Sindi

Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Täiendatud: 26. jaanuaril kell 10.00

Sindis on kujunenud tavaks tervitada kuuskede põletamisega Hiina kalendri järgi algavaid aastaid, vastavalt siis lamba, hobuse, mao, draakoni, jänese jne. Tänavu oodatakse oma jõulupuuga saabuvat punase tuleahvi aastat tervitama neljapäeval, 28. jaanuaril, kell 18.00 laululava juurde.

Gran Canarial nähtud ahv Foto Urmas Saard — Gran Canarial nähtud ahv. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsus tuleb elanikele vastu ja vähendab jalavaeva nendel, kes mingil põhjusel ei saa või ei suuda ise oma jõulupuud kohale toimetada. Kortermaja elanikel lubatakse jõulupuud panna prügikonteinerite juurde, kust need kommunali abiga kokku kogutakse ja lõkkesse kantakse.

Varem on põletamine ühendatud veel mõne muu tegevusega. Näiteks 2013. a. kutsus Sindi laulukoor mao aastat tervitama ühislaulmisega. Pärast uudise avaldamist teatas linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson väikesest muudatusest. Nimelt lubas Sindi laulukoor ka tänavu tulla põletamise juurde ühislaulmisele ja olla eeslauljateks.

Ida mõttetarkuse kohaselt mõjutavat inimese saatust kolm asja. Taevane õnn oleneb sünnihoroskoobist; maine õnn perekonnast, ühiskonnast ja kliimast; isiklik käekäik olenevat maistest ning taevastest eeldustest-oskustest oma elujärge seada.

Hiina kalendri järgi 8. veebruaril algavat punase tuleahvi aastat pidavat iseloomustama intuitsioon, ekstsentrilisus ja kunstipärasus. Idamaade tava järgi tasuvat energiatest tulvil olevat aastat võtta vastu austusega.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Norbert nagu „põhjasära“

Jalutades on minu samm eesliikuva proua omast pikem. Möödudes vaatan sügavas lumes rühkivat koera. Koertest ma midagi eriti ei tea, aga meeldivad sellest hoolimata. Tervitan tuttavat ja küsin pikakarvalise nime.

Norbert, inglise springerspanjel Foto Urmas Saard — Norbert, inglise springerspanjel. Foto: Urmas Saard

„Norbert,“ kõlab nagu germaanlaste mehenimi. Küsin veel kindluse mõttes paar korda ise nime korrates üle, sest tuisuvihin ja mööduva bussi müdin kipuvad kuuldut hajutama. Et nime lõpp pidavat tähendama germaanlaste jaoks säravat (berht = särav), seda saan pisut hiljem teada. Aga et koera silmad rõõmsast huvist minu vastu säravad, märkan esimesest silmapilgust. Laskun põlvili lumme, et teda võimalikult madalalt pildistada. Ei saagi kohe pihta, kas Norberti eriline uudishimulik huvi on minu või kaamera vastu. Igaljuhul surub ta oma märja nina ootamatult nii tugevalt vastu objektiivi klaasi, et pean seda puhastama hakkama. Aga Norbertile sobib hoopis rohkem hullama hakkamine. Küsin vanust. Urve nimetab üle kümne, aga kui palju, ei saagi päris täpselt aru, sest Norbertit ei huvita liigsed küsimused ja nõuab kogu tähelepanu endale. Perenaine räägib, et inglise springerspanjel on sportlikest jahikoertest kõige vanem. „Nüüdsel ajal on springerspanjelist suur abi lindude lendu ajamisel ja alla tulistamisel ka saagi jahimehele kätte toomisel. Saan objektiivi uuesti puhtaks ja oskan nüüd klõpsimisel ettenägelikum olla. Hoian pildistamisel vahemaad. Silitamise ja kõrvataguste sügamise ajal peidan kaamera õlakotti. Urve ja Norbert pööravad jõe äärde jõudmiseks Kalamaja teele. Meie Amandaga jätkame jalutamist otseteed.

Loe edasi: Norbert nagu „põhjasära“

Toomas Kiho: Sindi muuseum on üks pärl

Kui mõned kuud tagasi ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho avaldas soovi omada isiklikult raamatut „Aja jälg Sindi muuseumis“, valmistas tema huvi väikese kogukonna ajaloomälu vastu meeldiva üllatuse.

Aja jälg Sindi muuseumis pakub huvi noorele uudistajale Foto Urmas Saard — “Aja jälg Sindi muuseumis” pakub huvi noorele uudistajale. Foto: Urmas Saard

Täna rääkis Kiho raamatu uuesti kätte võtmisest ja ütles, et Sindi muuseum ise on üks pärl – oma paiknemise, maja arhitektuuri ning peamiselt oma idee pärast.

