Alates 28. maist suurendab reisirongiliiklust korraldav Elron suveperioodiks Pärnusse sõitvate rongide arvu.
Tööpäevadel väljuvad Tallinnast Pärnusse rongid kell 7:43, 11:37 ja 17:32, nädalavahetustel on osade reiside ajad mõnevõrra erinevad.
Suvepealinnast Tallinna suunas väljuvad reisid kell 7:31, 11:31 ja 19:02.
Elroni rongid sõidavad kolm korda päevas Pärnusse kuni suve lõpuni.
Pärnu rong Papiniidu peatuses. Foto: Urmas Saard →
Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.
Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.
1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.
Puudega inimesed tulevad juba teist korda riigile appi, korraldades 11. juunil Tallinna Stroomi rannas tasuta koguperefestivali “Puude taga on inimene”, mille eesmärk on vähendada suhtluslõhet Eesti ühiskonnas. Festivali saavad nautida lapsed ja eakad, pimedad ja kurdid, ettevõtjad ja töötud – kõik inimesed suudavad olla iseseisvad, kui nende vajadustega on arvestatud.
“Soovin pöörata tähelepanu sellele, et tegemist ei ole puudega inimestele suunatud üritusega,” rääkis festivali korraldaja Tiia Sihver. “Meie soov on sellega pöörata ühiskonna tähelepanu inimestele üldiselt, märgates esmalt nende oskusi ja võimeid, mitte puudusi ja erinevusi. Üldjuhul märgatakse puudega ning lihtsalt teistsuguste inimeste puhul kõigepealt just erinevust ning alles seejärel märgatakse tema iseloomu, oskusi jne. Kohanemine võtab aega. Alles siis, kui esmasest kohmetusest on üle saadud, suudetakse näha, et puudega inimesed tegelevad samade asjadega, millega tavalised inimesed, ja on samasugused täisväärtuslikud inimesed nagu kõik teised koos oma isikupärade ja veidrustega.”
Eesti ühiskonna jaoks ei ole festivali korraldajate sõnul selline mõtteviis veel tava- ega harjumuspärane.
Loe edasi: Koguperefestival “Puude taga on inimene” juhib tähelepanu Eesti ühiskonna probleemidele
Eile õhtupoolikul toimus Tallinna Rahumäe kalmistul Vabadussõjas langenud Tallinna kaitsepataljoni reamees Arnold Tikmanni (1899-1919) hauatähise taasavamine, millele järgnenud talgutel korrastati Vabadussõjas langenute kalmusid.
Auvahtkonnas seisid Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna mehed. Rahulat kaunistasid Pätsi muuseumi sinimustvalge, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Tallinna memento lipp.
Avasõna ütles Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik, kes ei pea eestlaseid sõjakaks rahvaks. „Aga vajadusel haaratakse vabaduse saavutamiseks ja kaitsmiseks kõhklematult samuti relvad,“ ütles Terik. Ta tänas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu, Nõmme Heakorra Seltsi ja aktiivseid kodanikke, kelle eestvedamisel asetati kunagi kõrvale heidetud kivi uuesti oma õigele kohale tagasi. „Sellist mälestuse säilimist vajavad täisealistest veelgi rohkem tänased viie-aastased, järgmise põlvkonna jätkajad,“ selgitas Terik.
Nõmme Heakorra Seltsi juhatuse liige Leho Lõhmus rääkis sellest, et Rahumäe kalmistu on üks suuremaid nekropole, kus on leidnud viimse puhkepaiga paljud Vabadussõjas langenud.
Loe edasi: Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul
Muinsuskaitsekuu raames linastub10. mail kell 18.00 Tallinna kinomajas (Uus tn 3) dokumentaalfilm „Patarei ärkab ellu“, mille vaatamisele järgneb arutelu väljapaistva mälestise – ajaloolise mere-kindluse ja vangla tulevikust.
Esimest korda näidati Patareist valminud ca 25 minuti pikkust filmi tänavu 19. jaanuaril. Ka siis järgnes sellele elav mõttevahetus. Filmi idee ja käsikirja autor on Trivimi Velliste. Režii ja kaamera töö tegi ära Jaan Kolberg.
Filmis saavad sõna Tartu Ülikooli professor Juhan Maiste, ajaloolane ja Patarei uurija Robert Treufeldt, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias, Patarei tutvustaja Andrus Villem, Muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talk, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti inspektor Artur Ümar, vabadusvõitleja, endine Patarei vang ja siseminister Lagle Parek, vabadusvõitleja ning endine Patarei vang Heiki Ahonen, vabadusvõitleja, muinsuskaitsja ning endine Patarei vang Valdur Raudvassar, Meremuuseumi juhataja Urmas Dresen, Okupatsioonide Muuseumi juhataja Merilin Piipuu, Eesti Sõjamuuseumi-Kindral Laidoneri Muuseumi juhataja Hellar Lill. Filmis lauluab perekond Ausmaa koor.
