Tänavu toimus Pärnu võimlemiskooli Rüht traditsiooniline kevadpidu Paikuse spordikeskuses, kus 22 etteastega esinesid nii oma kooli kui ka külalisesinejad.
Tänasel kevadpeol „Rõõm südames“ nägi esinemas kõiki võimlemiskooli õpilasi. Üllatusi pakkusid samuti külalisesinejad Sindist, Kilingi-Nõmmest ja Tahkurannast. Näiteks suure aplausi teenis Jane Vent, kes hüppas kahe neiu käes hoitud võimlemisrõngast läbi. Jane Vent on üks iluvõimlejaist Sindi Avatud Noortekeskuse Stella rühmast. Nende treener on Margit Schmidt. Aga põnevust ja ilu kinkisid ka paljud teised esinejad. Kõigile osalejatele jäi mälestuseks tänukiri ja ära söömiseks punasesse paberisse pakendatud õun.
Urmas Saard
Võimlemiskooli Rüht laste tänu. Foto: Urmas Saard →
„Kevad toob alati kaasa meeleolu tõusu ja suurendab tegutsemistahet,“ ütles muuseumipedagoogina jätkav Seljametsa muuseumi eksjuhataja Laine Järvemäe, kes külastas kevade hakul koos uue juhataja Annika Põltsamiga Sindi linna muuseumit.
Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard
1. märtsist Seljametsa muuseumi juhatajana tööd alustanud Annika Põltsam soovis tutvuda naabrite ja nende tegemistega. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ringkäigu väikese maja tubades ja andis selgitusi museaalide kohta. Laine Järvemäe arvates oli uut ja huvitavat palju. Järvemäe nägemuses oli näitus „Sinine tikand vanaema riidekapist“ väga nostalgiline, sest neis esemeis leidus tema jaoks palju tuttavat lapsepõlvekodust. Põltsam elab Vaskrääma külas, kus peab juba viiendat aastat avatud käsitöökambrit. Sellepärast on tema eriline huvi igasugune käsitöö. Mõlemat külalist üllatas Jakob Suti suur maal Sindi kirikust. Jutuks tuli ka sama kiriku edasine saatus.
Kohvilauas tunti mõlemapoolselt huvi naabrite lähemate ja kaugemate plaanide vastu. „Paari tunni vältel vahetasime infot kummagi mäluasutuse hetkeseisust ja lähituleviku tegemistest. Võrdlesime asutuste eelarveid, pidasime aru lahtiolekuaegade, külastatavuse, soojamajanduse, personali koosseisude jpm üle. Räägiti ka muret tekitavatest probleemidest. Seljametsa muuseumis on ruumi rohkem, Sindis tuleb jätkuvalt seista silmitsi ruumipuudusega ja sellele lahenduse leidmisega. Juttu oleks jätkunud kauemakski,“ vahendas kohtumise muljeid Vellend.
Paikuse Postipauna teatel valis Paikuse vallavalitsuse komisjon muuseumi juhataja kohale korraldatud konkursil välja Annika Põltsami, kes alustab tööd 1.märtsil.
Annika Põltsam elab Vaskrääma külas ja on viimased viis aastat pidanud seal kõigile avatud käsitöökambrit. Annika Põltsam on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, Räpina Aianduskoolis rahvuslikku käsitööd ja Pärnumaa Rahvarõivakoolis rahvarõivaste valmistamist. Varem on ta töötanud ajakirjaniku ning käsitööraamatute projektijuhina.
Muuseumi looja ja senine juhataja Laine Järvemäe alustab 1. märtsist tööd muuseumipedagoogina.
Annika Põltsam juhendab siidi maalimist oma Seljaku talu esimesel käsitööpäeval, 2012. a augustis. Foto: Urmas Saard →
Täna avati Pärnumaal Sisekaitseakadeemia Paikuse politsei- ja piirivalvekolledži uus lasketiir, mis on Eestis esmakordselt ehitatud spetsiaalselt politsei taktikaliste laskeharjutuste läbiviimiseks.
Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel. Foto: Urmas Saard
Avamisel osalesid siseminister Andres Anvelt, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, Paikuse kolledži direktor politseimajor Priit Heinsoo, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja teised.
Heinsoo kiitis 180kraadilise taktikalise lasketiiru headust. Ta oli kindel, et nüüdsest ei lase terasest katus ja selle alla lakke riputatud puidust nelinurgad mitte ühtki kuuli paha peale “hulkuma” minna. Varem olevat olnud arusaamatuid juhtumeid, kui mõni lähikonna elanik kurtnud, et kuul potsatanud tema aknalauale. Ilmselt siis rikošetiga.