„Pole sugugi mitte palju väikelinnu, mis võivad omaenda muuseumiga uhkustada. Sellest muuseumist kui pärlist saab huviline ammendava ülevaate 2015. aastal ilmunud raamatust “Aja jälg Sindi muuseumis”, mille on koostanud Heidi Vellend ja välja andnud Sindi linn ja muuseum koostöös.

Enam kui sajaleheküljeline, rikkalikult fotodega illustreeritud ja Pajo trükikojas eeskujulikult vormistatud raamat toob lugejani muuseumi sünni- ja arenguloo ning tänapäevased taotlused. Ja need pole sugugi väikesed, muuseum on leidnud kindla koha Eesti mäluasutuste seas. Ja ühel õigel muuseumil peab olema ka korralik omaajalooteos. See on Heidi Vellendi raamatu näol Sindi muuseumil nüüd olemas,“ kinnitas Kiho.

Urmas Saard

Sindi linn soovib seltsimaja soojustada ja välisilmet oluliselt parandada

Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et linnavalitsus on teinud ettepaneku kirjutada käesoleva aasta eelarve eraldi reale 95 tuhande eurone rahaeraldus seltsimaja seinte ja pööningu soojustamiseks.

Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard — Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Seltsimaja remondi vajadus polnud 14. jaanuaril toimunud volikogu istungil eraldi arutlusteemaks, aga hoone välisilme riivab vaadet juba mitmendat aastat. Väheoluline pole ka nõrga soojapidavusega välispind, mis kergitab paratamatult kütte arveid.

Eelmisel nädalal läbis volikogus teise lugemise Sindi linna 2016. aasta eelarve, mille projekti järgi on põhitegevuse tulusid 3 826 410,31 eurot ja põhitegevuse kulusid 3 736 890,31 eurot. Investeeringuid on kokku summas 452 799,09 eurot, mille hulka kuulub ka põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine.

Laenude tagasimaksmisele kuuluv summa on 153 259 eurot. Tänavu uusi laene ei võeta. Eelarve kolmas lugemine toimub veebruaris.

Urmas Saard

Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes

Kui talveilmad vähegi võimaldavad, siis kannab Mihail Šorin hoolt Sindi liuvälja olemasolu eest.

Kolmeaastane Anette esimest päeva uiskudel Foto Urmas Saard — Anette esimest päeva uiskudel. Foto: Urmas Saard

Uskudes ajaloolaste juttu olevat väga ammustel aegadel olnud uisutamine Läänemere rannikulähedasel jääl suusatamisest oluliselt eelistatum. Uisutamist Soome lahel kinnitavad keskaegsed joonistused ja veel eelmisel sajandivahetusel nimetati seda tegevust tritsutamiseks, mida passib minevikku meenutavalt nüüdki mõnel juhul kõnepruugis kasutada. Arvatavasti tolle aja rahvas palja lusti pärast ei tritsutanud, aga nüüd on sellest ammugi saanud meeldiv vabaaja tegevus ja tervislik sport, millega mõned alustavad päris varakult.

Täna tuli 3-aastane Anette oma ema ja isaga elus esimest korda uiskudel Sindi liuväljale. Kätest kinni hoides ja pisut kangestunult seisis ta püüdlikult püsti. Hetkeks iseseisvalt seistes kippusid uisud kohe omapäid uitama minekule. Muidugi sattusid jalad ootamatust liikumisest segadusse ja vedasid isesuundades libisedes Anette potsti istuli. Anette on vahva tüdruk ja ei teinud kergest kukkumisest välja. Esmalt naeratas ja seejärel uuris tõsisemalt jää libedust.

Loe edasi: Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes

Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Reedel etendub Sindi seltsimajas Väino Uibo lavastatud Saaremaa rahvateatri naerutav näitemäng „Millal küll Kalev koju jõuab“.

Selliselt valitud pealkirjaga kahe vaatuseline lavatükk esietendus tunamullu novembris Kuressaare Linnateatris. “Me kõik siin ootame, millal ta koju jõuab, aga paraku jõudnud ta päris veel pole,“ naeris Väino Uibo mõned päevad enne esietendust toimunud usutlusel saarlaste päevalehega Saarte Hääl.

Pliuhkamite perekonna lugu jutustav etendus on kokku seatud Oskar Lutsu lühinäidendite põhjal. Lugu sai inspiratsiooni peamiselt Lutsu “Kalevi kojutulekust”, ainest andsid ka “Valimised” ja “Pärijad”. Lavastaja kirjutas juurde veel ullikese Uude ja nässaka koera, Kuta. Lutsu arhailine keel on Uibo kohendamisel saanud tänapäevasemaks.

