Eesti

Tänasest stardib loodusteemaline viktoriinisari õpilastele

Esmaspäeval, 14. märtsil algab Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide 5.-8. klasside õpilastele mõeldud loodusteemaline viktoriinisari.

Viktoriinisari koosneb kolmest voorust, iga voor kestab kolm nädalat. Küsimused leiab alates 14. märtsist Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee) ja neile vastamisel on abiks ajakirjade Eesti Loodus ja Loodusesõber numbrid 1995. aastast alates.

I vooru küsimustele saab vastata 14. märts – 3. aprill, II vooru küsimustele 4.-24. aprill ja III vooru küsimustele 25. aprill – 15. mai. Vastata saab Keskkonnaameti kodulehel või postiaadressil Keskkonnaameti Otepää kontor, Kolga tee 28, 67405 Otepää. Iga vooru õigete vastuste eest saadavad punktid summeeritakse. Vastamine on individuaalne.

Hindamine toimub kahes vanuseastmes: 5. – 6. klass ja 7.-8. klass. Mõlema vanuseastme 15 parimale võistlejale on auhinnaks juunikuus toimuv 3-päevane looduslaager Karula rahvuspargis. Viktoriinisarja ja looduslaagri läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, margit.turb@keskkonnaamet.ee, tel 7669293

Omakultuuriakadeemias on külaliseks Viigi Viil

Hooaega läbivalt toimuvad Viljandis Pärimusmuusika Aidas Omakultuuriakadeemia kohtumised, mis toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga. Teisipäeval, 15. märtsil kell 18 on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis külaliseks Viigi Viil. Keha räägib – nii on sõnastatud jututeema, mida ohjab Marek Sandermat.

Viigi Viil räägib inimese kehast. Keha pidavat mäletama kõike meiega toimunut ja ei valeta kunagi. Kuidas keha poolt edastatud märguannetele reageerida, kuidas oma päeva produktiivselt alustada ja mida teha, kui ennast üle töötad? Kõikidele nendele küsimustele saab vastused. Sissepääs on tasuta.

Ürituse korraldavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Täna on emakeelepäev

Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Toomemäel.

Vastseliina gümnaasiumis algab kell 12 eelmise aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus, mida peetakse traditsiooniliselt emakeelepäeval. Tervitusega esinevad president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Üritusest on otseülekanne aadressil http://uttv.ee.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kas siis selle maa keel

laulutuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

(Kr.J.Peterson)

Trallikud esitlevad Värskas oma plaati

Trallikute plaadiesitluskontsert toimub 16. märtsil Värskas.

Tuntud rahvamuusikaansambli Zetod kodukohas Värskas on esile kerkinud veel üks noortebänd. Kolmapäeval kell 19 astuvad Värska kultuurikeskuses publiku ette Trallikud, et esitleda oma vastvalminud plaati.
Trallikud on pärimusmuusikat mängiv ansambel, kes alustas tegevust 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel esinenud nii koduvallas kui kaugemalgi – Venemaal ja Leedus. Trallikud on edukad olnud rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile kolmel järjestikusel aastal on erinevaid preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on oma värskete ja kaasaegsete seadetega osanud pärimusmuusika noortele omaseks muuta. Saab tantsu ja tralli ning ka laulu! Tulge kaema, tantsima, muidu lustima ja plaate soetama!

Allikas: Setomaa.ee

Kammermuusika kontsert Rogosi mõisas

Esmaspäeval, 14. märtsil toimub kahes Võrumaa mõisakoolis järjekordne kontsert MTÜ Muusikasõprade Seltsi korraldatavast sarjast „Kammermuusika mõisakoolides“. Kell 11.50 esineb Rõuge Põhikoolis (Viitina mõisas) ja kell 14 Rogosi mõisas (Haanja-Ruusmäe Põhikooli Ruusmäe majas) Tartu Uue Muusika Ansambel koosseisus Ursula Chillaud (saksofon) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kavaga „Haara kinni!“

Kontserdid toimuvad kokku rohkem kui 20 mõisakoolis üle Eesti ja on avalikud ning tasuta või sümboolse piletihinnaga.

Kadri-Ann Sumera,
MTÜ Muusikasõprade Seltsi aseesimees

Karin Laine võitis veteranide MMil kolm kuldmedalit

81aastaseks saav rõugelanna Karin Laine täiendas Kanadas Sovereign Lake’is peetud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Veteranide MMidelt on ta võitnud nüüd kokku 28 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi.

Karin Laine võitis MMil 80-84-aastaste naiste seas nii 5 km, 10 km kui ka 15 km ühisstardist vabatehnikasõidu. Kahel lühemal võistlusmaal oli tal kaks konkurenti ja pikimal distantsil üks.

Võidud olid kindlad, sest kõigil kolmel distantsil teise koha saanud kanadalannat Olwyn Ringheimi edestas Karin Laine 5 km sõidus rohkem kui 18 minutiga, 10 km sõidus rohkem kui 50 minutiga ja 15 km sõidus ligi 55 minutiga.

MMil võistles kokku üle tuhande suusaveterani 22 riigist.

Allikas: VSport.ee

Kaitseliidu Järva malev käis Järva-Jaanis külas

Kaitseliidu Järva maleva kaitseliitlased koos naiskodukaitsjate, kodutütarde ning noorte kotkastega tutvustasid Järva-Jaani rahvale kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tegevust ning eesmärke. Näha ja katsuda sai erinevat relvastust, harjutada kätt elektroonilises lasketiirus, vaadata kaitseliidu ja allorganisatsioonide kohta käivaid vanu filme, tutvuda langevarjurite varustusega, õppida esmaabi andma, morsekoodiga sõnumeid edastama ning end proovile panna erinevates ülesannetes. Ürituse peakorraldaja, Järva maleva Koeru üksikkompanii pealiku Aldur Lõhmuse sõnul kulges üritus igati planeeritult ning täitis oma eesmärgi.

Allikas: jarva.ee

Suislepas taastatakse ajalooline mõisahärra matkarada

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada. Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.

Allikas: Sakala.ee

„Teeme ära!” talgupäev tuleb taas

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail toimub taas kõikjal üle Eesti „Teeme ära!” talgupäev. Tehakse tööd, räägitakse talgulugusid, süüakse talgusuppi – just nii, nagu iga kogukond ise otsustab.

Tänasest, 12. märtsist saab „Teeme ära!” veebilehel oma talgud kirja panna. Kiirematele on preemiaks suurem tähelepanu.

„Teeme ära!” meeskond kuulutab peagi koos Eesti Rahva Muuseumiga välja ka esimese üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretke.
Kõik on oodatud oma lugusid „Teeme ära!” kodulehel jagama!

Otseviidad:
Tänavuse talgupäeva tutvustus http://teemeara.ee/2011
Talgute kirjapanek http://talgud.teemeara.ee
Talgulugude sisestamine http://teemeara.ee/talgulood

Sulailmadega õhenev jää ei kanna!

talvinekalapyykv6rtsjarvel — Talvine kalapüük Võrtsjärvel

Soojemate ilmade saabumisega, mil päevasel ajal valitsevad plusskraadid, muutub paljude veekogude jääkiht õhukeseks ning murdub raskuse all kergesti. Palume inimestel hoiduda jääl käimisest ja lapsevanematel selgitada lastele jääle mineku ohtusid. Õnnetuse ärahoidmiseks ei tohi väiksemaid lapsi veekogude läheduses jätta järelevalveta! Õrnale jääle minek on eluohtlik! Külma vette sattunud inimese uppumise põhjuseks pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegevusvõime halvab. Hädasolijat tabab 4-kraadises vees, mis on Eesti oludes jääaluse vee temperatuur, kiire alajahtumine. Keskealine meesterahvas võib sel puhul teadvuse kaotada umbes 10 minutiga. Kuigi järvedel ja tiikidel võib kevade lähenedes jääkiht veel üsna tugev olla, tuleb arvestada, et voolaval veekogul sulab jää ilmaolude soojenemisel kiiresti. Jää peale kogunev sulavesi lisab koormust ning see muudab veekatte iga tunniga hapramaks. Samuti on jää alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Peale kalameeste pakub veekogudel käimine suuremat huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid reaalselt ei taju. Palume lapsevanematel sellele tähelepanu pöörata, selgitada lastele jääle mineku ohtusid ning mitte jätta väikesi lapsi veekogude läheduses järelevalveta.

Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöö büroo juhataja

Foto: Elmo Riig, Sakala

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga “Metsik eesti keel” bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.

Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.

Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Vastseliinas auhinnatakse eelmise aasta keeletegusid

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12 algab Vastseliina gümnaasiumis konkursi Keeletegu 2010 pidulik lõpuüritus, võitjate väljakuulutamine ja auhindade kätteandmine. Peaauhinna saaja valis välja haridusministritest koosnev komisjon, rahvaauhinna hääletusel osales üle 1300 inimese. Kohal on ka president Ilves. Hindamiseks esitatud tegusid saab näha http://www.hm.ee/index.php?0512186.

Ürituse kava 2011

Lisainfo,
Rein Joamets
Kommunikatsioonibüroo konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155
508 2580

Liikumine Kodukant kuulutas välja maanoortele suunatud projektivooru “Miks me seda teeme”

„Miks me seda teeme?“ Hea küsimus, mida küsitakse ikka ja jälle. Selles ei ole midagi halba, kui aeg-ajalt antud küsimus päevakorda kerkib ja vajab tähelepanu. Kehvasti on lood siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine, ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata, on pikas perspektiivis väga kahjulik. Projekt „Miks me seda teeme?“ on ellu kutsutud eesmärgiga kindlustada enda väärtuste ja tõekspidamiste säilimine meie ehk ühiskonna väärtuste heaks tegutsemisel.
Märtsist detsembrini toimub 5 töötuba Eesti 15 – 26 aastastele maa- ja väikelinnade noortele, kellel on tekkinud või tekkis nüüd jälle küsimus, miks ma ikkagi ühiskondlikult aktiivne olen. Kui sina tahad sellel teemal arutleda ja mõttekaaslasi leida, siis täida kärmelt REGISTREERIMISVORM!
Tähtaeg: 19. märts 2011
Esimene töötuba toimub Tartumaal Rõngus 2.aprillil 2011!

Sellel ettevõtmisel on projektijuht, kuid töötubades osalejad on sama aegselt ka töötubade organiseerijad ja läbiviijad. Kui räägime väärtustest, siis peab neid vastavalt väärtustama õppima – planeerime, tegutseme ja analüüsime nii, et minu, sinu ja meie arvamus loebki.
Tervitan kõiki, kellel uudishimu ja tahtmist teada saada;)

Kaija Kõiv
„Miks me seda teeme?“ projektijuht
53 052 506 / kaija@kodukant.ee

Allikas: Kodukant

Tartus hinnati väiketootjate toidukraami

Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.

Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.

Info: Silvie Lainela, 648 4978

www.toiduliit.ee

Allikas: tartumaa.ee

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid.

Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621).

Elutööpreemia saaja otsustab Eesti Metsaseltsi volikogu, kuhu kuuluvad kõik metsanduse huvigrupid ning preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.

Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Avatud Eesti Fond kuulutas välja avaliku konkursi 2011. aasta Koosmeele preemia kandidaatide leidmiseks. Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal Avatud Eesti Fondi sünnipäevaks 19. aprillil, preemiaga kaasneb rahaline auhind ja Marje Üksise graafiline leht “Avanemine”.