Anvelt kinnitas, et Eestis ei ole olnud kunagi turvalisemat aega kui täna on. Ministri hinnangul on lasketiir turvaline neile, kes harjutavad ja ka ümbritsevale kogukonnale. „Endise politseinikuna võin öelda, et politseiniku kõige suurem saavutus on see, kui ta oma praktika jooksul ei ole pidanud relva kunagi tarvitama, aga ta peab olema alati valmis seda kasutama. Iga päeva alustades tuleb arvestada võimalusega, et see võibki olla relva kasutamise esimene päev,“ rääkis minister, miks selline taktikaline tiir on väljaõppeks väga oluline objekt.
Pärnumaa talimängud on pika traditsiooniga piirkondlikku tähtsust omav spordisündmus, millega käesoleval talvel alustati 17. detsembril. Eile jätkati korvpalli, lauatennise ja kabetamisega.
Pärnumaa XXXVII talimängud Paikusel. Foto: Urmas Saard
Korvpalli alagrupid alustasid Paikuse spordikeskuses juba päev varem, laupäeval. Pühapäeval jätkati finaalmängudega. Esimese koha karika võitis Saarde valla meeskond, teiseks tuli Paikuse ja kolmandaks jäi Pärnu.
Samal ajal lubas Paikuse raamatukogu juhataja Gerli Lehemets lahkelt kasutada lugejatele mõeldud avaraid ruume kabeturniiri läbiviimiseks. Võistkonnad koosnesid viiest liikmest:
kaks meest, üks naine, üks noormees ja üks neiu, noored vanuses kuni 16 aastat. Kokku osales
võistlustules kaheksa võistkonda, peaaegu 40 osalejaga, vanuses kaheksa kuni 80+.
Kabevõistlus möödus pingelises, aga meeldivas miljöös. Lõpptulemus selgus väga tasavägistes mängudes. Kahjuks pidi Sindi võistkond kabetüdruku haigestumise tõttu võistlema nelja liikmega. Sindit esindavasse võistkonda kuulus oma laua parimana riigikogu liige Marko Šorin, kes saavutas 14 võimalikust punktist 13: kuus võitu ja üks viik.
Pärnumaal Paikuse alevis on saanud toredaks tavaks ühine kuuskede põletamine, mis käesoleval aastal võetakse käsile järgmise nädala neljapäeval, 12. jaanuaril.
Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ütles täna õhtul, et kasutatud jõulupuid võib juba aegsasti enne määratud kuupäeva hakata vedama Kastani tänava elamute lähedal paiknevale tuleasemele. Tuli pannakse külge 12. jaanuaril kella 17.00 paiku. Kes põletamise ajal oma kuuse ära toob, saab sarnaselt kõigi eelmiste aastatega suu magusaks. See on pisike preemia selle eest, et ei visataks kuuske hoolimatult maja seina äärde või kusagile mujale vedelema, selgitas Riivits. Kui lumi peaks maas olema, saab kõrvalolevalt liumäelt alla kelgutada. Kui lund ei ole, võib ka niisama kukerpallitades alla laskuda.
Paikuse Mesimummi lasteaia võimlemisõpetaja Anne Kaar heidab kuuse suurde hunnikusse tuleroaks. Foto: Urmas Saard →
Paikuse liiga korvpallivõistluste ellukutsuja ja peakorraldaja Tarmo Tõnismann tutvustas eile alanud uut hooaega, mis toob kaasa mõningaid olulisi uuendusi ja annab võimaluse topeltkarikate jagamisele.
Tarmo Tõnismann (keskel) jagab viimaseid juhiseid enne otsustavaid lõpuminuteid. Foto: Urmas Saard
Kui varem mängiti pärast põhiturniiri play offi, siis sellest aastast tekib pärast esimese ringi tulemusi kümnest võistkonnast kaks viiest alagruppi: nõrgem ja tugevam. „Kes nõrgemasse poolde satuvad, need enam kõige kõvema karika eest ei võistle,“ selgitas Tõnismann. Mõlemad jaotused mängivad uuesti omavahel läbi, mille tulemusena saab ka alumine pool väiksema karika nimel võistelda. „Kohe hooaja alguses ei saa tugevamaid ja nõrgemaid paika panna, aga esimese ringiga saab see selgeks.“ Tugevamate heitluses mängitakse lisaks suurele karikale ka medalitele. Alumises grupis medaleid ei jagata.
