Rubriik: Tartumaa

Rannus tuleb fotokonkursi “12 kuud” lõpuõhtu

Rannu Rahvamajas toimub 19. novembril 2010 kell 18.00 fotokonkursi “12 kuud” kokkuvõttev üritus “Fotoõhtu 12 kuud”.

Kavas on Eesti tipploodusfotograafi Sven Zaceki fotoetendus, fotokonkursil “12 kuud” osalenud fotode esitlemine ja võitjate väljakuulutamine. Fotoõhtul loob meeleolu Kristjan Lüüs, kohvi ja suupisteid pakub Waide Motell, fotoesitluse tehnika toob Avicom Est.

Sissepääs on tasuta. Projekti toetab Maaelu arendav Leader meede ja MTÜ Võrtsjärve Ühendus, korraldab Rannu Vallavalitsus.

Allikas: Rannu vallavalitsus

Eesti kõige läänemeresõbralikum talu on
Tartumaa marjakasvataja Toomas Jaadlal

Toomas Jaadla

Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.

Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”

“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.

Allikas: ELF

Koolirahu linnade kontsert ja näitus täna Elvas

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Elva Gümnaasiumis kolme koolirahu linna huviringide kontsert. Rakvere, Jõgeva ja Elva linna huviringid esitavad enda kultuuriprogramme ja avatakse koolirahu teemaline näitus. Kontserdile on tulemas ka Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Elvas toimuval kontserdil esinevad Rakverest Esteetika- ja Tantsukool, Rakvere Muusikakool, Hariduse- ja Kultuuriselts Kaur ning Rakvere Linna Algkooli poisteansambel. Jõgeva tuleb välja oma Muusikakooli tantsustuudio ja flöödiansambliga, Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsugrupi ning noormeeste ansambliga. Elva linna esindavad Elva Muusikakooli saksofoni mängijad, Elva HKK Sinilind tantsustuudio RN ja Koolirahu lauluga Elise Ustav. Lisaks osaleb üritusel TORE liikumine, kes oma tegemisi tutvustab ja TOREda meeleolu loob.

1. septembril kuulutati Elvas välja 2010/11 õppeaasta koolirahu. 2009/2010 õppeaastal toimus koolirahu tseremoonia Rakveres ning järgmisel 2011/2012 õppeaastal kuulutatakse koolirahu välja Jõgeval. Koolirahu on välja kuulutatud 1999. aastast.

Koolirahu suunab tähelepanu turvalise koolikeskkonna loomisele ja sellele, et koolis oleks hea olla ning kuhu nii õpilased kui ka õpetajad lähevad hommikul rõõmuga. Koolirahu ei puuduta vaid õpilasi ja õpetajaid, vaid hakkab peale juba kodust ja hõlmab kogu kogukonda. Selle aasta koolirahu sõnum on: “Koos on hea – hoiame üksteist!”

Koolirahu programmi eestvedajaks on Lastekaitse Liit ja seda toetavad ja aitavad ellu viia Swedbank, Haridus- ja Teadusministeerium ja Elva linn.

Allikas: Elva linnavalitsus

Täna peetakse Tartus metsalooline konverents

Eesti Metsaselts korraldab täna Tartus Eesti Maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64) algusega kl 11 konverentsi teemal “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”.

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida läbi looduskaitse!? Konverents on kaheosaline: esimene osa sisaldab ettekandeid ning nende põhjal algatatud diskusiooni ning teises osas toimub töögruppide arutelu, mis kulmineerub debatiga. Päeva lõpus vestleme ühiselt kohvi- ja koogilaua juures!

Eesti Metsaselts korraldab metsaloolisi konverentse alates 1998. aastast, mil täitus 80 aastat Eesti riigi metsavalitsemisest. Konverents on kujunenud iga-aastaseks kokkuvõtete tegemiseks metsaelus toimunust. Igal konverentsil on olnud peateema, milleks on varem olnud näiteks metsapoliitika, metsaharidus, metsauuendus, metsaparandus jne. Lisaks antakse ülevaade ka seltside ja ühingute tööst ja 2003. aastast hakati välja andma Metsaalmanahhi.

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, kõik huvilised oodatud.