Linastusele järgneval arutelul osalevad filmi autorid, muinsuskaitsjad, linnaplaneerijad jt.
Valitsusväline üle-euroopaline muinsuskaitseühendus Europa Nostra on arvanud Patarei maailmajao seitsme enimohustatud olulise mälestise hulka. Filmi linastus on pühendatud ühtlasi merekultuuri aastale.
SuperBus.com võimaldab alustada oma tänavust kultuurisuve Tallinnast väljaspool viies 1. mail huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Varbusele, kus Eesti Maanteemuuseum avab oma uue püsinäituse „Head teed!“. Pühapäeval on bussisõit ja muuseumi külastus kõigile tasuta. Tule kogu perega!
SuperBus.com stardib Tallinnast D-Terminalist pühapäeval, 1. mail, kell 08:15, buss jõuab Tartusse AHHAA keskuse juurde kell 10:45 ning stardib seejärel Varbuse suunal kell 11:00. Muuseumisse jõuab buss kell 11:45. Tagasisõit muuseumist algab kell 15:15.
SuperBus.com piirkonnajuht Jaan Mürk ootab juba huviga, kuidas 74-kohaline VanHool Altano buss ajaloolisele looklevale Varbuse Postiteele sobib. „SuperBus.com võib küll olla kõige uuem bussifirma Eesti bussitransporditurul, aga me väga väärtustame Eesti teid ja meie transpordi arengulugu. Põnev on näha Maanteemuuseumis kogu seda pikka ajalugu, mis on eelnenud sellele, et tänasel päeval saame meie oma moodsate bussidega teenindada kliente Eesti suurimate linnade vahel. Muuseumi uue püsinäituse avapäeval teeb erisõidu buss, mis hakkab 23. maist sõitma Tallinn ja Riia vahel,“ sõnas Mürk.
Maanteemuuseumis avatakse 1. mail külastajatele uues kuues Varbuse postijaama peahoone. Maja esimesel korrusel on seadnud end sisse püsinäitus “Head teed!”, mis kõneleb Eesti teede ja kommunikatsiooni ajaloost, otsides vastust küsimustele, kas teede rajamise ja kiiruste kasvamisega on maailm muutunud väiksemaks või suuremaks?
Selleks, et reis kulgeks kõigi jaoks ladusalt ja rõõmsalt, palume huvilistel oma sõidusoovist teada anda SuperBus.com Facebookis https://www.facebook.com/SuperBuscom-383892365134839/ või helistades tööajal numbril +372 6311620.
Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutab täna Viimsi vabaõhumuuseumis avatuks talguliste kirjapaneku 7. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale. Tänaseks on talguveebis registreeritud juba rohkem kui 1400 talgut, mille seast leiab iga eestimaalane endale osalemiseks sobiva talgu. Koos Merekultuuriaasta 2016 korraldajatega esitletakse sel puhul täna Viimsi vabaõhumuuseumis ahjusooja CD-plaati “Mere- ja talgulugude kogumik 2016”, tutvustatakse tänavust talguhundi passi ja sellega kaasnevaid soodustusi talgulistele ning räägitakse muid talgupäeva uudiseid.
Merekultuuriaasta 2016 projektijuhi Karen Jagodini sõnul on värske CD-plaadi näol tegemist talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas kui kaugemas minevikus. CD-plaadile “Mere- ja talgulugude kogumik 2016” mahtus kokku 26 lugu, neist 18 juttu ja kaheksa muusikapala. Jutud luges sisse näitleja Piret Simson. Muusikavaliku aitas plaadi jaoks kokku panna Eesti Pärimusmuusika Keskus. Rohkem ja vähem tuntud lugudega astuvad üles Vägilased, Meisterjaan, Silver Sepp, Anu Taul ja Tarmo Noormaa jt.
Värske talguplaat jõuab igasse talgupaika üle Eesti, sest see on lisatud kõikidesse talgute stardipakettidesse. Talguplaat on kuulatav ka veebis www.teemeara.ee/talgulood/helilood.
Loe edasi: Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik
23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.
Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks.
Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja
Sel kevadel leiab Tallinnas taas aset heategevuslik noorteprojekt “Linn lilleliseks”, mis ühtlasi tähistab oma suurejoonelist kümnendat juubelit.
