Eesti

Algab kontsertide sari „Eesti metsa lugu”

Homme, 20. veebruaril saab Narvas hoo sisse RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari „Eesti metsa lugu”. Aasta jooksul jõuab see enam kui 30 Eesti paika. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui ka muusikas.   

RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul kajastavad veebruarist oktoobrini kestvad kontserdid eri perioode muinasajast kuni tänapäevani ning olenevalt üritusest näeb esinemas Hortus Musicust, Eesti Filharmoonia koori, RAMi, Rondellust, Guido Kangurit koos UMAga, Bonzo & Piispead ning teisi tuntud artiste ja loodusesõpru.  

 Kontserdid on tasuta ning igal üritusel astub peale muusikute üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast.  

 „Korraldame üritused ebatavalistes kohtades, et tõmmata metsahuvilist rahvast muusikat kuulama ja muusikahuvilist rahvast metsa,” lisas Marge Rammo, lubades Eesti metsa loost osa saada kindlustes ja mõisates, kultuuri- ja rahvamajades, teatrites ja ülikoolides, looduskeskustes ja vabaõhumuuseumis.    

Esimesed rändkontserdid toimuvad sel pühapäeval, 20. veebruaril Narva kindluses ja Mäetaguse mõisas, mõlemas saab kuulda Hortus Musicust. Veebruaris jõuab „Eesti metsa lugu” veel Sagadisse, märtsis Raplasse, Kanepisse ja Moostesse.  

Kontserdist osavõtuks on vaja registreeruda. Seda saab hakata tegema kuu enne soovitud kontserdi toimumist RMK kodulehel www.rmk.ee/loodusegakoos.   

Allkirjastati Eesti-Vene piiriülese koostöö memorandum

Eile, 18. veebruaril allkirjastasid regionaalminister Siim Kiisleri ja esmakordselt Eestisse ametlikule visiidile tulnud Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister Viktor Basargin Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni regionaalarengu ministeeriumi regioonidevahelise ja piiriülese koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.

Siim Kiisler: „Allkirjastatud memorandum on toimiva piiriülese koostöö tõenduseks. Kohtumine Vene regionaalarengu ministriga oli juba kolmas, kuid Eesti Vabariigi pinnal toimus kohumine esmakordselt. See on suur samm piiriülese koostöö arendamiseks valitsuste tasandil, andes tõuke konkreetsete ühisprojektide algatamiseks ja elluviimiseks. Ühise laua taga kokku lepitud suuremahulised investeeringuprojektid loovad head tingimused uute töökohtade tekkeks turismi ja ettevõtluse arendamise ning piiriületuse sujuvamaks muutmise kaudu. See on hea uudis mitte ainult Narva, Peipsi-ääre ning Värska kandi elanikele, vaid ka Eestile laiemalt.”

Lisaks lepiti memorandumi raames kokku koostöö ning kogemuste vahetamine kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu valdkondades, nagu ettevõtlus ja avalike teenuste arendamine. Kohtumisel tundis Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister muuhulgas huvi Eesti avalike e-teenuste arengu vastu ning leidis, et see on valdkond, kus Eesti võiks oma kogemusi jagada.

Lisaks ministeeriumite vahelise memorandumi allkirjastamisele arutasid regionaalministrid nelja Euroopa Naabrus- ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames nelja Eesti-Vene suuremahulise investeeringuprojekti ühist elluviimist: Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti ja jalakäijate silla rekonstrueerimine – projekti eesmärgiks on Narva-Ivangorodi piiripunktide läbilaskevõimekuse suurendamine; liiklemis-ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel – projekti eesmärgiks on liikumisvõimaluste ja piiriületuse parendamine Värska-Petseri teelõigul; Narva-Ivangorodi unikaalsete kindlustuste arendamine turismiobjektina – projekti eesmärgiks on Narvas Viktoria bastioni ja Ivangorodis Väikese püssirohu lao kindluse rekonstrueerimine; Peipsi järve piirkonna arendamine – projekti eesmärgiks on aidata kaasa Peipsi järve piirkonna keskkonnaolukorra paranemisele ja majanduse arengule.

