Tulekul konverents “Tee Eesti muuseumini”

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub 21. jaanuaril konverents sarjast „Tee Eesti muuseumini“. Eesti muuseumide arenguid käsitleval traditsioonilisel aastakonverentsil keskendutakse seekord muuseumide arengutele, valikutele ja võimalustele. 

Muuseum on elus kultuuriorganism, mis säilitab küll vana aga peegeldab kaasaega ning vaatab tulevikku. Konverentsi põhiküsimuseks on: kuhu ja kuidas areneb tänapäeva muuseum ja kas muuseumi arengul on ka piire? Kas on ühiskonnas üldse midagi, mis ei ole muuseumi asi?

Konverents on eesti keeles, veebiülekannet konverentsist näeb Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt: www.erm.ee.

Avatakse näitus Eesti koolide lõpumärkidest

logEsmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.

Vaade aknast

Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaaži­tehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.

Allikas: tapa.ee

Alanud on registreerimine konkursile “Südamelaul 2011”

19. veebruaril peame Südamelaulu sünnipäeva – Südamelaul saab 10-aastaseks! Laulukonkursse korraldatakse Eestis mitmeid, showlavadel on välja selgitatud oma superstaarid ja laulutähed. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel toimub noorte omaloomingukonkurss alates 2002.a. „Südamelaulu” pikaajaline traditsioon on omaloomingu juurde toonud jätkuvalt hulgaliselt noori inimesi üle Eesti.

Aegade jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Noored laulavad lihtsas keeles, väljendades omi mõtteid ja tundeid armastusest, kodust, sõprusest, mõistmisest. Konkursi žürii hindab laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära. Registreerimine konkursile kuni 10. veebrauarini 2011.

Allikas: jarva.ee

Eesti parim lüpsikari elab Viljandimaal

piim
Lea Puuri piimakari on aastaid väga hea toodangu poolest silma paistnud. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.

Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.

Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.

Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.

Allikas: sakala.ajaleht.ee

Avatud lõõtsade päev annab võimaluse näha ja kuulda, mis toimub lõõtsa sees

polva
Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes, kes Põlvamaal lõõtsapillikultuuri taaselustas.

Täna, 15. jaanuaril toimub Põlvas avatud lõõtsade päev kõigile huvilistele. Ürituse korraldavad Põlvamaal lõõtspillitraditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes, muusikakooli õpetaja Mare Põllu ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Põlvamaa peaspetsialist Kati Taal.
Kontserdi annavad Juhan Uppin ja Siim Rikker, ansambel Lõõtspillipoisid ning noored lõõtsavirtuoosid Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool. Laval on ka Lõõtpillikooli IV lennu pillimängijad. Lisaks saab tutvuda lõõtspilli ehitusega ning vaadata haruldasi videosid Põlvamaa lõõtspillimängijatest.
Põlva Muusikakooli juures tegev nn Heino Tartese lõõtsakool on tänavu kasvanud 48-liikmeliseks. Lõõtsapäev on mõeldud kõigile huvilistele, kellele see huvitav ja unikaalne pill – lõõts – huvi võiks pakkuda. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda. Seda saab kursuse korras teha Põlva muusikakoolis.

Allikas: põlvamaa.ee

Saarlane Marie Väli saab täna 100-aastaseks

sada
Vallavanem õnnitleb saja-aastaseks saanud vallakodanikku. Foto: Veljo Kuivjõgi

Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.

Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.

Allikas: meiemaa.ee

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

aastanimi
Jolana Laidma.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Täna läksid loodusesõbrad Soomaal räätsamatkale

soomaaKuigi lumehanged on väiksemaks kahanenud, ei ole meie looduses matkamine vähenenud. Haarame aga kaasa vanad head abimehed räätsad ning läheme metsade vahele ja mööda rabasid seiklema. Sattuda räätsamatkal olles kohtadesse, kuhu suvel ei satu, on lausa lust ja rõõm. Täna, 15. jaanuari hommikul, oodati Soomaal kõiki matkasõpru liituma räätsamatkaga. Giidiks on kaasas Indrek Hein.
Allikas: soomaa.com

Audru vallas õpetatakse räätsade valmistamist

Pärnumaal Audru vallas tegutsevas Pihlaka talus õpetatakse, kuidas valmistada räätsasid, millega saab hõlpsalt lumes käia.

Ligi meetrise lumekihi all on metsades abivahenditeta liikumine võimatu. Kui aga räätsad alla panna, on lumme uppumine välistatud. Kui poes maksavad plastist ja metallist valmistatud räätsad saja euro kandis, siis isetehtuna ei pea nende eest sentigi maksma.