Laupäeval, 7. mail kogunevad vabatahtlikud tava- ja erivajadustega noored Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis, et veeta üheskoos üks tore päev. Projekti raames tehakse muuseumi aladel heakorrastustöid, mängitakse tutvumismänge ning palju muud põnevat. Lisaks on juubeli puhul korraldajatel varuks mitmeid üllatusi ning esinejaid.
Projekti “Linn lilleliseks” iga-aastane eesmärk on lähendada üksteisele tava- ja erivajadustega noori ning juhtida tähelepanu keskkonnale ja selle korrashoidmisele. Tegemist on grupijuhtide juhendamisel noorte poolt teostatavate heakorratöödega, millega antakse pealinnale puhtam ja lillelisem väljanägemine. Kõik toimub lõbusas ja vabas õhkkonnas, et soodustada ühtekuuluvustunnet.
Projekt valmis 2006. aastal MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN) regionaalsessioonil ning seda rahastab Tallinna spordi- ja noorsooamet .
“Linn lilleliseks” teeb sel aasta koostööd Tallinna ja Harjumaa autismiühinguga ning talgupäeva Teeme Ära talgulistega. Kutsume projektis kaasa lööma kõiki, kes soovivad veeta toredalt aega, tehes midagi keskkonnahüvanguks üheskoos vabatahtlikega, et muuta meie linnapilti rõõmsamaks.
Projekti korraldavad üle-eestilise noorteorganisatsiooni MTÜ Tegusad Eesti Noored liikmed. TEN tõstab erinevate ürituste kaudu apoliitilisel viisil noorte ühiskonnateadlikkust, arendab esinemis- ning meeskonnas töötamise oskust.
Rohkem informatsiooni meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/linnlilleliseks/
Täna toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses lastekaitse liidu suurprojekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” rahvusvaheline konverents “Kiusamisvaba elutee algab meist!”, kus muuhulgas avalikustatakse Eesti suurima tõenduspõhise kiusamist ennetava metoodika “Kiusamisest vabaks!” uuringutulemused.
Konverentsiga tähistatakse projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ühe etapi lõppu ning seatakse sihid eesseisvateks aastateks. Oma kogemustest ja tulevikunägemustest seoses kiusamist ennetava metoodikaga “Kiusamisest vabaks!” kõnelevad partnerid, väliskülalised ja teised metoodika erksad sädeinimesed.
Üheks konverentsi tipphetkeks on 2015. aasta veebruarist 2016. aasta veebruarini läbi viidud efektiivsusuuringute tulemuste avalikustamine.
“Meil on rõõm näha, et uuringutulemused kinnitavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika tõhusust ning on oluliseks lähtepunktiks edasiste tegevuste kavandamisel,” sõnas “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht Liivia Tuvike.
Loe edasi: Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis,
kui midagi pole veel juhtunud
Täna, 8. aprillil algusega kell 10 toimub Tallinnas Nordic hotell Forumis konverents “Õpipoisiõpe – õng või kala?”, kus arutletakse koos tööandjate ja kutseõppeasutustega õpipoisiõppe olukorra ja arendusvõimaluste üle. Konverentsil jagavad kogemusi välispartnerid ja Eesti tööandjad.
Eesti teeb Erasmus+ programmi toel õpipoisiõppe arendamisel koostööd Läti ja Leeduga. Reedesel konverentsil on võimalik osa saada naaberriikide kogemusest õpipoisiõppe elluviimisel nii ministeeriumi kui ka tööandjate perspektiivist.
Konverentsil kõneletakse ka õpipoisiõppest Taani ja Saksamaa pikaajalise praktika näitel. Eesti kutseharidusasutuste ja tööandjate kogemusest õpipoisiõppe korraldamisel tervishoiu valdkonnas kõnelevad Tallinn tervishoiukõrgkooli ja Ida-Tallinna keskhaigla esindajad ning erasektori kogemusi tutvustab Statoil Eesti.
Konverentsi eesmärgiks on ka analüüsida õpipoisiõppe hetkeolukorda ning kaardistada osapoolte vajadused ja võimalused – konverentsil tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus vastavat uuringut.
Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ajakavaga saab tutvuda siin: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/rahvusvaheline-koostoo/erasmus/konverents-opipoisiope.
Konverentsi korraldavad SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ja Eesti tööandjate keskliit.
2.-7. maini korraldab Viimsi vald juba seitsmendat korda pop- ja jazzmuusikafestivali Viimsi JazzPopFest. Viimsi kooli kontserdisaalis, Viimsi keskuses ja pubis Black Rose saab kuulda lauljaid ja muusikuid kõikjalt Eestist, aga ka külalisi Norrast ja Taanist.
Festivali kunstilise juhi Aarne Saluveeri sõnul on sel aastal kavas rohkem kontserte kui kunagi varem.
“Lisaks Viimsi kooli saalis aset leidvale kooride ja vokaalansamblite konkursile toimuvad muusikalised, tantsulised ja näitekunsti etteasted festivalinädala neljal argipäeva õhtul Viimsi keskuse aatriumis,” sõnas Saluveer.
Reede õhtu toob Viimsi kooli kontserdisaali otse Norrast kõrgetasemelise Ski Bigbändi, kes musitseerib koos omanäolise tunnustatud eesti jazzlaulja Kadri Voorandiga. Laupäeva õhtul saab samas nautida Olav Ehala loomingut Voorandi seades ja Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Reede- ja laupäevaõhtut jäävad lõpetama kontserdid pubis Black Rose, kus esinejateks on Kristel Aaslaid oma bändiga ning Ski Bigbänd koos taani jazzlaulja Majken Christianseniga.
Viimsi JazzPopFesti kooride ja vokaalansamblite konkursil osaleb 17 kollektiivi Viimsist, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Põlvast. Festival teeb koostööd Georg Otsa nim Tallinna muusikakooliga, mille õpilased mängivad festivali bändis ning saavad praktikakogemuse helindajana. Pikaaegne koostöö seob festivali Jazzkaare peakorraldaja Anne Ermiga, kes osaleb ka sel aastal konkursi žürii töös.
Festivali programmiga saab tutvuda lehel www.viimsivald.ee/jazzpopfest ja Facebookis (facebook.com/ViimsiJazzPopFest).
2010. aastal alguse saanud Viimsi JazzPopFest on ainus omalaadne festival Eestis, mis toob kokku jazz- ja popmuusikat laulvad koorid ja vokaalansamblid. Festivali toetajad ja koostööpartnerid on Eesti kultuurkapital, Viimsi keskus, Viimsi Keevitus, Jardin Lilled, Black Rose Pub, Viimsi kool, Otsa kool, Viimsi muusikakool, huvikeskus ja harrastusteater. Korraldab Viimsi vallavalitsus.
Täna avatakse kogu perele mõeldud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga “Kultuuride ristteel”. Raamatumess toimub 7.-9. aprillini rahvusraamatukogus.
Üle 30 Eesti tippkirjastuse pakuvad uudiskirjandust ja hea hinnaga raamatuid. Toimub palju üritusi alates töötubadest, raamatuesitlustest, kohtumistest autoritega kuni teatrietendusteni igas vanuses raamatusõpradele. Kavas on ka põnevad seminarid ja koolitused. Raamatumessi korraldajad ootavad nii eesti kui ka vene keelt valdavaid lugejaid. Mess on avatud Eesti rahvusraamatukogu fuajees 7. ja 8. aprillil kella 10-20 ning 9. aprillil kella 10-17. Sissepääs on tasuta.
Tänavu keskendub raamatumess varasemast enam lastele, sest pisikestele raamatusõpradele on planeeritud väga vahvaid arendavaid tegevusi. Lapsi oodatakse tähemängule koos Nukitsaga, meisterdama kirjatähtedest kolmemõõtmelisi esemeid ja rändama ajaloos koos illustraatori Tiia Metsaga. Lisaks sellele saab kuulata lugusid Teoteatri etenduses “Lipp lipi peal”. Noortel on võimalus arendada töötubades loovust ja lugemiskiirust. Lapsevanemad saavad teada, kuidas lapsi mängude kaudu lugema suunata.
Loe edasi: Täna avatakse kogu perele suunatud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga
2. ja 3. aprillil peeti Eesti meistrivõistlused juhtrajasõidus Äksis, kus Pärnumaa noored automudelistid Karmen Mets ja Andy Aron võistlesid silmapaistvalt hästi.
Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi üldandmete põhjal peamisest kokkuvõtte. Üldse toodi Pärnu maakonda ühtekokku 13 medalt.
PR-24 klassis juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets
F1-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Andy Aron
juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets
ES-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Karmen Mets
juunioride arvestuses:
1. koht Karmen Mets
2. koht Andy Aron
Loe edasi: Karmen Mets ja Andy Aron olid juhtrajasõidu Eesti meistrivõistlustel edukad
“Mini-EMP on väga eriline, sest annab noortele võimaluse ise läbi käia etapid, mis festivali korraldamisega kaasnevad,” räägib festivali kunstiline juht Richard Mägar.
Mini-EMP on festivali Eesti muusika päevad algatus, mis toimus 2015. aastal esmakordselt ning pälvis juba esimese korra järel kaks olulist tunnustust: Tallinna spordi- ja noorsooameti preemia “Suured teod 2015” ja Eesti noorteühenduste liidu auhinna “Noorteprojekt 2015”.
Mini-EMPi tööpõhimõte on noortelt noortele. Festivali meeskond koosneb Eesti üldhariduskoolide ärksatest noortest, kes töötavad tavalise festivali meeskonnana ja keda toetavad mentorid. Tänavusteks mentoriteks on olnud nii tippdirigent Paavo Järvi kui ka Eesti üks edukamaid turunduseksperte, Marketingi Instituudi juht Anu Mall Naarits ja ERSO kontsertmeister viiuldaja Triin Ruubel.
Mini-EMPi kavast leiab põnevaid sündmusi kõigile beebidest üliõpilasteni. Vabaduse väljakul toimub Tatjana Johannes-Kozlova teose “Suurpuhastus” maailmaesiettekanne, kus instrumentideks on tavalised luuad, millel mängivad Tallinna koolinoored. Vabaduse galeriis võib kogeda Ühe laulu kontserti, kus, nagu pealkirigi ütleb, esitatakse tunni jooksul korduvalt sama lugu, milleks on tänavu 100. sünnipäeva tähistava Roman Toi koorilaul. Seda esitab Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor ning oma suure debüüdi teeb noor dirigent Bernard Björn Bagger.
Koos Doktor Klounidega viiakse muusikarõõmu lastehaiglasse ning vägeva punkti paneb festivalile Linnulauludisko Telliskivi loomelinnakus, kus head seltskonda, toitu ja tantsu saab nautida linnulaulu saatel. Ka enne festivali tasub silmad-kõrvad lahti hoida, sest iial ei või teada, kust mõni vaimustav muusik välja võib astuda ja eestimaist muusikat mängima hakata – mini-EMPi flashmobid toimuvad Tallinna eri paigus. Lõppemas on Eesti loodusest tehtud fotode ja videote konkurss, mille peaauhinnad on välja pannud Estravel ning Photopoint, žüriisse aga kuuluvad fotograafid Kaupo Kikkas, Mait Jüriado ja Hans Markus Antson.
Festivali toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Solaris keskus, funTIME jt.
Laupäeval, 2. aprilli kella 11-16 toimub Tallinna perekonnaseisuametis teemapäev.
Eile asetasid Rae vallavanem Mart Võrklaev ning Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink nurgakivi Rae vallas Järveküla Kooli ehitusele. Järveküla kool ehitatakse kolmest omavahel ühendatud osast: algklasside maja, aatrium koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa koos spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga.
“Järveküla kooli ehitus on Rae vallale väga suur ja oluline sündmus, sest meie kogukond saab juurde moodsa hariduskeskuse koos spordikompleksiga,” ütles Rae vallavanem Mart Võrklaev. “Oleme koolimaja projekteerides silmas pidanud, et Järveküla kool oleks kasulik ka ümberkaudsetele inimestele, kes saavad siia tulla nii jõusaali kui ka palli mängima, ujuma või harrastama kergejõustikualasid.”
“Järveküla koolis saab olema tähelepanu uurival õppel,” sõnas Järveküla kooli direktor Mare Räis. “Meie õpilased on avatud meelega suhtlejad, uudishimulikud mõtlejad, eneseteadlikud ning loovad, kes julgevad riskida ja vastutada tulemuste eest. Õppimine on elustiil kogu kollektiivi jaoks. Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner.”
Järveküla kooli projekti on teinud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb. Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs. Pikemalt Järveküla kooli ehituseelse protsessi ja projekti kohta: http://www.rae.ee/uus-pohikool-peetri-piirkonnas.
Keila OTTi aktiiv kutsub 20. aprillil kohtumisele kõiki, kes soovivad osta tooteid Keila toiduvõrgustikust OTT, kes soovivad abiks olla Keila OTTi käivitamisel ja Keila päevadel ning kes soovivad müüja tooteid Keila toiduvõrgustikus OTT.
Kohtumine toimub 20.aprillil kell 18 Keila kultuurikeskuses. Räägitakse sellest, mida on juba tehtud ja mida on veel vaja teha.
Teretulnud on uued mõtted, ideed ja uued abilised. Kohtumisel räägib toitumisnõustaja sellest, mida me tegelikult sööme, millised on paremad valikud, et ennetada kehakaalu tõusu ja haigusi ning kuidas meie ise saame kaasa aidata puhta toidu tootmisele ja talunike toetamisele.