Kokku on otsustatud ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist eraldada kolme riigi suuremahuliste investeeringuprojektide teostamiseks 19,05 miljonit eurot. Eesti riik panustab täiendavalt Eesti-Vene kahepoolsete projektide finantseerimiseks 9,08 miljonit eurot.

Allikas: Siseministeerium

Täna öösel sündis selle talve külmarekord

Kõige külmem oli täna hommikul kella 8 ajal Jõhvis, kus külma mõõdeti 33,4 kraadi.

Sünoptik Merike Merilain ütles Õhtulehe veebitoimetusele, et Jõhvis mõõdetud külmakraadid olid selle talve rekord. Veebruari külmarekord mõõdeti 1956. aastal, kui külma oli 39 kraadi.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluskaardi andmetel mõõdeti täna varahommikul Lõuna-Eestis Korelas 33,3 ning Jõgeval 33 kraadi külma.

Pealinnas oli varahommikul 25,5 ning Tartus 26,8 kraadi külma.

Kõige soojem oli Saaremaal: Sõrve poolsaare tipus mõõdeti 15,5 ning Kuressaares 17,9 kraadi külma.

“Järgmised ööd võivad olla veel külmemad,” ennutas Merilain. “Vastu laupäeva ja pühapäeva langeb miinimumtemperatuur mitmel pool -30…-35 kraadini.”

Ilmajaam lubab tänaseks vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilma. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7, saartel kuni 10 m/s. Külma on 14-20 kraadi.

Kylauudis.ee lisa: Võrus oli hommikul kell 9 külma -30 kraadi, päike paistis.

Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat

RAhvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljeandena ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010. Igal aastal ilmuv aastaraamat sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, kusjuures tänavu on rõhuasetus vaimse kultuuripärandiga seonduval.

Aastaraamatus saab ülevaate aasta kesksest sündmusest – vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel. Samuti antakse ülevaade XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, II meeste tantsupeost, üle-euroopalisest kaerajaani tantsimise aktsioonist. Ka on juttu eelmisel aastal Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidu poolt valitud puutööaastast, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelist tööd.

Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimsest kultuuripärandist Valgamaal. Aastaraamat sisaldab ka rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010.
Vaata http://www.rahvakultuur.ee/?s=122

Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Riigikogu võttis vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt. Temaga koos kirjutasid eelnõule algatajatena alla Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.

Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Samuti on see päev, mil on paslik mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Loe edasi: Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Bussireisijatel uued õigused alates 2013. aastast

Tänu Euroopa Parlamendi saadikute nõudmisele, et reisijate õigused peavad olema tagatud kõigi transpordiliikide puhul, peavad bussiettevõtted ning bussijaamad kõikjal ELis täitma kolme aasta pärast ehk kevadest 2013 uusi teabe, abi ning hüvituse eeskirju.

Bussireisi tühistamise või bussi väljumise hilinemise korral rohkem kui 2 tundi peab bussiettevõte pakkuma reisijatele viivitamata võimalust lisakuludeta reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada tagasimakse. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele 50% ulatuses pileti hinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna hüvitamisele.

Kui buss hilineb väljumisel rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatele pakkuda suupisteid ja karastusjooke. Kui reis katkeb, juhtub õnnetus või kui reis hilineb nii palju, et tuleb kohapeal ööbida, siis peab bussioperaator hüvitama kuni 2 öö majutuskulud (maksimaalselt 80 eurot/öö). Erandeid võib teha vaid juhul, kui reisi tühistamine või hilinemine on põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest.

Pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral on reisijal õigus kuni 1200 euro suurusele hüvitisele. Abivahendite, nagu ratastoolid, kahjustumine tuleb hüvitada täielikult. Reisija vigastamise või surma puhul nähakse ette kuni 220 000 euro suurune hüvitis. Liikmesriigid võivad maksimaalset hüvitissummat suurendada.

Määrus näeb lisaks ette 12 põhiõigust, mis kehtivad kõikidel regulaarliinidel, sõltumata reisi pikkusest. Siia alla kuuluvad õigus saada teavet enne reisi ja selle ajal, ning puuetega inimeste õigused. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikul on õigus abile bussijaamas kui ta teeb vastava avalduse vähemalt 36 tundi enne reisi väljumist. Kui sellist abi ei pakuta, on puudega isikul õigus võtta tasuta kaasa tema poolt valitud saatja.

Liikmesriigid, seega ka Eesti, võivad määruse kohaldamisest vabastada kuni neljaks aastaks riigisisesed regulaarveo teenused ja konkreetsed veoteenused, mida suuremas osas osutatakse väljaspool liitu. Seda perioodi võib pikendada üks kord.

Allikas: Euroopa Parlament

Suur kumumine

Tänasel Kumu sünnipäeva pärastlõunal oodatakse kõiki osa võtma põnevast, hasartsest ja harivast kogu Kumu haaravast orienteerumismängust, kus mõteldakse ja tehakse, otsitakse ja leitakse. Kumumine toimub Kumu aatriumis ja näitusesaalides, auditooriumis ja hariduskeskuses, poes ja raamatukogus, koridorides ja treppidel, isegi liftides ja tualettides ning annab vastused küsimusele “mis on Kumu?” Mängus võib osaleda individuaalselt või kuni viieliikmelise võistkonnaga.

Mida tähendab sõna “kumumine”? Kui “KUMU” nimi on lühend sõnast “KUnstiMUuseum”, siis “kumumist” võiks mõista kui kunstimuuseumi avastamist läbi mängulise tegevuse, mida on mõnus teha koos pere, sõprade või töökaaslastega, aga miks ka mitte üksi. “Suur kumumine” viiakse läbi koostöös üritusturundusfirmaga Event Masters, kel on selja taga mitu aastat praktikat nö. tavalise kumumisega, mida nad on pakkunud eelkõige ettevõtetele meeskonnamänguna. Sünnipäevakumumise sisu on veidi teistsugune – oma teemalt muuseumikesksem ja Kumu inimeste poolt välja mõeldud.

Iga võistkond saab mapi kumumise kaartidega, mida võib lahendada suvalises järjekorras. Kaardid koosnevad küsimustest, ülesannetest ja veidi fantaasiat nõudvatest loomingulistest väljakutsetest, mis suunavad võistkondi Kumus ringi liikuma ning annavad üheskoos vastuse küsimusele “mis on Kumu?”. Niisiis on kumumine ühtaegu orienteerumine ja mälumäng, detektiivi mängimine ja lihtsalt lõbus sagimine.

Kuni viieliikmeline võidumeeskond saab väärilise auhinna ja kõik osavõtjad on pärast mängu palutud Kumu sünnipäevapeole!
Mäng algab kell 16.00 ja kumumiseks on aega kaks tundi ehk kuni muuseumi sulgemiseni, mil tuleb oma kaardid käest anda ja jääda lootma parimale tulemusele. Võidab mitte kiireim, vaid sisukaim võistkond. Võrdsete tulemuste korral on kaalukausiks loomingulisus ja häda korral fortuuna Kumu direktori näol.

Selleks et osa võtta ja auhindu võita, on vaja oma meeskond eelnevalt registreerida. Registreerida ja rohkem infot küsida võib helistades telefonil 602 6126 või kirjutades aadressil kumu.giid@ekm.ee

Enne või pärast registreerimist tuleb igale võistkonnaliikmele osta ka pilet, mida saab Kumu kassast või Piletilevist.
Eelkooliealistele sisspääs tasuta.

Muuseumisse tasub tulla juba varem, sest kell 15.00 on võimalik Kumus kohtuda mitme tuntud eesti kunstnikuga, kes räägivad Kumust, endast ning oma töödest Kumu ekspositsioonis. Graafikaateljees on võimalik vaadata, kuidas sünnib graafikatehnikas kunstiteos.

Tantsumemm Helju Mikkel saab Anna Raudkatsi elutööpreemia

Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu otsusel saab käesoleval aastal Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi elutööpreemiana tantsumemm Helju Mikkel kauaaegse tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest Eestis. Elutööpreemia antakse Helju Mikkelile üle Paide Spordihoones 19. veebruaril kell 16 algaval XI Kägara kontserdil.