Allikas: Eesti Metsaselts

Tartus tuleb maaelu mahedaks muutmise konverents

Eestimaa Rohelised ja Ökomessi toimkond korraldavad 26. novembril Tartu Näituste messikeskuses maaelu visioonikonverentsi „Maa mahedaks!”

.
Kuidas kindlustada toidujulgeolekut? Kuidas teha nii, et mahetootmine oleks kasulik nii suurtele kui ka väikestele tootjatele? Mida teha, et mahetoit muutuks meie laual igapäevaseks, eriti laste toidusedelis? 
Kolme aasta pärast ootavad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat muutused. Kuidas saavutada, et uus poliitika oleks õiglasem ja keskkonnahoidlikum? Kuidas edendada põllumajandust loodussäästlikult?

Neile küsimustele püütaksegi konverentsil vastust leida.



Ettekannetele järgneb arutelu eesmärgiga jõuda konkreetsete ettepanekuteni
 põllumajanduspoliitika kujundamisel, seda nii Eesti kui ka ELi tasemel.



Kohvi-, tee- ja söögipauside ajal saab maitsta mahetooteid. 
Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine 22. novembrini aadressil mahekonverents@erakond.ee, tel 5552 0646.



Lisainfo: Tartu Näituste kodulehelt www.tartunaitused.ee ja Eestimaa Roheliste kodulehelt www.erakond.ee.
 

Kuidas käib külamaastike kotka tiib?

Täna kell 19 toimub Tartus Baeri majas (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu ettekannetesarja kolmas õhtu. Urmas Abel Eesti Maaülikoolist räägib väike-konnakotka elupaigakasutuse varieeruvusest Eestis.

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Ettakandest selgub, kuidas neil siin ja mujal läheb, kuhu nad oma pesa teevad ja kus toituvad ning kas Eesti eri piirkondades elavate kotkaste maitse elukoha suhtes on sarnane. Lähemat tutvust tehakse Soomaa ja Otepää ümbruse ning Loode-Tartumaa väike-konnakotkastega.

Ettekannete sarjas „Ülikoolid ühingusse!“ püütakse aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ning kutsutakse ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Linnuteadlased kõnelevad oma uuematest teadmistest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid avastusi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel! Ettekanded on lihtsas keeles ja arusaadavad kõigile.

Vaata ettekannete kava EOÜ kodulehelt www.eoy.ee

Tartus tunnustatakse hiie väge

Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe tunnustamissündmus.

Hiie vägi on Maavalla Koja poolt korraldatav pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti. Hiie väe sündmust korraldatakse tänavu juba kolmandat korda.

Kavas:
– Tervitused, sõnavõtud (Seto sootska ja lauluimä Sarve Õiõ, Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, kuvavõistluse hindamiskogu liige Sulev Oll jt)
– Maavalla hiite kuvavõistluse tutvustamine ning võitjate autasustamine
– Aasta hiiesündmuste ülevaade
– Hiie sõber 10223 aunimetuse väljakuulutamine

Sündmuse teadustaja on Rein Pakk. Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika. Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba. Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.

Möödunud aastasel hiie väe sündmusel ütles kultuuriminister Laine Jänes järgmist: “Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres – saada jõudu loodusest.”

Hiie väe sündmust toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Põlva linn, Võro Instituut, Kehrwiederi kohvikud, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Saare Foto

Hiite kuvavõistlus toimub tänavu kolmandat korda ning on mõeldud ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks. Tänavuse aasta võitjad kuulutatakse välja üheksas rühmas. Eriauhinnad on välja pannud Põlva linn ning Võro instituut. Võidupildid valis võistlusele esitatud fotode seast välja hindamiskogu koosseisus Epp Margna, Arne Ader, Sulev Oll ja Toomas Kalve.

Kuvavõistluse lehekylg: http://www2.maavald.ee/pildid/

Hiie sõber on aunimi, mis antakse välja isikule või asutusele, kelle tegevuse läbi on yks või mitu looduslikku pyhapaika säilinud või nende seisukord paranenud. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks perekond Sepp, kes on kümnekonna aasta jooksul kaitsnud laastamise eest Rapla kihelkonnas asuvat Paluküla Hiiemäge.

Hiie sõbra lehekülg asub siin

Maaülikool tutvustab looduslikke ehitusmaterjale

Kolmapäeval algusega kell 17 toimub Baeri majas (Veski tn 4) järjekordne kohtumine sarjast „Maaülikooli kolmapäevaõhtud“. Seekord räägib maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljan looduslikest ehitusmaterjalidest.