Allalastava vaheseinaga poolitati Paikuse spordihall kaheks, mis võimaldas pärast avakohtumist Tori ja SK Tünamo vahel paralleelselt kahel väljakul korraga mängida. Esimese mängu järel tulid väljakutele AK Spartak – Mariine Auto ja BC Pärnu – Paikuse Lokomotiiv. Viimastena mängisid SK Altius – Reldor ja Kõwa – SMK Paulus.
Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.
Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard
Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.
Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.
Kuno Erkmann: Valla lugu tuleb meil endil ise edasi kirjutada, et see oleks meie oma nägu ja köidaks ka järgnevaid põlvkondi. Siin elades panustame Eesti ühe vanima ajalooga paikkonna arendamisse, mis omakorda on pärliks kogu Pärnumaale, jätkuvalt parim paik elamiseks, puhkamiseks, eneseteostamiseks.
Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts. Foto: Urmas Saard
Paikuse valla sünnipäeva nädal algas esmaspäeval, 24. oktoobril (sellel kuupäeval 25 aastat tagasi anti välja valla sünnitunnistus) lasteaia laste õnnitlustega. Vallamajja toodi video, milles lapsed vastasid küsimustele, mika nad tahavad oma koduvallas elada. Samal päeval esines valla sünnipäevale pühendatud kontserdil Ott Lepland. Vallarahvale jagati torti. Kolmapäeval peeti kolmas hariduse konverents, osalejaid oli 178.
Vallavanema pilguheit veerandsajandale
Sünnipäeva nädal kulmineerus suureks peoks reedel. Paikuse spordihalli kutsuti välispartnerid sõprusvaldadest Soomest Mynamäelt ja Poolast Łobez’ist. Kutsutute hulgas olid valla kõrgeima autasu vapimärgi käesoleva aasta ja varajasemad kavalerid, auramatusse kantud inimesed, tänukirjade saajad, samuti isikud, kes on aastaid ühel või teisel viisil olnud vallale olulised. Ühtekokku saadeti kutsed 400 inimesele. „Tahaks ju olla korraga kogu vallaga koos, aga midagi pole parata, ruumid ei võimalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes iseloomustas juubilari 25 aastat viie märksõnaga.
Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.
Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat
Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.
Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga – parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.
Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.
Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.
Sindi laulukoor, Tarvastu Üits viis, Kolga-Jaani Jaaniko ja Paikuse Šal-lal-laa osalevad oktoobri lõpus Tšehhis toimuval mainekal rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat.
Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard
Festivali peetakse 27st kuni 30nda oktoobrini 30. korda. Selle algataja ja president on Miroslav Kesler. Võistulaulmist korraldatakse kahel järjestikusel päeval. Esindatud on tosin riiki, neist kaugemad Indoneesia ja Malaisia. Kokku osaleb 23 koori. Üle mitme aasta sõidavad taas sellele konkursile ka Eesti koorid. Eelseisvast reisist rohkem kui tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Prahasse räägivad lähemalt Sindi laulukoori koorivanem Aino Edo, nii Sindi laulukoori kui Šal-lal-laa liige ja reisi korraldaja Deivi Kõiv ning Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, kes on ühtlasi ka Šal-lal-laa juhendaja.
Laulunaised räägivad, et esimese sarnase kogemusega puutusid nad kokku 2012. a sügisel. Siis osaleti Hispaanias Barcelona rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud”, mida korraldab Roomas asuv rahvusvaheline assotsiatsioon Amici Della Musica Sacra. Kuigi varem toimusid festivalid konkursina, kus Eesti lauljad saavutasid väga häid tulemusi, jäeti tookord viimase hetke teatamisega võistulaulmine ära. Muidugi oli lauljatel kahju.
Täna lähetati 430 ratturit üheksandale Pärnumaa rattaretkele täiesti uuel teekonnal.
Pärnumaa rattaretkelised läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard
Tund pärast kekspäeva alustati pedaalimist erinevalt eelmistest aastatest Pärnu Rannastaadioni kõrvalt. Start ei tähendanud võistlemist kiireima sõitja tiitlile. Sõideti vastavalt meeleolule ja nauditi kaunist sügist. Läbitava raja pikkuseks võis valida 50 või 30 kilomeetrit.