Tantsulooja ja -pedagoog Helju Mikkel on olnud tantsujuht alates 1945. aastast. Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli pikaajalise kunstilise juhina (1953-1978) oli ta 1956. aastal üks üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmekordne peo üld- ja aujuht. Helju Mikkel on olnud aktiivne tantsulooja, tema tantse on tantsitud üldtantsupidudel 25 korral. Ta on kuulunud neljal korral üldtantsupidude lavastusgruppi, on olnud 1970. aastal peo üldjuht ning liigijuht aastatel 1955, 1965, 1973.
Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus on kolmel korral (1994, 1999 ja 2004) süüdatud tantsupeo tuli. Helju Mikkeli tööd ja tegevus on pälvinud palju tähelepanu. 1991. aastal omistati talle Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ning 2000 aastal tunnustati teda ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu liikme, Angela Arraste sõnul on Helju Mikkel, või memm, nagu tantsijad teda kutsuvad, suur rahvatantsu looja ja mõtestaja. “Halduskogul on väga hea meel, et Anna Raudkatsi stipendiumi kaheksas laureaat on just memm. Ta on algatanud palju olulisi traditsioone ja sõnastanud olulisi väärtusi.” ütleb Angela Arraste.
Anna Raudkatsi fond asutati 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Stipendiumit antakse vähemalt 50-aastasele isikule vaid üks kord. Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886. a.) ja igal tantsupeol. Tänavu on Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning Eesti Laulu- ja Tantspeo Sihtasutuse poolt välja antava stipendiumi suuruseks 2011 eurot.

Anna Raudkatsi stipendium antakse Helju Mikkelile üle 19.veebruaril kell 16 Paide Spordihoones tantsukontserdil “Kägara 11”, millega tähistatakse Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 45.sünnipäeva ja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva.

Tartu Maraton siiski toimub

Täna otsustas 40. Tartu Maratoni korralduskomitee, et 63 km start Otepääl lükatakse tund aega edasi ning see toimub kell 10.00. Lühema 31 km distantsi lähe Arula teeristis saab teoks samuti tund plaanitust hiljem kell 13.30.

„Edasilükkamise põhjuseks on ennustatav külm ilm. Tund aega hiljem toimuv start võimaldab tuhandetel suusatajatel alustada mõnevõrra pehmema temperatuuriga. Rohkem ei ole võimalik starti aga edasi lükata, sest nii jääksid viimased lõpetajad jälle külma ja pimeda kätte. Valisime kõiki arvestava kesktee,“ selgitab 40. Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.

Maratoni meditsiiniteenistuse koordinaator Andras Laugamets soovitab kõigil osalejatel kindlasti läbi mõelda enda kaitsmine külma eest. Juhendi selleks leiab aadressilt: http://tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=2213&lang=est. Tegemist on kõigile suusasõpradele kohustusliku lektüüriga.

Finiši uus sulgemisaeg on 18.30. See tähendab, et pika distantsi läbimiseks on senise 10 tunni asemel 8 tundi ja 30 minutit. Sellega tuleb aeglasematel suusatajatel kindlasti arvestada. Antud otsus võeti vastu samuti osalejate heaolu silmas pidades. Lisaks kuuele teeninduspunktile lisandub maratoniraja ja maantee ristumiskohtadesse veel 4 meedikuga varustatud punkti, kus saab soovi korral rajalt lahkuda.

Laupäeval toimuma pidanud lasteüritused lükatakse edasi, sest ilmaprognoos lubab väga madalaid temperatuure. Toimumisaeg täpsustatakse edaspidi.

Noored saavad parema võimaluse poliitikas osalemiseks

Projekti „Noored dialoogis poliitikutega“ raames avati veebiportaal www.valitsejad.eu. Selle eesmärgiks on tihendada noorte ja poliitikute vahelist aktiivset ja sisutihedat dialoogi.

Portaal annab ülevaate poliitiku eluloost, tegevustest, publikatsioonidest ning sotsiaalmeedia sissekannetest. Portaali vahendusel on võimalik esitada riigikogu- ja valitsuse liikmetele päringud ning algatada foorumis diskussioone ühiskonnaelu aktuaalsetel teemadel. Lisaks on portaalist kättesaadavad lugemismaterjalid kodanikühiskonna ja osalusdemokraatia kohta.

Portaal www.valitsejad.eu on mõeldud eelkõige noortele vanuses 15 – 25 aastat. Kaasalöömiseks ei ole vaja riigiteaduste eriharidust, vaid huvi ühiskonna vastu – olgu sinu nišiks sport, kultuur, loomakaitse, keskkond, ettevõtlus või teadus! Kuna portaal on edasiarendamisel, ootavad tegijad kommentaare ja ettepanekuid selle paremaks muutmisel.

Valitsejad.eu on loodud koostöös Eesti Noorteühenduste Liidu, vabatahtlike Eesti noorte, Ratastoolis poliitikahuviliste organisatsiooni ning Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS.

Söödävili läbi!

«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!

Valmis kohalike omavalitsuste veebiportaal

Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond on kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi.kovtp.ee. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testperioodi lõppedes alates 2011. aasta märtsist.

Teenuseportaal põhineb sisuhaldustööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omavalitsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liidestust riigiregistritega.

Kõigil omavalitsustel on võimalik koduleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata. Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditega.

Allikas: Kaupo Kase, Viljandi maakonna infoühiskonna arendusjuht

Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis

19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.

Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.

Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.

Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.

Kas Eesti riigijuhid peaksid kohtuma dalai-laamaga?

Need, kes ootavad Eesti riigijuhtidelt dalai-laama ametlikku vastuvõttu, saavad alates täna hommikust selle heaks oma hääle anda internetisaidil http://petitsioon.ee/dalai-laama.

Augustis 2011 külastab tema pühadus dalai-laama Eestit. “Julgeme olla oma vabaduse väärilised ja võtta ta vastu kõrgel ametlikul tasemel!” kõlab üleskutse.

Tema pühadus dalai-laama seisab kolme asja eest: edendada inimeste põhiväärtusi, ilmalikku eetikat ja Tiibeti rahva religioonidevahelist harmooniat ning heaolu, keskendudes oma kultuuri, identiteedi ja religiooni ellujäämisele.

Petitsiooni korraldab Eesti-Tiibeti selts. Praegune Eesti riigipea Andrus Ansip on öelnud, et tema ametlikult dalai-laamaga ei kohtu. Tuletame meelde, et 6. märtsil on Riigikogu valimiseid, mille tulemustest sõltub, kas Ansip üldse jätkab peaministrina.

Dalai-laamaga kohtumise poolt on tuntumatest isikutest praeguseks oma hääle andnud juba paljud tuntud kultuuri- ja ajakirjandustegelased.

Käreda pakase korral võivad nooremad koolilapsed koju jääda

Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saame teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri.

Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele tuleb korraldada koolis erinevaid tegevusi.

Kehalise kasvatuse tunde võib õues läbi viia:
1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

Vaata tuulekülma andmeid EMHI kodulehelt.

Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Saaremaa koolilapsi külm ei heiduta

Kuigi pakane lubaks vanematel 1.–6. klasside õpilased praegu koju külmapüha pidama jätta, kasutavad seda võimalust vähesed.

Eile tehtud küsitlus Saaremaa koolides näitas, et kohati kuni 25 ja enama kraadini küündinud pakane õppeasutuste tööd oluliselt ei häirinud ja puudujate hulka ei tõstnud.

Lähemalt loe SIIT

Metsamehed saavad kokku

Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab Ott Otsmann

Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Homme on Tallinnas neenetsi õhtu

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c) neenetsi õhtule, kus Olev Remsu tutvustab oma uut raamatut Minu Neenetsimaa.

Kirjastuse Petrone Print “Minu”-sarjas välja antud raamat kirjeldab Venemaa polaarpiirkonnas elavate neenetsite eluolu ja Remsu enda seiklusi Gorbatovi-aegsel Neenetsimaal. Kirjanik intrigeerib lugejaid vesinikupommi plahvatuse ja neenetsite ammuse ülestõusuga Nõukogude võimu vastu, ka askeldavad tema raamatus põhjarahva seas elavad värvikad eestlased ja kõigel silma peal hoidvad nuhid. Kas tegemist on reaalselt juhtunu või väljamõeldisega, jääbki tihtilugu selgusetuks.

Neenetsitest räägib hõimuõhtul neenetsi keele uurija Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist. Veel saab näha filmikatkeid neenetsitest ja kuulata metsaneenetsite kuulsaima rahvuspoeedi Juri Vella luuletusi. Vella läks aastaid tagasi külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks ja on igati võidelnud põlisrahva traditsioonilise eluviisi säilitamise nimel.

Neenetsid on eestlaste kauge sugulasrahvas. Nende keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma, teise rühma moodustavad soome-ugri keeled. Venemaal Kaug-Põhjas elavad neenetsid on tavapäraselt tegelenud põhjapõtrade kasvatamise, kalastamise ja küttimisega. Neenetsite tulevik on aga naftatööstuse arengust tõsiselt ohustatud. Iga uue leiukoha kasutuselevõtul muudetakse suur hulk rändava eluviisiga põlisrahvaste esindajaid paikseteks, neenetsid ei suuda aga külaeluga hästi kohaneda.

Fenno-Ugria Asutus korraldab hõimuõhtuid Vanalinna Muusikamajas juba kolmandat aastat. Järgmisel õhtul 18. märtsil tähistame Ungari 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva ning aprillis ersa keele päeva ja mari sangari päeva.

Hõimuõhtud on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritusi toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Seekordne õhtu toimub koostöös kirjastusega Petrone Print.

Hõimuõhtu plakat: http://www.fennougria.ee/public/neenetsi_1601_1.jpg

Lõimumisdebatt 2011

Eesti on viinud lõimumispoliitikat ellu juba üle kümne aasta. Paraku on integratsiooni tulemuslikkuse kohta kõlanud rohkem kriitikat ja rahulolematust kui olnud näha heakskiitvat peanoogutust. Selge on see, et Eesti ühiskonna lõimumine pole veel kaugeltki lõpule jõudnud. Vaatamata selle teema olulisusele Eesti tuleviku jaoks, on integratsiooniga seotud probleemid ja väljakutsed jäänud senises valimisdebatis tähelepanu alt välja. Seetõttu kutsutakse arutlema koos erakondade esindajatega Eesti lõimumispoliitika tuleviku üle kolmapäeval, 16. veebruaril kell 16.30 – 18.00 Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas (auditoorium 1) aadressil Rüütli 10.

Nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitavad seitsme erakonna esindajad:
* Igor Gräzin (Reformierakond)
* Evelyn Sepp (Keskerakond)
* Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit)
* Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
* Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised)
* Mati Väärtnõu (Rahvaliit)
* Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis)

Debatti modereerib ajakirjanik Sven Paulus.

Üritust korraldab Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.

Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

Täna, 14. veebruaril valis valimiskogu järgmiseks Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Landi. Tema ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.

Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.

Tartu Maraton siiski toimub

Täna kogunes 40. Tartu Maratoni korraldustoimkond, et otsustada sündmuse saatus. Peale erinevate ilmaprognooside üle vaatamist ja korraldustoimkondade ülemate arvamusavalduste kuulamist kinnitati maratoni toimumine. Küll aga võivad sõltuvalt ilmaprognoosidest muutuda stardiajad tunni võrra hilisemaks. Viimaste kohta tehakse otsus neljapäeva keskpäevaks.

„Erinevalt harjumuspärasest suusamaratonieelsest rutiinist ei olnud tänase koosoleku peamine teema lumi ja rada. Sellega on kõik kõige paremas korras. Põhiküsimuseks on hoopis külmakraadid, mida ennustatakse tänase seisuga maratoniks ligi -20,“ räägib Kelk. Tema sõnul satub sündmuse toimumine rahvusvahelistest reeglitest lähtudes ohtu kui õhutemperatuur raja enamikus osas on alla -25C. „Praegused ilmaennustused lubavad õnneks mõnevõrra mõistlikumat temperatuuri,“ lisab Kelk. Samas tuleb ilmaoludesse väga tõsiselt suhtuda. Kui miinuskraade on alla 15, avaldab see arvestatavat mõju kõigile osalejatele. Just seetõttu võib hilisemaks lükkuda ka stardiaeg. „Hilisem lähe võimaldab seda teha mõnevõrra pehmemas õhus. Vastavad otsused tehakse neljapäeval,“ lõpetab Kelk. Samal päeval saab selgeks ka lasteürituste toimumine või edasilükkumine.

Alates täna õhtust on Klubi Tartu Maratoni kodulehelt leitav värske ilmainfo, mida igapäevaselt uuendatakse ning soovitused riietumiseks ja käitumiseks ekstreemsetes ilmastikuoludes. Korraldajad paluvad kõigil sellele teemale põhjalikku tähelepanu pöörata ning vastavad ettevalmistused teha.

Tänaseks on Ida-Euroopa suurimale suusamaratonile ja suuruselt maailma 5 klassikamaratonile ennast kirja pannud 8187 inimest 31 riigist. Viimane number tähistab ka läbi aegade parimat tulemust. Eelmisel aastal oli samaks ajaks registreerunud 6502 suusasõpra.

20. veebruaril toimuv Tartu Maraton on Eesti suurim talispordisündmus, mida korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Mainitud võistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tähtsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone ühendavasse sarja Worldloppet. Tartu Maratoni sõidetakse tänavu juba 40. korda.

Poliitikute uus põlvkond – kas broilerid või noored ja vihased?

Riigikogu teabekeskus kutsub: 17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba. Üritus on mõeldud peamiselt noortele inimestele, aga osaleda võivad kõik. Arutatakse Riigikogu fraktsioonide esindajatega põlvkondade vahetuse üle poliitikas.
Kuna peatselt toimuvate valimiste eel on näha mitmest Riigikogu koosseisust tuntud poliitikute taandumist ning muutused on aset leidnud ka erakondade siseselt, siis seekordses demokraatia töötoas räägimegi võimalikust uue põlvkonna pealetulekust poliitikas.

Vastuseid otsime muuhulgas järgmistele küsimustele:
•    Mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas, mida me selle all mõtleme?
•    Kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks? Kas see on vajalik?
•    Mis rolli mängivad poliitika uuenemisel erakondade noortekogud?
•    Kas senistest juhtidest nooremad poliitikud toovad kaasa põlvkonnavahetuse, kui kogu nende senine töökogemus on seotud erakonnaga ja nad on senistelt juhtidelt õppinud nii võtted kui mõtteviisi?
•    Mida võiks põlvkonnavahetus poliitikas kaasa tuua?

Vestlusringis osalevad Silver Meikar Reformierakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Ain Seppik, Mart Jüssi Eestimaa Roheliste Erakonnast ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp.

Viljandis avab uksed Tantsumaja

Kaks korda kuus kooskäivale Tartu tantsuklubile ja igakolmapäevasele Tallinna folgiklubile avab Pärimusmuusika Aidas sel reedel uksed Tantsumaja.

Kell 19 algab tunnine reinrendri õpituba, mida veavad Kadri Lepasson ja Maarja Nuut. Kell 20 kutsuvad kõiki tantsima Violin Violence (viiulid), Siim Rikker ja Juhan Uppin (lõõtsad), Kulno Malva (karmoška) ja Ragnar Toompuu (mandoliin). Pidu kestab keskööni.
Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse.
Tantsumajja on oodatud igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.
Tantsumajade traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris, kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates sellest on tantsumajade liikumine muutunud aina populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Tänapäeval toimuvad samalaadsed peoõhtud Rootsis, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias, Prantsusmaal ja nüüd ka Eestis.
Pärimusmuusika on tantsuga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika. Pärimusmuusika peamine funktsioon ongi rahvast tantsitada ning selleks on vaja kahte osapoolt. Tähtis on side muusiku ja tantsija vahel: tantsija tantsib muusika saatel ning muusik seab oma mängu tantsija järgi. Selline suhtlus säilitab ning taasloob pärimustantsule ja -muusikale iseloomuliku tunnusjoone: improvisatsioonilisuse.

Elistvere loomapark ootab täna sõpru külla

Elistvere loomapark ootab täna kõiki sõpru ja loomade sõpru külla tähistama sõbrapäeva.

Kell 12 algaval sõbrapäevapeol saab koos Tallinna Loomaaia direktoriga jalutada läbi loomapargi, väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht Tartu Keskkonnahariduse Keskusest. Töötubades saab meisterdada endale ja sõbrale midagi ilusat, meeleolu loovad Tabivere noored muusikud.

Päev lõpeb kell 16.

“Tere, kevad” tuleb taas

Hoolimata rekordilistest pakasekraadidest algab taas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, kevad!”. Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsuvad 1.-9. klasside õpilasi ja ka lasteaedade lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning oma tegemisi teistega jagama. Nii on see toimunud juba 15 aastat. Projekti tegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

“Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisesse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits). Loe edasi: “Tere, kevad” tuleb taas