Räätsade valmistamiseks ei ole vaja muud kui sobivaid oksi ja tugevat sidumismaterjali. Oksi saab kraaviäärsest pajuvõsast.

Allikas: parnupostimees.ee

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Moostes tehakse täna klimpe

Täna kell 18 koguneb 2011. aasta esimene Mooste toiduklubi, kus ameerika-poola-iiri päritolu kokk Patrick McGinley õpetab valmistama pierogisid ehk klimpe.

Rahvusvahelisest kulinaariast võrdlusi otsides võib neid kõrvutada itaalia ravioolide, vene pelmeenide, hiina wontonite, nepaali momode, ja gruusia hinkaalidega. See on toit, mida armastavad poolakad ja ukrainlased ning miljonid Ida-Euroopa juurtega ameeriklased.

Pierogisid valmistatakse hapendamata taignast, neid täidetakse väga erinevate täidistega, nii magusa kui soolasega. Seejärel neid kas keedetakse vees, küpsetatakse ahjus või praetakse pannil.

Vähemalt kord kuus Moostes kooskäiva toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu heast toidust ning tunnustada kohalikku toidutootmist kasutades klubi toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

Täna peaks murduma talve selgroog

Enamik eestlasi on nüüdseks arvatavasti talvest juba üdini tüdinud. Kalendrisse vaadates näeme, et täna on taliharjapäev – päev, pärast mida võivad tähelepanelikumad hakata märkama kevade tundemärke, päev, mille kohta vanarahvas uskus, et see murrab talve selgroo.

Taliharjapäeval pidi loomatoitu  pool alles olema. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Andres Kuperjanov kirjutab: Vanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna järgi tähendas nimi talihari ka umbes sellel ajal oma suurimal kõrgusel olevat Linnuteed. Astronoom Heino Eelsalu arvestuste järgi langes see umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga. Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse. Vanemad kirjamehed A. W. Hupel ja F. J. Wiedemann on ekslikult märkinud taliharjaks 12. märtsi, mis näitab, et päeva tähendus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil juba tundmatu. Talihari oli vanas kalendrisüsteemis konkreetne märk, mille abil sai sünkroniseerida kuukalendrit reaalse aastaga.

Allikas: Berta

Algasid aasta küla otsingud

Eesti külaliikumine Kodukant kuulutab välja aasta küla 2011 konkursi, et avaldada sellega tunnustust külade tulemusliku tegutsemise eest.

Aasta Küka kandidaadiks saab iga maakond esitada ühe küla, külade piirkonna või aleviku. Külaliikumine on esile toonud  tunnused, mida tunnustust vääriv küla kandma peaks. Nende tunnuste seas on näiteks külakogukonna nähtav areng, külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide edukas toimumine, avatus ja tuntus, põlvkondade vaheline side jne.

Aasta küla tiitlit antakse välja üle aasta. Viimati pälvisid selle Kiideva Läänemaalt ja Viitina Võrumaalt 2009. aastal.

Kandidaate saab esitada 15.aprillini. Aasta küla auhind antakse välja IX Eesti Külade Maapäeval 5.augustil.

KUKU Raadio uued keskkonnasaated sünnivad Võrumaal

Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.

„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.

Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes  edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“

Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.

Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Siseministeeriumis tutvustati Riigimaja pilootprojekti

11. jaanuaril anti Siseministeeriumis ülevaade Riigimaja pilootprojekti hetkeseisust. Pilootprojekti käigus luuakse kohalike riigiasutuste ühise büroo– ja teeninduskeskkonna mudel Läänemaal.

 „Riigimaja koondab inimesele pakutavad riigipoolsed teenused nii, et asjad saaksid aetud ühes kohas. Teisalt aga suureneks ametite omavaheline suhtlemine, millele lisandub kindlasti ka ühine kulude haldamine läbi efektiivsema rahakasutuse,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler seminari avasõnavõtus. „Paralleele võib siin tõmmata näiteks maavalitsuste raamatupidamiste ja personaliarvestuse ühendamisega, mis võimaldas olulist kulude kokkuhoidu ning on heaks näiteks riigipoolsete teenuste efektiivsemaks muutmise vallas,“ lisas Kiisler. 

Riigimaja projekti eesmärgiks on tagada riigi avalike teenuste kättesaadavus ja asutuste esindatus maakondades. Lähtuda kohalike riigi avalike teenuste korraldamisel kliendi vaatest – teha riigi teenused inimese jaoks võimalikult lihtsaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks. Lisaks tagada optimaalsed kulud riigi kohalike teenuste osutamisel.  