Jaan Miljan kõneleb ka vanade puitmajade remondist ja uutest hoonetest, maaülikooli maaehituse osakonnas uuritavatest ja katsetatavatest materjalidest nagu näiteks puit, savi, pilliroog, soojustusmaterjalid.
Loengule järgneb arutelu.
Iga kuu teisel kolmapäeval asetleidvate kokkusaamiste eesmärgiks on lähendada maaülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet nii maaülikooli töötajatele kui ka teistele huvilistele.

ERM avab näituse „Kui põllud põlesid“

Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi kaasaja maastikus. 16. novembril kell 16 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“.

Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama senini äratuntavaid objekte maastikul, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.

2007. aastast alates on Karula rahvuspargi alal korraldatud alepõllunduse eksperimente, et selle maakasutusviisi kohta rohkem teada saada. Näitusel tutvustatakse selle katse käiku ja tulemusi. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Valga Muuseumi, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond (Kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga Muuseum ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Tartus arutelu valimisreklaamide eetiliste piiride üle

Tule kuulama, millised on valimisreklaamide eetilised piirid ning millised nad peaksid olema. Neil teemadel kuuleb ülehomme Tartus valimisreklaamide teoreetiku ja propagandaeksperdi Agu Uudelepa kui ka reklaamipraktiku ja reklaamiagentuur Taevas Ogilvy juhata Rein Iida arvamusi. Vestlust modereerib EPL arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson, kes on valimisreklaamide temaatikat põhjalikumalt uurinud. Kollokvium toimub Tartu Ülikooli eetikakeskuses.

Kollokviumil on plaanis arutleda järgmiste küsimuste üle: Kuidas on valimisreklaamid seotud eetikaga? Kuidas käituda olukorras, kus lööklaused ja ilusad pildid kaaluvad üles reklaamide sisu? Kas ja mil määral erineb valimisreklaam tavareklaamist? Mida peaks valimisreklaam sisaldama? Mida ta tohib sisaldada?

Korraldajad paluvad osavõtusoovist teatada hiljemalt 9. novembriks aadressil mari-liisa.parder@ut.ee või telefonil 7375426.

Kontsert saksa keele ja kultuuri sõpradele

Torsten Riemann

Torsten Riemann Saksamaalt tuleb Eestisse kontserdiga „Sina oled õnn“ („Das Glück bist Du“)

9. novembril kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis,  

11. novembril kell 18 Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis,

12. novembril kell 19 Tartus Saksa Kultuuri Instituudis.

Berliini laulja, helilooja ja laulukirjutaja Torsten Riemann laulab elust, igatsusest inimliku läheduse järgi. Riemanni hääl laulab, sosistab ja hüüab end kuulajate hinge. Laval saadab Torsten Riemann end vaheldumisi kitarril, akordionil ja klaveril. Ta laulab suurepäraselt nii ballaade kui ka salsat, tangot või rock`n`rolli. Riemann on Goethe Instituudi kutsel esinemas käinud väga mitmes riigis: Alžeerias, Bosnias, Eestis, Horvaatias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Leedus, Lätis, Tšehhis, Ungaris ja Valgevenes.

1964. aastal sündinud Torsten Riemann on juba üle 20 aasta tegutsenud vabakutselise muusiku, laululooja, helilooja, näitleja ja meelelahutajana. 1996. aastal sai ta Saksa Muusikaühenduselt parima laulukirjutaja „Bester Songwriter“ tiitli ning 2001. aastal Saksamaal toimuval lauluvõistlusel „Zarah 2001“ 2. koha.

Reedel toimub maaülikoolis metsalooline konverents

Reedel, 12. novembril algusega kell 11 toimub metsalooline konverents Tartus Eesti maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64). Konverentsi teema on “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida seda looduskaitse kaudu?