Enam ei toimunud kesklinna silla sulgemist. Sõideti mööda ranna lähedast kergliiklusteed Papiniidu tänavale ja ületati Papiniidu sild. Edasi jätkus sõit mööda Tammiste kergliiklusteed ja Rakvere maanteed Sindi teeristini. 30 kilomeetrisel distantsil liikujad ületasid Pärnu jõe Sindi kohal. Pikema distantsi valijad ületasid Pärnu jõe Toris. Sindis jätkati taas ühisel rajal mööda Paide maanteed. Raekülas ületati liiklustihe Riia mnt. Lembitu tänavalt pöörati Merimetsa. Mai tänavalt tehti vasakpööre taas Papiniidu tänavale, edasi mööda tuttavat kergliiklusteed tagasi Rannastaadioni juurde.
Pildigalerii jaoks on fotod tehtud Sindis, kus ratturite rivi veninud juba väga pikaks ja hõredaks.
Mullu novembris alanud Paikuse valla teisel korvpalli karikaturniiri sarja mängus osales kümme võistkonda üheringilises kohtumises, andes kõigile võimaluse omavahel ühel korral jõudu katsuda.
Kõwa on Paikuse valla teise korvpalli karikavõistluste sarja rändkarika võitja. Foto: Urmas Saard
Kui seni mängisid Paikuse valla korvpallurid erinevates meeskondades, siis sellest aastast lisandus Paikuse oma meeskond Lokomotiiv. Põhiturniiri järel said 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad. Eile kohtusid finaalis põhiturniiri võitja AK Spartak ja Kõwa. Mäng oli finaalivääriline, mis pakkus kuni viimaste hetkedeni rohkelt emotsioone. AK Spartaki mängijatel oli võimalus karikas sellel aastal enda kätte saada, kui normaalaja lõpus tehti ühepunktilises kaotusseisus Rando Jürgensil viga. Jürgens tabas kahest vabaviskest ühe ning mäng läks lisaajale. Lisaaeg lõppes Kõwa võiduga seisul 82:86.
Kolmanda koha saavutas BC Pärnu. Playoffide parim mängija oli Arko Kask ja turniiri parim mängija Rando Jürgens Paikuselt.
Möödunud aasta rändkarika võitja oli BC Lietuva, kellele siis alistus AK Spartak. Tänavune pronks oli kuues, aga Kõwa jäi toona neljandaks. Hea meel on tõdeda, et ka pealtvaatajad on leidnud tee saali. Paikuse valla korvpalli karikavõistluste ellukutsuja oli Tarmo Tõnismann.
Pärnumaa Paikuse vald tervitab iseseisvuspäeva hommikut igal aastal järjest suurema pidulikkusega. Tänavu heisatakse esimest korda hümni helide saatel sinimustvalge 12 meetri pikkusesse lipumasti. Auvalves seisavad valla noorkotkad ja kodutütred, käes koolile kuuluvad kümned kandelipud. Loetakse „Manifesti kõigile Eestimaa rahwastele“.
Olgu suvi või talv, Õnn Tuli Õuele ikka auto kastis mängides. Foto: Urmas Saard
Tähistamaks väärikalt Eesti Vabariigi 98. aastapäeva koguneb vallarahvas hommikul 8:45 paiku Paikuse põhikooli ette, kus mõni aeg tagasi valmis alevile esinduslik lipuväljak. Koolihoone trepil võtavad kohad sisse segakoor Sireli lauljad, kes lubasid laulda „Eesti lippu“ ja „Mu isamaa armas“, hea ilma korral rohkemgi. Kahte viirgu rivistuvad valla noorkotkad ja kodutütred. Umbes aasta tagasi muretses Paikuse põhikool endale 30 kandelippu, et riigile tähtsatel tähtpäevadel oma lippudega välja tulla. Nüüdki hoiavad noored neid lippe auvalves seistes.
Meeleolu loob Audru puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele, kes mängib lipuheiskamise ajal hümni. 12 meetri kõrguseid lipumaste on 3. Keskmisesse tõuseb suur sinimustvalge lipp, äärmistesse mastidesse valla viirg.
Sõnavõttudega esinevad volikogu esimees Mait Talvoja ja vallavanem Kuno Erkmann. Iseseisvusmanifesti loeb Kaitseliidu noorteinstruktor Kardo Ojassalu.
Paikuse valla kultuuritöö spetsialist Ille Riivits rääkis, et mastide vahele paigutatakse lillekastid. Aga lilled saavad ka valla 5 küla esindused. Samuti antakse neile kaasa elav tuli. Näiteks Tammaru külas viiakse lilled ja tuli Mihkel Kase mälestuskivi juurde.