Seminari käigus andis Riigimaja pilootprojekti „Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine ja rakendamise ettevalmistamine Läänemaal“ hetkeolukorrast ülevaate Lääne maavanem Neeme Suur.  Neeme Suure sõnul on kõige keerulisem seniste mõttemallide muutmine: „Selleks, et erinevate teenuste tagamine ja kättesaadavus ning asutuste esindatus maakondades oleks tagatud parimal viisil, tuleb esmalt jõuda osapoolte omavaheliste kokkulepeteni.“

Oma kogemusi asutuste siseste protsesside juhtimisest ja asutuste vahelisest koostööpotentsiaalist tutvustas Maksu- ja Tolliametist Raivo Piiritalo. Ülevaate riigi teenuste kättesaadavusest maakondades andis Urmet Lee Riigikontrollist ning Riigimajade tekkimist toetavatest arengutest ja algatustest rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm.

Pilootprojekti valmimise tähtaeg on 31. detsember 2011.

Kristel Tuul
Pressinõunik
Siseministeerium
tel: 612 5031; 505 4231;
kristel.tuul@siseministeerium.ee

Algab võrukeelsete kirjatööde võistlus “Mino Võromaa”

Võru instituut kuulutab välja 24. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse “Mino Võromaa”.
Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, näitemänge, laule – igasuguseid kirjatöid. Seekord saab kirjutaja valida 17 teema vahel. Teema võib olla, aga ei pea olema kirjatöö pealkirjaks.
Töid hinnatakse kolmes vanuserühmas: I-V, VI-IX ja X-XII klass.

Tänavused teemad on:
Mida peaks tegema, et noored Võrumaalt ära ei läheks?
Mis on võru kultuur?
Minu silma all kadunud asi/nähtus (nt veskis jahu jahvatamine jms).
Võrumaa märgid.
Mis paistab (mäe)künka tagant?
Saunajutt (enda või (vana)vanemate saunakogemused).
Näitemäng (kahekõne kellega tahes: tondiga, vanavanematega, tulnukatega).
Heategu (loomade või muuga seoses).
Kalamehejutt.
Mida põnevat on minuga reisil juhtunud.
Vana ja uue aja söögid.
Võrumaa suvi. / Võrumaa talv.
Miks lapsed üksteist kiusama kipuvad (koolivägivald)?
Mis vaevab mu südant ja hinge.
Kelle või mille poole mu süda kisub…
Puu/lätte/metsa vms heast väest.
Arvuti – kas hea abiline või sõltlaseks tegija?

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 28. veebruariks Võru instituuti. Üks osavõtja võib saata võistlusele kuni kolm tööd. Tööd tuleb saata meili teel aadressil kaile@wi.werro.ee. Kui see pole võimalik, võib käsikirjalise töö postitada Võru Instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru.
Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 24. lasteraamatus.

Rohkem infot tel 525 3215 ja e-posti aadressil kaile@wi.werro.ee.

Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Foto: www.postimees.ee

Toidupank kutsub inimesi ja ettevõtteid üles viimaste kroonidega head tegema. Ettevõtted saavad sellel eesmärgil 13.-17. jaanuarini endale külla kutsuda Toidupanga münditakso.

Münditakso toob esmalt kohale Toidupanga annetusanuma ning hiljem tuleb sellele ka kokkulepitud ajal järele. Annetatud summa kantakse ettevõtte nimel otse Toidupanga annetusarvele.

“Käes on viimane nädal, kui me oma Eesti kroonidega veel poes oste sooritada saame. Paljudel meist on jäänud koju kapinurgale või sahtlisse seisma hulk münte ja sente, millega saab head teha. Kutsume kõiki inimesi üles meie oma raha ära saatma ühe ilusa teoga – annetama viimased kroonimündid meie oma perede ja laste toetamiseks”, ütles Toidupanga
mündikampaania koordinaator Kaia-Kaire Hunt (fotol).

Annetatud raha läheb tegutsevate ja vast loodud toidupankade tegevuse abistamiseks. Praeguseks on Toidupank tegevust alustanud seitsmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Viljandis. Asjad on kiiresti arenemas ka Kuressaares ja Võrus. Loe edasi: Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Riigimetsast toodi pühadeks 4600 jõulukuuske 

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmetel toodi tänavu riigimetsast ligi 4600 jõulukuuske kokku 42 000 euro väärtuses.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul oli kuusetoojate huvi, arvestades ekstreemseid lumeolusid, üllatavalt suur ning näitab, et vana traditsioon perega ise metsast puu tuua on taas elustunud.

Enam kui poolte, 2400 kuuse eest tasuti tänavu mobiilimaksega – seda on varasematest aastatest märksa enam.

Populaarsed olid ka RMK korraldatud juhendatud kuuseretked, millel osales üle Eesti enam kui 1500 inimest.

Teist aastat järjest polnud põhjust esitada politseisse ühtegi avaldust jõulukuuskede ebaseadusliku raiumise kohta. „Eks mõtteviis on muutunud ning ka tasumisvõimalused on RMK-l mugavaks tehtud ja inimesed ei ole usaldust kuritarvitanud,” ütles RMK metsakasvatusosakonna peaspetsialist Toomas Väät. 

RMK investeerib jõulukuuskede müügist saadud ligi 42 000 eurot (655 000 krooni) loodus- ja metsateadlikkuse tõstmisse.

Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Vabariigi sünnipäev on aeg, kus riik tänab oma teenekaid kodanikke. Vastuvõttudele kutsutakse edukad ja andekad. Aastast aastasse korduvad samad näod ja inimesed. Ometi on meie kõrval palju inimesi, kes töötavad päevast päeva palehigis meie riigi heaks, kes panustavad oma aega ja raha kodukoha või riigi hüvanguks. Paljusid neist ei kutsuta kunagi ühelegi vastuvõtule.

Meie rahvuskangelane Kalevipoeg, kes alustas omal ajal ühisalgatuse propageerimisega ja ühiskonnale kasulike ehitiste rajamisega, märkas seda ja otustas naasta, et tänade tublisid inimesi tehtud tööde eest.

Vaadake  enda ümber ringi, mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem.

Märka neid tegusid, isegi väikeseid ja anna neist meile teada.

Tunnustuseks kutsume sinu poolt esitatud inimese koos kaaslasega Kalevipoja vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Kui sind pole kunagi märgatud, siis võib olla see sinu hetk. Kogutud lugusid tutvustame internetis ja vastuvõtul. Loe edasi: Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Detsembris langes registreeritud töötute arv novembriga võrreldes kiiremas tempos, kuid siiski aeglasemalt kui eelnevatel kuudel. Kuu lõpus oli töötuna arvel 65 260 inimest ehk 10,0 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Detsembris võttis end töötukassas töötuna arvele 6 892 inimest ja arvelolek lõpetati 6 944 töötul. Nii arveloleku lõpetamiste arv kui uute registreerimiste arv olid detsembris väiksemad kui sügiskuudel. Tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha. Loe edasi: Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Tartus näeb homme Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme

Teisipäeval kell 18 linastuvad Tartu Keskkonnahariduskeskuses kaks 8. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmi. Nii Saksamaal valminud film “Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” kui jaapanlaste “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” pälvisid parima operaatoritöö preemia.

“Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” / “Poppy´s Promise – Secret Life in a Cornfield” (Režissöör Jan Haft, Saksamaa) nisupõllust. Autorid esitavad filmis küsimuse, kas põld on lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Kui palju elu viljapõllus on? Mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled? “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” / “Life in Harmony with Nature – Finland: Secrets of the Forest” (Režissöör Shoshei Shibata, Jaapan) maalib portree maast, kus iidsetest aegadest usutakse metsavaimudesse; maast, kus puuraidur koputab enne puu raiumist kirvega puu pihta, et puuvaimu hoiatada; maast, kus öökulli austatakse tema tarkuse pärast ja kus talumehed kaitsevad linnupesi, teades, et just linnud kaitsevad nende metsa röövikute eest. 8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme.

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Homseni saab esitada kandidaate EV kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 10. jaanuarini kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud Kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2010. aasta tulemuste eest.  Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldused tuleks saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia kul.ee

Allikas: Kultuuriministeerium

Homsest võib Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle sõita

Politsei- ja Piirivalveamet on lubanud alates 10. jaanuarist minna Peipsi, Lämmi  ja Pihkva järve  jääle Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonna piires kõikide transpordivahenditega.

Järvele minejatele tuletatakse meelde ohutusabinõusid:

  • kasutage päästevahendeid (päästevest, jäänaasklid);
  • võtke järvele minekul kaasa GPS seade või kompass ning laetud mobiiltelefon, kus on olemas lähima  kordoni kontaktnumber;
  • ärge minge järvele üksinda
  • hoidke kaaslastega sellist vahemaad, mis võimaldaks neid näha ja kuulda;
  • transpordivahendiga liigeldes hoidke ohutut vahemaad sõidukite vahel;
  • ärge liginege rüsijääle sest seal on jää paksus ebaühtlane ja eksinute avastamine äärmiselt raskendatud;
  • ilmaolude halvenedes (tuisk, tugev lumesadu) liikuge kaldale.