Need läbi lume sirutuvad märtsikellukesed pole muidugi selle kevade esimesed ei Sindis ega Eestimaal. Aga märgates 3-4 cm paksuse lume peal tillukesi õienuppe, tundub see ikkagi koduaia väikese imena.
Urmas Saard
Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.
Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.
Pidupäeval mõeldi ka argiselt
Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.
Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein ütleb kommentaariks uudisloole „Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised“, et seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.
Sindi linnavalitsuse kõnealune korraldus annab linna lähteseisukohad, mis tavapärase ehitamise puhul antaks välja projekteerimistingimustega. Kuna tegu on aga likvideerimisega ehk pais senisel kujul kaob, ei näe Ehitusseadustik projekteerimistingimuste väljastamist ette ja nõnda on linn leidnud teise viisi, kuidas oma seisukohti edastada. Projekteerijale on see vajalik, et algusest peale töötada lahendusega, mis hiljem kõiki osapooli rahuldab.
Esitatud lähteseisukohad on meil koostöös Sindi linna juhtide ja projekteerijaga põhjalikult läbi arutatud ja neid võib hinnata mõistlikuks kompromissiks. Need tagavad ühelt poolt, et linn saab paisu asemel ligipääsetava, funktsionaalse ja tervikliku jõe- ja kaldaala, pluss maandatud ehitamisega seotud muud riskid. Teiselt poolt saavad olema tagatud kalade vaba ränne, paadisõiduvõimalused ja kogu lahendus ei lähe üle mõistuse kalliks. Seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.
Sindi linnavalitsuse 23. veebruari istungil otsustati anda paljude tingimuste järgimise korral nõusolek ehitusloa väljastamiseks projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine”.
Riigi poolt on antud projekteerijaile lähteülesandeks paisu betoonosa kõrvaldamine ja samas asukohas kalade rändetee avamine. „Paisu asukohta tuleb projekteerida loodusilmeline tehiskärestik, mis paikneb tervenisti jõesängis ja on kalastikule ületatav sõltumata veeseisust jões,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein projekteerimislepingu sõlmimise järel. Muuhulgas on projekteerija ülesanne leida võimalus Sindi väliujula säilitamiseks, uurida paisjärve setteid ja välja töötada lahendus nende käsitlemiseks, projekteerida ligipääsud jõele jms. Kärestiku kujundamisel peab maksimaalselt arvestatama paadimatkajate ja süstasõitjate huvidega. Eesmärk on projekteerida terviklahendus, mis saab olema rajatise valmides ühteagu mitmeti funktsionaalne, aga ka väljanägemiselt nauditav.
Projekti õnnestumiseks ja võimalike linnale tekkivate ootamatute ebameeldivuste vältimiseks on Sindi linnavalitsus koostanud ettenägelikult terve hulga tingimusi, millega projekteerija peab lisaks Keskkonnaagentuurilt saadud lähteülesannetele täiendavalt arvestama.
Loe edasi: Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised
Sindis on saanud traditsiooniks heisata iseseisvuspäeva hommikul täpselt kell 07:55 sinimustvalge lipp linna raekoja tornimasti.
Viiendat korda täitis seda auväärset ülesannet ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes omab pisut ekstreemsetes oludes väga vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja vastavat varustust. Hümni mängis Ado Kirsi juhatusel Audru kultuurikeskuse pasunakoor Õnn Tuli Õuele.
Lipud
Vahetult enne piduliku hetke saabumist olid kümned Sindi gümnaasiumi noored asunud suurte kandelippudega oma kohtadele kogu raehoone pikkuses. Jõepoolsel väljaku küljel reastusid omavalitsuse, allasutuste ja seltside lipud. Auväärsel kohal seisis Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond, samuti volikogu liige Kardo Kase, kelle kätte usaldati paari aasta eest Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipp. Erimõõdus käsilipud värvisid pidupäeva hommiku lauspilves taeva all sinimustvalgeks. Ülle Jantson jagas lasteaia laste ja nende vanemate kätte 120 suuremõõdulist käsilippu. Paljud tulid kohale kodust kaasa võetud lipukestega. Pärnu Postimehe tagasihoidlikul hinnangul võis karges õhus iseseisvuspäeva algust nautimas olla paarisaja inimese ümber. Raekoja paraaduksel laulis Kristel Reinsalu dirigeerimisel auväärse eaga Sindi laulukoor.
Loe edasi: Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont
Viimaste päevade lumesajud on andnud võimaluse avada tänasest taas Sindi terviseraja, endise nimega Sindi suusaraja.
Rajad, nii klassika, kui ka uisustiili sõitjatele, on sisse ajanud ja tegeleb hooldamistöödega firma After Ski OÜ juhatuse liige Kalmer Jürima. Valgustatud Sindi terviserada on avatud kõigile ning aktiivse puhkuse nautijaid oodatakse suusatama, kirjutatakse Sindi linna kodulehel.
Kalmer Jürima, After Ski juhatuse liige. Foto: Urmas Saard →
Täiendatud fotodega: 22.02, kell 13:30
Vaatamata pidevalt püsivatele plusskraadidele suureneb ka Sindis lumepaksus. Sulalumi pakib hästi: saab palle veeretada ja ehitusplokkideks lõigata.
Täna kerkis Sindis Raudtee tänava tagaõuele Toompea lossi meenutav rajatis, mille kõrgeimas tornis Pikas Hermannis lehvib sinimustvalge lipp. Lossi valvav lumememm ootas oma ülesande juurde asumist juba mitu päeva varem.
24. veebruari hommikul kogunevad Sindi inimesed ja kaugemad külalised raekoja juurde, kus kell 07.55 heisatakse riigilipp ja marsitakse ühises rongkäigus läbi linna.
Esmaspäeval käis ERR-i operaator Verner Vilgas, kes on maailmas tuntust kogunud hiljutise orava looga, lumest lossi filmimas. Seega võib sedagi imepärast rajatist varsti telepildis näha.
Lumest Pika Hermanni torn Sindis, Raudtee tänava tagaõuel. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks
Sindi Gümnaasiumi näitering osales projektis “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”. Meie foorumteatritrupp andis projekti panuse, osaledes 3 aastat draama-ja foorumteatrilaagrites. Projekti pidulik lõpetamine leidis aset 8.-9. jaan Savernas.
Foorumteater (FT) pakub võimalust teisiti mõelda. See on õppemeetod, mis arendab empaatiavõimet. FT on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi probleemidele. Positiivne selle meetodi puhul on see, et publik osaleb kaasamõtlejana ja tegijana.
Noorte arvamused
Ulvi Eit: See laager on vist ainus, kuhu tulen täiesti heameelega. Laager paneb mõtlema sügavamalt igapäevastele asjadele. Õpetab hoolima teistest.
Chätlyn Parts: Laagris on noored, kes oskavad hingele midagi pakkuda.
Kristella Kukk: Ootan alati laagrit, kuna saan avada teistele oma hinge ja tänu foorumteatrile ravida. Oluline on ka avastada Eestimaad läbi teatri.
Täna pärastlõunal külastas Sindit ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saatis nõunik Mailis Alti. Kohaliku ettevõtte külastus toimus Fein-Elast Estonias, kus peale tootmisega tutvumise ringkäiku istuti ümarlauda arutamaks valdkonnaga seotud rõõme ja muresid.
Ümarlauas kohtusid veel Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi ja arengutalituse juhataja Urmas Kase, Sindi linnapea Marko Šorin, PEAK-i juht Teet Kurs, Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu filiaalist Toomas Kuuda. Aga ka ettevõtjatest Estonia Spa nõukogu esimees Virve Pichen ja DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse liige Peeter Prisk.
Võõrustajaks oli Fein-Elast Estonia juht Urmas Mägi, kelle eestvedamisel võeti kohe jutuks riigi poolne Eesti tööstuspoliitika välja töötamine. Tööstusettevõtte juhina jätkus Mägil ministrile sellise alusdokumendi välja töötamise eest kiitust, kuid samas luges peale ka manitsussõnu, et tulemas ei oleks norme, mis bürokraatiat tööstusvaldkonnas veel suurendaks.
Teiseks aruteluteemaks tõstatus tööjõu ettevalmistamine Eesti haridussüsteemis. Muret tunti, et õppekavade väljatöötamisest vastuvõtmiseni võtab tavaliselt nii kaua aega, et ettevõtjad on pidanud selleks ajaks oma vajadused ise lahendama ja nii jääb riiklik haridussüsteem nende jaoks juba hiljaks.
Loe edasi: Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri
Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.
Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.
Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.
Loe edasi: Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik
Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati omistada Sindi Aastainimene 2015 tiitel kümnendat aastat linna võimlejate ringi juhendanud iluvõimlemistreenerile Margit Schmidtile, kelle kandidatuuri seadis üles Sindi Avatud Noortekeskus.
Helle Vent, Sindi noortekeskuse juhataja, räägib paljude tüdrukute ilusa rühi ja hea esinemisoskuse saamisest tänu Margitile. „Vanema rühma Stella võimlejad alustasid iluvõimlemisega 4-aastaselt lasteaias. Praeguseks on jõutud tasemeni, et peaaegu mitte ühtegi õpilastega seotud üritust Sindi linnas ei toimu ilma nendeta. Võimlemisring annab tulevikuks hea füüsilise ettevalmistuse, esinemisoskuse, töökuse, järjekindluse, kohusetunde ja teistega arvestamise.“
Vanem võimlemisrühm Stella on seni osalenud viiel korral riigi suurimal võimlemisfestivalil „Gymnafest”, samuti käidi Tallinnas Eesti Spordiselts „Kalev” juubelile pühendatud rahvusvahelisel võimlemispeol 2010. a. Nüüd valmistutakse 2016. a võimlemispeoks. Kahel korral esineti pealinnas asuvas Kalevi spordihallis üleriigilisel võimlemisfestivalil „Kauni rühiga ellu!” Mõlemal korral koguti sajast punktist 98 ja saadi autasuks kuldplaat. Tunamullu sai Stella ainsa eriauhinna omanikuks. Muidugi on esinetud arvukal hulgal kodumaakonnas. Näiteks 2013. a Pärnumaa võimlemispeol, nüüd valmistutakse käesoleva aasta võimlemispeoks, samuti on osaletud kahel Pärnumaa tantsupeol (2012 ja 2015) jne.
Loe edasi: Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse
5. veebruaril otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsustas Pärnumaa Vapimärgi Nõukogu ettepanekul anda 2016. aastal neli Pärnumaa Vapimärki, neist ühe pälvis kodanike algatusrühma „Sindi pais” loomise idee autor, asutaja ja juht, füüsikaõpetaja Hans Soll. Maakonna kõrgeima tunnustuse üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas.
Kuid 5. veebruaril austas keskkonnaminister Marko Pomerants „Aasta keskkonnategu 2015“ üritusel Hans Solli tänukirjaga, millele on kirjutatud: Tunnustatud projekti „Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele“ ellu viimise eest. Keskkonnaministeeriumi pressiteates selgitatakse, et eesmärk Sindi paisu avamiseks rändekaladele täideti 2015. aasta aprillis, kui riik omandas Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.
Täna ütles Soll, et survegrupiks nimetatud algatusrühm „Sindi pais“ loeb oma sünni kuupäevaks 2008. a 26. novembrit, kui Pärnu raekoja saalis toimunud rahvakoosolekul andis 20 inimest allkirja pöördumisele tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile.
Loe edasi: Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust
Alates käimas olevast kuust jõuavad suuremad lehed Sindi postkastidesse juba poole kaheksaks.
Küünlapäeval potsatas Pärnu Postimees tavatult varakult postkasti. Kui vara, ei märganud. Eile hommikul unustasin varajase saabumise. Täna sain lehe kätte juba enne seitset, mis on võrdluses eelmiste kuudega juba kusagil 5 tundi varem. Seega võib hommikukohvi rüübates tutvuda pealkirjadega ja huvipakkuvamad lõigud enne päevatööde juurde asumist ka läbi lugeda.
„Tänapäeva ühiskonnas on info kättesaadavus üks olulisemaid tegureid, mis meie elu mõjutab. Ajaleheuudised ei ole infoajastul oma olemuselt küll kõige kiiremad, aga hea oleks neis ilmuvaid pikemaid arutelusid ja analüüse lugeda juba hommikukohvi kõrvale,“ kirjutas Express Post oma kodulehe uudises „Tere Sindi!“ ja teatas, et alates veebruari kuust on võetud perioodika varahommikune kojukanne oma hooleks ka Sindis. „Meie ja kirjastuste koostöö tulemusena peaksid värsked lehed jõudma Sindi tellijate postkasti kella 7:30-ks.“
Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.
Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.
Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.
Loe edasi: Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest
„Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Pääs neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suul,
kojas kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuul. :,:“
Kui Sindi naaberlinnas Pärnus valmistab riigile olulistel tähtpäevadel koolinoorte osavõtmatus tõsist muret, siis selles väikeses kogukonnas on olukord täiesti vastupidine ja õpilasi kasvatatakse pidevas isamaa armastuse vaimus. Ühtlasi püütakse säilitada mõõdukust, et väljakujunemise eas noortele jätkuks ruumi ka iseseisvaks otsustamiseks. Kooli direktor Ain Keerup selgitas, et näiteks möödunud aastal tähistati Tartu rahu aastapäeva 9. kuni 12. klassi õpilaste osalemisel, aga käesoleval korral kaasati üksnes põhikooli õpilasi.
Sindil on ainulaadne eelis ja seepärast ei tekita heitlikud ilmastikuolud küsimusi. Vabadussõjas langenute mälestusmärk asetseb kooli aula seinal ja nii puudub vajadus tuulte, niiske jaheduse ja vihma tujukustega arvestada.
Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:
Teisipäeval, 2. veebruaril tähistatakse paljudes kohtades 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu 96. aastapäeva. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Pärnus tähistatakse päeva kell 11.00 algaval tseremoonial pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Meelis Kukk, Kaitseväe Toetuse Väejuhatus, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnumaa Naiskodukaitse ringkond ja Eesti Lipu Selts. Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetatakse mälestussamba jalamile pärjad.
Kell 18.00 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimisele pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoor, ettevalmistuskoor ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Kuulajaid tervitab abilinnapea Meelis Kukk.
Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar ütles, et nende koolis on kindlalt välja kujunenud traditsioon tähistada igal aastal kolme riigile olulist päeva: Tartu rahu aastapäeva, iseseisvuspäeva ja sinimustvalge lipu sünnipäeva. Kell 12.30 kogunevad põhikooli õpilased kooli aulasse, mille seinal asub mustast graniidist mälestustahvel Sindist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele.
30. jaanuaril peeti Jõgevamaal Aravete spordihoones Mati Kulm’u VIII mälestusvõistlused tõstmises.
Sindi spordiklubi Kalju tõstjatest kehakaalus kuni 50 kg saavutas 3. koha Ken Meriniit, kes oli esimest korda võistlemas. Kehakaalus 56 kg võttis 1. koha Martti Šorin, rebimine 47 ja tõukamine 65 kg. Võrreldes eelmise võistlusega parandas ta oma tulemust kogusummas 8 kg. Kehakaalus 62 kg tuli 2. kohale Randel Mattiisen, kelle tulemus paranes 9 kg. Kehakaalus 77 kg oli 4. kohal Indrek-Raimond Viik, kes samuti võistles esimest korda ja kaalukategoorias 94 kg jäi Märt-Jaanus Tamman 5. kohale.
Esimest korda võistelnud noormeeste tulemustega on treener Juhannes Kask väga rahul. „Poisid võistlesid võimete kohaselt ja närv pidas vastu.“ Eriti tublid olid treeneri hinnangul Martti Šorin ja Randel Mattiisen. Kask lisas juurde, et peab kohast alati olulisemaks sportlase tulemust, mis näitab pidevat arengut. Seega pole ka teine ega isegi mitte neljas koht sportlase jaoks kaotus paremale, kui ta on suutnud ise ennast ületada.
Loe edasi: Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad
29. jaanuaril Sindi linnaaedniku ametist lahkunud Sirli Pedassaar-Annast pälvib linnapea Marko Šorini tunnustust pikaaegse vastutusrikka töö eest, mille tubli tulemus pole jäänud elanikele avalikus ruumis märkamatuks.
Raamatus „Aja jälg Sindi muuseumis“ meenutab sama mäluasutuse juhataja Heidi Vellend 2007. a 9. maid: „Euroopa päeva, mil Euroopa Liit sai 50-aastaseks, tähistasime muuseumi majaesise haljastuse loomisega: võtsime üles murukamara mõlemal pool tuulekoda, vedasime ära mulla ja asendasime selle lillepeenarde ümbruses liiva ja murtud paekivi tükkidega. Neid käis Pärnu-Jaagupist kohale transportimas meie linna aednik Sirli Pedassaar-Annast, kes vaatamata oma haprale kujule, paelahmakad mängleva kergusega paigale sättis.“ Artikli lõpus ütleb Vellend, et kujunduse autoriks ja ka nõuandjaks edasise hoolduse osas oli ja on olnud tänaseni Sirli, mille eest teda südamest tänatakse.
Tookordsel lehekuul puudus mul veel aimdus, kui ilus Sindi oma roheluses tegelikult on, veel vähem teadsin midagi linnaaednikust ja tema tegemistest. Aga viimased 8 aastat tema ligemale 10 aasta pikkusest praktikast vastutusrikkas ametis parandasid oluliselt ka minu arusaamist, kui olulist rolli omab aednik Sindi looduskeskkonna kujundamisel.
Loe edasi: Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat
“Muinsuskaitse aastaraamat 2014” on nüüdsest ka elektrooniliselt muinsuskaitseamaeti kodulehel loetav http://muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised ja muu huvipakkuva seas tekitab häid mõtteid artikkel „Uued sindlikatused Sindis“, millest kirjutab Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Rent.
Sissejuhatavalt ütleb Rent, et Sindi linna ehituspärand annab ilmeka ülevaate 1832. aastal rajatud vabriku juurde planeeritud tervikliku tööstusasula ajaloolisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest arengust. Vaneminspektor peatub elumajal, mis asub aadressil Pikk 2. Korduvalt ajakirjanduse uudisveergudel jutuks olnud maja ehitas 1939. a oma perekonnale Häädemeestelt Sinti ümber asunud Jüri Soontalu (aastani 1935 Georg Sontag). Ehitusprojekt kannab nime „Hr G.Sontag’u sindli katusega elumaja ja kõrvalhoone ehitusplaan Sindi alevis…“ Projekti on 1933. a suvel signeerinud arhitekt J. Soosaar. Maja on Pärnule iseloomuliku kikkis katuse, nurgalahenduse, sindelkatuse ja rahvusromantilise triiplaudisega. Hoone registreeriti ehitismälestisena 1998. a augustis. „Ehitusmeistri ja kahe järgmise põlvkonna inimeste toimetamine nende hoonete juures on olnud kui muinsuskaitsemantra,“ kirjutab Nele. Katuse kestmiseks keerati ’70-ndail katusesindlid ümber. Uue sindlikatte sai kõrvalhoone 2011. a ja elamu 2014. a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu. Töö tegid omanikud ise.
Tänane sulailm, mis kogu päeva on püsinud väheste temperatuurikõikumistega 2 ja 3 soojakraadi vahel, paneb murelikult mõtlema Sindi gümnaasiumi toredale kavatsusele korraldada 3. veebruaril lumeskulptuuride ehitamist.
Siinsel Läänemere äärsel laiuskraadil ei tea kunagi väga pikalt ette, kas järgmisel nädalal saab põlvist saadik lumes mütata või sulalumes sumbata. Aga lumerohkeid talvesid osatakse Sindis ikka sportlikult ja loominguliselt ära kasutada.
Priit Kask on lehitsenud vanu fotoalbumeid, mis meenutavad kaugemaid ja päris kaugeid aegu. Näiteks 20 aastat tagasi jätkus lund sedavõrd palju, et 23. veebruaril võis korraldada lumeskulptuuride konkursi. Seda on hiljemgi tehtud. Hästi on meeles Sindi Sõprade Seltsi eestvedamine.
5 aastat tagasi, samuti 3. veebruaril oli sobiv lumerohke aeg ja Sindi gümnaasiumis otsustati kohe juhust kasutades ka vägevaid lumeskulptuure ehitada. Tookord peeti koolihoone õuel, suusarajal ja majas sees ülekoolilist spordipäeva, mida siis nimetati naljatledes varajaseks vastlapäeva tähistamiseks. Tollel aastal langes vastlapäev naistepäevaga samale kuupäevale ja nii kaua ei tahetud oodata. Mine tea neid ilmasid, ikka peab võimalused kohe ära kasutama, ka pikema liu laskmiseks. Tänavu on vastlapäev 9. veebruaril.
Täiendatud: 26. jaanuaril kell 10.00
Sindis on kujunenud tavaks tervitada kuuskede põletamisega Hiina kalendri järgi algavaid aastaid, vastavalt siis lamba, hobuse, mao, draakoni, jänese jne. Tänavu oodatakse oma jõulupuuga saabuvat punase tuleahvi aastat tervitama neljapäeval, 28. jaanuaril, kell 18.00 laululava juurde.
Linnavalitsus tuleb elanikele vastu ja vähendab jalavaeva nendel, kes mingil põhjusel ei saa või ei suuda ise oma jõulupuud kohale toimetada. Kortermaja elanikel lubatakse jõulupuud panna prügikonteinerite juurde, kust need kommunali abiga kokku kogutakse ja lõkkesse kantakse.
Varem on põletamine ühendatud veel mõne muu tegevusega. Näiteks 2013. a. kutsus Sindi laulukoor mao aastat tervitama ühislaulmisega. Pärast uudise avaldamist teatas linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson väikesest muudatusest. Nimelt lubas Sindi laulukoor ka tänavu tulla põletamise juurde ühislaulmisele ja olla eeslauljateks.
Ida mõttetarkuse kohaselt mõjutavat inimese saatust kolm asja. Taevane õnn oleneb sünnihoroskoobist; maine õnn perekonnast, ühiskonnast ja kliimast; isiklik käekäik olenevat maistest ning taevastest eeldustest-oskustest oma elujärge seada.
Hiina kalendri järgi 8. veebruaril algavat punase tuleahvi aastat pidavat iseloomustama intuitsioon, ekstsentrilisus ja kunstipärasus. Idamaade tava järgi tasuvat energiatest tulvil olevat aastat võtta vastu austusega.
Loe edasi: Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama
Jalutades on minu samm eesliikuva proua omast pikem. Möödudes vaatan sügavas lumes rühkivat koera. Koertest ma midagi eriti ei tea, aga meeldivad sellest hoolimata. Tervitan tuttavat ja küsin pikakarvalise nime.
„Norbert,“ kõlab nagu germaanlaste mehenimi. Küsin veel kindluse mõttes paar korda ise nime korrates üle, sest tuisuvihin ja mööduva bussi müdin kipuvad kuuldut hajutama. Et nime lõpp pidavat tähendama germaanlaste jaoks säravat (berht = särav), seda saan pisut hiljem teada. Aga et koera silmad rõõmsast huvist minu vastu säravad, märkan esimesest silmapilgust. Laskun põlvili lumme, et teda võimalikult madalalt pildistada. Ei saagi kohe pihta, kas Norberti eriline uudishimulik huvi on minu või kaamera vastu. Igaljuhul surub ta oma märja nina ootamatult nii tugevalt vastu objektiivi klaasi, et pean seda puhastama hakkama. Aga Norbertile sobib hoopis rohkem hullama hakkamine. Küsin vanust. Urve nimetab üle kümne, aga kui palju, ei saagi päris täpselt aru, sest Norbertit ei huvita liigsed küsimused ja nõuab kogu tähelepanu endale. Perenaine räägib, et inglise springerspanjel on sportlikest jahikoertest kõige vanem. „Nüüdsel ajal on springerspanjelist suur abi lindude lendu ajamisel ja alla tulistamisel ka saagi jahimehele kätte toomisel. Saan objektiivi uuesti puhtaks ja oskan nüüd klõpsimisel ettenägelikum olla. Hoian pildistamisel vahemaad. Silitamise ja kõrvataguste sügamise ajal peidan kaamera õlakotti. Urve ja Norbert pööravad jõe äärde jõudmiseks Kalamaja teele. Meie Amandaga jätkame jalutamist otseteed.
Kui mõned kuud tagasi ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho avaldas soovi omada isiklikult raamatut „Aja jälg Sindi muuseumis“, valmistas tema huvi väikese kogukonna ajaloomälu vastu meeldiva üllatuse.
Täna rääkis Kiho raamatu uuesti kätte võtmisest ja ütles, et Sindi muuseum ise on üks pärl – oma paiknemise, maja arhitektuuri ning peamiselt oma idee pärast.
„Pole sugugi mitte palju väikelinnu, mis võivad omaenda muuseumiga uhkustada. Sellest muuseumist kui pärlist saab huviline ammendava ülevaate 2015. aastal ilmunud raamatust “Aja jälg Sindi muuseumis”, mille on koostanud Heidi Vellend ja välja andnud Sindi linn ja muuseum koostöös.
Enam kui sajaleheküljeline, rikkalikult fotodega illustreeritud ja Pajo trükikojas eeskujulikult vormistatud raamat toob lugejani muuseumi sünni- ja arenguloo ning tänapäevased taotlused. Ja need pole sugugi väikesed, muuseum on leidnud kindla koha Eesti mäluasutuste seas. Ja ühel õigel muuseumil peab olema ka korralik omaajalooteos. See on Heidi Vellendi raamatu näol Sindi muuseumil nüüd olemas,“ kinnitas Kiho.
Urmas Saard
Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et linnavalitsus on teinud ettepaneku kirjutada käesoleva aasta eelarve eraldi reale 95 tuhande eurone rahaeraldus seltsimaja seinte ja pööningu soojustamiseks.
Seltsimaja remondi vajadus polnud 14. jaanuaril toimunud volikogu istungil eraldi arutlusteemaks, aga hoone välisilme riivab vaadet juba mitmendat aastat. Väheoluline pole ka nõrga soojapidavusega välispind, mis kergitab paratamatult kütte arveid.
Eelmisel nädalal läbis volikogus teise lugemise Sindi linna 2016. aasta eelarve, mille projekti järgi on põhitegevuse tulusid 3 826 410,31 eurot ja põhitegevuse kulusid 3 736 890,31 eurot. Investeeringuid on kokku summas 452 799,09 eurot, mille hulka kuulub ka põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine.
Laenude tagasimaksmisele kuuluv summa on 153 259 eurot. Tänavu uusi laene ei võeta. Eelarve kolmas lugemine toimub veebruaris.
Urmas Saard
Kui talveilmad vähegi võimaldavad, siis kannab Mihail Šorin hoolt Sindi liuvälja olemasolu eest.
Uskudes ajaloolaste juttu olevat väga ammustel aegadel olnud uisutamine Läänemere rannikulähedasel jääl suusatamisest oluliselt eelistatum. Uisutamist Soome lahel kinnitavad keskaegsed joonistused ja veel eelmisel sajandivahetusel nimetati seda tegevust tritsutamiseks, mida passib minevikku meenutavalt nüüdki mõnel juhul kõnepruugis kasutada. Arvatavasti tolle aja rahvas palja lusti pärast ei tritsutanud, aga nüüd on sellest ammugi saanud meeldiv vabaaja tegevus ja tervislik sport, millega mõned alustavad päris varakult.
Täna tuli 3-aastane Anette oma ema ja isaga elus esimest korda uiskudel Sindi liuväljale. Kätest kinni hoides ja pisut kangestunult seisis ta püüdlikult püsti. Hetkeks iseseisvalt seistes kippusid uisud kohe omapäid uitama minekule. Muidugi sattusid jalad ootamatust liikumisest segadusse ja vedasid isesuundades libisedes Anette potsti istuli. Anette on vahva tüdruk ja ei teinud kergest kukkumisest välja. Esmalt naeratas ja seejärel uuris tõsisemalt jää libedust.
Loe edasi: Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes
