Põlvamaa

Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.

Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?
Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.

Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?
Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.

Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.

Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.

MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.

Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?

Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Räpinas tulekul loodusõhtu „Jäälind – aasta lind 2014“

Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Kuidas maakonnaplaneeringuga suunata Põlvamaa asustust?

Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu

Eile, 29. oktoobril toimus koostatava Põlvamaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu asustuse suunamise teemal.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid põhimõtteid, millest lähtuvalt hakatakse maakonnaplaneeringu koostamisel käsitlema asustuse suunamise teemat.

Maakonnaplaneeringus lähtutakse üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” eesmärkidest ja põhimõtetest. “Eesti 2030+” seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis ja selle eesmärgi saavutamiseks sätestab kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Selles valguses tuleks Põlvamaal keskenduda olemasolevate keskuste elujõulisuse ja selle kaudu ka hajaasustusaladel elamistingimuste säilitamisele.

Lisaks asustuse arengu suunamisele on maakonnaplaneeringu olulisteks ülesanneteks muu hulgas maakonna ruumilise arengu põhimõtete määramine ja riiklike ning kohalike huvide tasakaalustamine. Selleks tehakse koostööd maakonna kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste naabrusesse jäävate maavalitsustega. Lisaks on kolm Kagu-Eesti maakonda – Põlva, Võru ja Valga – sõlminud koostöökokkuleppe maakonnaplaneeringute koostamiseks. Uued maakonnaplaneeringud on koostamisel üle Eesti kõikides maakondades.

Põlvamaa maakonnplaneeringu eskiislahendus on koostamisel ja selle avalikustamine on kavas 2015. aasta alguses ning siis on kõigil huvilistel võimalus selle kohta oma arvamust avaldada.

Põlvamaa aasta terviseedendaja on Hille Post

25. oktoobril tunnustati maakonna tervisedendajaid ning kuulutati välja aasta tervisedendaja, kelleks pärjati Põlva spordikool haldusjuht ja Põlva Päevakeskuse võimlemisõpetaja Hille Post.

Oktoobris täitus Hillel 15. aastat Põlva Päevakeskuses tervisennetuslike ravivõimlemistundide juhendamisega alustamisest. Aastate jooksul on võimlemistund saanud eakate seas väga populaarseks ja tänaseks on ravivõimlemise tunnid lausa kolmes vahetuses kaks korda nädalas. Lisaks ravivõimlemistundide läbiviimisele on Hille on juba mitmeid aastaid aidanud läbi viia kevadist südamekõndi, üritust “Tund tervisele”, helkurkõndi ja palju teisi tervisedenduslikke spordiüritusi.

Koostöö ja toetuse eest tänas Põlvamaa tervisenõukogu Valgjärve valla sotsiaalnõunikku Riina Marranit, Laheda valla tervisekomisjoni juhti Meriliis Mandelit, Värska valla sotsiaalnõunikku Merike Teini, Veriora valla sotsiaalhoolekande spetsialisti Kaire Leikinit, Veriora valla sotsiaaltöö spetsialisti Ave Pajut, Põlva valla tervisekomisjoni liiget Taima Nurme, Kõlleste valla sotsiaalnõunikku Küllike Kaldoja ja Ahja noorsootöötajat Piret Palmi.

Igal aastal tänab Põlvamaa tervisenõukogu inimesi, kes aitavad kaasa, et terviseteemad oleksid jätkuvalt maakonnas aktuaalsed.

Allikas: polvamaa.ee

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.

«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

Maavanem Ulla Preeden andis eile Räpina loomemajas Põlvamaa aasta õppijale, väärikale õppijale, koolitajale ja koolitussõbralikumale organisatsioonile üle tänukirjad.

“Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises. Uuega kaasa minemine nõuab kohanemist ja tuleb ka mitmeid asju juurde õppida. Kõik need inimesed, kes pere, töö ja muude kohustuste kõrvalt leiavad aega eneseharimiseks ja silmaringi laiendamises loovad ühiskonnas lisaväärtust ning annavad head eeskuju ka kõigile teistele,” rõhutas õppimise olulisust maavanem.

Põlvamaa aasta õppija 2014 on Junika Adson. Koduperenaisena otsustas Junika teha oma elus kannapöörde ning astus Tartu Iluravi erakooli ja omandas maniküürija oskused ning seejärel täiendas end mitmetel eriala koolitustel. Junika õppis, käis tööl ja koolitustel näpistades aega pere ja muude kohustuste kõrvalt. Ta alustas ettevõtjana ja avas oma ilusalongi, kus lisaks temale töötab veel mitu noort inimest. Lisaks tööalastele koolitustele võtab Junika aktiivselt osa ka paljudest loomemaja kursustest ning on koolituspisikuga nakatanud ka oma tuttavaid. Junika motoks on “Tee, mida naudid ja naudi, mida teed!”. Loe edasi: Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

Põlvamaa otsib aasta isa

Tänavu korraldab Naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega konkurssi Põlvamaa aasta isa leidmiseks.

Aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu. Aunimetuse saaja peab olema Põlvamaa elanik ja Eesti Vabariigi kodanik.

Kanditaatide esitamise tähtaeg on 26. oktoober. Oma kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui ka asutused ja ühingud.

Kandidaadi esitamisel tuleks ära märkida: kandidaadi nimi, elukoht, sünniaeg, laste arv (võimalusel ka vanused), tunnustamise põhjendus ning kandidaadi lühiiseloomustus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.

Vabas vormis taotluse palume saata Naiskodukaitse Põlva ringkonnale aadressil Võru 3, Põlva 63308 või e-postiga karin@naiskodukaitse.ee. Märgusõna “Põlvamaa aasta isa”.

“Põlvamaa aasta isa 2014” valib saabunud ettepanekute põhjal välja komisjon, mille kinnitab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Põlvamaa aasta isa valimise patrooniks on Põlva maavanem.

Aasta isa kuulutatakse välja pidulikul isadepäeva tähistamisel, kuhu kutsutakse kõik nominendid.

Isadepäeva tähistamise eesmärgiks on märkida ära meeste roll laste kasvatamisel ning väärtustada perekonda.

Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu
Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Seto Külavüü Kostipäeva fotomängu parimad pildid tegid Kadri Reimann, Avely Pekka ja Merli Jürisoo.

16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud.
Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Kohalikud ettevõtted on maaelu hoidjad

Juhataja Andres Trumm tutvustas Arke Lihatööstuse tootmist

Põlva maavanem Ulla Preeden külastas AS Arke Lihatööstust. Ettevõtte juhataja Andres Trumm tutvustas külalistele tootmishoonet ning seejärel arutleti nii lihatööstuse kui maakonna arengu üle.

AS Arke Lihatööstus on üks kaheksast MTÜ Põlvamaa Patrioot liikmest, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerivad kohalike ressursside kasutamist tootmises.

Saja kümne töötajaga on Arke Lihatööstus üks Põlvamaa suurimatest tööandjatest.

AS Arke Lihatööstus on täielikult Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kogu 20. aastase tegutsemisaja jooksul on igal aastal kasvatud ning eelmisel aastal sai suure investeeringu toel nii tootmistsehh kui tapamaja kaasajastatud.

Sellega on loodud võimalused tootmismahtusid oluliselt kasvatada. Praegu kasutatakse lihatööstuses keskmiselt 1100-1200 siga ja 100 veist kuus. Kogu toore realiseeritakse oma kaubamärgi Karni all.

Kuigi suurem osa toodetest turustatakse Tallinnas on järgmised olulised piirkonnad just Põlva- ja Võrumaa.

Maret Reinumägi

Foto: Põlva Maavalitsus

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

13. septembril peetakse Eesti Maanteemuuseumis juba viiendat korda vanavanemate päeva. Tänavuse suvelõpuüritusega tähistatakse 90 aasta möödumist Eesti Autoklubi asutamisest ning muuseumisse oodatakse külla erilisi autosid.

Eesti Autoklubi asutamine 90 aastat tagasi oli oluliseks edasiminekuks Eesti autoasjanduse arengus, mis ajendas huvilisi enam selles valdkonnas tegutsema. Nii hakati organiseerima võidusõite, kutsuti kodanikke tegelema autoturismiga ning hakati välja andma ajakirja “Auto”. “Oma lugu rääkima ja masinaid näitama tuleb Võru Vanatehnikaklubi Vänt,” rääkis maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin ürituse peateemast.

Autoasjandust avatakse seekordsel perepäeval ka läbi sõidukite tuunimise teema. “Tuunimise üheks lähtekohaks võib pidada autode ise-ehitamist ning parandamist, eeskätt nõukogude ajal, mil sõidukeid ja nende varuosi eriti saadaval ei olnud. Autode korrashoidmisel tuli kasutada saadaolevaid osasid ning seetõttu omandasid autod tihti eriskummalise väljanägemise,” lisas Tubin.

Lisaks saavad muuseumi külastajad vaadata ka Sportauto Aiar-i lugu. Tegu on 1970. aastate keskel LADA peale ehitatud sportautoga, mille keresid tehti kokku viis ning millest reaalselt sõitma hakkas vaid kolm. Neist kahte taastab hetkel firma Amper Racing. Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt.

A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini.

Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Kaks kolmerattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle sel laupäeval, 13. septembril kell 14.00.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba sellel laupäeval, 13. septembril, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14.00 räägib Tuletulemine2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida. Loe edasi: Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Toimus kolme Põlvamaa valla ühine spordipäev

Foto: Köieveo võidukas võistkond, autor Maanus Hass

Laupäeva, 6. septembri lõunaks kogunesid Kanepi lähedal Jõksi järve äärde Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade spordiharrastajad, et veeta koos spordiga üks mõnus päev. Sellega taaselustati vana traditsioon, sest juba majandite ajal käidi koos üksteiselt mõõtu võtmas.

Võistkonnad olid 6-liikmelised, kus vähemalt 2 liiget pidid olema õrnemast soost. Kokku osales 8 võistkonda, nende seas nii valdade, külade kui ka kollektiivide esindusi. Võistkonnad rõhutasid võitlusvaimu ühtsust sarnase riietusega, näiteks särkide või rättidega. Ootusärevus oli suur ja kõik kibelesid võistlema.

Kui võistkonnad registreeritud ja alagrupid loositud, pääsesid esimesed võistlejad kaaslaste ergutuste saatel rajale. Iga võistlusala määrustepärast läbimist jälgisid kohtunikud, kes protokollisid ka tulemused.

Õige pea hakkasid selguma alade võitjad. Kuulijännis oli parim võistkond Ihamarulane (Kõlleste vald), kaarikusõidus Valgjärve valla võistkond, paku veeretamises võistkond Kanged (Kanepi), kotijooksus võistkond Kropa (Kõlleste), granaadi täpsusviskes võistkond Kanged, köieveos võistkond Kanepi nautijad (Kanepi) ja veepallis Kooraste küla võistkond (Kanepi). Vallavanemate vahel toimunud murutraktorite võiduajamises oli osavaim Valgjärve vallapea Kaido Kõiv.

Peale sportimist ei lastud kehal ja vaimul puhata, sest autasustamisel tuli ju ka medalite järgi joosta. Võistkondade kokkuvõttes osutus edukaimaks võistkonnaks ja rändkarika saajaks võistkond Kanged (koosseisus Kaido Nõmmik, Monika Sulbi, Tiit Rammul, Meeli Rammul, Inge Tamm, Sirje Salundi).

Päeva lõpetas vardas küpsetatud põrsa söömine ja jalakeerutamine Meelis Band saatel.

Korraldajad tänavad eriauhindade väljapanijaid Arke Lihatööstust, Mesipuu talu, perearsti Vaike Meesakut, Aire Hallapit. Kummardus peakohtunikele Margus Nemvaltsile ja Maiken Keldule, Kanepi noortele ja päeva moderaatorile Timo Penole.

Lõppkokkuvõttes oli väga mõnus päev sportimiseks ja vormi hoidmiseks. Ootame nüüd järgmisi kohtumisi juba Valgjärve vallas ning loodetavasti saavad järgmine kord selle aasta rekordid purustatud!

Kirjutas Ülar Kõrge

Tule kolme valla ühisele spordipäevale!

6. septembril kell 12 toimub spordipäev Jõksi laululava juures Kanepis.

Meeleolukale spordipäevale on oodatud kõik Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla liikumisharrastajad.

Alad: Kuulijänn, kaarikusõit, paku veeretamine, kotijooks, granaadi täpsusvise, köievedu, murutraktorite vigursõit vallavanematele, vee- ja võrkpall.

Spordipäevast väsinud lihased lõdvestame ansambli Meelis Band saatel!

Registreeri 6-liikmeline meeskond : kultuur@kanepi.ee

Info Kristel Kuslapilt tel 5660 1337.

Maanteemuuseumi liiklusnädal “Risk – kas tasuv kogemus?”

16.-19. septembrini toimub Eesti Maanteemuuseumis iga-aastane liiklusnädal teemal “Risk – kas tasuv kogemus?”, kuhu oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ning kutsekoolide õpilasi ehk teisisõnu noori, kellel on kõrgem riskikäitumine. Riskimine on adrenaliini tekitav, ootamatu tulemusega olukord, mistõttu noored sagedasti ka liiklusõnnetustesse satuvad.

Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, selles ei ole midagi uut ega erilist, kuid siiski tuleb seda õppida või taaskord meelde tuletada. Liikluskasvatus täidab oma eesmärki, kui sellega tegeletakse pidevalt varasest noorusest kuni juhilubade saamise järgse perioodini. Liikluskasvatuses on olulised komponendid teadmiste ja oskuste arendamine ning hoiakute kujundamine.

Sel aastal on kavas tegeleda liikluses valitsevate probleemkohtadega hoopiski uutmoodi. Kaasame MTÜ Foorumteatri, mille tegelased aitavad otsida lahendusi erinevatele liikluses valitsevatele probleemidele. Nende kaasabil paneme noored mõtlema selle üle, kuidas mitte sattuda liiklusõnnetustesse ja mis kõige olulisem, mida saab igaüks meist ära teha, et liikluses ise elu jääda ja kaaslane ohust eemale hoida.

Kavas Foorumteatri osalusetendus ja ajaloolis-liiklusteemaline fotojaht vabaõhu näitusekeskkonnas “Teeaeg”.

Liiklusnädalal on tegevuses maanteemuuseumi enda töötajad ning külalisesinejad MTÜst Foorumteater.

Liiklusnädala aktiivõppeprogrammid toimuvad 16.-19. septembril algusega kell 10 ja 14. Programmi kestvus 2,5 tundi, osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 11. septembriks telefonil 58545636 või meiliaadressil triinu.oispuu@mnt.ee.

Maanteemuuseum on õige koht nii esmaste liiklusalaste teadmiste tundmaõppimiseks kui ka juba olemasolevate oskuste kinnistamiseks ja täiendamiseks.

Liina Kukk

Augustifoorumil kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad

Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus

Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.

Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.

“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”

Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus

Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.

Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.

Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.

Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.

Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.

Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.

Põlva maavalitsus sai rahastuse laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise projektile

Põlva maavalitsus, koostöös Võru ja Tartu maavalitsustega, said ELi riskilaste ja-noorte programmist rahastuse projektile „Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti. Kolme maavalitsuse koostöö projektile eraldatakse 59 998 eurot. Projekti põhitegevused saavad alguse septembris 2014. Kõik kolm maakonda saavad igaüks projekti läbiviimiseks ja uute spetsialistide koolitamiseks kasutada 20 000 eurot.

Aastase pilootprojekti käigus rakendatakse probleemilahenduslike oskuste programmi (SPLO) meetodit Võru, Tartu ja Põlva maakonna 2-3 kooli esimeses kooliastmes kaasates ühe klassi jagu õpilasi terve õppeaasta jooksul. Õpilastele õpetatakse sotsiaalseid oskusi (sh suhtlemist ja eneseväljendusoskust probleemide vältimiseks ja lahendamiseks) käitumisprobleemide vähendamiseks. Põlvamaal osalevad pilootprojektis Põlva Ühisgümnaasium ja Saverna Põhikool.

Projekti raames on kavas koolitada kokku kuni 20 spetsialisti igast maakonnast, kes hakkavad SPLO programmi praktiseerima oma koolide ja noortekeskuste juures.

Projekti eesmärgiks on laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine kasutades SPLO meetodit, samuti sotsiaalsete pädevuste arendamine ning lastevanemate ja lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine, omavahelise koostöö soodustamine kolme maakonna vahel, lisaks kogemuste ja parimate praktikate vahetamine Norra Undarheim kooliga.

Allikas: Põlva Maavalitsus

Täna algav Ökofestival toob rohemeelsed Põlvamaale

Foto: 2013 aasta Ökofestivali perepäev, foto autor: Ulla-Maia Timmo

15.-17. augustil 2014 toimub Põlvamaal IX Ökofestival “Rohelisem elu”, mis koondab loodusesõpru, taaskasutusfänne ja traditsioonilise eluviisi pooldajaid.

Festivali raames toimuvad mitmed retked ja õpitoad, mis tutvustavad Põlvamaa metsade elusloodust – sipelgaid, nahkhiiri ja jäälindu ning Taevaskoja metsarikkust. Festivali avapäeval toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Tervitatav algatus on tulnud Põlvamaa ettevõtjatelt, kes festivali raames avavad esmakordselt külastajatele oma uksed. Nii on huvilistel võimalus tutvuda mitmete Põlvamaa ettevõtluse lipulaevade tegemiste ja toimetamistega, näiteks Arke, Lõuna Pagarid, Suwem, Räpina Paberivabrik, Tere jt.

Ökofestival hoiab au sees traditsioonilist eluviisi, ehituskunsti ja käsitöövõtteid, sestap on huvilised oodatud palkmaja taastamise õpituppa Kikkaharjal ja Mooste mõisa, kus reedest pühapäevani keedetakse tõrva ning laupäeval toimub taaskasutuse teemaline päev kirbuturu, lõngavärvimise, pillivalmistamise ja mitmete teiste töötubadega, kus vanadele asjadele antakse uus elu. Tutvuda saab savitelliste ja looduslike viimistlusvahenditega.

Ökofestivali traditsiooniline Perepäev toimub pühapäeval, 17. augustil Põlva Talurahvamuuseumis, Karilatsis 10:00-16:00. Laadalt saab osta ja uudistada peamiselt omamaist toodangut: toiduaineid, aiasaaduseid, käsitööesemeid, tarbekaupu, looduskosmeetikat jm. Avatud on mitmed toidukohad ja festivalil pakutakse kohalikku, värsket ja traditsioonilist toitu: kohapeal valmistatud pirukaid, taimetoitu, seto traditsioonilisi roogasid, kalasuppi, pajaroogasid, puude peal küpsetatud liha, smuutisid, kama, kitsejuustu, kanepikooki jm – elamus toidust on garanteeritud.

Nõuandeid ja nippe jagatakse külalistele mitmetes õpitubades – kuidas valmistada võid ja jäätist, roigastest mööblit, räätsasid looduses liikumiseks jne. Kohal on mitmed keskkonnateemadega tegelevad organisatsioonid tegevustelkidega, kus osaleda saavad ka pere kõige pisemad. Meeleolu loovad Toomas Ojasaare lõõtsamäng ja ansambel Moisekatziq.

Festivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Kanepi vald kutsub I Kooraste rahvatriatlonile

Kooraste Külaselts, Kanepi Vallavalitsus ja Meie Liigume kutsuvad osalema kolmapäeval, 20. augustil 2014 toimuvale I Kooraste rahvatriatlonile!

Esmakordselt Koorastes toimuvale spordiüritusele on oodatud osalema kõik need, kes peavad lugu sportimisest, tervislikest ning aktiivsetest eluviisidest.

Osalema on oodatud nii üksikvõistlejad kui ka võistkonnad, kuhu võib kuuluda 2-3 liiget.

Kooraste rahvatriatloni triatlonikeskus on avatud registreerujatele alates kell 11.00 Kooraste Suurjärve ääres (RMK puhkekoht).

Võistluse ujumisdistantsid toimuvad Kooraste Suurjärves, rattasõidud ja jooksud ümbruskonna kruusateedel.

Võistluse I start antakse kell 12.00 noortele, kellel tuleb läbida ujudes 150 meetrit, rattaga sõites 4 km ja joostes 1 km.

Kell 13.00 stardivad harrastajad ja võistkonnad, kes läbivad ujudes 300 meetrit, rattaga sõites 8 km ja joostes 2 km.

I Kooraste rahvatriatlonil osalemine on kõigile tasuta!

Võistluse juhend! Sealsamas saab ennast ka Kooraste rahvatriatlonile eelregistreerida!

I Kooraste rahvatriatloni läbiviimist toetavad Kanepi Vallavalitsus, Põlvamaa Spordiliit ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.

Tiibeti jogiini õpetab väikestes Eestimaa paikades vanu maagilisi Tiibeti tervisetarkusi

Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.

Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/

Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
Kaia-Kaire Hunt

Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel

Põlvamaa 16. malevasuvele tõmmati joon alla 5.-6. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 66 malevlast seitsmest rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Kokkutulekul võistlesid malevlased tuletõrjeolümpial, toimusid rühmade tutvustustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevasuve muljeid ja kogemusi jagati etluskavaga, mille üldteemaks oli „Multikultuurne Eesti“ ning ei puudunud ka tants ja trall. Saarjärvel valmisid ka malevarühmi tutvustavad maalid, mida on võimalik näha Põlva Avatud Noortekeskuses.

Avamispäeval oli malevlasi tervitamas Põlva Maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus. „Mul on väga hea meel, et maleva traditsioon Põlvamaal jätkub,“ sõnas ta. Kokkutulekut külastasid ka SA Õpilasmalevast juhataja Ott Väli ja kliendihaldur Egert Eenmaa, kellega saadi tuttavaks ja arutati koos kahe aasta pärast toimuva „Eesti Õpilasmalev 50“ seonduvat.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 9 rühmas kokku 172 malevlast. Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid Ahja, Vastse – Kuuste ja Värska rühm. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 12. – 14. august Toosikannus Raplamaal, esindab Põlvamaad Ahja valla rühm. Loe edasi: Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel