Järvamaa

Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.

“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Loe edasi: Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Paides on täna heakorratalgud

Paide linnavalitsus korraldab kahes linna piirkonnas heakorratalgud. Korrastatakse Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Soo tänava vahelist ala ning Mündi tänava garaažide ümbrust.

Paide abilinnapea Siret Pihelgase sõnul on heakorratalguid korraldatud igal aastal, et pöörata tähelepanu puhta linnakeskkonna olulisusele.

“Kohad, kus sel aastal koristame, valis välja meie keskkonnanõunik Tiina Kivila ning selle järgi, kus on selleks kõige suurem vajadus,” lisas Pihelgas. “Sel nädalavahetusel on tulemas ka Teeme Ära koristustalgud, linnavalitsus teeb oma talgud enne ära, kuid ootame ka linnakodanike aktiivsust, et laupäeval, 3. mai talgupäeval oma kinnistuid korrastada. Paide jäätmejaama mahub prügi palju.”

Eelmise aasta Paide linnavalitsuse talgute korras korjati kokku ning viidi jäätmejaama 0,96 tonni olmeprügi ning suures koguses minemavisatud mööblit ja vanu autorehve. Talgute käigus said prahist puhtaks Ruubassaare tee, Mündi tänava Tööstuse-Ruubassaare lõik ning Raudtee tänava Ruubassaare-Mündi lõik.

Sargvere mõisas näidatakse reedel uut eesti dokfilmi “Ballettmeister”

Kinoseasnss toimub reedel, 25. aprillil kell 19. Seansile tulevad filmi tutvustama ja küsimustele vastama režissöör Ruti Murusalu ja operaator-kaasprodutsent Erik Norkroos.

Film portreteerib Mai Murdmaad, kes on ballettmeister, endine tantsija ja stsenarist. Tal on oma koht alates Tallinna balletikooli sisseastumiskatsete žüriipingist, lõpetades rahvusvaheliste lavastusprojektide proovisaalidega. Kuid tema varasema novaatoriliku loomingu edu ei anna tänapäeval eelist. Värske looming, Marimaal lavastatav “Aphrodite triumf”, nõuab vanameistrilt veelgi suuremat kunstnikuvastutust. Mai Murdmaa pälvis 2011. aastal riikliku elutöö preemia. “Ballettmeister” visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda.

Stsenarist: Marje Len Murusalu, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos, režissöör Ruti Murusalu, operaator Erik Norkroos, helirežissöörid, helilooja Rainer Jancis, tootja Umberto & Ko.

Vaata lisaks:

http://sargveremes.ee/?c=uudised2&l=et

https://www.facebook.com/events/603448976410971/

Aravete Teatripäev 2014 oli edukas

Põltsamaa Kuukatsujad etenduses "Umbsõlm". Foto: Merike Annuk — Põltsamaa Kuukatsujad etenduses “Umbsõlm”. Foto: Merike Annuk

VII Aravete Teatripäev on õnnelikult lõppenud, näitlejad on rahul ja publik samuti – seega võib lugeda ettevõtmist edukaks. Korraldaja MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts tänab toetajaid – Ambla Vallavalitsus, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Endla teater, Teater Ugala, Rakvere Teater ja Kuma.

Teatripäeva žürii eesotsas lavastaja Madis Kalmetiga andis välja järgmised auhinnad:

Parim Lavastus – „Sibulad ja šokolaad“ Paide Huviteater
Parim meesnäitleja – Janek Reedi, töömees Punni rolli eest, lavastuses „Sibulad ja šokolaad“
Parim naisnäitleja – Vilve Piht, ämma rolli eest, lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad
Suurim Üllatus – Arlet Palmiste, autor-lavastaja ja nätleja, monotükk „Sind oodates“

Parim meeskõrvalosa – Aivar Milvaste, rebase rolli eest, lavastuses „Serenaad“, Tapa Näitering
Parim naiskõrvalosa – Aire Pitk, hea ümberkehastumise oskuse eest, lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater

Eripreemiad „Tähekesed“:
Rainer Kiis – tulnuka rolli eest lavastuses „Sibulad ja šokolaad“, Paide Huviteater
Leo Valdvee – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merike Kernu – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merilin Lõhmus – Pärja sõbranna rolli eest lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad

Lohutusauhinna „Mitmeotstarbeline taskurätik higi ja pisarate pühkimiseks“ pälvisid Merje Vaarmets, Evely Piksar ja Merle Ruzitš Tapa Näiteringist, lohutusauhind anti kanade rolli eest lavastuses “Serenaad“.

