19. mai hilisõhtul toimub hilisõhtune eksurss koos laulude ja loitsudega Raadi mõisapargist ERMi uue maja ehitusplatsile. Retke juhivad Ülo Siimets ja Mikk Sarv, kogunetakse Raadi mõisa peavärava juures kell 21.
Retke juhid kutsuvad osalema: “Tulge appi ERMi uuele majale hingamist ja jõudu looma!”
Lisainfo: Mikk Sarv 55577795
17.-19. maini toimub Tartus loomeinimestele mõeldud töötuba Creative tools, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu Loomemajanduskeskuse ning Antoniuse Õue.
Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eelpool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii Loomemajanduskeskuse pargialale kui Antoniuse Õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks. Töötoas osaleb kokku 20 loomeinimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega. Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni homseni. Töötuppa on piiratud arv kohti. Registreerimiseks helista või kirjuta: Kerli, kerli@tajuruum.eu, 56 358 065.
14.-20. mail tähistab Tartu Karlova linnaosa traditsioonilisi Karlova päevi. Nädala jooksul pakutakse mitmekülgset kultuuriprogrammi, kiigata saab Karlova aedadesse ja hoovidesse, toimuvad linnaosa ekskursioonid ja arutelud Karlova piirkonna tuleviku üle. Teist aastat järjest tunnustab Karlova Selts „Karlova ehe“ tiitlit väärivaid Karlova hooned.
Nädal on jagatud teemapäevadeks: esmaspäev on pühendatud planeeringutele, teisipäev kannab filmi- ja nostalgiapäeva nime, kolmapäeval keskendutakse kirjandusele, neljapäev on kunsti- ja muusikapäev, reedel on tähelepanu all roheline keskkond, laupäeval tähistatakse Karlova päeva ning nädala lõpetab pühapäevane perepäev.
Karlova päevad juhatab sisse esmaspäeval, 14. mail toimuv planeeringute päev. Päeva põhisündmus on Karlova Seltsi poolt korraldatud Karlova ruumilise planeerimise seminar, mis toimub kell 18 Tartu Kunstikoolis (Eha 41). Teisipäeva, 15. mai ürituste naelaks kujuneb kunagise restoran Kasekese nostalgiaõhtu algusega kell 18 Anna Edasi kohvikus (Tähe 20).
Kolmapäeval, 16. mail saab osaleda kirjanduslikul ringkäigul Karlovas (algus kell 18, Tähe 20), mis lõpeb Eharoosal kirjandusõhtul Eha 31 aias, kus loomingut esitavad Karlova oma kirjanikud ning külalised Uuest Maailmast ja Supilinnast. Neljapäeva, 17. mai õhtul kell 18 ootab aga külalisi Tolstoi 3 aed, kus toimub muusikaõhtu hubase lõkke ääres.
Reedel, 18. mail toimuval rohelise keskkonna päeval räägitakse koduaedade heakorrastamisest, valmistatakse taimseid matkatoite ning kell 18 algab Tähe 20 eest rattaekskursioon tutvumaks omapäraste Karlova aedade ja hoovidega.
Nädal tipneb laupäeval, 19. mail toimuva Karlova päevaga, mis algab traditsioonilise karlovlaste paraadiga kell 11.30 Sõpruse silla juurest kulgedes Karlova päeva peoplatsile Tartu Loomemajanduskeskuse pargialale (Kalevi 13 taga). Päeva jooksul kell 12-17 saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele ning nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses.
Karlova päevad võtab kokku pühapäevane perehommik kell 11 Anna Edasi kohvikus, kell 15 esitletakse samas Karlovast mõjutatud tekstide kogumikku „Kirju Karlovast“.
Täpsem Karlova päevade kava Karlova Seltsi koduleheküljel.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Kultuurkapital, Kohvik Anna Edasi, „Meie“ toidupood Karlovas Võru tänaval ja Tartu Tuletõrjeühing.
Täna, 13. mail toimus SEB 30. Tartu Jooksumaraton, mille kindla võidu võttis Viljar Vallimäe ajaga 1:16:03. Teisele kohale jooksis ennast Ilja Nikolajev ajaga 1:18:06 ning auhinnalisele kolmandale kohale tuli Ivar Ivanov ajaga 1:20:35. Esimese naisena oli SEB 30. Tartu Jooksumaratonil finišis Evelin Talts ajaga 1:26:59, üldarvestuses sai Evelin 20. koha.
Tänane parim jooksja Viljar Vallimäe jäi jooksuga igati rahule: „Esimese otsa jooksime kiiresti, aga pärast teist vahefinišit võtsime veidi rahulikumalt. Täna oli hea joosta!“
Viljari järel finišisse jõudnud Ilja Nikolajev ei olnud enne tänast kindel, et nii hästi jookseb: „Alles täna hommikul stardis olin kindel, et suudan joosta II kohale.“
III koha omanik Ivar Ivanov oli võistluse suhtes igati positiivselt meelestatud: „Läksin täna jooksu nautima ning Tartu Jooksumaratoni rada on profiili poolest mulle alati meeldinud.“ Ivanov lisab veel, et Viljar ja Ilja olid täna tõepoolest omaette klassist.
Evelin Talts, kes jõudis finišisse esimese naisena, oli võistluse suhtes positiivselt meelestatud: „Ma jäin võistlusega väga rahule! Jooks oli hea pikkusega ja rada parajalt raske. Tartu Jooksumaratoni rada on mõnusalt tehniline ja jooksmiseks väga hea.“
Võistluste direktor Kunnar Karu avaldab heameelt, et ilm täna nii jooksjate kui korraldajate poolel oli: „Kuigi lubati vihmast ja jahedat ilma, siis õnneks seekord ilmateade paika ei pidanud. Täna oli jooksmiseks suurepärane ilm – ei olnud ei liiga tuuline ega liiga palav. Tundub, et jooksjatele on ilm ja rada täna igati meeltmööda,“ lisas Karu.
SEB 30. Tartu Jooksumaratonile registreerus kokku 4048 inimest.
Fotod: http://www.argoa.com/press/ (autor Tarmo Haud)
Täna, 12. mail toimusid Tartus Tähtvere Spordipargis Tartu SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud, kuhu olid päikest ja tuult tulnud nautima 2600 last.
Päev enne SEB 30. Tartu Jooksumaratoni põhidistantse peetud lasteüritustel oli kõige rohkem osalejaid TILLUjooksudel, kust võttis osa 1985 last vanuses 3-8. MINImaratonil jooksis 615 last. Et pakkuda spordirõõmu ka kõigile lapsevanematele ning neile, kes eelistavad veidi pikemaid distantse, toimus 4,3-kilomeetrine avatud raja jooks.
Sõpradega koos jooksma tulnud Andero-Märt (5a), võttis oma jooksuemotsioonid kokku nii: „Mulle meeldis see, kuidas ma issist-emmest mööda panin“.
Kuna iga laps on võitja, siis Tartu Jooksumaratoni lasteüritustel võitjaid ei selgitada – iga laps startis ja lõpetas numbriga 1, lisaks sai iga laps medali ning diplomi. Kõikide osalejate vahel loositi välja auhindu erinevatelt koostööpartneritelt.
SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud on 2. etapp kogu aasta jooksul toimuvast Tartu MINI Neliküritus 2012 sarjast, mille kolmas etapp toimub juba täpselt kahe nädala pärast, kui Turu tänavas sõidetakse SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõidud.
Nii lastele kui täiskasvanutele on terveks nädalavahetuseks koostatud põnevate üritustega maratoniprogramm. Täpsemalt: http://tartumaraton.ee/maratoninadalavahetuse-lisategevused
Juba homme, 13.mail toimub SEB 30. Tartu Jooksumaraton.