Konverentsi programm:
11.00-11.05 Avasõnad – Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.20 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt keskkonnaministeeriumist – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
11.20-11.50 Looduskaitse ja metsandus – prof Kalev Sepp, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiuosakonna juhataja
11.50-12.20 Metsandus ja looduskaitse – prof Hardi Tullus, Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna juhataja
12.20-12.35 Kohvipaus
12.35-13.20 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
13.20-14.20 Väitlus metsandustudengite ja keskkonnatudengite vahel teemal “Metsandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
14.20-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-14.45 Metsandustöötajate meeskoori Forestalia kontsert
14.45-16 Vestlusring kohvitassi taga

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, küll aga oodatakse kõiki osalema!

Lisainfo: Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president, 5027325, heiki.hepner@metsaselts.ee.

Tartus saab vaadata Matsalu-filme

Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) hakatakse näitama Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimaid filme.

Selgi aastal on seansid üle nädala teisipäeviti, esimene seanss 9. novembril algusega kell 18. Linal on kategooriates “Loodus” ning ” Inimene ja loodus” esimese preemia saanud filmid, vastavalt austerlaste “Böömimaa – aasta märgalal” / “Bohemia – a Year in the Wetland” (režissöörid Michael Schlamberger ja Jiri Petr), mis räägib Euroopa südames Prahast lõunas asuvast järvemosaiigist, ning Šveitsi režissööri Alberto Meroni “Jääskulptor” / “L´Artigiano Glaciale”, mille “peategelane” on Basodino liustik Alpide eelmäestikus, 3272 meetri kõrgusel merepinnast.

Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta. Ülejäänutel tuleb maksta väikest piletiraha.

Kait Tamra esitleb täna Tartus oma uut plaati

Täna kell 19 esitleb Võrumaa muusik Kait Tamra Tartus Vanemuise kontserdimajas oma uut CD-plaati “Ainuke aeg”. Esitlusele tulevad nii uued kui ka Tamra vanad armastatud lood.

“Kontsert on eriline selle poolest, et laval on koosseis, kellega ma igapäevaselt koos ei esine,” ütles Kait Tamra.

Kait Tamra sõnul salvestas ta sama koosseisuga ka plaadi. Erandina mängib kontserdil kitarri Vahur Vessarti asemel Toomas Vanem. Peale Tamra ja Vanema astuvad lavale Henno Kelp, Ahto Abner, Meelis Unt ja Runno Tamra. Runno Tamra on see, kes hoolitses kogu CD salvestamise eest.

Kõikide esitlusele tulevate lugude viiside autor on Kait Tamra ise, sõnad on kirjutanud nii tema kui ka tuntud Eesti luuletajad.

“Ootan kõiki! Sõpru ja fänne eriti! Ka tulevasi,” kutsub Tamra.

CD “Ainuke Aeg” on müügil Laseringi kauplustes, suuremates Selverites ja Maksimarketites, Tallinnas ka Pika Jala Noodipoes, Võrus Lexica raamatupoes. Huvilised saavad samast ka Kait Tamra noodiraamatut, kust leiab tema parimad laulud koos nootidega.

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla

Taastuvate energiaallikate uurimise konverents Tartus

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes korraldavad 11. novembril Tartus konverentsi “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XII (TEUK – XII)”.

Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A) peetavale konverentsile saab registreeruda 6. novembrini aadressil elis.vollmer@emu.ee.
Konverentsi programmi loe siit.

Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste

“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.

Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.

“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.

2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.

Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Loe edasi: Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Väägvere Külateater etendab Tartumaal Kalevipoega

Väägvere KalevipoegReedel, 5. novembril kell 20 esitab Väägvere Külateater Laeva kultuurimajas Andrus Kivirähki näidendi “Kalevipoeg”. Lavastaja on Ira Ritsik.

Osatäitjad: Lea Käärik, Birgit Käärik, Merike Kärsin, Marek Kärsin, Andrus Kumm, Jüri Somelar, Kaarel Paap, Teet Lepiksoo, Madis Avi Lõõtspillil: Ülle Kool.

Pärast esitab lustakaid tantsulugusid Väägvere külakapell.

Info ja eelregistreerimine: tel 5309 0578 või 523 4179 Ene Priks.

Mardipäeval peetakse Tartu rahvakultuuriümarlauda

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva muuseumiga kutsub osa võtma Tartu rahvakultuuriümarlauast, mis leiab aset 10. novembril kell 13-16 ERMi näitustemajas Tartus (Kuperjanovi 9).