Allikas: Arlet Palmiste

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. “Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.

Sargvere mõisas avatakse varvastega tehtud maalide näitus

25.märtsil kell 18.00 avatakse Sargvere mõisas Tiia Järvpõllu näitus “Endise Mõisapreili praegused varbamaalid”.

Tuntud Ratastooli Tiia toob mõisa suurde saali oma näituse maalidest, mis tehtud varvastega. Muusikalist vahepala pakub ansambel Meelespea. Kuulatakse paastumaarjapäeva kommete tutvustusi ning juuakse maarjapuna et paled oleksid punased ja tervist jätkuks suvetööde tegemiseks. Maistakse kaasa toodud traditsioonilisi maarjapäeva toite: odrakarask, ülepannikoogid, soolaoad, küpsekaalikad. Riietatakse end valgesse, võetakse kaasa värvilised lindid soovipuule sidumiseks ja vitsaraag, et punuda varese pesa.

Kui meestel on soov peost osa saada, peab mehel valge rätik peas olema!

Üritus on tasuta!

Täpsem info: 5149619

RMK lõpetab jahieeskirju rikkunud jahimehega lepingu

Seoses 22. veebruaril RMK hallatavas Väätsa jahipiirkonnas toimunud jahi käigus ebaseaduslikult kütitud põdraga kaotab jahiõiguse omandanud ja jahti korraldanud kütt õiguse RMK jahipiirkonnas jahti pidada.

22. veebruaril Väätsa jahipiirkonnas Epu jahialal metsseajahi käigus toimunud jahieeskirjade rikkumist menetleb edasi Keskkonnainspektsioon. “Keelatud ajal uluki laskmine toob kaasa lisaks rahatrahvile või arestile ka jahimehe jahipidamisõiguse peatumise,” täpsustas RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste. Ta lisas, et jahilubade omajaga sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe lõpetab RMK ennetähtaegselt, kui inspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest ja tema jahipidamisõiguse peatanud.

“Siinkohal tänab RMK valvsaid jahimehi Anna jahtkonnast, kes ebaseaduslikku tegevust nähes Keskkonnainspektsiooni teavitasid,” ütles Kalev Männiste.

Iga jahihooaja alguses kuulutab RMK välja enampakkumise suurulukite jahilubade eelisõigusega omandamiseks, mille käigus saab üks jahimees omandada vaid ühe jahiala küttimisload. Vastavalt RMK ja jahipidaja vahel sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkt 6.5.1 lõpetatakse leping ennetähtaegselt, kui Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud.

Avati näitus Johan Pitka tegevusest kodanikuna

Eile, 19. veebruaril oli Eesti riigimehe Johan Pitka 142. sünniaastapäev. Tema lapsepõlv möödus praeguses Järva-Jaani vallas Jalgsema külas. Tähistamaks seda olulist tähtpäeva kohalike inimeste jaoks avati Jalgsema külamajas näitus Pitka elust. Näituse koostaja Arlet Palmiste rääkis, et näituse peamine rõhk on Pitka tegevusel kodanikuna. Mitte paljud ei ohverdaks oma tööga teenitud varandust riigi hüvanguks. Pitka ehitas soomusronge ja laevu, ta pani aluse Kaitseliidule ja ka Tarbijate Ühistule. Need on vaid mõned näited võimeka mehe mitmekülgsest tegevusest.

Suure kodaniku mälestuse paremaks jäädvustamiseks on tulevikus plaanis avada külamajas Pitka mälestustetuba. Kaitseliidu Järva maleva ülem Arvi Niglas lubas omalt poolt igakülgset abi Kaitseliidu Papa tegevuse tutvustamisel. Mälestustetoas saab olema kaks väljapanekut. Esimene tutvustab Kaitseliidu ja Pitka seoseid ja teine tutvustab Pitka vabatahtlikku tegevust kodanikuna. Mälestustetuba on plaanis avada 28. juunil, kui toimub Pitka-kontsert, kus üles astub ansambel Grüne Woche.

Näituse kujundas Maris Korrol firmast Deko Disain. Näituse valmimist toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, Seliküla-Jalgsema Külaselts, Järva-Jaani Vallavalitsus ja OÜ Paistevälja.

Elukestev õpe

Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest

Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

Järvamaa infoportaal annab teada, et 16. veebruaril on taas võimalus kõndida admiral Johan Pitka mälestuseks. Matkale registreerumine kestab 12. veebruari hommikul kella kaheksani.

