Tartumaa

Tartus kõneldakse pärimuskultuurist linnaruumis

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Koolituskeskus korraldab koostöös Tiigi Seltsimajaga sel reedel ja laupäeval põneva seminari “Pärimuskultuur linnaruumis – XIII”.

Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) toimuvals seminari kõneldakse pärimuskultuurist linnaruumis, maakultuuri muutumisest, tähtpäevadest ja muudest seotud teemadest. Muuhulgas on plaanis järgmised ettekanded: “Talupojast linnasaksaks: seosed oma pärimusega ning selles elamine ja olemine”, “Maa- ja linnakultuur”, “Eesti rahvakalender tänapäeva linnaruumis”, “Pärimuskultuuri õppimine ja õpetamine tänapäeval”, “Rahvajutu võimalused tänapäeval”, “Tähtpäevad töökeskkonnas”. Ettekandjateks Ene Lukka-Jegikjan, Argo Moor, Mall Hiiemäe, Piret Päär, Piret Õunapuu jt.

Registreerimine e-post aadressil Ene.Lukka-Jegikjan@vabaharidus.ee

Tartus avatakse filateeliaharulduste näitus

Neljapäeval, 7. oktoobril kell 15 avatakse Tartus ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15) näitus „Kavandist proovipoogani“, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi ja näitab, milliseid ideid on kunstnikud paberile visandanud.

Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.–10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.

Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918–1940.

„Kavandist proovipoognani“ näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum, www.erm.ee

Elistvere loomapargi notsud talvel nälga ei jää

Äsja lõppenud Tartu Tammelinna ja Tähtvere linnaosade päevadel korjasid tartlased Elistvere loomapargile mullusest ligi kaks korda rohkem tammetõrusid. Loomapargile anti üle 3,5 tonni tõrusid.

Tõrukogumise eestvedaja Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen tõstis esile Tähtvere lasteaia lapsi, kes vanemate ja õpetajate abiga korjasid 977 kilo tõrusid. „Väga tublid olid ka Kannikese lasteaia lapsed ja esmakordselt osalenud Piilupesa ja Pääsupesa lasteaedade mudilased ning Tamme Gümnaasiumi ja Kroonuaia Kooli õpilased ning Konguta Kooli loodusringi noored. Tublid tõrukorjajad olid ka Katoliku Koolist, Kristlikust Põhikoolist ja Miina Härma Gümnaasiumist.”

Peredest tõid suuremaid koguseid Alakivi-Kelus, Matson, Kurina ja Mooses, sõpruskondadest Külli Birnbaum ja Anne-Ly Paabu ning Karl-Erik Kirs ja Mattias Reinula. „Üks südikamaid tõrude korjajaid oli 70-aastane Vilma Arst-Rebane, kes osales kogumiskampaanias nii Tammelinna kui Tähtvere päevadel ja korjas ühtekokku 70 kilo tõrusid,” ütles Konsen.

Elistvere loomapargi direktori Sirje Sauli sõnul jätkub Tartus kogutud tammetõrudest loomapargi elanikele kõhutäidet ka uuel aastal.

Piirissaarel ei näe Eesti telekanaleid

Et Eesti ja Venemaa piirile jääval Piirissaarel pole võimalik pärast digipööret Eesti telekanaleid näha, on sealsed elanikud jäänud täielikult idanaabri meedia mõjuvälja, kirjutas Õhtuleht.

Digilevi valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel tunnistab, et ei oska asja kommenteerida, ja soovitab küsimustega pöörduda tehnilise järelevalve ameti poole.

Tehnilise järelevalve ameti raadiosageduste järelevalve osakonna juhataja Jüri Tamme sõnul pole Piirisaarelt digilevi puudumise kohta seni aga ühtegi kaebust tulnud. Seda, et saarel asuv radar digilevi halvendaks, Tamm ei usu, pigem arvab ta, et inimestel on kehvad antennisüsteemid.

Tähtvere päevad

29. septembrist 2. oktoobrini toimuvatel Tähtvere päevadel on tartlastel taas hea võimalus tutvuda selle linnaosa asutustega ja lüüa kaasa erinevatel üritustel.

Kunstihuvilistel tasub Tähtvere päevade ajal sisse astuda Karl Ristikivi muuseumisse, Endel Taniloo ateljeemuuseumisse, Tartu Lastekunstikooli Jakobi mäe hoonesse ja Jakobi Mäe Kultuurikotta. Kultuuriajaloo huvilistele on vaadata põnev näitus Eesti ja Saksa ühisest ajaloost Tartu Saksa Kultuuri Instituudis.

Laululava korraldab aardejahi ja laululava saalis astuvad üles erinevad tantsutrupid. Tantsurõõmust ja liikumislustist on võimalik osa saada ka linnaosa kahes uuemas asutuses – Eesti Maaülikooli spordihoones ja Tähtvere Tantsukeskuses.

Neljapäeval võetakse Tähtvere lasteaia õues vastu tammetõrusid, mis antakse üle Elistvere Loomapargile. Parimaid tõrude korjajaid tänatakse reedel laululava kohvikus.
Tähtvere päevad lõpevad laupäeval Katoliku kooli ja Jakobi Mäe Kultuurikoja hoovis toimuva Mihklilaadaga.

Kõik pakutav on osavõtumaksuta ja pääsmevaba.

Ajakava: http://kultuuriaken.tartu.ee

Lisainfo: Tiina Konsen, Tiigi seltsimaja projektijuht, tel 7361562, Tiina.Konsen@raad.tartu.ee

Tartu loomemajanduskeskus sai arenguks 4,4 miljonit

Tartu loomemajanduskeskus sai Läänemere piirkonna programmist 4,4 miljonit krooni projekti Urban Creative Poles elluviimiseks. Projekt toob kokku viis Läänemere piirkonna linna eesmärgiga tugevdada neis linnades loomemajanduse arengut ja väärtustada loomemajandusega seotud ettevõtmisi.

Projektis osalevad peale Tartu keskmise suurusega linnad Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Lätist, igas linnas on kaks projektipartnerit – linnavalitsus ning loomemajanduse valdkonnas tegutsev uurimis- või koordineerimisasutus. Tartut esindavad projektis linnavalitsus ja loomemajanduskeskus. Tartu linna panus projekti on ligi 600 000 krooni.

Tartu loomemajanduskeskuse arendusjuht Külli Hansen ütles positiivset uudist kommenteerides, et tänu projektitoetusele saab Tartu liikuda oma tegevuses uuele tasemele ning võrrelda Tartu loomemajanduse arengut teiste Euroopa linnadega.

“Projektis saame teha koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega palju laiemal tasandil ning alustada protsesse, mis aitavad kaasa uute töökohtade tekkele ning suuremale innovaatilisusele loomemajanduse valdkonnas,“ sõnas Hansen.

Tartu linn osaleb kolme projektiaasta jooksul erinevates linnadevahelistes ühistegevustes, nagu rahvusvahelised koolitused ja mentortegevused, rahvusvaheline turundus ja muud osalevate linnade koostöötegevused.

Tartul on projektis ka kaks kaalukamat kohustust, mille kaudu saab toetada kohalikke ettevõtjaid. Esiteks tuleb korraldada suurem rahvusvaheline konverents, mis keskendub loovettevõtluse arendamisele. Teine ülesanne on välja töötada kogu projekti tulemusi ja teadmisi koondava internetikeskkond. „Loodame teha niisuguse keskkonna, mis edastab sisukat infot kogu projekti ja kõikide projektis osalevate linnade kogemustest ning on samas kasutatav käsiraamatuna teistele Euroopa linnadele, mis soovivad oma loomemajanduse valdkonna arengut süsteemselt planeerida,“ lisas Külli Hansen.

Tartu loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin sõnas, et projekti kaudu toob loomemajanduskeskus Tartusse 4,4 miljonit krooni, mille eest saab tellida teenuseid ja pakkuda tööd paljudele Tartu linna ettevõtjatele. „Loodame projektiga tõsta Tartu kui rahvusvaheliselt tunnustatud loova ja ettevõtliku kultuurilinna mainet,“ lisas Oreškin.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Metsaülikool korraldab loengusarja konflikti ennetamisest

Professorid Rein Taagepera, Marju Lauristin, Lauri Mälksoo, Tõnu Lehtsaar, Jaanus Harro ja Tiia Tulviste peavad kuni kevadeni toimuvas seminarisarjas “Konflikti ennetamine” loenguid konfliktide ennetamise teemadel alates lapse ja vanema konflikti ennetamisest kuni rahvusvahelise konflikti ennetamiseni.

Kõrgetasemelise seminarisarja korraldab Metsaülikool, kaugem plaan on teostada president Lennart Meri omaaegne idee rajamaks Eestisse konflikti ennetuse teaduskeskus.

Loengud koos järgneva töötoaga toimuvad teisipäeviti kl 18.00 – 20.30 Korp! Filiae Patriae konvendis (Struwe 4, Tartu) järgmise ajakavaga:

12. oktoober / KONFLIKTI VÄLJAKUTSUMINE JA ENNETAMINE
loeng – Rein Taagepera, TÜ ja UCI politoloogia professor
töötuba – Metsaülikooli juhatus

9. november / SUHTLUS
loeng – Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor
töötuba – Tõnu Lehtsaar

8. veebruar / GEENIDE JA KESKKONNA MÕJU KÄITUMISELE
loeng – Jaanus Harro, TÜ psühhofüsioloogia professor
töötuba – Jaanus Harro

8. märts / LAPSE JA VANEMA VAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Tiia Tulviste, TÜ arengupsühholoogia professor
töötuba – Tiia Tulviste

12. aprill / ETNILISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Marju Lauristin, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor
töötuba – Eva Rein,TÜ inglise filoloogia assistent

10. mai / RAHVUSVAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor
töötuba – Lauri Mälksoo

Kuna seminarid moodustavad ühtse terviku, soovitab Metsaülikool huvilistel osa võtta kogu seminarisarjast. Osavõtt on tasuta, vajalik eelregistreerimine Metsaülikooli kodulehel.

Muudatused rongide sõiduplaanis Tartu-Orava suunal

1.-10. oktoobrini kehtivad Tartu-Orava suunal sõitvate diiselrongide sõiduplaanides muudatused, mis on tingitud raudtee remondist.

Reis 0380 L,P väljub Tartust 10.30. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 6 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 11.54. Reis 0382 R-P väljub Tartust kell 18.23. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 10 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 19.47.

Lisainfo: www.edel.ee

Muuseum näitab keelt

Eest Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) on näituse “Muuseum näitab keelt” raames plaanis rida huvitavaid töötubasid.

Oktoobris ja novembris toimuvad järgmised töötoad:
15.10 kl 15 “Murrame keelt” – kihnu keele õpituba. Külas on ERRi kihnukeelsete uudiste autor Mere Marju (Marju Vesik)
21.10 kl 13 “Kuidas kehaga kõneleda” – viipekeele alused*. Juhendab viipekeele giid Regina Paabo
4.11 kl 14 “Muuseum katsub keelt” – pimekirja õpituba. Juhendab Tartu Emajõe Kooli õpetaja Ülle Veede
25.11 kl 13 “Murrame keelt” – mulgi keele õpituba. Juhendab Alli Laande
8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu “Naine mulli seest”. Olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk. Filmi juhatab sisse Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine
17.11 kl 18 Tulevikumuuseumi hääl XXI. Kontsert-eksperiment “Helide ja vaikuse piiril”. Kuidas edastada laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tantsu saab tõlkida? Kohtuvad laulja Anna Hints, tantsija Päär Pärenson ja viipekeele tõlk.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Õpetajaid oodatakse mahetoidu infopäevale Tartusse

Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI korraldab 25. oktoobril Tartus kooliõpetajatele infopäeva „Toidutootmine, tervis ja keskkond. Mahepõllumajandus.“, mis pakub õpetajatele võimaluse täiendada oma teadmisi toidutootmisest ja mahetoidust.

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja, mahepõllunduse ja keskkonnakaitse spetsialist Sirli Pehme kõneleb järgmistel teemadel: Millised on kaasaegse toidutootmise probleemid? Kuidas on seotud toit, tervis ja keskkond? Mis on mahetoit? Mille poolest erineb mahetoit tavatoidust? Kuidas on mahetoidu teema kajastatud kooliõpikutes? Millised on võimalused mahetoidu teema õpetamiseks koolides?

Ettevõtmine toimub 25. oktoobril algusega kell 9.45 hotell „Tartu“ konverentsisaalis aadressil: Soola 3, Tartu (II korrus). Osavõtusoovist palutakse õpetajatel teada anda kuni 18. oktoobrini 2010. Infopäev on tasuta, osavõtjate arv piiratud.

Infopäev korraldatakse Grundtvigi täiskasvanuhariduse programmi toel projekti „Science for Consumers“ raames.

Allikas: Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI, www.uganditk.ee

Fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

Tänasest on Kolkja vanausuliste külas Peipsimaa külastuskeskuses avatud näitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”. Näitusel on väljas arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu, kõigi palvemajade ja kirikute kohta (eesti, vene ja inglise keeles), alustades esimeste vanausuliste saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist „Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”, millega tutvustatakse õigeusu ja vanausu sakraalehitisi ja ajalugu internetis, fotonäitustel jne.
Projekti andmebaas ja fotomaterjal on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus. Jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh setu tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setumaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium.

Võrtsjärv on üks Euroopa veeturismi tippsihtkohti

Brüsselis peetud 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha valimise auhinnatseremoonial nimetati üheks veeturismi tippsihtkohaks Võrtsjärv. Kokku anti auhind kahekümne viiele veeturismi sihtkohale üle Euroopa, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Kõik auhinnatud said Euroopa tippsihtkoha nimetuse EDEN tänu sellele, et on ennast tutvustanud innovaatiliselt ja säästlikult.

Tartu tantsuklubis mängitakse lõõtsa

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) Tartu tantsuklubi, kuhu on kutsutud külapillimehed Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartumaalt. Tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel Aivar Teppo, Avo Paap, Harri Lindmets, Mihkel Reino ja Taivo Leis. Lisaks mängivad karmoškadel Eduard Einmannn, Jaan Reino ja Ülo Saaremõts ning mandoliinil Ülo Soome.

Mängitakse külapidude tantsumuusikat 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivates külastajatele.

Tartu tantsuklubid toimuvad sel aastal veel 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Tartu Lutsus algab homme vene kirjanduse nädal

Homme, 27. septembril algab Tartu linnaraamatukogus vene kirjanduse nädal, mille jooksul on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatel raamatusõpradel võimalik kohtuda kirjanikega, kuulata autorilaulu, osaleda kirjanduskohvikus ja osta venekeelseid raamatuid. Viiendat korda teoks saava kirjandusnädala sündmused toimuvad peale keskkogu ka Annelinna raamatukogus ja Tartu vene lütseumis ning neid jagub nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Seekordsel kirjandusnädalal tutvustavad oma loomingut kaks kirjanikku. Luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhi autoriõhtu toimub 28. septembril linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake.

Eesti Kultuurkapitali 2009. aasta venekeelse autori preemia laureaat Andrei Ivanov kohtub lugejatega 29. septembril Tartu vene lütseumis. Raamatukogu kirjanduskohvikus on vaatluse all kevadel kirjandusfestivali Prima Vista külastanud Dmitri Bõkovi romaan „Mahakantud“. Tuntud vene kirjaniku, publitsisti ja kirjandusteadlase loomingust räägib Olga Einasto.

Kirjandusnädal algab 27. septembril noorteüritusega, selle külaliseks on vabakutseline ajakirjanik ja kollektsionäär Samuel Golomb. Nädala muusikaõhtu sisustavad tänavu laulja Sergei Bai ja flamenkotantsija Aleksandra Bobrova. Sündmustele paneb 2. oktoobril punkti perepäev “Kuhu panna Krõll?” Annelinna raamatukogus, samas saab vaadata ka Elizabeth Warneri fotonäitust „Vene küla briti silmade läbi“.

Kirjandusnädala korraldaja Nadežda Gerjaki sõnul alustas ta viis aastat tagasi ettevõtmist seetõttu, et Tartus toimus vene keelt kõneleva või vene kirjandusest huvituva lugeja jaoks vähe üritusi. Nüüdseks on kirjandusnädalast saanud traditsioon, mis toob ühte saali kokku nii eesti kui ka vene rahvusest kirjandushuvilisi. Korraldajad on seadnud eesmärgiks vene kirjanduse ja Eestis elavate vene keeles kirjutavate autorite tutvustamise.

Kõik üritused on osalejatele tasuta. Kirjandusnädala täpse kava leiab huviline raamatukogu kodulehelt www.luts.ee.

Täiendav teave: Nadežda Gerjak, tel 746 1041

Tartu kunstiõpilased pälvisid võõrkeeleteo auhinna

Tartu Kunstikool sai konkursil “Aasta võõrkeelealane tegu 2010” auhinna kunstiõpilaste rahvusvahelise projekti eest, mille raames valmisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes korraldatud konkursi žürii otsustas tunnustada Euroopa Komisjoni ning ministeeriumi tunnuskirja ja rahalise preemiaga Tartu Kunstikooli huvitava, sihtrühma motiveeriva projekti “Estonian, Finnish and Icelandic Partnership project on National Epics in Art and Culture” eest. Projekti raames arendati erialast ja keelelist koostööd ning tutvuti kultuuridevaheliste erinevustega.

Projekt kestis kaks aastat ja selle tulemusena sündisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel. Kolme maa kunstiõpilased mõtlesid ühiselt välja loo ja andsid kuju loos osalevatele tegelastele. Selles loos püüdis mees järvel kala ja sai õnge otsa soovikala, kes ta veealusesse linna viis. Veealuse linna turul nägi mees kõige imetabasemaid ja erilisemaid olendeid. Linna turg annab võimaluse rakendada kogu fantaasiat ja nii loodi suur hulk kentsakaid, õudseid ning naljakaid olevusi. Kauplemine turul toimus naeratuste eest. Aga mil viisil naeratusi sai? See jääb praegu saladuseks nagu ka loo edasine käik ja lõpp.

Keeleõppe tunnuskirja ja preemia said lisaks Tartu Kunstikoolile Pärnu Ühisgümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium. Seejärel esinesid Tartu Kunstikooli õpilased ettekandega ja näitasid dokumentaalfilme töötubadest ning kolme maa kunstiõpilaste koostöös valminud animatsiooni. Auhind anti üle reedel Euroopa keeltepäeval haridusminister Tõnis Lukase poolt.

Piret Paluteder, Tartu Kunstikool

Eesti pisim kool paneb uksed kinni

Tartumaa Meeksi valla volikogu otsustas oma septembrikuisel istungil lõpetada Järvselja algkooli tegevuse, kuna äsja alanud õppeaastal ei tulnud kooli ühtki õpilast, kirjutas Maaleht.

„Kui ikka lapsi ei ole, pole midagi teha,” põhjendas Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov kurba otsust.

Eelmisel aastal oli Eesti pisimas koolis veel kaks last. Tänavu olnuks küll kooli tulemas üks kolmandasse klassi minev tüdruk, kuid ta ei tahtnud üksinda kooli jääda ning õpib nüüd Võnnu keskkoolis.

Vallavanema sõnul ei tähenda kooli sulgemine, et sellega peaks hariduse andmine Järvseljal igavesti lõppema. „Kui sinna kanti tuleb mõni lastega pere, on Järvseljal võimalik avada Mehikoorma põhikooli klass, siis küll juba teise kooli nime all,” vahendas Suvorov volikogus arutatut.

Meeksi valla teises koolis, Mehikoorma põhikoolis on praegu 33 õpilast.

1948. aastal tööd alustanud Järvselja algkoolis on parematel aegadel olnud isegi 40 last. Kooli kauaaegne ja ainuke õpetaja Maie Sepp siirdub pensionipõlve pidama.

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

ELFi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean
jagab täna Tartus muljeid

Täna, 23. septembril kell 18 räägib Tartus Lille majas oma muljetest ja tegemistest Eestis ning näitab pilte Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean. Iain on Eestisse tulnud kolmeks kuuks Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi raames.
Peale Iaini kuuleb Lille maja itaallasest vabatahtliku Paolo muljeid. Lille maja asub Tartus Lille 9. Jutu kõrvale saab rüübata teed-kohvi ja krõbistada küpsiseid.

Fotonäitus “Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

25. septembril avatakse Peipsimaa külastuskeskuses Kolkjal fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”.

Fotonäitusel on eksponeeritud arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu ja kõigi palvemajade ja kirikute kohta eesti, vene ja inglise keeles, alustades esimeste vanausuliste
saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist “Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”. Projekti väljundiks on õigeusu ja vanausu sakraalehitiste ja ajaloo tutvustamine internetis, fotonäitused,
artiklid ja teaduslikult kommenteeritud kaheosaline fotoalbum “Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis” eesti, vene ja inglise keeles (ilmub 2011. aastal). Projekti üheks alateemaks on ka vene vanausuliste ajalugu Eestis ning vanausuliste palvemajad, kirikud ja skeedid (kloostrid). Projekti andmebaas ja fotomaterjal (intervjuud, video, fotod) on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus, jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh seto tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setomaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Autorid: Arne Maasik, Jaanus Plaat
Kujundaja: Martin Siplane
Näitusetekstide vene- ja ingliskeelsed tõlked on teinud tõlkebüroo „Avatar“, näituse valmimisele aitasid kaasa Maili Lepp, Zemfira Lampmann, Jane Kalajärv, Tanel Tsirgu, Maria Jürisson, Leida Lepik ja AS Regio.

Näituse valmimist toetasid Eesti kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti kultuurkapital, Eesti kultuuriministeerium.

Täna õhtul Contra häätuju õdak Krooksus

Krooksu jämm vol 4: “CONTRA HÄÄTUJU ÕDAK”

23. septembril, nelläpääväl alostusega kell 21 Tartus Krooksu pubis.
Pittu päses ILMÄ IIST.
• Contra pajatuse elost hindäst ja kõgest muust.
• Mikri andas vabass, egälütel püünele tii valla.
• Võistlemi värsivöörutamisen, parimba saava pärja kaala vai muud häädmiilt.
• Naps ja nali nigunii.

Contra om Tartus ja Krooksus külas!
Tule kae perrä ja krooksu üten!

Võrus pakutakse nüüd taas laupäeviti hambaarstiabi

Kui vahepealsetel aastatel olid võrumaalased nädalavahetuseti oma hambavaludega üksi jäetud, siis nüüd on sellele probleemile osaliselt lahendus leitud. Vähemalt laupäeva hommikupoolikuti on võimalus hambahädadele esmaabi saada.

Laupäeviti kella 8-13 on võimalik pöörduda Õie Hambaravi OÜsse, mis asub Võrus Jüri tn 38. Telefonid: 782 3817 ja 517 1347.

Laupäeviti kella 10-13 saab hambavalu korral abi otsida ka Tartust Tartu ülikooli kliinikumi stomatoloogia polikliinikust, see asub aadressil Raekoja plats 6. Telefon: 731 9889.

Kylauudis.ee andmetel pühapäeviti Võrus ja Tartus hambaarstiabi ei pakuta. Hädalistel soovitatakse kuni esmaspäevani vaigistada valu apteekide käsimüügist saadavate valuvaigistitega, nt ibuprofeeni ja paratsetamooliga. Kui aga tõuseb hambapõletikust tingitud kõrge palavik, tuleb kiiremas korras pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (traumapunkti).

Hambaravi esmaabi osutamise graafik Võrus, kella 8-13.

	Asutus	Aadress	Telefon
Esmaspäev	Liivand Hambaravi OÜ Kesklinna Hambaarstid OÜ	Jüri 19A	782 1131 782 4005
Teisipäev	PMA AS	Jüri 19A	782 1287
Kolmapäev	PMA AS	Jüri 19A	782 1287
Neljapäev	L. Kindsigo Hambaravi OÜ	Liiva 11	782 1436
Reede	Diakoonia Hambaravi	Võrumõisa 4A	782 2272, 523 6098
Laupäev	Õie hambaravi OÜ	Jüri 38	782 3817, 517 1347

Kolmapäevased tantsuklubid saavad täiendust

Juba mitu aastat järjest kutsub kolmapäeviti Tartu Tiigi Seltsimaja kokku Tartu tantsuklubi. Tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat. Aeg-ajalt lauldakse regilaule, mängitakse laulumänge, tutvustatakse naaberrahvaste rahvamuusikat — mida hing parasjagu ihaldab.

Alati on tantsuklubis kohal rahvamuusikud, kes ei pea paljuks oma oskusi ja head tuju teistega jagada. Lähimad tantsuklubi kokkusaamised toimuvad 29. septembril ning 13. ja 27. oktoobril.

Nüüd saavad folgihuvilised kolmapäeviti koguneda ka Tallinnas. Folgiklubi avab uksed aadressil Tatari 6 ja koguneb sügistalvisel ajal kolmapäeviti.

Folgiklubi üks algatajaid, Viru Folgi korraldaja Tiit Lepik tõdeb, et folgiklubi opn kokku kutsutud osalt nostalgiast. „Minugi rahakoti vahel on kulunud Leibkonna kaart. Mis oli rohkem küll meene. See lubas väikese hinnaalanduse Kloostri Aidas Tallinnas Vene tänaval. Uksed olid seal kõigile valla. Kloostri aidast on saanud tavaline restoran, aga seltskond karvaseid ja sulelisi käib mööda linna ja hädaldab, et pole kohta, kus koos käia,” ütles ta.

Rõngu vald maksab riigile trahvi 2036. aastani

Rõngu vallavalitsus ja AS KR Priit on sõlminud kompromisskokkuleppe, millega Rõngu vallavalitsus tunnistab ASi KR Priit 29,75 miljoni suurust nõuet, mis tuleb vallal ehitajale ära maksta, et koolimaja valmis ehitada ja vallale tagasi saada. Sama suure summa peab vald maksma trahvina rahandusministeeriumile. Tegelikkuses näeb see välja nii, et rahandusministeerium peab igal aastal kinni teatud protsendi vallale tasandusfondist ja tulumaksust eraldatavatest summadest. Iga-aastane kinnipidamine on küll esialgsest plaanitust väiksem, 4,1 miljoni asemel 1,1 miljonit, kuid sellest vabanetakse alles 2036. aastal.

Täitmaks kompromisskokkulepet ehitajaga, et vallale kool remonditult tagasi saada, peab vald võtma trahvimaksega sama suure laenu. Seni pole ükski pank soostunud Rõngu vallale raha laenama, kuid vallavanem Priit Pramann usub, et lootust siiski on. Tänaseks on kompromisskokkuleppes ette nähtud koolimaja valmimistähtaeg 15. september juba möödas.

Kui tuleb positiivne laenuotsus ja vald laenu tagasimaksmisega hätta jääb ja vajatakse saneerimist, läheb käiku rahandusministri pakutud kärpeplaan.

Ministeerium on soovitanud kokku hoida volikogu liikmete tasudelt 212 501 krooni, vallavalitsuse inventarilt 21 500 krooni, päästeteenistuselt ja avalikult korralt 223 541 krooni, erateede toetuselt 20 000 krooni, valla hooldatavalt wifi ühenduselt 33 500 krooni, õnnitlustelt 22 600 krooni, sünnitoetustelt 150 000 krooni, koolitoetustelt 134 050 krooni, peretoetustelt 62 000 krooni, sotsiaalkorteri kuludelt 50 343 krooni.

Huvihariduse toetuse viimine vajaduspõhiseks võimaldaks kokku hoida umbes 350 000 krooni kokkuhoidu (valla toetus säiliks vaid kuele protsendile toimetulekutoetust saavate perede lastele), valla lehe sulgemine 162 643 krooni, toetus kirikule 9750 krooni. Ühe raamatukogu ja seltsimaja sulgemine hoiaks kokku veel 110 000 krooni. Lisaks eelnevale soovitatakse vallal kaaluda Valguta lasteaed-kooli ühendamist Rõngu kooliga ning Rõngu kooli muutmist põhikooliks, mis annaks 2011. aastal veel täiendavalt umbes pool miljonit krooni kokkuhoidu.

Nimetatud otsuste mõju võiks 2011. aastal olla hinnanguliselt kokku umbes 500 000 krooni. 2010. aasta eelarves on võimalik eelpool nimetatud summast oktoobrist detsembrini kokku hoida veerandi (v.a lasteaia ja kooli reorganiseerimine).

Meetmete rakendamisega oleks tegevuskulu kärbe võrreldes 2008. aastaga 18,8 protsenti.

Sirje Veldi
Elva Postipoiss

Võistluse võitja hakkis viis sibulat kahe ja poole minutiga

Alatskivil laupäeval toimunud sibulahakkimise võistlustel osutus parimaks Ulvi Lain, kel kulus umbes 200 grammi ehk viie sibula koorimiseks ja maksimaalselt ühesentimeetrise läbimõõduga jupikesteks hakkimiseks aega kaks minutit ja 33 sekundit

Sibulatükeldamise maailmameistritiitlit püüdis 16 inimest. „Võisteldi neljakaupa ning kõige usinamatel jooksid viimaseks vooruks silmad juba väga vett,” ütles võistluse korraldaja ja MTÜ Sibulatee juhatuse liige Triinu Akkermann Maalehe vahendusel.