MTÜ Klubi Tartu Maraton
President Toomas Hendrik Ilves tänas õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel tänavu osalenuid ning kuulutas välja tulevaks õppeaastaks uue võistluse teemal “Eesti tee demokraatiale“.
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud ja president Toomas Hendrik Ilvese poolt patroneeritava XIII õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse pidulik lõpetamine toimus täna Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis, kuhu president Ilves saatis oma tervituse.
Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle Vabariigi Presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks ”Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo Põhikooli 9. klassist (”Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste Põhikooli 8. klassist (”Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava Põhikooli 8. klassist (”Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).
Gümnaasiumide teemaks oli ”Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu Gümnaasiumi 11. klassist ( ”Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).
Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere Gümnaasiumi 12. klassist (”Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (”Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruusile Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassist (”Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare Gümnaasiumi 6. klassist (”Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna Gümnaasiumi 9. klassist (”Minu esivanemate lood”).
Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.
17.-19. maini leiab Tartus aset loomeinimestele mõeldud töötuba, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu loomemajanduskeskuse ning Antoniuse õue.
Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ka ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eespool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii loomemajanduskeskuse pargialale kui ka Antoniuse õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks.
Töötoas osaleb 20 inimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu loomemajanduskeskusega ning projekti rahastatakse Eesti-Läti programmist.
Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni kolmapäevani, 16. maini.
| Telefon | 735 5003 |
|---|---|
| E-post | info@lmk.ee |
| Veebileht | http://www.lmk.ee |
Homme, 11. mail toimub suurim tudengite organiseeritud heategevusüritus „Kevadkoputus 2012“, mille käigus koguvad noored raha SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.
SOS Keila Lastekülal on vaja uut mikrobussi, kuna olemasolev buss on väga vana ja vajab väljavahetamist. Keila lasteküla asub linnast väljas ja seal elab 60 last, seega on buss kogu aeg sõidus, viies lapsi trenni, huviringi, arsti juurde, emasid hulgilattu jne. Ja mis veelgi tähtsam, igas peres on 5-6 last ja selleks, et kõik koos kuhugi minna saaksid, näiteks nädalavahetusel kinno, on vaja väikest bussi.
Suvel Southwesterni programmiga USAs raamatuid müüvad noored alustavad Tallinnas, Tartus ning nende linnade ümbruses ukselt uksele annetuste kogumist. Eestimaa perede ustele on koputama minemas 200 Tallinna ja Tartu tudengit, kes koguvad annetusi SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.
Kõik need inimesed, kelle uksele ei satuta koputama, võivad bussi ostmist toetada ülekandega: SOS Lasteküla Eesti Ühing, 221001178590 või helistades annetusnumbritele 900 6680 (10 €) ja 900 6690 (5 €).
Möödunud aasta 1. juulil muutus kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris. Kuna uus liiklusseadus andis mopeedijuhtidele selleks aega 12 kuud, mis on peagi täitumas, pakub Maanteeamet maikuu jooksul erandkorras võimalust registreerimiseelne ülevaatus ära teha kodulähedases väikelinnas.
Maanteeamet toob mopeedide registreerimiseelse ülevaatuse klientidele lähemale, külastades graafiku alusel maakondade suuremaid tõmbekeskusi, kuna mopeedi transportimine lähimasse liiklusregistri büroosse võib regioonikeskustest kaugel elavate mopeediomanike jaoks osutuda keeruliseks.
Dokumendid kaasa
Et mopeedi saaks liiklusregistris arvele võtta, tuleb sõiduk eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab mopeed olema tehase koosseisus (sh. tulede ja tahavaatepeegliga) ning vastama kehtestatud tehnonõuetele.
Registreerimiseks tuleb kaasa võtta ka mopeediga seonduvad dokumendid. Mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel juhul piisab kuni 1. juulini 2012 ülevaatusel seletuskirja esitamisest sõiduki omandamise kohta.
Lisaks on mopeedi registreerimise juures oluline arvestada asjaolu, et mopeedi saab registreerimiseelseks ülevaatuseks esitada küll alaealine isik, kuid registreerimistoimingut saab taotleda üksnes täiskasvanu.