16. veebruaril kell 10.00 antakse Jalgsemalt start ligi kahekümne kilomeetrisele rahvamatkale, mis kulgeb admirali mälestuskivi juurest läbi Järva-Jaani Peetrisse. Kellel jaoks tundub trass pikk, saab liituda matkajatega Järva-Jaani kultuurimaja juurest kell 11:30.

Järva-Jaani ja Kareda valla piiril ootab matkalisi kosutav kuum tee ja pirukad. Lõpp-punktis Peetris ootab matkalisi keha kinnituseks soe supp.

Osalejad, kellel matkal jõud raugeb, võivad loota matkaliste sabas liikuvale väikebussile, kus jalgu puhata ja vajadusel esmaabi saada. Loe edasi: Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima

Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.

Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.

Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.

Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.

Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja

Kabala raamatukogus saab vaadata käsitöönäitust

Alates 6. jaanuarist on Kabala raamatukogus avatud käsitöönäitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid”.

Kabala raamatukoguhoidja Ulvi Praksi arvates on pikk pime aeg nobenäppude jaoks nagu loodud. “Näitusel on väljas kirikindad, kleidid, seelik, põll, nõelapadi ja muud Pilistvere mustriga esemed. Lisaks saab uurida käsitööraamatuid, millest huvipakkuvam on möödunud aastal ilmunud Reet Piiri “Suur kindaraamat”, lisas Praks.

Oma töid näitavad Kabala piirkonna, Kõo ja Pilistvere tublid käsitöö tegijad: Marju Roosileht, Annely Meerbach, Asta Saar, Vilma Alles, Piret Jukk, Kaie Loigo ja Elle Rattasepp. Välja on pandud Leili Pruuni koostatud mapp – Pilistvere rahvarõivad ja Marju Roosilehe valmistatud õppematerjalid.

Raamatukoguhoidja Ulvi Praks ootab väljapandut kaema raamatukogu lahtiolekuaegadel. Muul ajal saab näitust külastada temaga kokkuleppel.

Näitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid” jääb avatuks kuni 27. jaanuarini.

Allikas: jarva.ee

Järva Teataja avab virtuaalselt uksed

Järva Teataja korraldab oma 88. sünnipäeva puhul esimest korda nii-öelda virtuaalse avatud uste päeva.

See tähendab, et täna on võimalik Järva Teataja Facebooki lehelt hommikust õhtuni jälgida, kuidas valmib järgmise päeva ajaleht. Selgub, milliste probleemide või rõõmudega tuleb lehetegijatel iga päev tegemist teha.

Leheküljele postitatakse vahetut toimetuse eluolu, mis algab hommikul koosolekutega ja lõpeb õhtul ajalehe trükkiminekuga.

Et sellest kõigest osa saada, tuleb Facebookis hakata Järva Teataja sõbraks. Päeva kokkuvõte avaldatakse hiljem ka paberlehes.

Järvamaal autasustati teenekaid haridustöötajaid

Järva maavanem Tiina Oraste autasustas Järvamaa teenetemärgiga Paide Täiskasvanute Keskkooli endist direktorit ja õpetajat Leo Schkiperovi ning matemaatikaõpetajat Mari Üürikest.

Leo Schkiperov (pildil) pälvis teenetemärgi kauaaegse südamega tehtud töö eest Järvamaa täiskasvanuhariduse edendamisel. Mari Üürikest autasustati kauaaegse pühendunud töö eest Järvamaa täiskasvanutele hariduse andmisel.

Maavanem annab autasud üle Paide Täiskasvanute Keskkooli 50. juubeli tähistamisel 23. novembril.

Allikas: Järvamaa uudisteportaal

Osaluskohvikus arutleti päevateemadel

7. novembril Paides toimunud Järvamaa noorte osaluskohvikus arutati noorte jaoks olulisi probleeme ja otsiti neile lahendusi.

Jarva.ee portaalis avaldatud videodes kommenteerivad arutelusid Järvamaa Noortekogu tegevjuht Kadri Pius, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja Ambla vallavanem Rait Pihelgas.

Videosid saab näha siit.

Paides toimub 500 rahvatantsijaga tantsupidu ning tutvustatakse uut Valgemäede tantsude raamatut

Kuigi järjekordne tantsupidu “Puudutus” on kohe ukse ees ning rühmad alustavad repertuaari õppimist, korraldab TTÜ tantsuansambel Kuljus ligi 500 tantsija osavõtul 19. oktoobril Paides E-Piima spordihallis tantsupeo, kus esitatakse mitmeid Salme ja Ott Valgemäe loodud tantse. Selle suure tantsude peoga meenutatakse tantsuõpetaja Salme Valgemäe 100. sünniaastapäeva. Tantsupidu algab kell 17.

Salme Valgemäe sünniaastapäeva tähistamine algas juba 11. augustil, kui Hiiumaal Tahkuna tuletorni juures toimus kontsert. 11. august oli Salme Valgemäe sünnipäev ning just Hiiumaalt Salme elu ka alguse sai, kust tee ta hiljem Tallinnasse ja rahvatantsu juurde tõi.

Salme lõi koos abikaasa Otiga oma eluajal mitmed Eesti rahvakultuuri ajalukku läinud tantsud, mida siiani tantsurühmad üle Eesti uhkusega esitavad. Järjepidevuse säilimiseks esitletakse samal peol ka raamatut, mis sisaldab Salme ja Ott Valgemäe loodud tantsude kirjeldusi ning lisaväärtust annavad raamatule CD kirjeldatud tantsude muusikaga ning DVD tantsudega, mille on videosse tantsinud TTÜ tantsuansambli Kuljus tantsijad.

Sääskülas peeti tomatipäeva

29. septembril kogunesid tomatihuvilised nii Järvamaalt kui ka mujalt Sääsküla külamajja Tomatipäevale.

Mägise aed OÜ oli tutvumiseks ja maitsmiseks välja pannud üle 60 erineva tomatisordi. Maitsta sai ka erinevaid tomatihoidiseid ja küpsetisi. Rahvahääletusel kuulutati parimateks tomatisortiteks Tsernomor ja Äss. Hoidiste laual sai eriliseks hitiks sai 92 aastase Kuke talu perenaise poolt valmistatud magus peedimoos.

Tomatisõber Andre Lilleleht avaldas oma erilisi nippe tomati lõikamisel ja söömisel. Aili Tammleht pidas huvitava loengu tomati ajaloost ja kasutamisest koduses kosmeetikas. Oli põnev teada saada, kuidas tomatiga vähendada aknet ja kaotada kortse. Üheskoos valmisid kaunid tomatiroosid, liiliad ja luiged.

Esines ka Alburahva teater Küllike Veede sketsiga „Tomatid“, mis valmis vaid mõni päev enne esinemist ja leidis sooja vastuvõtu.

Mägise aed OÜ tänab kõiki kohale tulnuid toreda pärastlõuna eest ja loodab kohtuda kõigiga ka järgmisel aastal.

Allikas: jarva.ee

Koigi näitering esitab Koigi mõisas kaks Vilde külajanti

Koigi kultuuriseltsi näitering esitab 29. septembril Koigi mõisa saalis kaks Eduard Vilde külajanti “Ettevaatlik kosilane” ja “Läbi unenägude mehele”.

Kaasa teevad: Jaak Kalits, Liis Puhmaste, Tiiu Kajak, Klarika Lussmann, Asta Kivi, Hugo Kink, Raivo Porr, Valve Tetsmann, Olev Visnapuu, Endel Rudi, Kersti Kangro, Laivi Nuut, Pille-Riin Kranich, Maire Lužetskaja, Külli Puumets, Evi Ojasalu, Tiiu Haak, Eevi Kink ja Elle Russak. Lavastaja Ene Puhmaste.

Etendust toetavad Koigi vallavalitsus, Endel Rudi, Saima Klaas, Kätlin Puhmaste ja Kristel Larven.

Etendust mängitakse 29. septembril kell 16. Pääse 2.50 eurot, lastele tasuta.

Eesti Piimandusmuuseum saab CO2 kvoodiraha eest uued aknad ja uksed

Eesti Piimandusmuuseumile eraldati 33 300 eurot CO2 kvoodimüügist saadud raha, mille eest vahetatakse lähiajal välja muinsuskaitse all oleva muuseumihoone kulunud puituksed.

Muuseumi puituste vahetamiseks on praegu välja kuulutatud riigihange, plaanide kohaselt saab muuseum uued uksed oktoobri lõpuks. Suvel vahetati kvoodiraha eest välja ka muuseumi aknad. Kokku on Eesti Piimandusmuuseumi hoone uste ja akende vahetamisse tänavu investeeritud ligi 100 000 eurot.

„Piimanduse arendamisele Eestis on suurt rõhku pandud juba 19. sajandist alates ja praeguseni on piimatootmine üks olulisemaid tootmisharusid Eesti põllumajanduses,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. „On väga uhke tunne tutvustada piimanduse arenguteed just selles ajaloolises hoones, kus üle sajandi tagasi alustas esimene talunikele kuuluv piimandusühistu Eestis.“

Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, et koondada Eesti piimanduse arenguga seonduvat. Külastajatele avati uksed 2001. aastal – täpselt 25 aastat peale asutamist. Piimandusmuuseumis on saab näha ajaloolisi taludes ja kombinaatides piimatöötlemiseks kasutatud esemeid ja tehnikat ning kätt proovida kohukeste, või, sõira ja jäätise valmistamise töötubades.

Allikas: Eesti Piimandusmuuseum

Järgmise aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeo teostamiseks valiti konkursiga välja kaks ideed

Järvamaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud konkursile, leida järgmisel aastal Paide linnas toimuva laulu- ja tantsupeo kunstiliseks teostamiseks ideekavandeid, esitatud kolmest tööst valiti välja kaks ideekavandit.

Ideekavandeid hindas Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja spordikomisjon, kaasates valdkonna spetsialiste. Komisjon tõi liidu juhatusse ettepaneku tunnustada kaht parimat ideed ja võtta need peo teostamisel aluseks.

Liidu juhatuse otsuse alusel jagatakse preemiafond kahe parema töö vahel, I koha vääriliseks nimetati ideekavand „Südamehelinad“, mis saab preemiaks 150 eurot ja II kohale jäi kavand nimega „Koos hingamine“, mille preemiasummaks on 100 eurot. Võitnud ideekavandi autoriteks on Paide Kultuurikeskuse loominguline meeskond.

Liidu juhatus luges konkursi kordaläinuks, idees „Südamehelinad“ oli peo korraldus vägagi läbimõeldud ja kavandist „Koos hingamine“ leiti peo tarvis palju värskeid ja põnevaid mõtteid. Juhatus teeb konkursi võitjale ettepaneku, et see kaasaks II koha saanu peo stsenaariumi ja kava koostamisse.

Allikas: jarva.ee

Sargvere mõisakino alustab uut hooaega

Reedel, 13.septembril kell 19 algab Sargvere mõisas uus hooaeg kinoga.
All saalis saab näha Norra seiklusfilmi Kon-Tiki (2012), üleval saalis linastub J.Põldma-H.Ernitsa “Lotte ja Kuukivi saladus” (2011).
Parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi Kon-Tiki aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. 1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette eepilise reisi üle Vaikse ookeani seilates õblukesel balsapuust parvel 101 päeva ja üle 8000 kilomeetri.
Vaata treilerit:
http://www.youtube.com/watch?v=e4DZ7svBw7I
Pärast kino on avatud kohvikunurk.
Vajadusel ja võimalusel aitame korraldada transporti 20 km ümbrusest Sargverre ja tagasi.
MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts

Noored lõpetavad suvevaheaja õppusega

Ajavahemikul 27.-30. august toimub Väätsa vallas Aasuvälja külas Järva Maleva noorte skautlike oskuste õppus, kus osalevad noorkotkad ja kodutütred. Neid juhendavad ja õpetavad Järva Maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Kui tavapärased metsalaagrid on piirdunud majutuse rajamisega, siis tänavune õppus toimub nn “puhtal maastikul”, kus noortel tuleb algusest lõpuni ettenähtud alal püstitada laager ning sinna kuuluvad vajalikud rajatised, mis aitavad maastikul neli päeva mööda saata.

“Eesmärk on praktiliste oskuste õpetamine ja harjutamine meeskonnatööna maastikul,” ütles õppuse konseptsiooni autor ja õppuse üldjuhi abi Noorte Kotkaste Väätsa rühma pealik Raid Saar. Noortel tuleb ehitada instruktorite poolt maketina etteantud rajatised välja reaalselt, kasutades selleks looduses olevaid vahendeid, nööri ja vähesel määral naelu.

Laager nõuab noortelt nelja päeva vältel endaga hakkama saamist ainult kaasa võetud varustusega. Loe edasi: Noored lõpetavad suvevaheaja õppusega

Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu

RMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.

Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. “Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” ütles Aigar Kallas.

Täpsem lisainfo aadressil: www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada

Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.

Marge Rammo

Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Sargvere mõisas on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, muuhulgas Kinokoja Filmipäevad 26. augustil.

13. september, reedel (iga kuu teisel reedel)
17.30-19.00 Alustab Kristiina Ehini loovkirjutamise õpituba
19.00 Sargvere mõisakino
All saalis Toomas Hussar „Seenelkäik“ (2012)
Üleval J.Põldma-H.Ernits „Lotte ja Kuukivi saladus“ (2011)
Piletid 2 eurot suured, 1 euro väiksed
Loe edasi: Sargvere mõis kutsub filmipäevadele