Paikuse valla naisansambel Lustilik tähistas oma 20 tegevusaasta täitumist piduliku kontserdiga vallamaja saalis, kus lisaks nende endi laulmisele esinesid veel ansamblid Helin, Maarjahein ja Tantsumemmed.
Paikuse naisansambel Lustilik. Foto: Urmas Saard
Ansambli asutamise ametlik kuupäev on 1995. a 28. november. Paarikümne aastaga on lauljaid vahetunud. Praegu kuuluvad ansamblisse Silvia Kull, Taimi Kasemets, Leili Soll, Heldi Grossmann, Ada Siniallik, Linda Pärn, Helle Luik, Lea Truuts ja Lea Kanoshina. Viimased kümmekond aastat juhatab ansamblit Kristi Rulli-Schvede, kes on Paikuse põhikooli muusikaõpetaja ja annab tunde ka Sindi muusikakoolis.
Esimesed 10 aastat juhatas ansamblit Martin Miilberg. Tema kogus oma eluajal tuntust nii muusika- kui spordimehena. Tänavu korraldatakse Martin Miilbergi mälestusturniiri paarisvõrkpallis juba 12. korda, mis hoiab mitmekülgset inimest jätkuvalt elavana elavate hulgas. Muusika köitis teda samuti varajases nooruses. Kunagise Sindi Tekstiilivabriku 1. Detsember pleegitaja saavutas bassilauljana esikoha Eesti NSV esimesel noorsoofestivalil. Kutselise laulja diplomi omandas ta Viljandi kultuurihariduskoolis. Miilberg osales rohkem kui kümnel korral laulja või dirigendina üldlaulupeol ja on olnud kahel perioodil ka Sindi laulukoori juhtimas.
Täna õhtul põletati Kastani tänava elamute lähedal asuval tuleasemel Paikuse alevi elanike poolt kokku kuhjatud jõulupuid.
Pärnumaal Paikuse alevis on kujunenud heaks tavaks ühine kuuskede põletamine kolmekuninga- ja kanutipäeva vahelisel ajal. Foto: Urmas Saard
Mõõdukate miinuskraadidega, ilma tuuleta ja vaikse lumesajuga talveilm tegi õhtust meeleoluka koosviibimise kõigile, kes tulid kuuski tooma ja peaaegu otse taevasse tõusvat tuld ning heledat suitsusammast vaatama. Valla töömehed olid aegsasti kohal. Üks lükkas minitraktoriga juurdepääsutee sügavast lumest puhtaks. Teine saagis ja laasis kuuski väiksemateks tükkideks, et kergem toorest puitu tuleroaks hakatada.
Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits kinkis kõigile kuuskede toojatele peoga kompveke. Värske lumega kaetud liumägi meelitas lapsed kelkusid üles vedama, et seejärel lasta kelkudel endid sõidutada. Paks lumi ei lubanud väga kiiret ja pikka laskumist teha, aga lusti jätkus küllaga selletagi.
Lahkudes ütles Riivits, et kellel veel kuusk toomata, võib seda veel järgmistelgi päevadel teha. Ainult siis pole enam kedagi maiustust lastele põske pistmas. Siiski ei pea sellepärast väga kurvastama, sest uus ja suurem peredega kogunemine toimub 7. veebruaril Seljametsa vana koolimaja õuel. Tänavu on vastlapäev 9. veebruaril. Vald korraldab vastlapäeva tähistamise paar päeva varem. Keedetakse herne suppi, pakutakse vastlakukleid, trallitakse muusika saatel ja lastakse võidu pikemat liugu. Kaugemale liuglejatele on varuks auhinnad, kinnitas Riivits.
Paikuse alevi rahvale on aastatega saanud harjumuseks tuua välja visatud jõulupuud Kastani elamukvartali lähedal asuvale jaanituleplatsile, kus need ühiselt ära põletatakse.
Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ja keskkonnaspetsialist Reet Jalakas pidasid täna nõu ja leidsid, et suure külma püsimise tõttu ei tohiks põletamisega väga kiirustada. Igal aastal on kuuskede toomise järel suure tule ümber ka lustitud, vaevatasuks saadud kompvekke lutsitud ja kõrval oleval liumäel liugu lastud. Lumeta talvel on mäest alla kukerpallitatud ka mööda rohetavat vaipa. Spetsialistid uurisid ilmaennustajate ennustusi ja arvasid kõige sobilikumaks päevaks 12. jaanuari. Siis pidavat õhk soojemaks minema, kuid loodetavasti mitte nii kuumaks, et mäenõlvadelt sulalumi voolama pääseks. Eesti rahvakalendri järgi loetakse kanutipäevaga jõulupühade aeg lõplikult möödunuks ja seega on valitud aeg kõigiti ka sümboolses tähenduses hea valik.
Kuused pannakse leegitsema kell 16.00
Meenutus aastast 2014, kui jaanuarikuisel muruvaibal põletati Paikuse alevirahva jõulupuid. Foto: Urmas Saard →
Täna kogunesid Paikusel pea kolmkümmend kunagise Erikutsekooli nr 35 töötajat, et meenutada 25 aasta pikkust käekäiku õppeasutusel, mis avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi.
Taaskohtumine. Foto: Urmas Saard
Erikutsekool nr 35 moodustati 1. septembril 1965 endise Pärnu alaealiste koloonia baasil, mis allus tolleaegsele Eesti NSV Ministritenõukogu Riikliku Kutsehariduse Komiteele. Õppeasutus reorganiseeriti Erikutsekool nr 2-ks 27. septembril 1984 ja likvideeriti 19. augustil 1990. Rahvasuus mäletatakse kooli ka Sindi erikutsekoolina, aga Sindis pole sellist kooli siiski mitte kunagi olnud.
Ammuste töötajatega taaskohtumise korraldasid praegune Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe, Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Järvemäe töötas kooli algusest kuni sulgemiseni eesti keele õpetajana. Külaots õpetas füüsikat ja matemaatikat. Roosimäe andis ajaloo tunde.
Esmalt koguneti Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli juurde, kust alustati ringkäiku hoonetes, mis varem kuulusid erikutsekoolile. Teejuhiks oli kolledži kursant Ivar Mänd. Järvemäe mäletab umbkaudset asukohta praeguste lipuvarraste joonel, kuhu maeti suletud Erikutsekool nr 35 nimetahvel.
22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.
Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil. Foto: Urmas Saard
Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“
Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.
Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.
Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“
Täna toimusid Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses. Traditsiooniliselt läheb rändkarikas 130 kg kehakaalu parimale, kelleks sedakorda oli Liepaja maadleja Uldis Glazins.
Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno. Foto: Urmas Saard
Tänavu sügisel tuli maadlusmatile 124 võistlejat Eestist, Lätist, Leedust. Muidugi oli sarnaselt eelmistele aastatele seegi kord arvukalt maadlejaid Pärnu maadlusklubist Leo, kes on mälestusvõistluse peakorraldaja.
Neidude vanusegrupis 2000 ja nooremad ning kehakaalus 44 kg jäi MK Leo maadleja Tiia-Triin Tomson SK Tapa vastase Polina Sahno paremusele küll alla, aga võitles siiski sitkelt. Samal võistlusel maadles Tiia-Triin Tomson möödunud sügisel neidude 40 kg kategoorias ja autasustamisel astus siis pjedestaali kõige kõrgemale astmele.
Noormeeste vanusegrupis 2002 ja hiljem sündinute kehakaalus 22 kg oli võidukas Markkus Maripuu MK Leost.
Põnev oli jälgida ka MK Leo vendade Randel ja Raimond Uibo võitluslikku vaimu, sest alles eelmisel kuul osalesid noormehed Turus Kalle Mäkineni XXXII mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses. Pärnu Postimees kirjutas, et Raimond võitis 42 kg kaalus esimese vastase juba esimese minuti lõpus seljaga, tehes eelnevalt soomlasele nii “peeglit” kui ülerinnaheidet. Teises matšis pani ta samuti avaminuti lõppedes selja peale Abergi klubi poisi ja esikoht oligi käes. Täna tal nii hästi ei õnnestunud ja pidi samas kaalus leppima 7. kohaga.
Laupäeval, 26. septembril peetakse Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses.
XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014. a. Foto: Urmas Saard
Mälestusvõistluste päev algab kell 10 mälestushetkega Leo Kreinini kalmul, mis asub Sindi kalmistul.
Spordikeskuses alustatakse tund hiljem. Võisteldakse järgmistes vanusegruppides ja kehakaaludes: 2002 ja nooremad: -22; -26; -29; -32; -35; -38; -42; -47; -53 kg; 1998 ja nooremad: -42; -46; -50; -54; -58; -63; -69; -76; -85; -100 kg; neiud 2000 ja nooremad: -44 kg; mehed: -59; -66; -71; -75; -80; -85; -98; -130 kg.
Spordialadest on maadlus üks vanimaid. Juba 3. aastatuhandel eKr. maadeldi Vana-Egipruses lähedaselt tänapäevastele võtetele. Ilma abivahenditeta kahevõitluses loetakse vastane kaotanuks, kui ta puudutab matti mõlema õlaga. Juhul, kui ettenähtud aja piires jääb seljatamine toimumata, tunnistatakse võitjaks suuremal arvul erinevaid võtteid sooritanud või kohtunike arvates südikamalt tegutsenud võistleja.
I-III koha võitnuid autasustatakse medali ja diplomiga, parimatele auhinnad. Peale kaalumist loositakse välja üks täiskasvanute kehakaal, kus rahalised auhinnad jagunevad vastavalt I koht 300 €, II koht 200 €, III koht 100€. Eriauhind on ka parimale noormaadlejale ja keegi saab täiskasvanute raskekaalu võitja rändkarikas. Mullu läks see Evo Richard Lode kätte.
Võistluse korraldaja on Pärnu maadlusklubi Leo, kes paneb ka ise arvukalt maadlejaid võistlema.
Eilsel täiskuu ootel tantsisid MTÜ meelelahutusklubi Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad Paikuse tiigi kaldal. Tantsude järel laulis Fred Rõigas ja sumeda suveõhtu kontserdi järel seati sammud Reiu jõe suudmesse, kus süüdatud tulukesed sümboliseerisid muistseid iidetulesid.
Fred Rõigas. Foto: Urmas Saard
„Oleme selleks, et sellest tantsuilust saaks rõõm ja rõõmust jälle tants, mis paneb naeratama ka kuu,“ jutustasid tantsuvõlu nautivad naised ja mehed meelelahutusklubist Kuu, mis alustas tegevust Paikuse vallas 2009. a sügisel ja juba järgmisel kevadel asutas samanimelise mittetulundusühingu. Ansambli naisrühm tegutseb Sindis novembrist 2010.
Kuu tantsud moodustuvad folkloorselt stiliseeritud rahvatantsudest, nii rahvalikust kui ka kaasaegse tantsukunsti autoritantsudest. Põnevust tekitavad on segarühma mõnedki nö poolakrobaatilised lennukad liikumised, mis pakub huvitavat vaheldust naisrühma vähem tempokatele tantsusammudele. Aga hoogu kütavad samaväärselt ka rahvariidest seelikutes naisrühma tantsijad traditsiooniliste tantsudega.
Taasiseseisvumispäeval avati Pärnumaa Paikuse vallas „Ajakivi“, mis asub Pärnu jõe ääres paiknevast Sindi-Lodja kiviaja külast mõnesaja meetri kaugusel.
Stiliseeritud rändrahn, mis seob üheks inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku. Kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraidur Paul Uibopuu. Püstitatud LC Paikuse poolt taasiseseisvumispäevaks 20.08.2015. Foto Urmas Saard
Käesoleva aasta juuni esimestel päevadel valmis Paikuse Lions klubi liikmete ühise töö tulemusena alus, millele juulis paigaldati monument. Ligemale 10 tonni kaaluva Kikepera soorahnu külge on kinnitatud mustast graniidist lihvitud lõpmatuse märk, mis stiliseeritult kujutab ühtlasi DNA järjestust kodeerivat spiraali. Tänapäeva inimese ja selle eellase jõulisem kämmal kätlevad omavahel teineteist kujundi harude ristumiskohal. Kunstilise teostuse tegi Paikuse valla Seljametsa külas elav kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraiduri töö tegi ära Paul Uibopuu. Algse mõtte siduda monument kiviaja teemapargi ja inimarengu järjepidevusega nii Sindi-Lodjas kui ka geograafiliselt laiemas ulatuses andis Paikuse Lions klubi liige Guido Ratnik.
Monumendi avamise ajal kaunistasid ümbrust sinimustvalged lipud, samuti Paikuse valla ja lõvide klubi lipp. Esmalt laulis kohale tulnud väike seltskond Eesti hümni. Eeslauljaks oli Eliisabet Tiits, kes kivilt sinimustvalge lindi eemaldamise ajal laulis ka Rein Rannapi „Eesti muld ja Eesti süda“. Lindi eemaldasid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Lions Paikuse president Marti Lasn, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Paikuse vallavanem Kuno Erkmann.
