Harku vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud Harku valla keskväljaku ja uue vallamaja arhitektuurivõistluse võitis Koit Ojaliiv arhitektuuribüroost Kuu OÜ ideekavandiga „Kandik”.
Loe edasi: HARKU KESKVÄLJAKU JA VALLAMAJA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITIS KOIT OJALIIVKodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.
[pullquote]Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal[/pullquote]28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.
EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.
Loe edasi: Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele
Kaitseväeliste auavaldustega saadeti manala teele Eesti Kaitseväe üks taasasutaja, Kaitseliidu liige, Eesti Eruohvitseride juhatuse esimees, Eesti lipu seltsi asutaja ja endine juhatuse liige kolonel Raul Luks, kelle matusetalitus peeti 12. mai keskpäeval Harku vallas asuvas Rannamõisa kirikus ja sellele järgnenud muldasängitamine toimus Rannamõisa kalmistul.
Matusetalituse viis läbi staabi ja sidepataljoni kaplan leitnand Peeter Paenurm. Järelhüüdes öeldi, et kolonel Raul Luks lahkus meie hulgast laupäeval, 6. mail, kell 16:05, aga ta sündis 1932. a 1. novembril.
Pärast Tšornobõlist naasmist leidis Raul Luks olevat õige aja vene sõjaväest pensionile jäämiseks. Paraku ei jätkunud mugavat pensionipõlve talle kauaks. Novembris 1991 kutsus Kaitsejõudude Peastaabi ülem Ants Laaneots mehe enda juurde ja ülema käskkirjaga kinnitati Raul Luks peastaabi operatiivjaoskonna ülemaks. Nagu kolonel Luks ise öelnud, pidi kõike nullist alustama. Abi leidis üksnes 1938. a Eesti Sõjaväe määrustikust, mida ta esmalt ise õppima asus. Koos teiste väheste algusaegade ohvitseridega alustas kolonel Luks staabi dokumentatsiooni koostamist ja juurutamist, töötades välja riigi esimese kaitseplaani, koostades loodavate väeosade õppeplaane ja alustades topoteenistuse organiseerimist.
Raul Luks oli üks esimesi teenistusse võetud ohvitsere taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, sealjuures Vabariigi Presidendi käskkirjaga esimene isik, kellele omistati koloneli auaste. Ta asus tegevteenistuses aastatel 1991 kuni 2000.
26. novembril toob pimedasse sügisõhtusse oma kauni häälega värve lauljanna Maarja-Liis Ilus, kes sel korral astub lavale koos Peeter Rebasega.
Kontsert toimub Muraste koolimajas neljapäeval, 26. novembril algusega kell 19. Töötab ka kohvik!
Piletid saadavad eelmüügist Muraste kogukonnakeskuses ja kõigi Muraste külaseltsi juhatuse liikmete käest.
Korraldab Muraste külaselts.
Info: kogukonnakeskus@muraste.ee
SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.
KÕK plaanib korraldada üle Eesti 15 tasuta infopäeva just kogukondadele ja seltsidele. Osalema on oodatud kogukonnad, kes on kokku puutunud mõne keskkonda mõjutava plaaniga (nt prügila, tehase, suurlauda, kaevanduse, maantee, tuulikupargi rajamine vmt) ja soovivad paremini mõista, kuidas otsustusprotsessid töötavad, kelle poole vajadusel pöörduda või kuidas organiseeruda. Kohapeal anname soovi korral õiguslikku nõu ka konkreetsetes küsimustes ja juhtumites.
Praeguseks on juba paika pandud Ida-Virumaa ja Harjumaa infopäevade kohad. Need toimuvad oktoobri lõpus Ida-Virumaal, Sondas ning novembri alguses Harjumaal, Murastes. Täpsemat infot leiab KÕKi kodulehelt.
Lisainfo: www.k6k.ee
Infopäevad korraldatakse KÕKi projekti “Keskkonnaasjades osalemise võimaluste tutvustamine kohalikele kogukondadele” raames. Tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pühapäeval, 12. oktoobril toimub Harku raba teedel 82. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.
Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.
Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.
Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Kaitseliidu Nõmme malevkond.
Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljelt www.rabajooks.ee.
1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.
Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).
Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)
Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.
Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604
15. jaanuaril kell kell 18.00 toimub Tabasalu kohvikus Rohujuur loeng toidumetsadest, mille olemust ja rajamist tutvustab ning toob hulgaliselt näiteid maailma eri paigust permakultuuri huviline, permakultuur.ee looja Allan Laal. Loeng on osa sarjast „Mets kui tervendav aed“, mida korraldab MTÜ Tervendavad Aiad.
Üritus on tasuline. Pilet on pensionäridele ja õpilastele 5 eurot, teistele 8. Vajalik on eelregistreerimine 503 7504 või tervaiad@gmail.com.
Alanud on registreerimine vendade Strugatskite jutustuse “Väljasõit rohelisse” alusel valminud seiklusmängule “Insomnius – väljasõit rohelisse”. Mäng toimub 7. detsembril Murru vangla suletud territooriumil. Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju. Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).
Osavõtu tingimused:
Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.
Seda, kuhu töö saata, saab lugeda juba Saue linna kodulehelt
Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on kerkimas Harjumaale Harku valda Viti külla. 5. aprillil kell 13 peetakse Vääna-Viti Kodu peremajades sarikapidu.
Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkivad peremajad saavad elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimestele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust. Senises mõisahoones ja lähedalasuvas korterelamus paiknevas teenuseüksuses jätkub kogukonnas elamise teenuse ja toetavate teenuste osutamine 29-le juba täna seal elavale inimesele.
Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmib 55 kümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.
Vääna-Viti peremajad valmivad lõplikult augustis selle üle-Eestilise projekti viimase asukohana, misjärel saab öelda, et kõik kavandatud 55 peremaja on valmis. Uusi peremaju kavandades ja neid ehitades oli eesmärgiks luua seni amortiseerunud suurtes ühiselamu-tüüpi hooldekodudes elanud inimestele kaasaegne ja nende vajadusi arvestav elukeskkond, aga mis peamine, pakkuda erivajadustega inimestele kaasavat ning tegusat elukorraldust.
Vääna-Viti Kodu laiendus loob juurde 17 uut töökohta ˗ tööd leiavad tegevusjuhendajad ja kodu juht. Peremajade projekteerijaks on QP Arhitektid, ehitajaks OÜ Nordlin Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujuneb 2,3 miljonit eurot.
Lisainfo: www.hoolekandeteenused.ee/pages
AS Hoolekandeteenused on 100% riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti pea kõigis maakondades, pakkudes hoolekandeteenuseid ligi 2500-le kliendile ning tööd enam kui 1000-le töötajale. Teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele.
Laupäeval, 27. oktoobril, toimub Vääna Külakojas suur käsitööpäev. Käsitööpäeva raames saab osaleda erinevates õpitubades (viltimine, taaskasutus, ehted jne). Kohtade arv töötubades on piiratud, vajalik on eelregistreerimine.
Käsitööpäev kestab 11.00 kuni 16.00 ning külakoja uksed on avatud kõigile huvilistele.
MTÜ Lastekaitse Liit ja liikmesühingud koos koostööpartneritega korraldavad lastekaitsepäeval üle Eesti palju toredaid üritusi kogu perele. Näha saab nii bände kui politseinike, osaleda töötubades ja aidata MTÜ Lastekaitse Liitu nii, et endal ka kõht täis saab, sest Lastekaitse Liidule on otsustanud õla alla panna Tallinnas asuvad söögikohad Shimo ja Sushimon. 1. juunil läheb kogu Shimo uuest menüüst teenitud käibest 10% ning terve juunikuu jooksul annetab Sushimon 1 euro igalt ostetud lastekomplektilt Lastekaitse Liidule. Samuti on seal võimalik osta soodushinnaga ajakirja „Märka Last“.
Loe edasi: Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!
Geodeesiaettevõte AS Planserk alustas vastavalt Maa-ametiga sõlmitud lepingule Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimist ja rajamist. Valla geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimine ja selle tulemusel rajatud täpsem geodeetiline võrk on vajalik maade mõõtmisel ja müügil, planeeringute kehtestamisel, hoonete, teede- ja muu infrastruktuuri ehitamisel, liikluse korraldamisel jne.
„Nii Harku kui Viimsi vald on viimasel aastakümnel kiirelt arenenud. Infrastruktuuri-, teede-, elamu- ja tööstusehitus nõuab ka geodeetilise võrgu kaasajastamist, et tööde teostajatel oleks lihtsam oma kavandatut ellu viia,“ sõnas AS Planserk juhataja Rein Lainevool. Rein Lainevoolu sõnul jaguneb kohalik geodeetiline võrk mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt 1., 2. ja 3. järguks.
„Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu moodustavad kohaliku geodeetilise võrgu lähtepunktid, mille täpsuseks on +/-1 cm mõõtmiste epohhil. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu tihendamiseks rajatakse vajadusel 2. järk.“ Nii sätestab värske keskkonnaministri määrus „Geodeetiline süsteem “ geodeetiliste võrkude kohta. Tavapäraselt rajatakse Eesti valdade ja asulate geodeetilise põhivõrgu 1. järk riigi tellimusel. Geodeetilise põhivõrgu 2. järgu tellib juba kohalik omavalitsus ise, kui vajalikuks peab.
Tööd võib jagada nelja etappi. Kõigepealt viiakse läbi olemasolevate geodeetiliste märkide ülevaatus ja määratakse nende vastavus ja sobivus rekonstrueeritavasse võrku. Seejärel määratakse uute rajatavate märkide asukohad ja kooskõlastatakse need vallavalitsusega ning vajadusel trasside valdajatega. Ehitamise käigus remonditakse võrku kaasatud olemasolevad ja rajatakse uued kohtkindlad märgid. Kolmandas etapis teostatakse geodeetilise võrgu mõõtmine GPS meetodil ja neljandas mõõtmis- ja tasandusarvutused ning aruannete koostamine.
Tööd Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise võrgu rajamiseks ja rekonstrueerimiseks peavad olema lõpetatud 2012. aasta maikuuks, vastavalt Maa-ameti poolt korraldatud riigihanke tingimustele.
Lisainformatsioon: www.planserk.ee
Harku valla noorsootöökeskus ootab koolinoori osalema rahvusvahelisele fotokonkursile NEED HETKED VÄÄRIVAD JÄÄDVUSTAMIST – huvitavad inimesed, erinevad olukorrad, põnevad sündmused, meeldejäävad hetked, looduspildid – kõik see, mis tundub sinu jaoks eriline!
Konkursil osalevad ka Bulgaaria ja Soome noored.
Tingimused:
Tabasalu Noortekeskus
Teenuste 2, Tabasalu
Harku vald, Harjumaa 76901
Valitud võistlustööd näitusel Tabasalu raamatukogu fuajees 26.03.- 24.04.2012!
Hindamine:
Autasustamistseremoonia toimub Tabasalu raamatukogu fuajees teisipäeval, 10. aprillil kell 16.
Selle aasta teema on “Märka ja aita!”
Osaleda saavad lapsed ja noored vanuses 4-18-aastat. Tehnika on vabal valikul, aga valmis tööd peab olema võimalik seinale riputada (joonistused, maal, kollaaž, segatehnikad, jne). Loovkirjutamine emakeeles või mõnes õpitavas keeles (luule või proosa). Täpsem info vormistuse ja tingimuste kohta!
Tööde esitamise tähtaeg on 20. jaanuar 2012 kas kooli, lasteaeda, huviklubisse, noortekeskusesse või Harku Vallavalitsusse: Ranna tee 1, kabinet 201 Helve Keel. Osalejad saavad esitada lõppvooru kindla arvu töid!
Kokkuvõtted ja näituse avamine: 22. veebruaril 2012 Tabasalu raamatukogus, kus tunnustatakse ka osalejaid ja juhendajaid.
Konkurssi korraldavad Harku Valla Lastekaitse Ühing ja Harku vald.
Möödunud nädalal Tallinna Toidumessil peetud konkursi “Parim koolisöökla” finaali võitis Vääna Mõisakool, keda esindasid kooli tublid kokad Jaanika Rist ja Katrin Noodapera. Finaali jõudis ka Tabasalu Ühisgümnaasium.
Finaalis osalenud seitsme kooli kokad pidid etteantud aja, s.o 2 tunni ja 20 minuti jooksul valmistama kolm rooga – tavapärase koolilõuna ehk supi ja magustoidu, mida reaalselt ka koolis pakutakse ning lisaks uuendusliku kala-köögiviljaroa omal valikul.
Toiduasjatundjatest koosnev žürii hindas kokkade professionaalsust, hügieeninõuete täitmist, toiduvalmistamise protsessi, roogade välimust, maitset ja serveerimise temperatuuri, samuti roogade omavahelist sobivust ning toitainelist koostist. Kala-köögiviljaroa juures jälgiti lisaks ka innovaatilisust, võimalikku populaarsust õpilaste seas ja roa reaalse valmistamise võimalust koolisöökla tingimustes.
Žürii esimehe, restorani C´est La Vie peakokk Vello Kivibergi sõnul oli võistlus pingeline ja tasavägine. „Finaalikohta olid kõik road väärt. Parima supi tegid Vääna Mõisakooli kokad, parim magustoit oli Tabasalu Ühisgümnaasiumi ahjus küpsetatud õunad meekastmega. Uuendusliku roa eest sai kõrgeimad punktid Valga Põhikooli lõhe-köögiviljavormiroog.“
Pühapäeval, 9. oktoobril toimub Harku rabas järjekorras 76. rabajooks.
Seekordne jooks kuulub rahvusvahelise vähinädala programmi. Jooksu korraldavad projekteerimisfirma Sweco Projekt ja Nõmme linnaosa valitsus koos partneritega.
Jooksu järel esineb laulja Erich Krieger.
Rabajooksul on peamine osavõtt, mitte võit, aga esimeses ühisstardis antakse võimalus ka jõudu katsuda. Neil, kes ei ole jooksuga mõnda aega tegelnud, on võimalus läbida rada käies.
Rabajooks pikkusega 6,3 kilomeetrit toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finiš suletakse kell 13. Esimese ühisstardi kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (sündinud 1999. a ja hiljem) saavad auhinna. Esimesele 1450 lõpetanule on ette nähtud traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral ka eriauhind. Jooksust osavõtt
on tasuta.
Harku vald plaanib Rannamõisa elamutevahelisele maa-alale ehitada kultuuriküla, mille vastu hakkasid kohalikud protestima juba 2008. aastal, kui plaan avalikustati.
Siis kogusid elanikud 95 inimese allkirjad ja esitasid vallale pöördumise, milles nõuti detailplaneeringu peatamist, vahendab Reporter.ee.
Kohalike esindaja Veiko Potisepp ütles, et vallalt ei tulnud pöördumisele mingit vastust. «2009 november ma koostasin uue kirja ja saatsin valda, selle peale sain ma vastuse jaanuaris 2011, et tulge palun 8. veebruaril avalikule arutelule,» kirjeldas Potisepp.
Nüüd ongi jõutud sama planeeringu esimese aruteluni. Abivallavanem Erik Sandla ütles, et protestijate kirjalikult esitatud vaietele on vastatud. «Aga kui nad need vaided ikkagi üles jätavad, siis lõpptulemus ongi, et me jõuame selle planeeringuga maavanema juurde, kes siis lõpliku otsuse teeb,» rääkis Sandla.
Detailplaneeringu teostamisel langetataks auväärse eaga pargipuid ja elusloodusele piirkonnas eriti ruumi ei jääks. Kohalikud soovivad aga, et piirkond jääks ka edaspidi vaikseks parkmetsa alaks, ütles Potisepp.
«Võib öelda, et olen rääkinud ümberkaudsete majade elanikega ja mitmed neist on öelnud just, et neil on väga hea meel, kui see pargiala saab korrastatud,» pole abivallavanem Sandla sellega täiesti päri.
Peamiselt kardavad kohalikud rahuliku elukeskkonna kadumist – 400 kohaga vabaõhulava tooks lärmi koduukse alla. Sandla möönab, et laulukaare ja vabaõhulava saaks vald ehitada ka mujale, näiteks Muraste karjääri, kuid esialgu jääb kultuuriküla plaan muutmata ja kohalikud saavad arvamust avaldada detailplaneeringu avaliku arutelu käigus.
«Kui inimesed leiavad, et see välilava või mõni muusikaüritusteks mõeldud maja või ka spordiplats ei sobi sinna keskkonda, siis järelikult vastavalt sellele on vaja toimida,» ütles Sandla.
Allikas: tallinnapostimees.ee
Kursuse korraldajad ütlevad, et kakao toetab eelkõige südant – nii kirjanduslikult, metafüüsiliselt kui vaimselt. Asteegid olevat nimetanud kakaod yollotl eztli, mis tähendab ‘südame verd’. Kakao toetab terviklikku kardiovaskulaarset süsteemi, avab südame, toob inimese taas tema loomuliku oleku juurde ja toetab meie intuitiivseid teadmisi emakese Looduse apteegiga.
Toorkakao on üks parimaid looduslikke supertoite oma mineraalainete sisalduse ja suurpäraste kombinatsioonide poolest. Väga palju häid omadusi kaob kakaost kuumutamisel, rafineerimisel ja töötlemisel. Väga paljudele on puhas looduslik toorkakao tundmatu.
Kursusel kasutatakse järgmisi tooraineid: toor-kakao, kakaovõi, mesi, pähklid-seemned, kuivatatud puuviljad-marjad jne. Valmistatakse šokolaad ilma ühegi kunstliku E-aineta, ilma sojata (letsitiin), ilma piimata. Kasutades jaanikauna jahu ehk karobit saab valmistada šokolaadi ka lastele. Pehmed ja mahedad šokolaadid (kasutades nt pähklipiimasid) või tugevad ja tumedad – kuidas kellele meeldib. Kohapeal valmistatakse ka mandli-, kookose- ning kanepipiima.
Kursuse viib läbi Sille Poola, kes on toitumisnõustaja ja terapeut, Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni liige, viie lapse ema. Sille on valmistanud puhtast toorainest komme ja maiustusi ca 10 aastat. Taimedetundja, pikaaegne taimetoitlane, toortoitlane teist aastat. Kursus on tasuline, vajalik registreerumine e-posti aadressil jannesuurmaa@gmail.com.
Novembri alguses Harku vallavolikogu kehtestatud maamaksuvabastus valda registreeritud inimestele tõi esimese kahe nädalaga 80 uut elanikku. Esimese kahe nädalaga on laekunud ka ligikaudu 200 maamaksuvabastuse taotlust, mis vähendab maamaksu laekumist valla eelarvesse orienteeruvalt veerand miljoni võrra. Arvestades, et iga elanik toob valda keskmiselt 12 tuhat krooni tulumaksu aastas, on tänu uutele elanikele valla eelarve tulud järgmiseks aastaks ligi miljoni võrra kasvanud.
Allikas: Harku vallavalitsus
Reedel sai nurgakivi Harku valda Tiskre külla ehitatav Alasniidu lastead, mis on esimene Public Private Partnership põhimõttel ellu viidav koostööprojekt Harku vallas. Lasteaed valmib 2011. aasta kevadeks ning uues majas saab olema 144 lasteaiakohta.
Harku vallavanema Kaupo Rätsepa sõnul on Alasniidu lasteaed oluline projekt, kus vald ja erasektor on leidnud võimaluse teha koostööd. „Valla elanike arv on viimastel aastatel suurenenud eelkõige just lastega perede arvelt ning lasteaiakohtade nappus on meil tõsine probleem.“
Rätsepp selgitas, et riik on pannud omavalitsustele ülesandeks tagada oma valla kodanikele lasteaia koht, samas aga on seadnud mitmeid piiranguid – vähendanud omavalitsuste tulubaasi, ka on omavalitsustel keelatud laenu võtta. „Selline olukord sunnib valda leidma uusi võimalusi ja alternatiive, et talle pandud kohustusi siiski täita,“ ütleb ta. „Koostöö Arco Vara ning YIT Ehitusega on heaks võimaluseks lahendada lasteaiakohtade probleem erasektori toel. Usun, et see projekt kujuneb edukaks ja et ka tulevikus tehakse erasektoriga koostööd.“
Uue lasteaiahoone omanikuks on Arco Vara AS 100-protsendilisele tütarettevõttele Arco Investeeringute AS-ile kuuluv Alasniidu LA OÜ ning üürilepingu kohaselt võtab Harku vald lasteaia omanikult üürile 12 aastaks. Hoone ehitab AS YIT Ehitus ning selle maksumuseks kujuneb 21 miljonit krooni.
Allikas: Harku vallavalitsus
Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Harku vallas Alasniidu lasteaia pidulik nurgakivi asetamine Tiskre külas Puisniidu tee 7.
Ehitatava lasteaia puhul on tegemist esimese Public Private Partnership (PPP) projektiga Harku valla, Arco Vara ning AS YIT Ehituse vahel. Üritusel osalevad kõigi osapoolte esindajad.
Allikas: Harku vallavalitsus
