Rosmal tuleb loeng “Kuidas mõelda nähtavalt?”

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts
Teisipäeval, 9. detsembril kl 18.00 toimub Rosma Koolituskeskuse korraldusel Põlva külje all Rosma koolis aktiivseminaride sarja esimene loeng, kus lektor Kalev Kaarna avab võimalusi teemal “Kuidas mõelda nähtavalt?”

Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivat lahenduste leidmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu. Kuidas seda teha ning mis kasu sellest on kodus, tööl ja koolis räägib Kalev Kaarna.

“Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivate lahendusteni jõudmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu,” ütles lektor teema tutvustuseks.

Õhtuseminaril näitabki Kalev Kaarna, kuidas keerukad mõtted nähtavaks ja selgeks teha, oma elu, eesmärke ja probleeme puude ja pilvedena üles märkides. Need võtted on kasutatavad kodus, töö juures ja ettevõtluses. Need aitavad küsida õigeid küsimusi ja leida enamikes keerukates olukordades tõhusaid ja töötavaid lahendusi. Mõnedes riikides õpetatakse neid võtteid juba 1. klassis, mistõttu peaksid need olema jõukohased ka kõigile täiskasvanutele.

Osalustasu 5 eurot, kestvus 2 tundi.
Aktiivseminari sarja järgmine esineja on Viigi Viil, kes räägib teemal “Vaimne maailmavaade – kas oht või võimalus?”

Projekti rahastab Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Allikas: Rosma Koolituskeskus

Savvusann UNESCOn!

Savvusann küttüs. Rebäse Tiina pilt.
Savvusann küttüs. Rebäse Tiina pilt.
Võrokõsõ juubõldasõ: 26. märdikuu päävä õdagu tull’ teedüs, et võrokõisi savvusannaperimüs om pantu UNESCO vaimsõ perändi esindüsnimekirja.

«Üts mu opilanõ Võromaa kutsõhariduskeskusõst ütel’, et timä vanaimä oll’ nakanu ikma teleka iin, ku tuu uudis tull’,» ütel’ Veeroja Eda, kiä üten Eichenbaumi Külliga võrokõisi sanna UNESCOhe vidäsi.

«Võrokõsõ pandva rõõmuga üles pilte hindäst uma savvusanna man,» kõnõl’ Eda. «Mul om kah UNESCO aianukan!», «Puulpäävä kütämi uma UNESCO kuumas!», tõi tä vällä rõõmuhõiskit Mol’ovihu savvusanna leheküle päält.

Tervüisi saatsõ ka suur sannarahvas suumlasõ. «Nä omma nakanu sannaperändi alalõhoitmist tõsitsõmbalt võtma ja pruuvva perrä tulla,» kõnõl’ Veeroja Eda.

Klubi Russkaja Banja vidäjä Ruspari Marat kutsõ jõulukuu keskpaigan Vinnemaalõ sannafestivaalilõ. «Turismi- ja spaaettevõtja omma kah väega rõõmsa,» ütel’ Eda.

Eichenbaum ja Veeroja märgotasõ, kuis saadust tunnustusõst saasi ossa kõik võrokõsõ. «Ega mi es aja tuud asja õnnõ hindä jaos, egä Vana Võromaa vald või küläliisi tuuga kutsu, et näil om kah savvusann,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Plaan om suidsusann Vana Võromaa hää nime kujondusõ sisse tsusata.

Sannaoppust tulõ kah mano. Võromaa kutsõhariduskeskusõn om tegemisel sanna-opikava. Veeroja Eda jutu perrä naatas sügüsest oppama sannamehe ja -naasõ mõistmiisi: sannakütmist, sannan toimõndamist sannankäümisest ravitsõmisõni. «Peränditurismi opikava om joba olõman ja sann tuu seen, oppus lätt õkva käümä, kes taht, saa mano,» kuts tä.

Vahtsõ huuga nakkas Veeroja Eda küsümä müügilupa sannan suidsutõdu liha jaos, millega põllumajandusministeeriüm olõ-i seoniaoni tahtnu väega edesi minnä.
Loe edasi: Savvusann UNESCOn!

Eestimaa jõuluvanad kogunesid vanal Võrumaal

29. novembri südapäeval saabus Kanepisse 40 jõulutaati.

Teel Pokumaale, kus peeti XIV Jõulutaatide konverents, tehti peatus, et avada postkontor, kuulata laste jõululaule, mekkida kohalike perenaiste küpsetisi. Selgitati välja aasta sportlikum jõulumees.

Osalesid nii kõige nooremad 2013/2014 aastal sündinud vallakodanikud kui ka väärikas 101-aastane Hilda Müürsepp, kes on jõulutaatide vana tuttav.

Kanepist läks kõikjale üle Eestimaa teele advendituli, mille jõulumees Ärnile ulatas Kanepi kirikuõpetaja Margit Lail.

Kanepist sõideti edasi Pokumaale konverentsile ning pühapäeval Antslas toimunud jõululaadale.

Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!

Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!

Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.

Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.

Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).

Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.

Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

Kohtumine folklorist Marju Kõivpuuga Mooste Rahvamuusikakoolis

Esmaspäeval, 17. novembril algusega 19:30 on Põlvamaal Mooste Rahvamuusikakoolis külas tunnustatud folklorist ning Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu.

Teemad, millest juttu tuleb, on kõik seotud rahvapärimusega.
Muusikaga ilmestab õhtut Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi.
Sissepääs on 2. eurot.

Ootame teid!

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Põlvamaa aasta isa on Friedel Ani

Põlvamaa aasta isa Friedel Ani koos laste ja lastelaste ning Põlva maavanem Ulla Preedeni ja naiskodukaitse Põlva ringkonna esinaise Esti Taaliga. Foto: Põlva maavalitsus
Põlvamaa aasta isa Friedel Ani koos laste ja lastelaste ning Põlva maavanem Ulla Preedeni ja naiskodukaitse Põlva ringkonna esinaise Esti Taaliga. Foto: Põlva maavalitsus

Tänavuseks Põlvamaa aasta isaks valiti Valgjärve vallas elav kolme lapse isa ja kuue lapselapse vanaisa Friedel Ani.

Põlvamaa aasta isa tütar on oma isa iseloomustanud nii:”Meie isa on eriline. Ta annab endast kõik. Vahel tundub, justkui ta enesele aega ei võtagi, ent ei, ta annab seda ka endale nõndasamuti kui teistele ning lisaks ajale annab isa nii endale kui ka teistele võimaluse uuesti proovida. Isa, tea, et ajal on ots või äär ja ta on õpetanud meid aega väärtustama. Vihjeid meeldib ka isale anda. Vahel on hiiglama tüütu, et pool lauset peab temaga vesteldes ise välja mõtlema või ridade vahelt lugema, ent see on tema moodus kaaslastele aega anda.”

Kokku esitati Põlvamaa aasta isa konkursile 14 kandidaati, kes kõik koos peredega 7. okyoontil vastuvõtule kutsuti. Konkursi korraldas naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega.

Põlvamaa aasta isa aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu.

Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.
Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.

Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?

Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.

Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?

Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.

Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts
Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts
Rosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.

Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.

MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.

Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?

Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Räpinas tulekul loodusõhtu „Jäälind – aasta lind 2014“

Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Kuidas maakonnaplaneeringuga suunata Põlvamaa asustust?

Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu
Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu

Eile, 29. oktoobril toimus koostatava Põlvamaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu asustuse suunamise teemal.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid põhimõtteid, millest lähtuvalt hakatakse maakonnaplaneeringu koostamisel käsitlema asustuse suunamise teemat.

Maakonnaplaneeringus lähtutakse üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” eesmärkidest ja põhimõtetest. “Eesti 2030+” seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis ja selle eesmärgi saavutamiseks sätestab kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Selles valguses tuleks Põlvamaal keskenduda olemasolevate keskuste elujõulisuse ja selle kaudu ka hajaasustusaladel elamistingimuste säilitamisele.

Lisaks asustuse arengu suunamisele on maakonnaplaneeringu olulisteks ülesanneteks muu hulgas maakonna ruumilise arengu põhimõtete määramine ja riiklike ning kohalike huvide tasakaalustamine. Selleks tehakse koostööd maakonna kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste naabrusesse jäävate maavalitsustega. Lisaks on kolm Kagu-Eesti maakonda – Põlva, Võru ja Valga – sõlminud koostöökokkuleppe maakonnaplaneeringute koostamiseks. Uued maakonnaplaneeringud on koostamisel üle Eesti kõikides maakondades.

Põlvamaa maakonnplaneeringu eskiislahendus on koostamisel ja selle avalikustamine on kavas 2015. aasta alguses ning siis on kõigil huvilistel võimalus selle kohta oma arvamust avaldada.

 

Põlvamaa aasta terviseedendaja on Hille Post

25. oktoobril tunnustati maakonna tervisedendajaid ning kuulutati välja aasta tervisedendaja, kelleks pärjati Põlva spordikool haldusjuht ja Põlva Päevakeskuse võimlemisõpetaja Hille Post.

Oktoobris täitus Hillel 15. aastat Põlva Päevakeskuses tervisennetuslike ravivõimlemistundide juhendamisega alustamisest. Aastate jooksul on võimlemistund saanud eakate seas väga populaarseks ja tänaseks on ravivõimlemise tunnid lausa kolmes vahetuses kaks korda nädalas. Lisaks ravivõimlemistundide läbiviimisele on Hille on juba mitmeid aastaid aidanud läbi viia kevadist südamekõndi, üritust “Tund tervisele”, helkurkõndi ja palju teisi tervisedenduslikke spordiüritusi.

Koostöö ja toetuse eest tänas Põlvamaa tervisenõukogu Valgjärve valla sotsiaalnõunikku Riina Marranit, Laheda valla tervisekomisjoni juhti Meriliis Mandelit, Värska valla sotsiaalnõunikku Merike Teini, Veriora valla sotsiaalhoolekande spetsialisti Kaire Leikinit, Veriora valla sotsiaaltöö spetsialisti Ave Pajut, Põlva valla tervisekomisjoni liiget Taima Nurme, Kõlleste valla sotsiaalnõunikku Küllike Kaldoja ja Ahja noorsootöötajat Piret Palmi.

Igal aastal tänab Põlvamaa tervisenõukogu inimesi, kes aitavad kaasa, et terviseteemad oleksid jätkuvalt maakonnas aktuaalsed.

Allikas: polvamaa.ee

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

aasta oppijaMaavanem Ulla Preeden andis eile Räpina loomemajas Põlvamaa aasta õppijale, väärikale õppijale, koolitajale ja koolitussõbralikumale organisatsioonile üle tänukirjad.

“Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises. Uuega kaasa minemine nõuab kohanemist ja tuleb ka mitmeid asju juurde õppida. Kõik need inimesed, kes pere, töö ja muude kohustuste kõrvalt leiavad aega eneseharimiseks ja silmaringi laiendamises loovad ühiskonnas lisaväärtust ning annavad head eeskuju ka kõigile teistele,” rõhutas õppimise olulisust maavanem.

Põlvamaa aasta õppija 2014 on Junika Adson. Koduperenaisena otsustas Junika teha oma elus kannapöörde ning astus Tartu Iluravi erakooli ja omandas maniküürija oskused ning seejärel täiendas end mitmetel eriala koolitustel. Junika õppis, käis tööl ja koolitustel näpistades aega pere ja muude kohustuste kõrvalt. Ta alustas ettevõtjana ja avas oma ilusalongi, kus lisaks temale töötab veel mitu noort inimest. Lisaks tööalastele koolitustele võtab Junika aktiivselt osa ka paljudest loomemaja kursustest ning on koolituspisikuga nakatanud ka oma tuttavaid. Junika motoks on “Tee, mida naudid ja naudi, mida teed!”. Loe edasi: Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

Põlvamaa otsib aasta isa

Tänavu korraldab Naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega konkurssi Põlvamaa aasta isa leidmiseks.

Aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu. Aunimetuse saaja peab olema Põlvamaa elanik ja Eesti Vabariigi kodanik.

Kanditaatide esitamise tähtaeg on 26. oktoober. Oma kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui ka asutused ja ühingud.

Kandidaadi esitamisel tuleks ära märkida: kandidaadi nimi, elukoht, sünniaeg, laste arv (võimalusel ka vanused), tunnustamise põhjendus ning kandidaadi lühiiseloomustus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.

Vabas vormis taotluse palume saata Naiskodukaitse Põlva ringkonnale aadressil Võru 3, Põlva 63308 või e-postiga karin@naiskodukaitse.ee. Märgusõna “Põlvamaa aasta isa”.

“Põlvamaa aasta isa 2014” valib saabunud ettepanekute põhjal välja komisjon, mille kinnitab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Põlvamaa aasta isa valimise patrooniks on Põlva maavanem.

Aasta isa kuulutatakse välja pidulikul isadepäeva tähistamisel, kuhu kutsutakse kõik nominendid.

Isadepäeva tähistamise eesmärgiks on märkida ära meeste roll laste kasvatamisel ning väärtustada perekonda.

Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

JV_mehilaneKu sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu

Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Parim melupilt. Foto: Merli Jürisoo
Parim melupilt. Foto: Merli Jürisoo
Seto Külavüü Kostipäeva fotomängu parimad pildid tegid Kadri Reimann, Avely Pekka ja Merli Jürisoo.

16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud.
Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Lokko Külli
Lokko Külli
Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Kohalikud ettevõtted on maaelu hoidjad

Juhataja Andres Trumm tutvustas Arke Lihatööstuse tootmist
Juhataja Andres Trumm tutvustas Arke Lihatööstuse tootmist

Põlva maavanem Ulla Preeden külastas AS Arke Lihatööstust. Ettevõtte juhataja Andres Trumm tutvustas külalistele tootmishoonet ning seejärel arutleti nii lihatööstuse kui maakonna arengu  üle.

AS Arke Lihatööstus on üks kaheksast MTÜ Põlvamaa Patrioot liikmest, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerivad kohalike ressursside kasutamist tootmises.

Saja kümne töötajaga on Arke Lihatööstus üks Põlvamaa suurimatest tööandjatest.

AS Arke Lihatööstus on täielikult Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kogu 20. aastase tegutsemisaja jooksul on igal aastal kasvatud ning eelmisel aastal sai suure investeeringu toel nii tootmistsehh kui tapamaja kaasajastatud.

Sellega on loodud võimalused tootmismahtusid oluliselt kasvatada. Praegu kasutatakse lihatööstuses keskmiselt 1100-1200 siga ja 100 veist kuus. Kogu toore realiseeritakse oma kaubamärgi Karni all.

Kuigi suurem osa toodetest turustatakse Tallinnas on järgmised olulised piirkonnad just Põlva- ja Võrumaa.

Maret Reinumägi

Foto: Põlva Maavalitsus

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

image001 (2)Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal  pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell  14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

image001 (2)13. septembril peetakse Eesti Maanteemuuseumis juba viiendat korda vanavanemate päeva. Tänavuse suvelõpuüritusega tähistatakse 90 aasta möödumist Eesti Autoklubi asutamisest ning muuseumisse oodatakse külla erilisi autosid.

Eesti Autoklubi asutamine 90 aastat tagasi oli oluliseks edasiminekuks Eesti autoasjanduse arengus, mis ajendas huvilisi enam selles valdkonnas tegutsema. Nii hakati organiseerima võidusõite, kutsuti kodanikke tegelema autoturismiga ning hakati välja andma ajakirja “Auto”. “Oma lugu rääkima ja masinaid näitama tuleb Võru Vanatehnikaklubi Vänt,” rääkis maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin ürituse peateemast.

Autoasjandust avatakse seekordsel perepäeval ka läbi sõidukite tuunimise teema. “Tuunimise üheks lähtekohaks võib pidada autode ise-ehitamist ning parandamist, eeskätt nõukogude ajal, mil sõidukeid ja nende varuosi eriti saadaval ei olnud. Autode korrashoidmisel tuli kasutada saadaolevaid osasid ning seetõttu omandasid autod tihti eriskummalise väljanägemise,” lisas Tubin.

Lisaks saavad muuseumi külastajad vaadata ka Sportauto Aiar-i lugu. Tegu on 1970. aastate keskel LADA peale ehitatud sportautoga, mille keresid tehti kokku viis ning millest reaalselt sõitma hakkas vaid kolm. Neist kahte taastab hetkel firma Amper Racing. Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Lokko Külli – tunnustõt koorijuht

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt.

A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini.

Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks kolmerattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle sel laupäeval, 13. septembril kell 14.00.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba sellel laupäeval, 13. septembril, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14.00 räägib Tuletulemine2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida. Loe edasi: Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Toimus kolme Põlvamaa valla ühine spordipäev

Foto: Köieveo võidukas võistkond, autor Maanus Hass

Laupäeva, 6. septembri lõunaks kogunesid Kanepi lähedal Jõksi järve äärde Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade spordiharrastajad, et veeta koos spordiga üks mõnus päev. Sellega taaselustati vana traditsioon, sest juba majandite ajal käidi koos üksteiselt mõõtu võtmas.

Võistkonnad olid 6-liikmelised, kus vähemalt 2 liiget pidid olema õrnemast soost. Kokku osales 8 võistkonda, nende seas nii valdade, külade kui ka kollektiivide esindusi. Võistkonnad rõhutasid võitlusvaimu ühtsust sarnase riietusega, näiteks särkide või rättidega. Ootusärevus oli suur ja kõik kibelesid võistlema.

Kui võistkonnad registreeritud ja alagrupid loositud, pääsesid esimesed võistlejad kaaslaste ergutuste saatel rajale. Iga võistlusala määrustepärast läbimist jälgisid kohtunikud, kes protokollisid ka tulemused.

Õige pea hakkasid selguma alade võitjad. Kuulijännis oli parim võistkond Ihamarulane (Kõlleste vald), kaarikusõidus Valgjärve valla võistkond, paku veeretamises võistkond Kanged (Kanepi), kotijooksus võistkond Kropa (Kõlleste), granaadi täpsusviskes võistkond Kanged, köieveos võistkond Kanepi nautijad (Kanepi) ja veepallis Kooraste küla võistkond (Kanepi). Vallavanemate vahel toimunud murutraktorite võiduajamises oli osavaim Valgjärve vallapea Kaido Kõiv.

Peale sportimist ei lastud kehal ja vaimul puhata, sest autasustamisel tuli ju ka medalite järgi joosta. Võistkondade kokkuvõttes osutus edukaimaks võistkonnaks ja rändkarika saajaks võistkond Kanged (koosseisus Kaido Nõmmik, Monika Sulbi, Tiit Rammul, Meeli Rammul, Inge Tamm, Sirje Salundi).

Päeva lõpetas vardas küpsetatud põrsa söömine ja jalakeerutamine Meelis Band saatel.

Korraldajad tänavad eriauhindade väljapanijaid Arke Lihatööstust, Mesipuu talu, perearsti Vaike Meesakut, Aire Hallapit. Kummardus peakohtunikele Margus Nemvaltsile ja Maiken Keldule, Kanepi noortele ja päeva moderaatorile Timo Penole.

Lõppkokkuvõttes oli väga mõnus päev sportimiseks ja vormi hoidmiseks. Ootame nüüd järgmisi kohtumisi juba Valgjärve vallas ning loodetavasti saavad järgmine kord selle aasta rekordid purustatud!

Kirjutas Ülar Kõrge

Tule kolme valla ühisele spordipäevale!

6sept6. septembril kell 12 toimub spordipäev Jõksi laululava juures Kanepis.

Meeleolukale spordipäevale on oodatud kõik Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla liikumisharrastajad.

Alad: Kuulijänn, kaarikusõit, paku veeretamine, kotijooks, granaadi täpsusvise, köievedu, murutraktorite vigursõit vallavanematele, vee- ja võrkpall.

Spordipäevast väsinud lihased lõdvestame ansambli Meelis Band saatel!

Registreeri 6-liikmeline meeskond : kultuur@kanepi.ee

Info Kristel Kuslapilt tel 5660 1337.