Päevaplaan:

Kell 13 Rahvakultuuri arendus -ja koolituskeskuse koolitusvõimalustest ja koostöövõrgustikest Tartus – Urve Gromov.
Kell 13:30 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi helistuudio Helikodu tegemistest, võimalustest ja plaanidest – Meris Tammik.
Kell 14 Meie aeg ja meie võimalused? Koostööst ja kultuurikesksest mõtteviisist – Krista Aru.
Kell 14:45 osaluspaneel “Igal linnul oma pesa”.

Oma pesadest tulevad kaasa kõnelema Aino Kippasto Kodukotusest, Külli Hansen Tartu Loomemajanduskeskusest, Riho Leppoja Tiigi Seltsimajast, Ando Kiviberg Viljandi Pärimusmuusika Aidast ning lisaks tuleb linna poolt kaasa rääkima ka inimene Tartu linnavolikogu kultuurikomisjonist.

Ümarlauda modereerib Astrid Hallik.

Oma osalemisest palutakse teada anda 8.novembriks aadressil tartumaarks@gmail.com.

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu linn.

Karmen Puidak, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevjuht

Peegelpilt peegeldab männilinnas isiksusi

Esmaspäeval, 1. novembril avati Elvas traditsiooniline kunstikuu. Kunstikuu valguses leiavad kuni novembri lõpuni  Elvas aset omanäolised kunstiüritused, näitused ja temaatilised töötoad.

Kuuenda kunstikuu motoks on “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest”, seega alanud kunstikuu avaldab läbi portreede isiksusi nii pildis, raamatus, filmis kui ka läbi teiste kunstisündmuste ja töötubade.

Novembrikuu jooksul saab vaadata Marju Villemi, Merle Silla, Lea Malini, Tiina Kuusi, Piret Vapajevi, Merike Ambre ja Anni Irsi näitusi. Lisaks autorinäitustele pakub põnevust Maarja – Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad Pilvede all” ning kohtumine nende teleseriaalide tegijatega. Kunstikuu kavas on esmakordselt Elva kultuurikeskuses Sinilind Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.

Peale selle on Elva linnaraamatukogus võimalus täna, 3. novembril kell 17 kohtuda kirjanike Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. Kirjandushuvilistele toimub veel 15. novembril kohtumine Merle Sillaga, kes tutvustab enda esikromaani “Soovituskirjad neile, kes jäävad ükskord vanaks”.

Kunstikuu pakub nii suurtele kui väikestele tegevusi tosinas töötoas. Lisaks ehete valmistamisele saavad kunstihuvilised näppu harjutada portselanmaali alal, aga avaneb ka võimalus lasta enda portree maalida Merike Ambrel.

Lähem teave Elva huviala-ja kultuurikeskus “Sinilind” http://sinilind.elva.ee/ või
tel 745 7201.

Merike Järv

Tartumaa otsib aasta tegijaid

 Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.

Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.

Heategevuslik kontsert ja oksjon koduta loomade heaks

Foto: auh-auh.ee
Reedel, 5. novembril kell 20.00 korraldatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus Gaudeamus heategevuslik kontsert ja kunstioksjon koduta loomade aitamiseks.

Esinevad Laura Põldvere ja Ülenurme Laulustuudio, keda klaveril saadab Ursel Oja.

Kunstioksjoni tarbeks on oma töid annetanud mitmed mainekad kunstnikud, kaasaarvatud Albert Gulk, Mirjam Mölder-Mikfeld, Aare Puus ja Teet Suur.

Ürituse korraldajaks on heategevuslik organisatsioon MTÜ AUH, mis tegeleb hädasolevate loomade heaolu tagamise ja parandamisega.

Peamiselt Tartus tegutsev MTÜ AUH loodi 2009. aasta jaanuaris. Mittetulundusühingusse kuulub 23 liiget, kuid ühingu korraldatavatest üritustest, näiteks heakorrapäevadest, võtavad aktiivselt osa ka paljud teised noored.

Õhtu jooksul kogutud tulu läheb koduta loomade aitamiseks. Fotosid oksjonile tulevatest töödest saab vaadata aadressil: www.auh-auh.ee/kontsert.

Pileteid on võimalik osta eelmüügist Gaudeamusest (W. Struve 1) ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) hinnaga 100 krooni, kontserdipäeval kohapealt 125 krooni.

Allikas: MTÜ AUH, www.auh-auh.ee