laevu. Reedese festivaliõhtu lõpetab öökino „Siin me oleme“. Loe edasi: Emajõe festival toob elu veele

Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad seminarile “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”. Seminar keskendub toidu ja keskkonna vahelistele seostele: selgitatakse toidutootmise keskkonnamõju, tutvustatakse projekti jooksul loodud õppematerjale, veebirakendusi ja näitust.

Seminar toimub neljapäeval, 29. augustil Tartus teaduskeskuse AHHAA konverentsisaalis Lektoorium (Sadama 1). Seminarile saab registreerida kuni esmaspäeva, 26. augustini vormi /goo.gl/K43UL5/ kaudu. Seminar on osalejatele tasuta.

Seminari päevakava

10.30 Tervituskohv

11.00 Sissejuhatus – Eva-Liisa Orula (Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

11.15 Ettekanne “Mis on toote olelusring?” – Siret Talve (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

12.00 Ettekanne “Eesti inimeste teadlikkus toidutootmisega kaasnevatest keskkonnamõjudest” – Liisi Vassar (Eesti Maaülikool)

Loe edasi: Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Tartus vuntsiti parki

8. augustil kell 17 avatakse Tartu Loodusmaja ja Tartu Loomemajanduskeskuse vahel olev põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala. Pidulikule avamisele eelnevad parki tutvustavad ringkäigud, mis algavad kell 15 ja 16 loodusmaja eest (Lille 10).

Samal ajal on lapsed oodatud pargimängudele. Avamisele järgneb kell 17.30 Wrupk Urei kontsert, mis juhatab sisse algava Tartu muusikanädala.

Tartu loomemajanduskeskuse ja septembris avatava Tartu loodusmaja vahelisel alal korrastati umbes 9000 ruutmeetrit põneva reljeefiga pargiala, kuhu rajati loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt erinevaid väikeehitisi. Pargis on lastele liivakastid, kiiged, tasakaalurada, koprapesa ja liurada. Kasvamas on pajutunnel ning rajatud on kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava, kus esimesena leiavad aset mitmed 8.-10. augustini toimuva Tartu muusikanädala kontserdid.

“Iga atraktsioon ja ehitis uues pargis kannab loodushariduslikku eesmärki,” kinnitas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa. “Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht.” Pargi avamisega antakse avalöök Tartu muusikanädalale, mille mitmed kontserdid toimuvad vastses pargis asuval välilaval.

Pargiala projekti autor on Karisma Arhitektid ja haljastusprojekti tegi TajuRuum OÜ.

Täna on Tartu mänguasjamuuseumis piletivaba päev!

Piletita pääseb täna uudistama nii muuseumi põhimajja, õuemajas olevale ajutisele näitusele kui ka teatrinukkude muuseumisse. Vaid mängutuba on koristamiseks suletud.

Muuseum asub ise Lutsu 8, Tartu. Infot on ka Tartu mänguasjamuuseumi Facebooki lehel

Kassitoomel saab nautida klassikalist muusikat

28 juulil etendub Tartus Kassitoome orus Vanemuise teatri suvekontsert, kus kõlavad kaunid ooperiaariad ja avamängud.

Kontserdil kõlab Tšaikovski, Rossini, Mozarti, Offenbachi, Straussi ja Kàlmàni muusika. Solistideks on Pirjo Püvi, Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul.

Vanemuise teater taastas sümfooniaorkestri suvekontsertide traditsiooni 2010. aastal. Linnarahvas saab kaunis Kassitoome orus kaunist klassikalist muusikat nautida tasuta. Suvekontserdi tarbeks ehitatakse Kassitoome orgu suur lava. Teater soovitab kontserdile tulijatel kaasa võtta sobiva istumisaluse, et ennast Kassitoome nõlvadel mugavalt tunda. Publik on oodatud alates kella poole seitsmest.

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Sel nädalavahetusel, 19.-21. juulil toimuvad 18. Tartu hansapäevad pööravad tähelepanu lõhnadele ning kutsuvad inimesi üles neid märkama, avatud lõhnameelega ringi käima ja ümbritsevaid aroome teadvustama.

