20. augustil kell 12.10 korraldab MTÜ Treenitus AleCoq spordihoone ees juba teise Tartu Suvejooksu (Tartu Jooksusarja 2. etapp), mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Lisadistantsina toimub ka Skechers 5 km jooks, kus igale osalejale kingib Skechers kvaliteetse jooksusärgi. Kavas on ka 10 km distantsi suvekõnd ja tasuta Mr. Pritt lastejooksud (400 m ja 100 m).
Täpsem info ja registreerimine www.treenitus.eu
Jaanus Mäe
16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.
Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.
Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.
Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.
Kaire Valge
Fotod: Anni Nöps
Teatrifestivalil Draama avatakse 1. septembril Tartus uus teater nimega Teatro Poetico. See teater sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu Ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.
Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.
Teatro Poetico kavas on 1.- 7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust.
Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.
Teatro Poetico avamine toimub 1. septembril kell 17 Tartu Ülikool kirikus (Jakobi 1). Täpne kava kodulehel www.draama.ee
3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.
“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.
Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.
Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.
Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.
Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.
Sel nädalavahetusel toimuvad Alatskivi lossipäevad, mis keskenduvad mõisaaegsete tööde tutvustamisele. Kolm päeva on täis virtina, kärneri ja teiste mõisateenijate toimetusi, kuulata saab meie klassikatähti ning osaleda erinevates õpitubades.
Lossipäevad algavad reede pärastlõunal giidituuriga ja jätkuvad klassikatähtedena tuntud Henri Zibo ning Mikk Langeprooni kontserdiga. Laupäeval toimetab mõisapargis kärner, kes õpetab vikati pinnimist ja koos proovitakse ka heina niitmine selgeks saada. Pühapäev kulgeb erinevate käsitöö õpitubade rütmis ning lõunase aja sisustavad rollimängud mõisaaegsetes kostüümides. Pühapäeva pärastlõunase hingekosutuse annavad Marcel Johannes Kits, Ingely Laiv ja Mart Kuusma. Kõiki kolme päev läbivad usina virtina toimetused, kes aitab leiva juuretise ja taigna tegemisel ning sõira valmistamisel.
Alatskivi lossi perenaise Külli Musta sõnul on suvised lossipäevad pikk traditsioon, mille ettevalmistamisse ja läbiviimisesse on alati kaasatud ka kohalik aktiivne kogukond. Nii ka sel aastal esinevad külaliste rõõmuks siinsed tantsija ja lauljad ning töötubade läbviijateks on valdavalt kohalikud osavad inimesed. „Ka ootan kõiki huvilisi reedel kuulama muljeid oma külaskäigust Saksamaale, kus kohtusin parun von Nolckeni järeltulijatega. Sellest kohtumisest on talletatud palju huvitavaid fotosid, mida kuulajatega jagada tahan,“ rääkis Külli Must.
Alatskivi lossipäevade reedesel ekskursioonil ja õpitubades osalemine on prii, täpsem kava Alatskivi lossi kodulehel www.alatskiviloss.ee või lossi sotsiaalmeedias www.facebook.com/AlatskiviLoss
Külli Must, Alatskivi lossi perenaine
9. augustil algusega kell 11.00 toimub Vapramäel maastikumäng eelmiste põlvkondade tegutsemisjälgedega tutvumiseks .
Muuhulgas tuleb vanadelt fotodelt tuvastada sama paik mitukümmend aastat tagasi, kasutada infolugemiseks QR koodi, seigelda kaardi järgi ja loomulikult saab seejuures nautida Vapramäe looduskauneid kohti.
Seigelda saab oma grupiga omas tempos. Jalga soovitatakse panna kinnised jalanõud ja selga ilmale vastav riietus. Kogu perele sobiva matka lõppedes on väike kehakinnitus korraldajate poolt.
Kogunetakse kell 10.45 Vapramäe Loodusmaja juures. Kellel võimalik, palutakse kaasa võtta QR koodilugejaga varustatud nutiseadmed.
Osavõtt palutakse registreerida meili teel triinu@vvvs.ee või telefonil 5254172. Sündmus on tasuta. Seda toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Täpsem info: www.vvvs.ee. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus.