Uibo sõnul on komöödial omapärane omadus panna inimesi naerma. Kõik me tahame naerda ja teemegi seda. „Aga keeldume tihtipeale ise ennast naerualusena ära tundmast,“ ütleb lavastaja ja selgitab, et kõik laval toimuv käiks nagu kellegi teise, mitte enda, pihta. „Mina olen kõrvaltvaataja ja minu kohus on see näotu situatsioon välja naerda! Ja seda ma teatris teengi. Pole midagi teha… nii see elus on! Mis siis muud, kui naerame kõik koos, küll siis elu tasapisi paremaks muutub. Naermine on mõttekam juba seetõttu, et mittenaermine on – katastroof!“

Loe edasi: Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

Sindis on täna korduvalt laia lund sadanud, aga tänase tõnisepäeva lumesaju kohta ei leidnud rahvakalendrist midagi.

Lumesajune tõnisepäev Sindis Foto Urmas Saard — Lumesajune tõnisepäev Sindis. Foto: Urmas Saard

Tuntuim ütlus kinnitab: „Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.“ Tegelikult on vähemalt Sindis täna korduvalt vaheldumisi tiheda lumesajuga ka päike suuresti paistnud. Veel viitab tõnisepäev ühele olulisele tähendusele: vana kultuspühana on tegemist talvepoolitajaga. Sedasama öeldakse Eestis 14. jaanuaril taliharjapäeva kohta, samuti küünlapäeval, paavlipäeval ja käädripäeval. Sellest järeldub, et kõigil rahvastel on mitmeid kalendripühi, mida peetakse talve poolitajaks.

Sarnaselt teistele talvistele tähtpäevadele peeti ka tõnisepäeval oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra.

Olgu tõnisepäeval tehtud suvise ilma ennustamisega kuidas on, aga ühes võib päris kindel olla. Taliharjapäeval lubas Kalmer Jürima tulla järgmisel korral lohistiga Sindi suusarada läbi sõitma pärast uut lumesadu.

Loe edasi: Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest

Taliharjapäeval avati Sindi gümnaasiumis vabadussõjalaste liikumist selgitav rändnäitus ja ajaloodoktor Jaak Valge vastas enim küsitud küsimustele vastustega, mis polevat saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” toimetajale huvi pakkunud.

SG Reporter intervjueerib Jaak Valget Foto Urmas Saard — SG Reporter intervjueerib Jaak Valget. Foto: Urmas Saard

Jaak Valge esinemist sissejuhatavad mõtted

Riigikogu vapside toetusrühma asutamise järel tuli saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” võttegrupp Saaremaale Jaak Valge juurde koju. „Panid kaamerad õunaaeda üles. Eelnevalt olid nad saatnud mulle küsimused. Kaks inimest seisid mikrofoniga kõrval. Mina rääkisin kogu jutu, mis ma olin paar tundi hoolega ette valmistanud, neile ära. Siis küsiti veel paar lisaküsimust poliitilises seoses. Vastasin, et ma ei ole poliitik ja ajaloolasena ei taha poliitilise hinnangu osas sõna võtta. Ootamatu küsimuse tõttu puterdasin pisut. Hiljem saadet vaadates nägin, et kõik küsimuste vastused oli välja lõigatud ja puterdavad sõnad sisse jäetud,“ rääkis Valge Sindi gümnaasiumi raamatukokku kogunenud ajaloohuvilistele ja pakkus kuulamiseks ERR-i poolt kõrvale lükatud vastuseid ilma poliitiliste kommentaarideta nii nagu ta allikmaterjalide uurimuse tulemusel on vapside kohta teadmisi kogunud.

Loe edasi: Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest

Investeerimiskoolitus Pärnu Koidula gümnaasiumis

Sindi noormehed Joosep Roots ja Mihkel Šorin, kes õpivad Pärnu Koidula gümnaasiumi abituuriumi matemaatika eriklassis, korraldasid eile õhtul esimese investeerimiskoolituse „Teekond vabaduseni“.

Joosep Roots ja Mihkel Šorin, investeerimiskoolituse käima lükanud Sindi noormehed Foto Urmas Saard — Joosep Roots ja Mihkel Šorin, investeerimiskoolituse käima lükanud Sindi noormehed. Foto: Urmas Saard

Kuna koolides on väga vähe finantsõpet ja raha olemusest teatakse minimaalselt, otsustatigi luua investeerimiskoolitus, rääkisid õppepäevade korraldamise ellu kutsujad vahetult enne algust. Mihkel Šorin meenutas Eesti suurimal investeerimiskoolitusel Wealth Forum osalemist. Kohal olid raamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki ja teised tuntud koolitajad. „Kohe tekkiski tahtmine Pärnus samuti midagi sarnast korraldada. Küll aga väiksemale hulgale inimestele.“ Šorin on ka ise lugenud 15 aastat tagasi eesti keeles esmakordselt ilmunud ja hiljem kordustrükina avaldatud raamatut, mis purustab müüdi nagu oleks vaja rikkaks saamiseks teenida üksnes kõrget palka. Kiyosaki õpetab lastele rahaga ümber käimist sellisel kombel, et kindlustada endile tuleviku edukust.

Joosep Roots lisas täienduseks juurde, et liitus Junior Achievement Eesti õpilasfirmade mentori programmiga ja sai selle kaudu tasuta pileti Wealth Forum’ile.

Loe edasi: Investeerimiskoolitus Pärnu Koidula gümnaasiumis

Sindi suusarada on sissesõidetud ja raja valgustus põleb kõigil pimedatel tundidel

Viimaste päevade rohke lumesadu võimaldas OÜ After Ski suusarajamasinal libistada seitsmendat talve käigus olevale Sindi suusarajale jäljed sisse ja täna on suusatajad teist päeva hooldatud rajal.

Sindi suusarada on osaliselt sõidetav ka öötundidel Foto Urmas Saard — Sindi suusarada on osaliselt sõidetav ka öötundidel. Foto: Urmas Saard

Kalmer Jürima, OÜ After Ski juhatuse esimees, alustas eeskujuliku Sindi suusaraja ehitamiseks eelduste loomist 2009. a suve lõppedes ja hooldab rada lume tulekul igal aastal tänini. Leping, mille põhjal siis Jürima tolleaegse linnapea Mati Mettusega vastastikuse abistamise märgiks käed lõi, on vaatamata valitsuste vahetusele kestnud uute lepetega tänase päevani. Suusatamisse panustab nii Sindi linnavalitsus kui OÜ After Ski, kelle osa võib ka rahvaspordi sponsoreerimiseks nimetada.

Tänavatel liikudes võiks arvata, et möödunud päevadel on lund juba kuhjaga maha sadanud, aga korraliku raja jaoks seda siiski napib. Ometi pidas Jürima võimalikuks esimesed jäljed lohistiga sisse vedada ja täna hommikul sõitis ta raja veelkord üle. „Rohkem enne järgmist lumesadu rajale ei tule,“ ütles Jürima vestluses täna keskpäeval. Ta lisas, et kvaliteetsuuskadega ei ole mõtekas rajale tulla. „Lund on vähe, kohati on mutimulla hunnikud lumest väljas ja oksarisugi lumest välja vaatamas.“ Rajal viivuks peatunud vanem mees lausus, et vanade Visu suuskadega saab sõita küll ja andis keppidega tõugates suuskadele kõva hoogu.

Loe edasi: Sindi suusarada on sissesõidetud ja raja valgustus põleb kõigil pimedatel tundidel

Sindi gümnaasiumis avatav näitus jutustab vabadussõjalastest

Täna avatakse Sindi gümnaasiumis ajaloonäitus „Vabadussõjalaste mälestuseks“. Avamisel esineb ettekandega ajaloodoktor Jaak Valge.

Jaak Valge, ajaloodoktor Foto Urmas Saard — Jaak Valge, ajaloodoktor. Foto: Urmas Saard

Näitus annab ülevaate lühiajaliselt, kuid samas väga intensiivselt, tegutsenud Vabadussõja veteranide liikumisest. Vapsid muutusid 1930-ndate alguses poliitiliselt aktiivseks ning pakkusid tõsist konkurentsi valitsusringkondadele. 1934. aastal vapside liikumine keelustati ja nende tegevus lõpetati. Vapside lugu on jutustatud vastuoluliselt ja ametlik ajalugu ei räägi neist väga palju. Näitus aitab seda osa ajaloost ehk piisavalt valgustada.

Näitus valmis koostöös Haapsalu linna, Rahvusarhiivi ja arhivaar Ivar Kaiguga. Näituse kujundaja on Einike Leppik. Enne Sindit on väljapanek olnud üleval Haapsalus, Kullamaal, Lihulas ja Abja-Paluojas. Näituse initsiaatori, riigikogu liikme Jaanus Karilaiu sõnade kohaselt on eesmärk tutvustada vapside liikumist kõikides Eesti maakondades.

Ajaloonäitus „Vabadussõjalaste mälestuseks“ avatakse 14. jaanuaril Sindi gümnaasiumi punase hoone esimesel korrusel kell 17.00

Riigiarhiivi rändnäitus ,,Tartu rahu 1920“ Sindi muuseumis

Esmaspäeval, 11. jaanuaril, avati Sindi muuseumis Eesti ja Venemaa vahel allkirjastatud Tartu rahulepingut tutvustav näitus. 2. veebruaril möödub ajaloolisest päevast 96 aastat.

2 veebruaril 1920 sõlmiti selles majas Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel Foto Urmas Saard — 2. veebruaril 1920 sõlmiti selles majas Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Foto: Urmas Saard

Suure ajaloolise ja aegumatu riigiõigusliku tähtsusega Tartu rahu kujunes meie riigi alusmüüriks ja Eesti Vabariik muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, mida kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Leping sedastab ka julgeoleku-, majandus-, sotsiaalseid ja liikluspoliitika küsimusi.

Tartu Rahu Eesti delegatsiooni kuulus ka Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa, kes oli ühtlasi Tartu rahulepingu ratifitseerimise komisjoni esimees riigikogus.

Rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus, avaldatud koos prantsuse- ja inglisekeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI, 1922. aastal. Tartu rahulepingu originaal on hoiul riigiarhiivis. Leping on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Loe edasi: Riigiarhiivi rändnäitus ,,Tartu rahu 1920“ Sindi muuseumis

Sindi paisu ost valiti EKO poolt keskkonnateoks

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2015. aasta olulisimaks keskkonnateoks Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamise.

Sindi pais ja ebaõnnestunud kalatrepp Foto Urmas Saard — Sindi pais ja ebaõnnestunud kalatrepp. Foto: Urmas Saard

Keskkonnakaitse organisatsioone ühendava Sindi paisu ost (EKO) koordinaator Riho Kinksi sõnul takistab Sindi pais siirdekalade juurdepääsu enamusele Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus. „Pikkade arutelude järel on tehtud suur samm – riik ostis Sindi paisu ja alustas paisu avamise projekteerimisega. Kavakohaselt peab säilima väliujula, rajatav kärestik on veesõidukitele läbitav ja kogu kompleks esteetiliselt nauditav. Loodame, et lahendus on hea nii looduse kui inimese jaoks“ selgitas Kinks.

EKO ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni, milleks on: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, SEI Tallinn, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Samal teemal

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Mitu päeva peaks head uut aastat soovima?

Allpool on kogutud mõtted, mis ühe või teise inimese poolt erinevatel aegadel öeldud ja millegipärast rohkem meelde jäänud. Teema oli põgusalt jutuks ka Sindi Linnaraamatukogus, kus tänavu alustati tööaastat 4. jaanuaril.

Sindi Linnaraamatukogu naispere aasta esimesel tööpäeval Foto Urmas Saard — Sindi Linnaraamatukogu naispere aasta esimesel tööpäeval. Foto: Urmas Saard

Tavapäraselt arvatakse, et uusaasta sooviga võib tervitada kuni kolmekuningapäevani, 6. jaanuar kaasa arvatud. Naljahambad lubavad ka pärast kuue päeva möödumist, aga siis juba šampusega. Mõni arvaja ei tee asjast üldsegi probleemi ja kinnitab, et pärast kolmekuningapäeva võib jaanipäevani „headuutada“, pealegi ilma igasuguse täis või tühja pudelita. Välismaised tuttavad soovivat aga head uut terve jaanuari kuu. Ei mõisteta, kust see kuuendani kombe täitmine üldse võetud on? Miks ei võiks „uutamise“ aeg piirduda kõigest aasta esimese kolme päevaga?

Mõni tunneb head uut aastat soovimise viisakuskohustuse vastu lausa vastumeelsust ja nõuab ilmse tigedusega, et mõttetu fraasi nämmutus saaks ajaliselt kindla kuupäevaga paika pandud. Teisi paneb selline suhtumine kulmusid kergitama ja küsima: kas pole tegemist suhtlemisprobleemiga või millest selline piinav tunne head uut aastat soovides?

Kusagilt olen maha kirjutanud sellise vastusmõtte: „Aga kuidas on lood teretamisega? Kas samuti tüütu tegevus?“ Noorte hulgas hakkavatki see tegevus vist kaduma ja soovitatakse vastu võtta Teretamise seadus.

Loe edasi: Mitu päeva peaks head uut aastat soovima?

Pärnu Rannahotell toetab kultuuri

Sindi seltsimajja aastavahetuse peole tulnud rahvas märkas kohe vestibüüli sisenedes sisustuse uuendust.

Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard — Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris alustati Rannahotellis viimase paarikümne aasta suurimat uuenduskuuri, millega loodetakse valmis saada tänavu maiks. Olev Siinmaa ja Anton Soansi projekteeritud hoonele tahetakse tagasi anda rohkem omaaegset ilmet ka sisustuse osas. Numbritubades asendatakse raskepäraselt mõjuv tume mööbel heledaga. Ka restoran saab uue sisustuse.

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et möödunud aastal saadi Rannahotellilt hulga vahetusse minevat mööblit täiesti tasuta. Mööbel on väga eeskujulikus korras. Vaatajale näib kõik täiesti uuena, nagu äsja tehases valminud. Uued lauad fuajees, pehmed ja hästi mugavad toolid nende ümber. Väikeses saalis ootavad uuesti kokku panemist restorani lauad. Lava kõrval asuvates esinejate puhkeruumides on 2 diivanit ja tugitoolid. Saadi ka elegantse välimusega peegleid, seinalampe. Samuti laudlinasid, kardinaid. Kümneid kohvitasse.

Urmas Saard

Head uut aastat Sindist!

Neljatuhande elanikuga Sindis tervitati uue aasta saabumist kümnekonna minuti jooksul kestva tulevärgiga linna mitmes piirkonnas.

Mitte kõik inimesed ei valgunud linna tänavatele. Koduakendel vaatamist eelistasid paljud kõrgemate korruste elanikud. Kui möödunud aasta tihedas udus jäi taevaalune värvide mäng peaaegu täielikult nägemata, siis käesoleva aasta selges taevas oli värvide purunemine kütkestavalt ilus.

Juuresolev pildigalerii on ainult ühe väikese seltskonna elamusest uusaasta ööl.

Head uut aastat Sindi taevas. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Head uut aastat Sindist!

Minnie nutikus, igatsus, nooruse uljus ja uudishimu

Minnie jõudis tänagi esimesena minu koduukse trepile ja ootas avamist, et teha harjumuspäraselt lühivisiiti. Muidugi ei tea tema midagi pühade tähendusest, aga teineteisele silma vaadates mõtlesin täna viivuks väga tõsises enesesse süvenemises jõuludele, Minniele ja endale…

Minnie tänane külastus Foto Urmas Saard — Minnie tänane külastus. Foto: Urmas Saard

Minnie on juba aastaid olnud meie kodus kõige sagedasem külaline. Ta on alati oodatud. Kui mingil juhul jääb mitu päeva vahele, tunneme puudust ja hakkame põhjuse vastu huvi tundma. Minnie elab suurepärases kodus ja ei pea kunagi millegist puudust tundma. Tal on ka piisavalt vabadust ise otsustada, kas olla üksinda, veeta aega omade seltsis, jalutada õuel, vahel ka pisut kaugemal, või astuda viivuks naabrite juurde sisse, mõnikord pikemaltki.

Perenaisele on Minnie ema teada. Isa kahjuks ei tea. Tegemist on kas metsa viidud või ise metsa eksinud kassiga, kes leidjate poolt uuesti kodustati, oskab perenaine jutustada „punase“ sõbra elu algusaegadest. Punane on üksnes geneetilise sümboli üldistav kirjeldus. Päris täpselt ei oskagi värvust määratleda. Olenevalt valguse hulgast tundub olevat valdavalt punakatkollast või apelsinioranži, kohati koguni iiriskompveki värvust. Valitseva arvamuse kohaselt olevat Minnie taoliste iseloom üldjuhul võrreldav sama armsa soojusega nagu nende leegitsev värvuski.

Loe edasi: Minnie nutikus, igatsus, nooruse uljus ja uudishimu

Täna hommikul kell 06.48 algas astronoomiline talv

Keskpäevane lumesadu Sindi linnas 2014 aasta 27 detsembril Foto Urmas Saard — Keskpäevane lumesadu Sindi linnas 2014. aasta 27. detsembril. Foto: Urmas Saard

Karmen Mets kaitses tiitlit

19. detsembril toimus Tallinnas Rottermanni soolalaos traditsiooniline mudelisportlaste aasta lõpugala. Tunnustati selle aasta parimaid.

Parim juhtrajamudelist Kaiar Tammeleht, parim juunior Karmen Mets ja parim noor Kaarel Metsalu Foto autor Marko Mets — Parim juhtrajamudelist Kaiar Tammeleht, parim juunior Karmen Mets ja parim noor Kaarel Metsalu. Foto: Marko Mets

Rahvusvahelisel areenil on läbi aegade Eestis silma paistnud lennumudelistid ja kiirusautode mudelistid. Teistel aladel on Eesti mudelisportlaste esinemine rahvusvahelistel võistlustel olnud tagasihoidlikum. Ehk vääriks märkimist Kaiar Tammelehe 14. koht juhtrajasõidu MM-il ES-24 klassis Prahas, millega ta ise oli väga rahul.

Kodusel tasandil tunnistati teist aastat järjest parimaks juunioriks juhtrajasõidus Sindis harjutav Karmen Mets. Tugevaks konkurendiks oli talle Bruno Põldäär Haapsalust. Kui Eesti meistrivõistluste arvestuses oli Karmen Brunost veidi parem nii medalite arvu kui ka kvaliteedi poolest, siis karikasarjas oli Brunol tugev eelis neljas klassis. Asjad pandi paika 31. oktoobril Sindis toimunud etapil, kus kavas olnud neljast klassist võitis Karmen kolm ja saavutas ka karikasarja punktiarvestuses eelise Bruno ees. Eks oma osa mängis ka koduraja eelis, kuigi sel aastal toimus Haapsalus kaks etappi. Kõige itrigeerivam oli seis F1-32 klassis, kus Karmen pidi ilmtingimata võitma ja Bruno ei tohtinud saavutada teist kohta. Selle eest hoolitses Kaiar!

Nüüd on aeg pinged maha võtta ja hakata valmistuma järgmiseks hooajaks, kaaludes läbi, mis sel aastal viltu läks. Paremini saab ju alati! Siinjuures kuuluvad meie tänusõnad meie toetajatele: Sindi Linnavalitsus, Fein- Elast Estonia ja Sindi ANK.

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport, Sindi ANK tehnikaringi juhendaja

Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

„Te kõik saate rikkamaks, kui mitte raha, siis vähemasti kogemuste poolest,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup eile õhtul kooli 15. õpilaslaata avades.

Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu Lumise metsa rõõm ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass Foto Urmas Saard — Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu “Lumise metsa rõõm” ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilaste jõululaadad on omataoliste seas Pärnumaal kõige pikema traditsiooniga ja toimusid käesoleval korral taas tagasihoidliku ümmarguse numbriga tähistatult.

Õpilaslaat Junior Achievement egiidi all

„Tol ajal alustades oli direktoriks Mari Suurväli, mina töötasin majandusjuhatajana ja andsin paralleelselt majandusõpet,“ meenutas algusaastaid praegugi Sindi gümnaasiumis tunde andev õpetaja Kristi Suppi, kes oli esimeste õpilaslaatade üheks peamiseks korraldajaks. Laadal olid esindatud nii õpilasfirmad (ÕF) kui minifirmad (MF). ÕF on Junior Achievement Eesti gümnaasiumiastme õpilaste ettevõtlusõppe programmi osana majandusõppe kõrvale asutatud väike-ettevõte selleks, et tulemuslikumalt omandada äritegevuse aluseid, arendades nõnda noorte algatusvõimet ja tahet iseseisvalt tegutseda. Junior Achievement Eesti peab tähtsaks õppimist tegevuse kaudu. Seepärast on ka Sindi gümnaasium juba aastaid tagasi mõtestanud oma ettevõtmise sõnadesse „Ole tegus“ ja täiendanud öeldut motona Valmar Adamsi sõnaseades: „Tee, mida suudad. Täna veel jõuad, homme on hilja!“

Loe edasi: Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

Sindis väga vähe sadanud lumi äratas lootust, et võibolla siiski ei jäägi talv taevasse

Lumesadu koduõuel Foto Urmas Saard — Lumesadu koduõuel. Foto: Urmas Saard

Iga-aastane unistuste küsimus: kas jõulud tulevad valged või mustad? Viimase puhul oleks õigem kõnelda küll rohelisest, sest koduõuel või pargialadel katab maad valdavalt hooldatud muru. Metsa all ja suurtel lagendikel on kõrge rohi koltunud ja pilt trööstitum. Varakult loojuv päike, mis pole pilvises taevas ka keskpäeval erilist valgust andnud, jätab enamiku aja ööpäevast hämaruse või kottpimeduse valda. Selles kogemuses kipub muidugi hing valgust igatsema ja küsima, kas jõulud saabuvad lumega või lumeta?

Värskel mahatulnud lumel on tundeid liigutav vägi. Täna sadas Sindis väga lühikest aega tihedat lörtsisegu, mis ühel hetkel muutus isegi laiadeks lumehelvesteks. Maa kattus õrnõhukese valge looriga, millest paistis läbi rohetav muru. Maa päris valgeks ei saanud ja puude oksad lume raskuse all ei pidanud painduma, aga ikkagi tekitas see vähene loodusekingitus märgatava elamuse. Astusin kaameraga õuele ja üritasin tabada enamat, kui loodus sel hetkel lubas näha.

Loe edasi: Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

Sindilgi oma „gasell“

Taani kontserni Danspin A/S kuuluv Sindi Lanka sai Äripäevalt ettevõtte edukust tunnustava „Gasellettevõte 2016“ diplomi.

Küllap valmistab eeskätt just Sindi inimestele head meelt teadmine, et viimastel aastatel tõstetakse järjekindlalt ühel või teisel põhjusel mitmeid Sindis tegutsevaid ettevõtteid nende edukuse tõttu esile.

Gasell-liikumist toetavad LHV ja Markit. Gasellettevõtte tingimustele vastab üksnes1% riigi ettevõtetest. Gasellettevõtted kasvatavad kolme aasta kestel käivet ja kasumit üle 50%; loovad kõige rohkem uusi töökohti; kannavad endas kiiresti areneva ettevõtte olulisi omadusi – paindlikkust, kiirust, julgust. Nähtavasti seepärast ka nimetus gasellettevõte ja gaselli kontuurid diplomil, sest gasellid suudavad tõepoolest teisi edestades väga kiirelt joosta. Gasellid on pidevalt valvel ja suurendavad nõnda loomariigis oma ellujäämisšansse, mis loob hea kujundliku võrdluse ka tublimale ettevõttele.

Paslik on siinjuures meenutada, et praegune edukas villa ja lõnga värviv suurettevõte omandas selle tööstuse üheksa aastat tagasi 5 miljonit krooni aastas kahjumit tootvatelt soomlastelt. Aga näiteks tänavust aastat alustades paisus esimese kvartali käive pea miljonini, kasumiks saavutati 300 000 eurot. Tänavu oktoobris sai ekspordiga tegelev ettevõte ka „Pärnumaa Välisinvestor 2015“ tunnustuse.

Jätkuvalt investeerib ettevõte tootmise laiendamisse. Tuleval aastal tahetakse jätkata saja töötajaga ja loodetakse käibeks ca 8 600 000 eurot.

Urmas Saard

Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Noorteühing Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad külastasid täna õhtupoolikul Sindi mudelspordi keskust, kus neljanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilased proovisid tulla toime juhtrajal sõitvate automudelite juhtimisega.

Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad Foto Urmas Saard — Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad. Foto: Urmas Saard

Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad juhendaja ja ühtlasi Pärnumaa piirkonnajuht Inga Raudsepp ütles, et Tootsis osaleb klubi tegevuses 66 noort. Klubi tegutseb juba kaheteistkümnendat aastat. Varajasem hea koostöö Eesti 4H Sindila klubiga, mida juhendab Helle Vent, on loonud noortele suurepärase võimaluse ka selleks, mida väikeses Tootsi alevis ei ole. Tegelikult on Sindi automudelismi juhtrada üks vähestest Eestis ja pealegi parimaid kogu Baltikumis, kuhu tulevad ka päris tõsised tehnikasportlased väga meelsasti.

MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja Johannes Mets rääkis, et sellel rajal on peetud korduvalt lisaks riigisisestele võistlustele ka mitmesuguseid rahvusvahelisi suurvõistluseid, tunamullu suvel toimusid Sindi rajal koguni Põhja-Euroopa meistrivõistlused. „2012. a augustis avati siin Baltimaade parim juhtrada ja kohe peeti kahepäevane autode juhtrajasõidu Balti karika etapp, mille käigus sõideti kolmes võistlusklassis: PR-24, ES-32, ES-24. Muidugi osalesid teiste võistlejate hulgas juba siis ka Sindi automudelistid,“ meenutas Mets. Ka juhendaja lapselaps Karmen Mets on üks parimaid võistlejaid. Sindis on automudelismi harrastatud üle 40 aasta. Ligemale viimased 15 aastat on Sindi juhtraja mudelautode tehnikaringi juhendanud mehaanikainseneri haridusega Johannes Mets, kelle edukat südikust on väärtustatud Sindi Aastainimese tiitliga. Seda viimast muidugi mees ise ei rääkinud.

Loe edasi: Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud

Võrreldes mõne teise Pärnumaa piirkonnaga pääses Sindi linn tugevamate tuulte paisudes kergemate juhtumitega.

Hommikul kodust väljudes nägi naabrimees, et Raudtee tänaval on elektripost koos tugipostiga risti üle sõidutee langenud. Kuna kaabel jäi terveks, siis põles tänavavalgustus edasi ja ohtlik tõkend oli autojuhile hästi nähtav. Kahjuks vigastas kukkumine ka elamukrundi aeda. Sindi abilinnapea Rein Ariko teadis, et peale elektriposti kukkumise viis tuul pikali ka ühe puu Pärnu mnt 25 (endine teenindusmaja) läheduses. Kuna päästetöid on palju, siis polnud veel kella kolme paiku elektriposti teelt eemaldatud, aga tänav oli punavalge ohutuslindiga korralikult piiratud.

Tormi-iili pahandus Sindis, Raudtee tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud

Pärnumaa Tori valla rahvast huvitab naaberomavalitsuste elu

Sindi linna kodulehe teatel külastasid 1. detsembril Tori valitsuse ja valla ametnikud Sindit eesmärgiga tutvuda naabrite eluoluga.

Tori vallamaja Foto Urmas Saard — Tori vallamaja. Foto: Urmas Saard

Külaskäigu eestvedajaks oli Tori valla arendusnõunik Aarne Põlluäär, kelle sõnul on võetud sihiks kõigi naaberomavalitsustega tutvumine, saades nõnda ülevaaate naabrite elukorraldusest ja omandades teiste häid kogemusi. Külaskäigul soovisid Tori valla esindajad tutvuda ka Sindi linna asutustega.

Linnavalitsuses andis linnapea Marko Šorin ülevaate Sindi ajaloost ja tänasest päevast. Külalistele oli huvipakkuv linna hariduskorraldus ja avaldati soovi tutvuda ka Sindi lasteaiaga. Sindi lasteaias võttis külalised vastu direktor Viivi Palmissaar. Ringkäigule rühmaruumides järgnes kohvilauavestlus õpealajuhataja Reine Tänavaga.

Tori inimesed kutsusid Sindi kolleege vastukülaskäigule ja lubasid peatselt uuesti Sinti tulla, et külastada sel korral nägemata jäänud linna allasutusi.