Hansapäevade kava sisaldab mitmeid lõhnateemalisi õpitube ja mänge, aga mõistagi levib köögiakendest, hoovidest ja ventilatsioonitorudest kõikvõimalike toitude-jookide lõhnu.

Lõhnavate Tartu hansapäevade projektijuht Ants Johanson ütleb, et kuigi lõhnad me ümber on alati kaasaegsed, siin-ja-praegu nähtus, on see aisting üks kõige kiiremaid ajalüliteid, tuues meile kõige tugevamalt meelde kunagisi, juba unustatud tundeid, mälestusi ja inimesi. „Tartu hansapäevadel püüame tuua külastajateni ka seda, kuidas võis linn lõhnata sadu aastaid tagasi,” kirjeldab Johanson.

Seekordsetel hansapäevadel on võimalik külastada Jaanilinna, Teaduslinna, Kunstilinna, Lastelinna, Raualinna ning Keskaeda. Loe edasi: Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Rannavalvurid päästsid vooluga kaasa läinud vanaproua

Pildil rannavalvur Lauri Ööpik. Foto: G4S

4. juulil kell 15.25 tõid G4Si rannavalvurid Tartus Emajõe vabaujulas veest välja vanaproua, kes oli vooluga kaldast eemale triivinud ning ei jaksanud enam tagasi ujuda.

Rannavalvur Lauri Ööpiku sõnul patrullisid nad koos töökaaslasega parajasti ranna vastas oleval heinaalal, sest sealt on ujujatest hea ülevaade. “Märkasime, et vanaproua läks vooluga kaasa, poide alast välja. Ta vajus ka 2-3 korda vee alla, kuid ei vehkinud kätega ega teinud häält appi hüüdmaks.”

Rannavalvurid lähenesid naisterahvale paadiga ning Lauri hüppas paadist vette ja tõi vanaproua kaldale. Hiljem rannavalvuritega vesteldes ütles ta, et ujudes oli jõud otsa saanud. Rannavalvurid toimetasid naisterahva randa pingile toibuma ning seda märkasid ka tema lähedased, kellega koos proua rannas viibis, ning tulid üllatusega uurima, mis oli juhtunud. Naisterahvas arstiabi ei vajanud, lähedased toimetasid ta koju.

Allikas: G4S

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

2014. a tantsu – ja laulupeo esimene puudutus Tartus Raadil

27. juunil 2013 kohtuvad Tartus Eesti Rahva Muuseumi mõisapargis Raadil pärandi kandjad ja hoidjad.

Kõiki huvilisi oodatakse osa saama 2014. aasta laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” esimesest õrnast puudutusest. Kontsert, filmi esilinastus, töötoad, ühe kiviaia sünd ja kodumaa pildid ERM-ile. Kohal on laulu- ja tantsupeo tegijad ja tegelased.

27. juunil kell 17.00 ootavad XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” loojad ja peoks valmistujad kõiki Tartus ERM-is. Räägitakse lähenevast laulu- ja tantsupeost, tutvustatakse ERM-is hoiul olevat pärandit, ERM-i uue hoone juurde kerkib kiviaed, näidatakse väikest põimikut 2014. aasta laulu- ja tantsupeo repertuaarist ning õhtu lõpuks vaadatakse J. Tusty filmi “Üheshingamine” maailma esilinastust. Räägitakse ka laulu- ja tantsupeo tuletulemisest, mis Tartust alguse saab 2014. aasta juunis. Sel juunikuu õhtul kultuuripärandi aasta keskpaigas on meil kõigil kui oma kaasaja pärandi loojatel ja kandjatel võimalus kohtuda pärandi hoidjatega ERM-is.

Tulijatel palutakse võtta kaasa üks kivi oma kodupaigast, mille saab jätta ERM-i uue hoone parki valmivasse kiviaeda.
Samuti palub ERM kaasa tuua pilt Kodumaa piltide võistlusele. Täpsema info leiab siit.