Estonian Cup rattamaratonide sarja V etapi, metsapealinnas Elvas stardi saanud Elva Rattamaratoni võitis tugeva lõpusprindiga Aksel Nõmmela Ivo Suure ees. Kolmandana ületas finišijoone Helmet Tamkõrv. Kokku osales Elva Rattamaratonil 1339 ratturit, neist 802 põhisõidul, 394 Probar poolmaratonil ning 143 noort ratturit Herkuless lastesõitudel.Elva Rattamaraton sai alguse Arbi järve lähistelt ning distantsi alguses läbisid ratturid ka Kulbilohu autoralli raja. Elva maratonirada on tuntud oma kiire profiili poolest seega võimaldas see ratturitel teha valikuid siledama rehvi kasuks, mis võimaldab tavalisest kiiremat tempot.
Stardist sai kõige kiiremini minema sarja üldliider elvalane Caspar Austa. Pea paariminutilise edumaaga viie liikmelise grupi ees juhtis maratoni distantsi nii vahefinišis kui ka Hansgrohe kiirenduskilomeetril duo Ivo Suur ja Aksel Nõmmela. Elvale omaselt ülikuumal rajal püsis paar ees kuni lõpuni ja kinni neid püüda ei suudetudki. Pea 74-kilomeetrise maratondistantsi lõpplahendus selgus finišisirgel, kus Aksel Nõmmela kasutas ära oma paremat kiirendust ja ületas nii võitjana Elva rattamaratoni finišijoone.Esimese maastikumaratoni võidu teeninud Aksel Nõmmela sooviski lahenduse just lõpu peale jätta. “Selline maanteesõidu moodi sõit mulle sobis, mõned vahepealsed singlid ja metsakohad oli vaja üle elada. Õnneks saime Ivo Suurega eest ära ja temaga sujus koostöö väga hästi. Jätsin meelega lõpu peale, sest jäin enne lõppu pisut jooginälga ja hakkasid krambid tekkima. Aga teadsin, et maanteel olen teda lõpuga võitnud, nüüd ka hoidsin tema tuules ja sain lõpusirgel temast mööda,” sõnas Nõmmela pärast finišit. Loe edasi: Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela
Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup V etapp, 73 kilomeetrine Elva Rattamaraton, on tuntud oma kiire raja poolest. Homme, 26. juulil toimuva Elva Rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.
Tihe rebimine sarja liidrite vahel jätkub ning vürtsi lisavad välisklubides sõitvad Eesti ratturid. Rakke etapi järel jäi liidrisärk sarja neljakordse võitja Caspar Austa selga, kuid hooaja edukalt avanud Silver Schultz on vaid kolme punkti kaugusel. Punktiarvestuses kolmandal kohal on Peeter Tarvis, kes jääb liidrist maha vaid 9 punktiga. Eelnevatel etappidel tehniliste probleemidega maadelnud Alges Maasikmets on kahtlemata heas vormis ning püüab jätkuvalt etapi võitu. Elva Rattamaratonil pakub põnevat konkurentsi kodumaistele ratturitele Lätist pärit Rietumu-Delfin võistkonna rattur Dimitri Sorokin, kes võitis hooaja alguses toimunud Tallinna Rattamaratoni. Spordiennustusportaal Paf hindab Elvas kõige tõenäolisemaks kodulinnas sõitva Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.
Põhisõidu start antakse Arbi järve lähistel täpselt keskpäeval. Metsapealinna Elva maratoni rada on juba mõnusalt tuttav ning üldjoontes sama, mis eelmistel aastatel. Maratonil on kilomeetreid kokku 73,6 ja poolmaratonil 38,6. Väike muudatus on vaid 26. kilomeetril pärast Kavilda orgu, mis pakub ratturitele põnevat avastamisrõõmu. Kokku pikendab muutunud lõik pikka rada kilomeetri võrra. Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kus ühekilomeetrisel distantsil fikseeritakse ratturite läbimise aeg, algab raja 29. kilomeetril. Kuna iga mäe otsast tuleb ka alla tulla, siis on Elva Hansgrohe kilomeeter kiiruse peale vahefiniši poole kihutamine. Sõitjatel on võimalik oma laskumisoskus proovile panna ning Hansgrohe kilomeeter on täie hooga mäest alla, Premium 7 vahefiniši suunas kihutamine. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton (38,6 km) saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Homme toimub Elva rattamaraton
Pühapäeval, 27. juulil kella 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”. Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta. Perepäeva korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Nõo valla Omaalgatuse Fond. Info telefonil 55544 231 ja info@lukemois.ee . Vaata lisaks www.lukemois.ee
Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.
Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.
Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.
Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.
Hääletajatele saab kaasa elada siin.
Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.
Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus on kuuel suvel korraldanud lastele kalalaagreid. Tänavu tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel juba seitsmes laagrisuvi.
Kalastusalases õppelaagris tegeldakse kalapüügiga ning kuidas ja millega püüda, õpetavad oma ala asjatundjad – Stanislav Pesjukov, Lea Saar, Peep Männil ja teised tuntud harrastuskalastajad. Käiakse kalastamas nii lihtõnge kui spinninguga, veesõidukiga järvel, koos kaluriga mõrdu kontrollimas, järvemuuseumis, õpitakse kala puhastama ja kalast toitu valmistama. On ka tavalist laagrielu – ujumist, mänge, metsas orienteerumist.
Laager kestab 4 päeva, algab pühapäeval kell 11.00 järvemuuseumis ja lõpeb kolmapäeval kell 18.00 Vehendi motellis. Ööbitakse Vehendi motelli uutes 4-kohalistes kämpingmajades, sealsamas saab ka mitu korda päevas süüa.
Vahetused algavad 20. ja 27. juulil ning 3. ja 10. augustil. Igas vahetuses on 20 õpilast. Laagri maksumus osalejale on 66€.
Täna avatakse Tartu loodusmajas esimest korda Loodusmängude pesa. See on koht, kus koos pere ja sõpradega suvel mängides rõõmsalt aega veeta ja loodust avastada.
Sellel suvel esimest korda oodatakse Tartu loodusmajja aadressil Lille 10 igas vanuses mänguhimulisi loodusesõpru. Eelkooliealised lapsed saavad mängida koos vanematega, koolilapsed on oodatud ka üksinda või sõpradega.
Kohapeal on valik loodusteemalisi laua-, kaardi- ja põrandamänge nii väikestele kui suurtele. Pisikesed saavad aega veeta pehmete loomadega mängides või joonistades. Täiskasvanutele pakutakse loodus- ja keskkonnateemalist lugemist. “Kuna loodusmaja lastel ja õpetajatel on juulikuus suvepuhkus ning huviringe ei toimu, siis otsustati loodusmajja kogutud mängud kõikidele huvilistele mängimiseks välja pakkuda,” selgitas üks mängupesa juhendajatest Kaisa Haugas. “Siin on palju ka selliseid mänge, mida poest juba ei leia,” tutvustas Kaspar Dobrus, kellest saab sellel suvel teine mängupesa vanem.
Loodusmaja ümber pakub avastamisrõõmu ja silmailu ka konkursil Eesti kaunis kodu 2014 avaliku linnaruumi eripreemia saanud park. Loodusmängude pesa on avatud 5. juulist 28. augustini, igal neljapäeval kell 11.00 — 14.00 ning igal laupäeval kell 13.00 — 16.00.
Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.
Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.
Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.
Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.
MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.
Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub 27. juunil kell 12.
Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.
Merili Kärner
Idee tähistada väärt paigad suurte kollaste akendega sündis Hollandis Ida-Groningenis, mille rahvas soovis sel viisil juhtida turistide tähelepanu kohtadele, mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu. Ida-Groningenis on kollased aknad oma eesmärki hästi täitnud – külastajate arv on pooleteise aastaga kahekordistunud.
Meie, Lõuna-Eesti projekti teemadeks on loodus, aktiivne puhkus, tervis ja kohalik toit, kultuur ja vaatamisväärsused, innovatsioon ja inspiratsioon väikeettevõtluses ning säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. Paikade valikul peeti oluliseks kriteeriumiks selle koha lugu ning võimalust esile tuua meie unikaalsus ka Eestist väljaspool. Plusspunkte andsid paiga aastaringselt hea kättesaadavus, aktiivse puhkuse ja pikemaajalise kohaloleku võimalused (vaatamisväärsuste rohkus), samuti piirkonna koostöövalmidus. Loe edasi: Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi
Laupäeval, 14. juunil toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis vabariiklik masinapäev, kuhu koguneb üle poolesaja erineva masina – maamootoritest kuni aurumasinani välja.
Kohapeal on väljas ka põllumajandusminister Ivari Padari algatatud isetehtud traktorite kogumisvõistluse pärlid. “Eestis on palju vanatehnika huvilisi ja ka neid, kes masina oma käe järgi ümber ehitavad. Seetõttu sai ka umbes aasta tagasi koos Ivari Padariga ellu kutsutud isetehtud traktorite kogumisvõistlus” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.
Muusemisse on sel päeval tulemas Lõuna-Eesti Vanatehnika klubi oma autode ja bussidega. Pealtvaatajatel on võimalik näha töötavat aurumasinat Marshall (Colonial) ja palju teisi põnevaid masinaid.
Samal päeval toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, mille raames on huvilistel võimalik tutvuda Ülenurme mõisa ajalooga ja osaleda erienvates töötubades ning maitsta erinevaid mõisatoite.
Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.
Vabariikliku masinapäeva kava leiab siit: http://www.epm.ee/event/vabariiklik-masinapaev/
Kaksteist rühma saabub Võndu Lääniste Linnamäele ja tantsib žürii pilgu all kaerajaani tantsu. Valitakse välja parim kaerajaani tantsurühm. Võnnu valla suur Kaera-Jaani päev toimub juba 15. aastat ning ka suure Tantsupeo kiuste on mõned rühmad jõudnud väikse Kaera-Jaani endale plaani võtta!
Võnnu Kaera-Jaani päeval, saab lisaks proovide vaatamisele, osa saada erinevatest õpitubadest ning soetada miskit armsat või vajalikku kohalikult omatoodangu laadalt. Näppe saab osavamaks harjutada käsitöö- ning ehtekojas. MTÜ Liikuvad Töökojad tuleb välja suure sepakojaga, kus kolmel alasil vasarad hüüavad. Tegutseb juba traditsiooniks saanud puutöökoda, kus poisid ja tüdrukud võrdselt nikerdavad. Pagarikojast saab kuumi saiakesi ning Lõuna-Tartumaa Naiskodukaitse pakub tantsijatele maitsvat suppi.
Lapsi toob Kaera-Jaanile batuudid ja tegevustuba, kus saab joonistada ning kaunistada nägusid liblikate, Spiderman´ide ja lillekestega.
Kell viis algab oodatud võistutantsimise kontsert ning õhtu lõpeb kõikide Jaanide tralliga. Simmani peaesineja on ansambel Kukerpillid! Kogu sündmus on külalistele tasuta. Kutsume kogu perega Ahja jõe ürgoru, looduskaunile linnamäele. Lisainfot näeb siit.
Homme, 12. juunil valitakse Eesti Põllumajandusmuuseumis juba 25. korda Eesti kauneim Viss. Konkursil osaleb 127 kõige kaunimat eesti holsteini ja eesti punast tõugu lehma. Näitus toimub Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostööna.
“Võidulehm on suur, tugev, tugevate jalgade, ilusa suure udaraga, korrektselt kinnitunud ja hea nisade asetusega” ütles Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär.
Esimene väljanäitus toimus eesti punase tõugu lehmadele 14. juunil 1990 ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele. 2000. aastal kolis näitus-konkurss Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Alates 2012. aastast hinnatakse mõlemat tõugu samal konkursil.
Konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomaaretuse propageerimises ning on oluliseks kogemuste vahetamise kohaks Eesti aretushuviliste loomakasvatajate seas. Tänavusel VISS 2014 konkursil astub võistlustulle 31 loomaomaniku 127 lehma.
Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.
Vaata Viss 2014 ajakava siit.
Õues kohiseb ja loksub võitmatu juuni, mis kuulutab suve saabumist ja Uue Õue teise hooaja avamist.
Sel reedel ja laupäeval saab Tartus taasavatuks jälle Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahelisele alale jääv kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu.
Uus Õu on kesklinna hoov, kus kohtuvad isiklik ja avalik ruum, kus ei ole kliente ega teenindajaid, korrapidajaid ega koristajaid, vaid ainult inimesed – sõbrad, naabrid, juhututtavad ja võõrad – kes võtavad Õue kui oma isiklikku jagatud tagahoovi. Uus Õu on omamoodi sotsiaalne eksperiment, et näha, kas ja kuidas selline jagatud rõõmu ja vastutusega linnaruum elama ja toimima hakkab.
Viiel päeval nädalas, teisipäevast laupäevani saab Uues Õues nautida mitmepalgelist programmi alates muusikast, luulest, loengutest, filmidest, päikesest ja väga eriilmelistest töötubadest kuni suvistel laupäevadel traditsiooniks saanud lastehommikute ja pannkookideni välja.
