Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes

Kui talveilmad vähegi võimaldavad, siis kannab Mihail Šorin hoolt Sindi liuvälja olemasolu eest.

Kolmeaastane Anette esimest päeva uiskudel Foto Urmas Saard
Anette esimest päeva uiskudel. Foto: Urmas Saard

Uskudes ajaloolaste juttu olevat väga ammustel aegadel olnud uisutamine Läänemere rannikulähedasel jääl suusatamisest oluliselt eelistatum. Uisutamist Soome lahel kinnitavad keskaegsed joonistused ja veel eelmisel sajandivahetusel nimetati seda tegevust tritsutamiseks, mida passib minevikku meenutavalt nüüdki mõnel juhul kõnepruugis kasutada. Arvatavasti tolle aja rahvas palja lusti pärast ei tritsutanud, aga nüüd on sellest ammugi saanud meeldiv vabaaja tegevus ja tervislik sport, millega mõned alustavad päris varakult.

Täna tuli 3-aastane Anette oma ema ja isaga elus esimest korda uiskudel Sindi liuväljale. Kätest kinni hoides ja pisut kangestunult seisis ta püüdlikult püsti. Hetkeks iseseisvalt seistes kippusid uisud kohe omapäid uitama minekule. Muidugi sattusid jalad ootamatust liikumisest segadusse ja vedasid isesuundades libisedes Anette potsti istuli. Anette on vahva tüdruk ja ei teinud kergest kukkumisest välja. Esmalt naeratas ja seejärel uuris tõsisemalt jää libedust.

Mihail Šorin Foto Urmas Saard
Mihail Šorin. Foto: Urmas Saard

Teised lapsed hoidsid tugevalt lumesahkasid peos ja lükkasid lumesajuga võidu värsket lund jäält minema. Jää vajab pidevat hooldust ja seepärast oli peagi uuesti kohal ka põline liuvälja meister Mihail Šorin. Talved pole ühesugused ja mõnel talvel ei saa üldse liuvälja ehitada. Viimati vestlesime pikalt ja põhjalikult liuvälja tegemisest 2010. aasta detsembri keskpaigas. Siis lubasid külmakraadid alustada liuvälja tegemist rekordiliselt varakult, juba 27. novembril. Eelmine rekord olevat olnud 1988. a, kui Mihail alustas liuvälja valamist omaaegse töölisnoorte (praegused varemed muuseumi juures) keskkooli kõrval 29. novembril. Sel talvel lubas külm jääkoorikut kasvatada läinud aasta viimasel nädalal ja lapsed pääsesid uisutama juba vana aasta sees, varem, kui Pärnu lastestaadionil.

Täna rääkis Mihail, et jäähooldus nõuab teinekord ka öötundidest aega. „Praegust liuvälja tegema hakates unustasin ennast päris ööseks välja,“ naeris Mihail, kui täna temaga kohtusime. „Kell hakkas varajastele hommikutundidele lähenema, kui koju läksin. Oli vist viis saamas.“ Kui laste sõidud sõidetud saavad ja lund ei saja, tahab Mihail täna hilisõhtul jälle jääd kasta. Loo avaldamise ajal aga on talvetaat lume kotisuu päris valla päästnud.

Urmas Saard