Loomahaiguste diagnoosimine koondub Tartusse

Alates 1. novembrist koondab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud kesklaboratooriumisse Tartus.

Seni on loomahaiguste diagnostikaga tegelenud lisaks Tartu kesklaborile ka Tallinna VTL diagnostika talitus, mis lõpetab tegevuse alates 1. novembrist. Tallinna laboratooriumis jätkub toidutoorme, toidu ja loomasööda mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside läbiviimine ning veterinaarravimijääkide uuringud.
VTL on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik laboratoorium, mille põhitegevus on loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine ning toidutoorme, toiduainete ja loomasööda laboranalüüside läbiviimine.
VTL kesklaboratoorium asub Tartus, selle piirkondlikud laboratooriumid asuvad Tallinnas, Rakveres ja Kuressaares.

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Erametsakeskus kutsub jahiseaduse, metsaseaduse ja ulukihajustuste koolituspäevadele

Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.

Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Koolituspäevade kava:

Tallinn 13.06, KUMU auditoorium

15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais

Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum

13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam

Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.

Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

13 aastat on möödunud suurejoonelisest Tartumaa tantsupeost. Nüüd saab ta toimuma 9. juunil 2013 Tartu Raadi mõisapargis algusega kell 17. Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühmas tantsivad Tartumaa peo kõige väiksemad rahvatantsijad.

Koos Tartu Riikliku Ülikooli muutumisega Tartu Ülikooliks muutus ka Rahvatantsuansambli nimi, kuid on rida inimesi, kes oma kõrghariduse omandasid just Riiklikus ülikoolis samal ajal ka tantsides TRÜ RKA s (praegune nime lühend TÜRKA). Tantsijad on praeguseks jõudnud seeniorite segarahvatantsurühma ehk siis D-rahvatantsurühma ja neil on Tartumaa tantsupeol austav ülesanne tantsida oma endise tantsujuhi Helju Mikkeli loodud tantsu “Emakene – memmekene”. Algselt naisrühmadele loodud tants on ümber seatud segarühmale, kuhu kaasatakse ka lapsed. Enamus väikestest on vilistlasrühma liikmete lapselapsed või väikesed sugulased, kes kõik on veel lasteaialapsed. Kõige noorem, kes tantsib koos oma isa Vara vallavanem Väino Kivirüüdiga, sai 2. juunil 4-aastaseks.

Loe edasi: Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

3D-kursused töötutele noortele ja lapsevanematele

“Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” on Tartu Kunstikooli tööalase täienduskoolituse projekt, mille raames toimuvad 3D-modelleerimise ja kujundusgraafika kursused töötutele noortele ja lapsevanematele.

Veel 5 päeva on aega Tartu Kunstikooli 3D-modelleerimise täienduskoolituse avalduse esitamiseks.

3D koolitustsükli avalduste esitamise tähtaeg läheneb. Lae avaldus alla TK kodulehelt ja saada see koos vabas vormis motivatsioonikirjaga aadressile kunstikool@art.tartu.ee hiljemalt reedel, 7. juunil kl 13ks.

Juba reede õhtuks selguvad avalduste põhjal kandidaadid, kes saavad võimaluse osaleda 10.-21. juunini toimuval karjäärinõustamisel ja eelpraktikal Tartu Kunstikoolis ja 3D ettevõttes. Karjäärinõustamise ja eelpraktika eesmärk on aidata kandidaatidel oma valikus veenduda, koostada karjääriplaan ja tegeleda vajadusel sisseastumisportfoolio ettevalmistamisega. Eelpraktika tulemuste põhjal portfooliovooru pääsenutel on portfoolio esitamiseks aega 26. juunini. Osalejad selguvad 3. juulil ja õppetöö läheb lahti 2. septembril.

Asja kohta saad lähemalt pärida ka kolmapäeval, 5. juunil toimuval lahtiste uste päeval, meili teel kunstikool@art.tartu.ee või telefonil 5333 5088. Tutvu projektiga ka meie kodulehel www.art.tartu.ee.