Eelnevalt tasuda riigilõiv
Enne erakorralistesse ülevaatuspunktidesse tulekut palub Maanteeamet maksta ära riigilõiv ning võtta kaasa vastav maksetõend. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Kokku tuleks Rahandusministeeriumi kontole tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on võimalik leida Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee rubriigist „Riigilõiv“.
Lisaks kehtestatud korras liiklusregistrisse kandmisele ja riiklikele registreerimismärkidele laieneb mopeedidele alates 1. juulist 2012 ka kohustuslik liikluskindlustus.
Lisaks: Milline sõiduk on mopeed?
Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 25-45 kilomeetri tunnis ja mille mootoritöömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori võimsus ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.
Allpool lisatud maakondade kaupa ülevaatuspunktid Loe edasi: Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust
Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.
Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.
Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.
Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.
Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.
Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.
Kell 16 muusikakriitik Simon Reynoldsi esinemine ja vestlusring TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Vestlust juhib Tõnis Kahu, esinemine ja vestlus on inglise keeles.
Kell 19 Wolf Biermanni kontsert „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ Tartu Uues teatris. Esineja juhatab sisse akadeemik Peeter Tulviste. Müügil W. Biermanni luulekogud ja CD-d, autor jagab autogramme. NB! Soovitatav on eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee või tel 5340 2168.
Üritused on tasuta!
Tartu loomemajanduskeskus kutsub lahkeid inimesi üles annetama lugemisvara loodava suveraamatukogu jaoks. Oodatud on nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud kirjandus (juturaamatud, populaarteaduslikud jm ajakirjad, koomiksid jne), mida suvel võrkkiiges lesides mõnus lugeda oleks.
Suveraamatukogu avatakse 20. mail Antoniuse õues. Raamatuid saab tuua Kalevi 15 esimese korruse fuajeesse (avatud E−R 10−17.30, L 10−16) ning Antoniuse õue meistrite maja fuajeesse (Lutsu 3, T−R 12−18).
Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.
Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.
Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.
Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.
Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks.
Allikas: sotsiaalministeerium
Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverents „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“.
Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon.
Avastustee ei ole ainult huvitavate katsete ning tegevuste lisamine õppetöösse, vaid see hõlmab süsteemset ja õpilase eakohasust arvestavat teemaplokkide süsteemi, kus õpetaja on suunaja ja juhendaja, õpilane aga aktiivne avastaja ja õppija.
Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid
Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.
Lähem teave: http://avastustee.ee/
Selle hooaja viimane regilaulutuba toimub linnuristipäeval, 3. mail kella 18-20 Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis. Päeva nimi viitab asjaolule, et rändlinnud on naasnud.
Linnuristipäeva tähistamiseks lauldakse seekord just lindudega seotud laule. Sulelistel on eriline koht eestlaste ürgses maailmapildis ja nii ka regilauludes. Loomislaulude ilmalinnu munadest on alguse saanud terve maailm ning linde peetakse sõnumitoojateks teispoolsuse ja meie maailma vahel. Kui reaalsus on karm, võivad just müstilised “sinesiiba sirgukesed” või majesteetlikud “metsaligled-metsalagled” olla need, kes võtavad kuulda tööga vaevatud nooriku, vaeslapse, soldatiks tõmmatud noormehe või kaasa kaotanud neiu muret. Kuid linnud toovad ka palju rõõmu: nende kaunitest lauludest saavad innustust inimlaulikud, kes näiteks Kihnus kuulutasid: “Luu mina võtan luikõ suusta, paari sõnu pardi suusta, viisi viie ljõnnu peasta…”. Ja
kui inimestele meeldis lauldes matkida linde, siis mitmetes lauludes matkivad linnud inimesi, näiteks tehes erinevaid põllutöid, pruulides õlut ja pidades pidugi. Säärastest lauludest on ajapikku saanud nalja- või isegi lastelaulud, kuid kunagi võis neilgi olla maagiline tähendus, mis praeguseks on vajunud unustusse nagu paljud teised lindudega seotud uskumused.
Sellegipoolest: ärgem siis unustagem hommikul välja tulles linnupetet võtta, hoidkem pöialt, et kägu kukub vallalistele vaid veidike pulmaootusaastaid ja vanematele veel palju eluaastaid, ning lootkem, et pääsukesed päevasooja ja ööbikud öösooja peagi kohale toovad. Killukese sellest soojusest saab kaasa ka regilaulutoast!
Kuidas lind, nõnda laul (Helme)
Täna alusega kell 19 saab Tartus toomkiriku varemetes kogeda väga-väga vaba ja tolerantset lava tudengipoeetidele ja -muusikutele. Tule ja viska pilk-kõrv peale, millest tudengid elavad, hingavad ja mõtlevad. Kohal nii tuntumad nimed Edvin Aedma, Siim Kera, Silvia Urgas ja Minni Saapar kui ka noored debüteerivad artistid.
Luulevabadus on Tartu tudengipäevade vaat et traditsiooniks kujunemas üritus: juba kolmandat korda toimuvale vabalavale on siseruumid väikseks jäänud ning seepärast kolitakse maagilistesse toomkiriku varemetesse.
Sauga vallavolikogu esimees Vello Tiidermann ja Alatskivi vallavanem Andu Tõrva liitusid Isamaa ja Res Publica Liiduga.
IRLi kuulub nüüd kokku 104 omavalitsusjuhti üle Eesti, teatab erakond.
Tartu ülikooli loodusmuuseumis saab veel täna uudistada vana ajaloolist ekspositsiooni, millega koos on üles kasvanud mitu põlvkonda loodushuvilisi. Pärast seda sulgeb muuseum remondiks uksed. Uue ekspositsiooni valmimine on kavandatud 2013. aasta suveks.
Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mis asutati 1802. aastal. Tänase geoloogiamuuseumi vitriinid ja ekspositsiooni ülesehitus pärinevad muuseumi algusaegadest ning zooloogiamuuseumi ekspositsioon on püsinud muutumatuna enam kui 40 aastat. Mälestus vanast ekspositsioonist talletatakse fotodele ja filmile.
Ekspositsiooni uuendamisega luuakse tänapäevased tingimused loodus- ja keskkonnahariduses täiend- ja huvihariduse pakkumiseks. Viimastel aastatel on loodusmuuseumi ekspositsiooni ja haridusprogramme külastanud aastas ligi 19 000 inimest. Uuendusprojekti eesmärk on suurendada muuseumi pakutava keskkonnahariduse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uuendamise ajal jätkab muuseum nii õpilastele, õpetajatele kui loodushuvilistele suunatud haridustegevust varasemas mahus, keskendudes ekskursioonidele, õuesõppele, õppelaagritele, külalisesinemistele, haridusprogrammidele, ringitööle ajutises õppeklassis ning tellimisel koolides. Osa praegusel püsinäitusel olevaid kogusid eksponeeritakse ajutiselt koostööpartnerite juures. Näiteks saab imetajate luustikke näha varsti AHHAA keskuses. Samuti jätkub muuseumi teadus- ja arendustegevus. Loe edasi: Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sulgeb remondiks uksed
Laupäeval, 28. aprillil toimub Tartus uus kevadine rahvaspordisündmus – Tartu Parkmetsa jooks, distantsiga 7 km.
Kavas ka Mr Pritt lastejooksud ja Parkmetsa tervisekõnd.
Soodusregistreerimine jooksule kestab 27. aprillini.
Eelregistreeruda on võimalik ka Lõunakeskuse Salomoni spordipoes.
Täpsem infowww.treenitus.eu. Kohtume jooksul!
24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.
Kuna Tartu Jooksumaraton tähistab sellel aastal oma 30. sünnipäeva, siis toimus ühistreening retrostiilis. Retrohõngu lõid nii aegumatu viisi taustal tehtud soojendusvõimlemine, legendaarne Tartu Maratoni rada kui ka kõik vahvate kostüümidega inimesed. Ühtlasi tegi eile maratonidebüüdi Tartu Kevadpäevade maskott Villem, kes läbis vapralt 10 km pikkuse distantsi.
SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu tänab kõiki osalejaid ning innustab kõiki ka maratonile tulema: „Mul on hea meel, et nii paljud maratonisõbrad tulid hoolimata väikesest vihmasajust Tartust kohale, see näitab, et tegemist on tõeliste rahvasportlastega, kes ei karda ei tuult ega vihma. Esimesed sammud oma tervise heaks on nüüd tehtud, maratonirajaga tutvust tehtud ning nüüd ei olegi muud kui jooksumaratonil kohtume!“.
Ühistreeningul osalenud rahvasportlane Maarja Pilipenko julgustab samuti teisigi jooksumaratonil osalema: „Vabas looduses jooksmine on nii mõnus! See annab tohutu energia ning mis oleks veel parem kui tunne, et sa teed enda jaoks midagi head. Maraton on tõepoolest rõõm!“
Eilne ühistreening näitas, et vaatamata mõnedele natuke märjematele kohtadele on rada võrreldes eelmise aasta sama ajaga palju paremini kuivanud ning rajameistril on võimalik pehmemad kohad 13. mail toimuvaks jooksumaratoniks hakkepuiduga katta. Loe edasi: Jooksumaraton korraldas retrostiilis ühistreeningu
Neljapäeval, 26. aprillil kell on Lohkva raamatukogu külas Kadri Kõusaar.
Toimub teose „Alfa” esitlus ja räägitakse kirjandusest, filmist ning elust. Õhtut viib läbi Toomas Aru.
Tasuta!
Info tel: 5331 0902
Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja eesmärk on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui ka suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng ning selle sidusus eesti akadeemilise kultuuriga. Idee järgi toetavad kultuuri arendamist kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja sihtasutused.
Kultuurikoja peamised tegevussuunad on kultuurialane infovahetus, valdkondadeülene koostöö, osalus kultuuripoliitika arengukavade väljatöötamisel ja kultuurisündmuste jäädvustamine kirjasõnas.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Asutamiskoosolekule on oodatud kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Osavõtust palutakse teatada, kasutades selleks võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee. Lisainformatsioon telefonil 522 6248, Margit Reinkubjas, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, juhatuse liige
Lisalugemist kultuurikoja loomisloo kohta: www.traks.ee/kultuurikoda
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla kodanikuühiskonna sihtkapital, rahastades projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.
Valmis on ka uus koduleht tartumaakultuurikoda.ee
Luke mõis kutsub pühapäeval, 29. aprillil kella 12-16 Luke mõisa kärnerimajja emale või vanaemale ise kingitust valmistama. Luke mõisas valmistatud kingitustel on oma hõng ja hing.
Töötubades tehakse siidisalle, süstikpitsis ehteid (võimalus õppida süstikpitsi tegemist), tasse ja erinevaid ehteid. Kingituste valmistamine on tasuline. Oodatud on täiskasvanuid ja suuremad lapsed. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.
Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo www.lukemois.ee
Tartu Keskkonnahariduse Keskus esitleb teisipäeval sel hooajal viimast korda Matsalu IX loodusfilmide festivali parimaid filme. Esimeseks filmiks on “Ida-Scheldt. 
Allveeavastused, mille režissööriks on hollandlane Edward Snijders. Film on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb. Film pälvis festivali kiituskirja.
Teiseks selle õhtu filmiks on režissöör Herbert Ostwaldi “Pätt-paavianid: ahvivalve Lõuna-Aafrikas”. Film jälgib Kaplinna ahve, kes varastavad käekotte, murravad sisse autodesse ega karda inimest. Kaplinnas on asutatud lausa eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda.
Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas mullu 14. – 18. septembril. Filmid võistlesid eelmisel kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.
Selleaastane festival toimub 12.-16. septembrini.