Täpsema kava leiab siit.
Alates juunist on SA TÜ Kliinikumi Lastefondi partneriks puudega laste hoiuteenuse pakkumisel Tartus MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus. Sellega seoses osutatakse teenust uutes ruumides ning lapsevanemate jaoks mugavamalt.
Kui seni SA Tartu Perekodu Käopesa juures tegutsenud puuetega laste hoiukodusse said lapsevanemad oma lapse tuua vaid igal kuul teatud kindlal nädalal, mil teenust pakuti, siis nüüd saab lapsevanem hoiuteenust kasutada aastaringselt Tartu Maarja Tugikeskuse (Puiestee 126B) lahtiolekuaegadel vastavalt enda vajadustele. Lapsevanemad saavad kas-või aasta lõpuni sobivad hoiuajad kokku leppida ja broneerida.
Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja Helle Känd täpsustab, et Tartu Maarja Tugikeskuses ei ole hoiukodu teenus kohtade arvuga piiratud, perel tuleb vaid täita tugikeskuse kodulehelt leitav taotlus, saata see e-maili aadressile tugikeskus@tartumaarjatugikeskus.ee ning küsida endale sobivat aega.
Hoiukodu teenus maksab 5,50 eurot/tund ja ühele lapsele kompenseerib Lastefond sellise hinnaga teenust pisut rohkem kui 11 ööpäeva ühes aastas. Laste toitlustamise eest hoiukodudes tuleb lapsevanematel endil tasuda, milleks vajadusel on samuti võimalik taotleda toetust Lastefondilt.
Merili Kärner
“Ei osanud täna hommikul väga midagi sõidust oodata. Eilne Tartu GP läks kummipurunemise tõttu katki ja tulin lihtsalt proovima,” rääkis esioha saanud Pökälä.
Pökälä sai 23-liikmelisest pundist lahti paar kilomeetrit enne lõppu, kui temaga läksid kaasa Ivo Suur ja Henno Puu. Kolmekesi tehti vahe sisse ja lõpusirgeks oli selge, et need kolm selgitavad tänase võitja.
“Lõpusirgel olid jalad päris head, olin õigel ajal õiges kohas ja suutsin võita,” rääkis Pökälä. Teise kohas saavutanud Ivo Suure sõnul polnud tal ausaltöeldes õrna aimugi, kui tugev võiks soomlane lõpus olla ja ilmselt alahindas teda. “Lõpp ei ole mul nii tugev. Polnud päris kindel, mida soomlane teha võib,” rääkis Suur.
“Teada oli algusest peale, et läheb paugutamiseks. Tartu Rattarallil on üldiselt nii, et kui mingi punt eest ära saab, siis need võivadki jääda ette. Täna oli tuulevaikne ja suur grupp püsis päris kaua koos,” rääkis Valgamaalt pärit Ivo Suur. “Pärast Otepääd ja enne Elvat saime väiksema pundiga eest ära ja tegime lõpuni hästi tööd.”
Loe edasi: Soomlane seljatas Tartu Rattaralli finišis 21 eestlast
1. juunil toimuv Ida-Euroopa suurim maanteratturite sõit SEB 33. Tartu Rattaralli ning sellele eelnev profiratturite kahepäevane võidukihutamine Tour of Estonia jõuavad täies mahus otsepildis kaasaelajateni. Otseülekanne on nähtav veebis.
“Selle aasta Tartu Rattarallil ja Tour of Estonial püüame astuda veel ühe tänapäevase sammu edasi tipptasemel rattavõistluste korralduses ja kuigi me ei ole suutelised tegema nendest võistlustest televisiooni otseülekannet, siis meie eesmärk on teha nii Tour of Estoniast kui ka Tartu Rattarallist esmakordselt internetitelevisiooni otseülekanne,” ütles võistluste direktor Indrek Kelk.
Ülekannet teostab Rockstick Production ja pildi edastamiseks kasutatakse 4G võrku. “Pilti edastavad vastava tehnikaga varustatud mootorrattad, mis võistlejate kolonniga kaasa liiguvad. Lisaks traditsioonilised statsionaarsed kaamerapunktid stardis ja finišis ning mõnes kohas rajal,” lisas Kelk.
Interentiülekannet testiti juba SEB 32. Tartu Jooksumaratonil ning test osutus edukaks. Tol korral polnud otsepilt avalik ning seda nägid ainult lähemad asjaosalised. Tänu õnnestunud testidele on aga nüüd plaanis otsepilt ka kõigile kaasaelajatele avalikuks teha. Esialgsete plaanide järgi peaks otsepilt olema nähtav Klubi Tartu Maraton kodulehe kaudu.
Tour of Estonia koosneb sel aastal kahest päevast. Reedel, 30. mail sõidavad ratturid 190km Tallinnast Tartusse, laupäeval, 31. mail toimub aga Tartu GP, kus tugevad ratturid Eestist ja mujalt maailmast kihutavad 12,5km pikkusel linnaringil kokku 150km.
1. juunil toimub aga SEB 33. Tartu Rattaralli, kus profiratturid asuvad joonele koos harrastajate ja pühapäevaratturitega. Kavas on 133km ja 70km pikkused distantsid. Soodsam registreerimine on avatud veel ainult täna.
Rohkem infot ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/33/
19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.
Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.
Rohkem infot festivali ja konverentsi kohta leiate veebilehelt
www.motlemisfestival.ee ja Facebookist www.facebook.com/motlemisfestival .
Neljapäeval, 15. mail kell 19.oo avatakse Teaduskeskuses AHHAA Mehhiko kunstniku Rodrigo G. de San Martíni kunsti- ja valgusinstallatsioon “Dorado/Lacerta”, mida vaatajad ise ümber kujundada saavad.
Installatsioon kujutab kahte tähtkuju – Dorado ja Lacerta – millest üks on nähtav põhja- ja teine lõunapoolkeral. Tähtkujud on maalitud erilise elektrit juhtivat värviga, mis võimaldab vaatajatel LED-lampe sisse ja välja lülitades uusi mustreid luua. Rodrigo tahab anda vaatajale võimaluse ise kunstnik olla ja näidata tehnoloogia “loomulikku” poolt.
Rodrigo on Mehhiko muusik ja kunstnik, kes seob oma töödes teaduse ja tehnoloogia muusika ja kunstiga. Hetkel tegutseb ta Tartus, ent eelnevalt on ta töötanud ka USA-s, Lätis ja Leedus. Projekt valmis koostöös visuaalkunstnik Kat Surynega.
Näitus sai võimalikuks tänu Tartu linnaresidentuuri programmile, mille raames saavad väliskunstnikud elada ja töötada kuu aega Tartus, leida siit inspiratsiooni ja õppida uusi tehnikaid. Residentuuri lõppedes eksponeeritakse kas siin valminud töid, korraldatakse õpituba või kohtumine kunstnikuga. Tartu linnaresidentuuri koordineerib Noor-Eesti Loomekeskus ning rahastab Tartu Linnavalitsus.
“Dorado/Lacerta” jääb AHHAAsse 15. juunini.
Reedel, 9. mail Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimunud seminaril “Linnaliikuvuse seminar: Eesti linnaliikuvuse plaanidest 2015-2020” kuulutati konkursi “Jalgrattasõbralik linn 2014” võitjaks Tartu linn.
Jalgrattasõbralik linn 2014 valiti projekti raames läbi viidud uuringu põhjal, mis keskendus jalgrattaliikluse ja jalgrattapoliitika olukorrale Eesti linnades. Uuringu käigus küsitleti nii omavalitsusi kui ka linnakodanikke. Lisaks jalgrattasõbralikkuse uurimisele analüüsiti ka kitsaskohti.
“See on auhind mitte linnavalitsusele, vaid linnale tervikuna – nii jalgrattureile endile kui ka autojuhtidele ja jalakäijatele, kes aktsepteerivad jalgrattaliiklust linnas,” kommenteeris auhinna Tartu linna nimel vastu võtnud abilinnapea Valvo Semilarski. “Igal juhul on see tiitel, mille üle võivad kõik Tartu inimesed uhkust tunda. See näitab, et kergliiklusteede areng on Tartus õigel teel.”
Auhinnaks sai Tartu kaks jalgratast, mis on plaanis anda linnavalitsuse töötajaile ametiratasteks, et tõhustada rohelist liikumist ka Tartu linnavalitsuses.
Jalgrattasõbraliku linna uuringu kokkuvõttega saab tutvuda siin.
Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.
„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.
Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.
Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot
