Pärnu linnapilt muutub päev-päevalt aina rõõmsavärvilisemaks, sest täna tehti avalikel haljasaladel algust võõrasemade istutamisega. Siin-seal linna lillepeenardes pilku püüdvatele krookustele ja tulpidele tuleb lähinädalail tublisti lillelisa, sest mulda saab ümmarguselt 7000 erivärvilist võõrasema taime.
Võõrasemad. Foto: Urmas Saard
Pärnu linnaedniku Anu Nurmesalu sõnul jõudsid esimesed võõrasemad peenardele täna hommikul Pärnu Kuninga tänava kooli ees ja Kuninga-Aia-Karja-Vanapargi ringristmiku keskel oleval istutusalal.
„Asume nüüd kõik kodukontorites,” põhjendab TÜ Pärnu kolledži Noorte Ettevõtluskooli projektijuht Mari Suurväli põhjust, miks varem 8. aprillile kavandatud Pärnumaa parima õpilasfirma väljaselgitamine on kolledži ruumidest viidud üle kõigi osalejate koduarvutite ekraanidele.
Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2020”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Enamusel on näiteks SWOT analüüsis toodud ohuna välja üleilmne majanduskriis[/pullquote]Võistlust korraldavad Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusest saavad osa võtta gümnaasiumi ja kutsekoolide õpilased, kelle loodud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ja kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registrisse. Võistluste korraldamise eesmärk on jäänud läbi paljude aastate ikka samaks: innustada õpilasi ettevõtlusõppes osalema, omandada õpilasfirma tegevuse kaudu praktilisi kogemusi ja selgitada välja õppeaasta Pärnumaa parim õpilasfirma.
Tavapäraselt neljast osast koosnev võistlus on tänavu taandatud üksnes aruandele ja žürii küsimustele vastamisele. Arusaadavalt pole mõeldav elektroonselt toimuval võistlusel korraldada esemelist stendiesitlust ja publiku ning žürii liikmetega vahetul kohtumisel kaupade või teenuste tutvustamist.
Tori vallas elav Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu kirjutas oma Facebooki seinal, et kesköine kummitus kummitas kummutis ehk kust selline siuglev loom keset keskööd mu voodi ette sai, ei tea!
Illustreeriv pilt – nastik Sindi tänaval. Foto: Urmas Saard
„Korraga kôbistas miskit voodi juures ja seal ta oligi – Ussikuninganna, kollase krooniga. Pigem küll printsess, sest tillukene oli teine! Viisin ta rehe alla välisukse juurde, kus ta saab rahulikult öö veeta ja siis valges oma teed siuelda. Tundub ju ikka nastik olevat, eks?”
MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki kinnitusel alustab Pärnumaa põhja liinigrupp reisijate teenindamist seninägematu varustusega uute bussidega Mercedes-Benz Sprinter, Temsa MD9 LE ja Iveco Crossway LE. Koos veel saabumata bussidega võetakse ühtekokku kasutusele 39 uut liinibussi.
Kalju Kasemaa oma Mercedes-Benz Sprinter väikebussi roolis. Fotod: Kalju Kasemaa
[pullquote]Bussijuhi tööd olen järjepidevalt pidanud alates aastast 1991. Seega 29 aastat.[/pullquote]Bussid on astmeteta sisenemisega, varustatud kaldteega, mis võimaldab mugavat peale- ja mahaminekut ratastooli või lapsevankriga. Bussid vastavad kõige rangemale Euro 6 heitmestandardile ja on varustatud alkolukuga, turvavöödega. Näidiktablood teatavad reisijatele liini numbrit ja marsruuti, sisetablood annavad märku peatustest. Automaatse teavituse süsteem teatab peatuseid ka häälega. Väljumise soovist annavad reisijad juhile teada stoppnupule vajutamisega. Lisaks on bussid varustatud tulekahjusignalisatsiooni, konditsioneer ja nutiseadmete USB-laadimispesadega. Validaatorid asuvad esimese ja teise ukse lähedal.
Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla arhitektuurivõistluse võitsid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ, kelle võistlustöös „Luik“ on kujutatud kahe kaarega rippsilda.
Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla võistlustöö võidutöö “Luik” 3D visuaal
[pullquote]Kosenkraniuse sõnul viitab võidutöö ajaloolisele Pärnu sillale, olles samas tänapäevane, elegantse joone ja selge identiteediga[/pullquote]Uus autosild ja tulevane sillakoridor hakkavad ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Lai tänavale jõuab sillakoridor praeguse politseimaja juures, tulevasel Pargi tänava pikendusel.
Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmine Raba-Lai tänava sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala maastikuarhitektuursele ja linnaruumilisele lahendusele.
Sindi lasteaia Facebooki lehelt üles nopitud päris hea 1. aprilli nali õpetaja argipäevast.
Kummikud jalga. Foto: Urmas Saard
Lasteaialapsed hakkasid õue minema ja õpetaja asus ühele pisipõnnile kummikuid jalga sikutama. Ta sikutas kuidas jaksas ja ka poiss lükkas jalga ikka sügavamale. Millegipärast edenes see töö raskelt.
Lõpuks, kui nad ühise jõupingutuse tulemusena ka teise kummiku jalga said tiritud, nentis poiss oma kummikutes jalgu vaadates: “Need on vales jalas!”
Õpetaja nägi, et poisil oli õigus. Vaikselt oma tähelepanematust sajatades kiskus ta poisil kummikud jalast ja hakkas neid uuesti õigesse jalga toppima. Kui kummikud taas ühise pingutuse tulemusena jalga saadi, oli õpetajal juba pea märg. Siis aga taipas poiss öelda: “Need ei olegi minu kummikud!”
Õpetajal tulid nutt ja naer korraga peale. Ta tõmbas mõlemad kummikud kiiresti taas jalast ja küsis poisilt: “Miks sa seda kohe ei öelnud?”
Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistuse ametnike reedel ja laupäeval tehtud kontrollkäigud näitasid, et hoolimata avalike välijõusaalide, mängu- ja spordiväljakute sulgemisest ja inimeste vahelise distantsi hoidmise nõudest, kiputakse keeldu ja nõudeid eirama.
Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard
Kuigi pea 80 linnale kuuluval spordi- ja mänguväljakul on üleval eesti- ja venekeelsed sildid, mis ütlevad, et rajatis on koroonaviiruse leviku tõttu 1. maini suletud, minnakse sellele vaatamata staadionile palli mängima või mänguväljakule kiikuma.
Sulgemissilt tähistab avaliku välijõusaali, spordi- ja mänguväljaku täielikku kasutuskeeldu ja siin ei ole vahet, kas mängima või turnima minnakse üksi või koos pereliikmega.
Eriti palju eiratakse seda keeldu just koolide staadionidel, näiteks Tammsaare kooli aiaga piiratud palliplatsil, Koidula gümnaasiumi ja Ülejõe kooli staadionil ning Lastestaadionil, kus korrakaitseteenistuse ametnikel tuli möödunud nädalavahetusel palli mängivatele lastele korduvalt selgitustööd teha ja paluda neil lahkuda.
Ka Munamäe skatepargis sõitis rulatajaid ja rattureid vaatamata sellele, et pargis on üleval sulgemissilt ning pargiala on lindiga ümber piiratud.
Kolmapäeval kell 12 on kõigil võimalus Pärnu linna veebilehe www.parnu.ee ja linnavalitsuse Facebooki lehe „Pärnu linn“ kaudu toimuva otseülekande vahendusel vaadata, kes võitis Raba-Lai tänava silla arhitektuurivõistluse ja millise silla arhitektid Pärnule välja pakkusid.
Visualiseering Pärnu kolmandast sillast, autor Britt Vaher
Tavaliselt avatakse auhinnatud tööde ümbrikud arhitektuurivõitlusest osavõtnute silme all. Eriolukorra tõttu rakendatavate ohutusmeetmete tõttu tehakse seda seekord videoülekande vahendusel.
Arhitektuurivõitlusest võttis osa üheksa arhitekti või arhitektide gruppi. Kaks pakkumust jättis linnavalitsus kvalifitseerimata, sest need ei vastanud riigihanke tingimustele.
Linnavalitsus premeerib võidutööd 12 000, teise koha tööd 8000 ja kolmanda koha tööd 6000 euroga. Kahe ergutusauhinna suuruseks on 3000 eurot. Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.
Raeküla Vanakooli keskuse avatud noortekeskuse noorteaktiivi kuuluvad Desiree Reek, Mirtel Kadarik, Janek Vendelin ja Markus Laev võtsid nõuks teha Raeküla linnaosas oma noorte ajalehte. Toimetajate sõnul on selleks vaja õppida artiklite kirjutamist, pildistamist, lehe kujundamist, vastavat arvutiprogrammi.
Raeküla Noorte Sõnumid. Kuvatõmmis Facebook lehelt
[pullquote]Juba vähem kui ööpäevaga märgiti üle saja meeldimise ja praeguseks on tehtud ka kümneid jagamisi.[/pullquote]Lisaks tahetakse näha ühe tõsiseltvõetava ajalehe toimetuse toimetamisi ja külastada trükikoda, kus noorte leht ära trükitakse. Soovitakse kohtuda ajakirjanikuga, et esitada tema kutsesse puutuvaid küsimusi. Pikemas tulevikus tahetakse teha ka oma raadiosaateid.
Noorte oma ajalehe tegemise idee sündis Raeküla Sõnumite lehitsemisega eelmise aasta alguses, vist märtsis, meenutasid nelikusse kuuluvad innukad eestvedajad. „Keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis Raeküla hariduselust ja ajalehe tegemisest ja nii mõtlesimegi, et kas ka meie saaksime ajalehe tegemisega hakkama? See projekt annab meile organiseerimise kogemuse, lisab juurde julgust ja teadmisi. Ajalehe kaudu saame avaldada oma arvamust erinevate asjade suhtes.”
14. märtsil, minu juubelipäeval tegid mu sõprusring ja kohalikud ettevõtjad mulle suure üllatuskingituse – nimelise pingi ja suursuguse skulptuuri, mis kätkeb endas sisu, mille lahtimõtestamisega tänan kogu südamest kõiki, kes nii minu hinge kandlekeeli puudutasid.
Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto: Urmas Saard
Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.
Reedel märkas G4S turvatöötaja Pärnu Kaubamajakas maas lebavad eakat meest, keda tuli elustama hakata.
Foto: G4S
Reedel kella 11 ajal märkas G4Si turvatöötaja Pärnus Kaubamajakas vanemat meest meelemärkuseta pikali maas lebamas.
Turvatöötaja läks mehe juurde ja hakkas kiirabi kutsuma, kui appi tuli üks naisterahvas, kes võttis 112-le helistamise enda peale. Kuna kannatanu ei hinganud, asus turvatöötaja meest elustama. Mõne minutiga saabus kiirabi ja meedikud võtsid mehe elustamise üle.
Kümnekonna minuti pärast hakkas meesterahvas andma elumärke ja viidi kiirabiga haiglasse.
Turvatöötaja tunnistas, et olukord tekitas ärevust, kuna seni oli vaid esmaabikoolitustel käinud, aga reaalselt ühtki juhtumit pole varem ette tulnud. Kõik õpitu oli siiski kenasti meeles ja ta tegutses tekkinud olukorras väga operatiivselt.
Eriolukorra juht Jüri Ratas täiendas kaubanduskeskuste liikumispiirangute korraldust kahe muudatusega. Esiteks tohivad kaubanduskeskustes avatuks jääda postkontorid, kui sama linna piires ei saa saadetist ümber suunata. Teiseks saavad kaubanduskeskuse külastajate jaoks suletud kaupluses jätkuvalt käia poe omanik ja töötaja.
Ühena Eesti kohalike kaubanduskeskuste hulgas jääb avatuks ka Sindi postkontor. Foto: Urmas Saard
Esimene korralduse muudatus puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti.
Avatuks jäävad: Kambja postkontor; Elva postkontor; Lihula postkontor; Mustla postkontor; Sindi postkontor; Võhma postkontor; Kehra postkontor; Keila postkontor; Maardu postkontor; Paldiski postkontor; Jõhvi postkontor; Kohtla-Järve postkontor; Iidla postkontor; Tapa postkontor; Kunda postkontor ja Kohila postkontor.
Pärnu linnavalitsus ootab kuni 25. aprillini (kaasa arvatud) ettepanekuid Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu määramiseks.
2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto: Urmas Saard
Jannseni auhind ja rahaline preemia antakse Pärnu linna kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse andnud isikule tema töö väärtustamiseks. Tunnustust saab määrata ühele isikule ainult ühel korral.
Vabas vormis ettepanek, kus on lühidalt kirjas, kellele ja mille eest auhinda taotletakse, tuleb esitada hiljemalt 25. aprilliks linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistusele.
Ettepanekuid saab saata tavaposti teel aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn või siis e-kirjaga aadressil linnavalitsus@parnu.ee. Kandidaate võivad esitada kõik – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Jannseni auhind asutati 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Nagu on traditsiooniks kujunenud, antakse auhind laureaadile üle Jannseni sünnipäeval 16. mail.
Mullu pälvis Jannseni nimelise auhinna kergejõustikutreener ja õpetaja Ando Palginõmm.
Täna, 25. märtsil, möödub 71 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Eriolukorra tõttu ei toimu Pärnus küüditamise aastapäevale pühendatud traditsioonilist mälestustseremooniat Leinapargis ega süüdata küüditatute mälestamiseks Iseseisvuse väljakul küünlaid.
Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame[/pullquote]Avalikke mälestusüritusi ei toimu ka mujal Eestis.
Pärnumaa omavalitsuste liit kutsub inimesi mälestama märtsiküüditamise ohvreid pereringis, süütama koduaknal küünla ja mõtlema nende tuhandete peale, keda võõras võim siit 71 aasta eest Siberisse viis.
Samasuguse üleskutse on avalikkusele läkitanud ka mitmed mälestuspäevaga seotud vabaühendused, kes kutsuvad läitma küüditatute mälestuseks koduaknal küünla. Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nõnda eriolukorra tõttu tühistatud mälestusüritusi.
Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks lammutatud Sindi paisu asemele valmiv tehiskärestik koos kujundatava laia kallasrajaga meelitab kõigil päevadel inimesi jalutama ja muutunud maastiku pilti uudistama.
Sindi tehiskärestik päikeseloojangul. Foto: Urmas Saard
Pärnu jõele rajatud Euroopa suurim tehiskärestik on 150 meetri pikkune. Kärestiku ehitusmaterjaliks on kasutatud umbes 40 000 kantmeetrit maakive. Kivide vahelisi tühimikke on tihendatud killustikuga, et vesi ei pääseks nende vahele voolama.
Täpselt pool tundi enne päikese tõusu, ehk 5.49 saabus astronoomiline kevad. Öise miinustemperatuuri järel püsis õrn jääkirme veel keskpäevalgi varjulises paigas asuval veesilmal.
Pärnu linna kriisikomisjon soovitab lapsevanematel, kellel vähegi võimalik, lapsed lasteaiast koju jätta, kõiki Pärnu linna ja osavaldade lasteaedu hoitakse siiski jätkuvalt töös.
Seljametsa lasteaed Paikuse osavallas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda.[/pullquote]Täna keskpäevaks oli Pärnu linna ja tema osavaldade lasteaedadesse toodud 174 last. Tavaliselt käib Pärnu ja osavaldade lasteaedades üle 2600 lapse, 10. jaanuari seisuga oli neid 2658.
Kõik lasteaiad on siiski jätkuvalt avatud, ka siis, kui sinna ühtegi last pole toodud. Lasteaedade lahti hoidmine on vajalik selleks, et kõik kriisi likvideerimisega seotud töötajad, aga ka teised, kel pole võimalik last kodus hoida, saaksid lapsed lasteaeda viia.
Koroonaviirusohu tõttu on suletud osa Pärnu Tammsaare, Kesklinna ja Mai lasteaia rühmadest. Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda. Suletud rühmad on ülejäänud lasteaiast eraldatud.
Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.
Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto: Urmas Saard
Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.
Riigi Kinnisvara teatel peeti täna Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist.
Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi KinnisvaraPärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi Kinnisvara
[pullquote]Just siin hakkab asetsema terve Lääne regiooni siseturvalisuse häll.[/pullquote]Sarikat käisid alla toomas ning ehitajat tänamas siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Politsei Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.
„Kui sügisel Pärnus nurgakivi paika asetasime, siis külastasin seal praegu kasutusel olevaid ajale jalgu jäänud hooneid, ja on hea näha, et ehitajatel on töö vahepeal jõudsalt edenenud ning kõik liigub selles suunas, et juba järgmisel kevadel saavad tööle pühendunud Pärnu politseinikud, päästjad ja päästekorraldajad omale kauaoodatud kaasaegsed tööruumid,“ ütles siseminister Mart Helme.
Kaks nädalat tagasi oli TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli külaliseks bioloogiaõpetaja haridusega Mercedes Merimaa, kelle ettekanne kandis pealkirja „Väega inimene ja väega toidud”.