O.T.T on lühend sõnadest otse tootjalt tarbijale. Selles mudelis puudub vahendaja. Kaubavahetus käib kaubakohtumistel reeglina üks kord nädalas talunike ja tarbijate vahel. Abiks on vabatahtlikud koordinaatorid. Tarbija maksab kauba eest otse talunikule-tootjale. Erineb turust seetõttu, et suurem osa kaubast on ette tellitud, kohtumine toimub lühikese aja (ligi 1 tund) vältel, säästes nii tootja kui ka tarbija aega. Vaata rohkem infot www.eestiott.ee
Keila toiduvõrgustikku OTT saab käivitada koos. Liituma on oodatud:
1) Keila OTT’i vabatahtlikud, kes koguvad tellimused ja edastavad need talunikule, tootjale.
2) Tootjad, kes toodavad meile puhast toitu ja on nõus tulema Keilasse müüma.
3) Tarbijad, kes toetavad oma ostudega väiketalunikke, -tootjaid.
Info: http://keilaott.blogspot.com.ee ja Facebooki grupis “Keila OTT”.
Keila toiduvõrgustikku OTT tutvustatakse Keila päevadel 28.mail.
Huvilised saavad jätta oma kontaktid siia.
Eile alanud ja täna jätkuval Linnade ja Valdade Päevadel kaalutakse peamise mõttena haldusreformi kava.
Linnade ja Valdade Päevad avasid 16. märtsil tervituse ja sõnumiga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, riigihalduse minister Arto Aas ja Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Esimene päev lõppes Riigikogusse valitud erakondade esindajate vahelise väitlusega haldusreformi teemal.
Päevade toimumise kohaks on Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus ja konverentsile kutsujateks Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Tallinna linn ja Taveco Disain. Korraldajate sõnul on huvi enneolematult suur. Osalema oodatute hulk ületab tuhande piiri. Messipinnal on esindatud üle 30 ettevõtte.
Enne keerukamate teemade juurde asumist jagas statistikaamet saabujaile viktoriini küsimustega lehekesi. Olenemata vastuste õigsusest sai kolm vastanut loosi valikul ka auhinna. Ene Palo sõnul märkisid kohanimedeta kaardil kõik õigesti kevadpealinna asukoha. Muudes küsimustes oli eksijaid. Lisaks esimesele küsimusele teadsin, et Pärnumaa on Eesti kõige suurema pindalaga maakond.
Loe edasi: Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast
Täna kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu fuajeealas uue galerii ja merekultuuriaasta avanäituse “Meresõnad”. Näituse avavad Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, merekultuuriaasta ellukutsuja Urve Tiidus ja üks esindajatest Marko Matvere.
Näitus on koostatud Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse, laenuosakonna ja kunstide teabekeskuse koostöös ja tutvustab mereainelist kirjavara, keskendudes ilukirjandusele, luulele, muusikale, mereajaloole ja -õigusele.
“Uus galerii loob aluse traditsioonile tutvustada aastaringi Rahvusraamatukogu kogusid. Mereaasta annab suurepärase võimaluse näidata meie mitmekesist ja külluslikku kogu. Meile on oluline olla osa merekultuuriaastast, sest nii saame edasi anda meie maja kultuuripärandit ja võtta osa festivalihõngulisest programmist,” arutleb RRi näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.
Näituse kõrval on valminud kultuurikava.
Esinevad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, luuletaja Kristiina Ehin, helilooja Pärt Uusberg, stsenarist-režissöör Martti Helde, Marko Matvere ja Peep Raun ning Ingrid Rüütel ja Kihnu Poisid.
Toetuse eest tänatakse Hasartmängumaksu Nõukogu. Näitus jääb avatuks 23. detsembrini.
10.-13. märtsini toimuvad Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa päevad, mille läbivaks teemaks on suvel maakonnas toimuvate mainesündmuste tutvustamine. Lisaks saavad kõik huvilised end nelja päeva jooksul Põlvamaal toimuva ja pakutavaga kurssi viia ning tutvuda Eesti kagunurgale värvi andvate inimeste ja ettevõtetega.
Oma sündmuste kaudu peegeldavad Põlvamaa rohelisemat elu Moisekatsi Elohelü (Mooste folk), Räpina hea kodu päevad, Seto folk, Põlva lõõtspillipidu Harmoonika, ökofestival ning Eesti Positivuseks ristitud Intsikurmu festival.
,,Meie maakonnas toimub nii palju põnevat,” sõnas ettevõtmise üks algatajaid, kodukohvik Tillu perenaine Eve Veski. “Tahtsime killukest sellest tõsta hoopis Eestimaa teise otsa. Ja nii sündiski mõte võtta kokku Põlvamaa lahedamad suvesündmused ning viia need Tallinna. Head koostööpartnerid Solarise keskusest olid rõõmuga nõus, et see mõnus melu saab toimuma nende juures. Põlvamaa päevadega Solarise keskuses soovime anda Harjumaa ja Tallinna inimestele ettekujutuse Eesti kagunurgas toimuvatest suvesündmustest, siin pakutavatest põnevatest ning mitmekesistest teenustest ja atraktsioonidest, et motiveerida neid suvel tulema Põlvamaale.”
Lisaks on Solarise külastajatel võimalus keskuse kahele korrusele paigutatud aladel leida endale sobivad sihtkohad ja vaatamisväärsused puhkuse sisustamiseks Põlvamaal. Näiteks on oma tegevusi tutvustamas Eesti maanteemuuseum, mis avab 1. mail teede ja kommunikatsiooni ajaloost kõneleva näituse. Samuti Pokumaa esindajad, kes õpetavad tähele panema esmapilgul nähtamatut ning väärtustama elu tema lihtsuses. Värska sanatoorium toob kaasa ainulaadse ravimuda, millega on võimalus endale tasuta näomaski teha. Lisaks Värska sanatooriumile on kohal Taevaskoja puhkekeskus ja matkakorraldaja OÜ Puhka Looduses, kes pakuvad põnevaid matkapakette ja loodusreise.
Põlvamaa kultuuriprogrammi sisustavad Mandoliinide Orkester ning kohal on ka Eesti lõõtsapealinn Põlva, mis tähendab, et iga päev on kuulda lõõtspillimängu nii kohalikelt kui ka pealinna tegijatelt. Lisaks esitleb Intsikurmu muusikafestival laupäeval, 12. märtsil kolme bändi, kes astuvad üles ka augustikuu alguses toimuval Eestimaa Positivusel.
Traditsioone austavaid ja kohalikku toorainet kasutavate tegijatega saab tutvuda R&S käsitöösalongis, mis teiste seas müüb Wiera käsitööküünlaid ning Süvahavva loodustalu tooteid. Sireli talu villakojast leiab lambanahast tooteid. Lõõtsasaiu, jõhvikarulle ning teisi maitseelamusi pakub Tillu kodukohvik.
Põlvamaa päevi Solarises korraldavad ja toetavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlvamaa omavalitsuste liit ja Põlva maavalitsus koostöös kohalike ettevõtjate ning Põlvamaa mainesündmuste korraldajatega.
Jaga Facebooki sündmust Põlvamaa Päevad Solarises ning anna oma pealinnas või selle lähistel elavatele sõpradele ja sugulastele võimalus saada kodu lähedal osa Põlvamaa rohelisemast elust!
7.-16. aprillini esitleb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Muusika Päevade festivali raames helilooja Liis Viira ja tema kaaslaste ühisprojekti “Reverbeebi”. Heliloojad ja muusikud, kes soovivad kasutada rikkalikku beebihäältekogu ning luua oma lühiteose projekti jaoks, on oodatud endast märku andma kuni 8. märtsini.
Äsja tähistati Eestis muusika-aastat ja selle käigus koguti 2015. aastal sündinud beebide häälitsusi. Häälte salvestajaid oli üle saja. Kuna materjal on inspireeriv ja mitmekesine, siis ei jõudnud “Beebisümfoonia” autorid Margo Kõlar ja Liis Viira kasutada materjali kõiki võimalusi, omadusi ja kunstilisi vaatenurki. Samas on see unikaalne materjal, mis võiks tekitada põneva jätkuprojekti pealkirjaga “Reverbeebi”, kus jagub avastamisrõõmu heli-, kunsti-, teatri-, kino- ja tekstiloojatele ning helidega eksperimenteerijatele.
“Mind inspireerib see konkreetne beebi häälte kollektsioon, et neid hääli on nii palju. Ühel heliloojal või emal poleks võimalik nii palju erinevaid hääli koguda või see võtaks väga palju jõudu ja aega. See materjal on unikaalne,” kinnitab vaimustunult Liis Viira. “Kuna materjal on rikkalik ja selle kogumisse on palju inimesi panustanud, siis on mullegi huvitav kuulda, kuidas erinevad loojad sellele lähenevad ja mida sealt leiavad. Need vaate- ehk kuuldenurgad on kindlasti väga erinevad. Ma ammugi ei arva, et oleksin ise võimeline kõiki võimalusi materialiseerima või ettegi kujutama.”
Liis Viira on mitmekülgne helilooja, harfimängija ning improvisaator, kes tunneb end koduselt ka elektronmuusikas. Kompositsiooni alal on ta end täiendanud Helena Tulve, Eino Tambergi, Erkki-Sven Tüüri, Salvatore Sciarrino, Veli-Matti Puumala jt juures. Elektonmuusikat on Viira õppinud muuhulgas Margo Kõlari juhendamisel. Aastast 2012 täiendab ta end Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnas. Viira kuulub ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridadesse ning ainulaadse kõlaga ansamblisse Una Corda.
Laupäeval, 5. märtsil, etendub Harjumaal Kose kultuurikeskuses Leigarite esimese kunstilise juhi Kristjan Toropi sünniaastapäevaks Jaan Ulsti loodud tantsulavastus “Kujutletud maastikud”, mis pakub publikule võimaluse koos esinejatega ka ise tantsumaastikul liikuda.
Lavastaja Jaan Ulst märkis, et etendus on mõeldud tantsuhuvilisele publikule, kes on avatud, julge ja valmis kaasa hingama. “Anname võimaluse proovida ja kogeda neid vorme, mida kasutades hakkab tantsija laval hiljem oma lugu jutustama,” ütles Ulst.
“Kujutletud maastikud” räägib loo inimestest, kes eri aegadel on erinevatesse tantsuvormidesse punutud. Fookuses on tantsuvormimängud ja nendes iseendaks jäämine.
“Repertuaar pärineb ajast, mil suletud riigipiirid suunasid tantsijaid otsima lubatud vorme, et tantsida enda pärimustantse kui ka naaberrahvaste tantse, et tunda end maailmaga ühendatuna. Tahan öelda, et kellegi moodi või kellegi meele järele olles saab siiski ka iseendaks ja oma rahva pärimusele truuks jääda,” lausus Ulst.
Loe edasi: Leigarid meenutavad Kristjan Toropit lavastusega „Kujutletud maastikud“
Teletorni näitus “Elus Universum” täienes mitme põneva eksponaadiga ning kooligruppide jätkuva huvi tõttu otsustati pikendada näituse lahtioleku aega kuni 30. aprillini.
Külastajatel võimaldatakse oma silmaga näha Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoopide Gaia ja Planck mudeleid. Gaia tegeleb praegu umbkaudu miljardi tähe loendamisega, nende kauguse, asukoha, liikumise ja heleduse muutlikkuse määramisega. Saadud teabe põhjal luuakse meie galaktika ja selle lähiümbruse täpne kolmemõõtmeline kaart ning saadakse aimu, kuidas Linnutee on kujunenud. Mikrolainelist taustkiirgust kaardistanud Planck aitab leida vastuseid mitmesugustele küsimustele meie Universumi tekke ja arengu kohta. Mõlema kosmoseteleskoobiga seostub ka Tartu Observatooriumi teadlaste töö.
Lisaks näitustele saab osaleda inspireerivatel kohtumisõhtutel kosmoseteadlastega. Juttu tuleb Maa jälgimise kosmosetehnoloogiatest ja sellest, mida me Maa keskkonnast kosmose abil teada saame, kuidas on lood kliimamuutustega ning kas “ilm ikka on hukas”.
Loe edasi: Teletorni kosmosenäitusele lisandusid haruldased väljapanekud
Reedel, 26. veebruaril algusega kell 18 esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Vello Ederma teost „Siin Ameerika Hääl, Washington!“.
Suures osas mälestuslik raamat annab hea ülevaate Ameerika Hääle tekkeloost Teises maailmasõjas ja raadiojaama tähendusest külma sõja aastakümnetel. Üksikasjalikumalt tutvustatakse Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse suunatud tegevust, ka eestikeelse toimetuse vaheldusrikast siseelu.
Vello Ederma pääses kümneaastasena isa käe kõrval Tŝehhi põrgust ja tõotas oma südames teha kõik, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda lubadust iseendale on ta pidanud. Alustanud noore kaastöölisena emakeelses toimetuses, tõusis ta aja jooksul Ameerika Hääle ja USA Infoagentuuri juhtkonda ning mõjutas oluliselt eriti Ida-Euroopasse suunatud saadete poliitikat. Tema koostatud analüüsid jõudsid korrapäraselt Valge Maja ovaalsaali.
Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga „Õhuaken“. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane ja propagandaekspert Ilmar Raag räägib sellest, miks see raamat võiks tänapäevasest teabesõjast või propagandast huvitatutele hea lugemismaterjal olla.
Raamatu on koostanud ja toimetanud Anne Velliste, kujundanud Rein Seppius, kirjastanud Eesti Üliõpilaste Selts ja kirjastus Aade.