Igal kevadel Pärnumaal toimuv ca 23 km pikkune jalgrattasõit Paikuse alevi, Silla, Vaskrääma, Tammuru ja Seljametsa küla teedel on kujunenud rattasõitu harrastavatele inimestele oodatud matkapäevaks.
Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel jalgratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander. Foto: Urmas Saard
Väikeste ratturite teekond on 5,4 km ja seda ringi sõidetakse Paikuse alevist väljumata. Andres Riivits ütles, et rattal oleva näidiku järgi kaotas ta pika ringi läbimisega 237,4 kilokalorit.
Peale matka toimus vigursõidu võistlus viies arvestuses: kuni kooliealisteni, kuni neljanda klassini, viies kuni üheksas klass. Täiskasvanud jagunesid omakorda eraldi meeste ja naiste arvestuseks. Vigursõite korraldas Roland Simanis. Jüri Koger oli tehnikabussiga abiks matkal osalenud jalgratturitele, kellel probleemi keti või mõne muu pisiasjaga.
Kõik matkale registreerunud said mingi kingituse. Vastavalt sellele järjestusele, kuidas nimesedelid korvikesest välja võeti, anti igale ühele võimalus ise endale mingi kingitus valida. Traditsiooniliselt loositi rattamatkal osalejate vahel välja ka jalgratas. Eelnevalt lepiti kokku, et ratta omanikuks saab see, kelle sedel võetakse välja 27-dana. Õnnelikuks rattaomanikus sai esimest korda Paikuse rattamatkal osalenud sama valla elanik Silver Schliep, kes oli kohal kogu perega: abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander.
Eile kogunes tööpäeva lõppedes Paikuse Mesimummide pere koos lastevanematega lasteaia õuele, kus laulmistele ja tantsudele lisasid emadepäevale pühendatud peole hoogu juurde Lottemaa Oskar ja naelaviiuli leiutaja Silver Sepp.
Kadi Sepp, Mesimummi lasteaia muusikaõpetaja. Foto: Urmas Saard
Muusikaõpetaja Kadi Sepp oli õuepeo kava koostamisel mõned päevad tagasi üsna murelik, sest ilmaennustajad olevat lubanud vihmast ilma. Ilmaennustajad pidasid lubadusest kinni ja lasid hommikupoolikul vihmal sabistada, aga lastepeo alguseks kuivasid pilved kokku ja päike ilmus nähtavale.
Kui enne peo algust sobitas meeldivaid suhteid viiuldajaga ühes olnud neljajalgne sõber, siis täpselt õigel ajal otsis läbi inimeste hulga läbipääsu päris mehemüraka mõõtu sama sõbralik koer naabervallas asuvast Leiutajate külast. Laste, emmede ja isside ette astudes küsis ammu tuttava välimusega külaline igaks juhuks kõhklevalt: „Kas olete kuulnud, et olen kuulus leiutaja, Lote isa Oskar?“ Muidugi teatakse naabervallas Lottemaal elavat Oskarit hästi ja tema külla tulek tegi laste meele väga rõõmsaks. Aga juba järgmisel silmapilgul tekitas Oskar veidi segadust kui küsis: „Kas ma sain õigesti aru, et siin hakkavad saabuva emadepäeva puhul kõik emad täna leiutama ja mina kui teadur juhin seda tähtsat õhtut?“ Ei tea kas Oskar oli natuke pettunud Kadi täiendava selgituse peale või mitte, aga näis siiski väga leppivat vahelduseks teaduri kutsumusele ka teadustaja oskuseid proovides. Siiski kasutas ta mitmel juhul võimalust, et lasteaia rühmade lavale kogunemiste hetkedel imepärasemaid leiutamise saavutusi tutvustada.
Tänasel kevadpeol „Rõõm südames“ nägi esinemas kõiki võimlemiskooli õpilasi. Üllatusi pakkusid samuti külalisesinejad Sindist, Kilingi-Nõmmest ja Tahkurannast. Näiteks suure aplausi teenis Jane Vent, kes hüppas kahe neiu käes hoitud võimlemisrõngast läbi. Jane Vent on üks iluvõimlejaist Sindi Avatud Noortekeskuse Stella rühmast. Nende treener on Margit Schmidt. Aga põnevust ja ilu kinkisid ka paljud teised esinejad. Kõigile osalejatele jäi mälestuseks tänukiri ja ära söömiseks punasesse paberisse pakendatud õun.