Mercedes Merimaa esineb Tervise keskuses TÜ Pärnu kolledž Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard
Mercedes Merimaa on Eesti vanima Leader-grupi, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht ehk siis töötab maakonna valdade ühisprojektina valminud Romantilisel Rannateel, mis kulgeb 250 kilomeetrisel rannajoonel Varbla kadakate vahelt kuni Läti piirini. Ta on sisuliselt selle piirkonna arengustrateegija koostaja ja oma bürooga Euroopa rahade jagaja. „Ma ise elan Audru ja Tõstamaa vahepeal ning tegutsen ka sealses kohalikus külaseltsis, kus on tuttavaks saanud selle piirkonna ühisüritusena Võilillefestival. Olenemata poliitilistele muutustele õitseb võilill igal kevadel, õnneks ka vaatamata soojale talvele.”
Merimaa ütles, et on tervise poolt ja seal hulgas toitva toidu, värske õhu ja meeldivate muljete poolt. „Õpi lugema looduse raamatut. Seal on kirjas kõige uuem tarkus. See on sinu võimalus.” Tema sõnul peitub väega toidus nn metsik vägi ja soovitab minna mitte tagasi vaid edasi loodusliku naturaalsuse juurde. Merimaa pakub näiteks nurmenukku, naati, pärnalehti, nõgest ja soovitab vältida liigseid süsivesikuid, mis tõstavad insuliiditaset. Sellega kaasneb nälg, väsimus, kehakaalu tõus, allergiad, ülitundlikkus.
Pärnus Riia mnt 28 asuvas Riia söögitoas avati 29. veebruaril uus Y’s Men liikumise klubi Pärnu Diakoonia.
Pärnu Diakoonia Y klubi. Foto: Mikko Selg
Klubi asutamise tseremoonial võttis avamist kinnitava tõendi Y’s Men Soome ja Balti maade piirkonna juhilt Piia Karro-Seljalt vastu vastselt asutatud klubi juht Erika Kukk. Uuel klubil on kaheksa asutajaliiget.
Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.
Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.
Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?
Pärnu Kesklinna sild on pühapäeval, 1. märtsil kell 13-18 silla kandevõime uuringute tõttu liikluseks suletud, jalakäijad peavad kasutama merepoolset kõnniteed.
Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard
Üle silla ei pääse ükski sõiduk, sest silda koormatakse järjest raskemate veokitega, et mõõta selle vastupidavust. Raskused ei ületa 70 protsenti silla kandevõimest, seega pole karta, et sild koormamise tõttu deformeerub.
Jalakäijate jaoks on avatud merepoolne kõnnitee, kus ei tohi seisma ja uuringuid vaatama jääda. Vahepeal võidakse jalakäijate liiklus sillal täielikult sulgeda, kuid ainult paariks minutiks.
Silla sulgemine toob kaasa olulisi muudatusi linnabusside liikumises. Sel ajal ei ole käigus linnaliinid nr 5, 6, 10, 12 ja 19. Liin nr 14 sõidab ainult vasakkaldal Metsamajandist kuni Kesklinna sillani.
Liin nr 25 sõidab tavapärase sõiduplaani kohaselt Audrust kuni Tallinna maantee peatuseni. Edasi kulgeb nr 25 marsruut mööda Rääma tänavat Papiniiduni ja Raja peatuseni.
Viie tunni jooksul on käigus ajutine liin nr 2 marsruudil Vana-Pärnu – Vana-Sauga – Laeva – Uus-Sauga – Oja – Haigla – Papiniidu – Mai – Turg – Bussijaam – Teater. Buss liinil nr 2 sõidab intervalliga 20 minutit.
Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.
Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”
TREV-2 Grupi töömehed paigaldasid Pärnu mere- ja jõeäärsetele tänavatele sissesõitu keelavad liiklusmärgid, et autoga sõitjad ohtu ei satuks.
Üleujutuse piirkond Pärnus. Foto: Urmas Saard
Sissesõidu keelumärgid asetati tänavatele, mis jäävad Tammsaare puiesteest mere poole, Munamäe nurga juurest Viikingi poole, Remmelga ja Esplanaadi tänava ning Mere puiestee ristmikust Ammende villa poole, Merekalda tänavale ja Kaubasadama teele. Kui merevesi peaks veelgi tõusma, võidakse liiklust piirata ka Audru osavallas.