Selle aasta Koosmeele auhind tõstab esile üksikisikuid või ühendusi, kes on aidanud kaasa ühiskonna erinevate gruppide teineteisemõistmisele ja sotsiaalsete valupunktide kajastamisele. Loe edasi: AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Avatakse programm Eesti väikesaarte kaitseks

EASi ja Siseministeeriumi koordineerimisel avatakse väikesaarte program, mis on suunatud mandri- ja saarevahelise transpordiühenduse, hoolekande- ja tervishoiuteenuste, toidu, elektri, joogivee ja kütuse, jäätmemajanduse, juurdepääsu alg- ja põhiharidusele ning päästeteenuse ja sideteenuse kättesaadavuse parandamisele.

Toetus on suunatud saareelanike elutingimuste parandamisele nagu näiteks kütusetanklate rajamine ning perearstipunkti sisustamisele. Väikesaarte programmist on näiteks Kihnu saarele ja Manijale kavandatud 214 000 eurot, kelle kultuuripärand on kantud UNESCO kaitse nimekirja.

Programmi selle aasta kogumaht on 639 116 eurot ning maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. Programmi piirkonda järgnevad saared:

Harju maakond: Naissaar (Viimsi vald), Prangli (Viimsi vald), Aegna (Tallinna linn), Väike-Pakri (Paldiski linn)
Lääne maakond: Osmussaar (Noarootsi vald), Vormsi (Vormsi vald)
Pärnu maakond: Kihnu (Kihnu vald), Manilaid (Tõstamaa vald)
Saare maakond: Abruka (Kaarma vald), Kõinastu saar (Orissaare vald), Kesselaid (Muhu vald), Vilsandi (Kihelkonna vald), Ruhnu (Ruhnu vald)
Tartu maakond: Piirissaare (Piirissaare vald)

Jutusta üks lugu viiendast aastaajast

Portaal soomaa.com kuulutab välja viienda aastaaja lugude jutustamise võistluse.

Reegleid, juhtnööre, selgitusi:

1) Osalema on oodatud inimesed, kes soovivad jutustada teistele huvilistele oma põnevaid lugusid Soomaa suurveest.
2) Saada oma lugu emailiga Aivarile ja Elleriinule aadressile info@soomaa.com.
3) Põnevamad lood avaldatakse veebis http://blog.soomaa.com.
4) Huvilised saavad omale lemmiklugude poolt hääletada klikates vastava loo juures Facebooki “Like” nuppu.
5) 1. maiks enim meeldinud loo autor saab suvel tulla sõpradega Soomaa laukasse ujuma ja parvsauna soomaa.com kulul.
6) Lugu võib jutustada oma nime või ka varjunime all. Korraldajad tagavad kõigile soovijatele anonüümsuse.
7) Lool võib olla üks või mitu autorit.
8 ) Sinu lugu võib olla 100 protsenti tõde, aga võib ka sisaldada ilustavaid väljamõeldisi.
9) Lugu võib jutustada mistahes ajal möllanud suurveest, võib olla ka veel juhtumata lugu.
10) See lugu võib olla juhtunud Sinuga, aga võib olla ka kuuldud tuttavalt. Lugu peab olema juhtunud Soomaal.
11) Lugu olgu kurb või lõbus, õnneliku või õnnetu lõpuga.
Otsime sponsoreid, kes soovivad panna välja eriauhindu erilistele lugudele!

Tehnilisi detaile:

– tekst võiks olla 1 ekraanitäis pikk, A4 lehekülge kirjaridasid (võib olla lühem!) Kui Sul on tõesti pikem lugu, siis tee parem mitme looga sari!
– lugu võib illustreerida kuni 5 piltiga (võib saata manusena või panna veebi : Flickr, Picasa , Nagi jms.
– ja/või videoga (need võiks olla veebis üleval Youtubes, Vimeos, Torus vms)
– ja/või muud veebipõhise meediaga, muusika vms. audio, veebikaart (google maps vms), slaidid (slideshare vms)
– NB! võib olla ka ainult tekst!

Head lugude jutustamist!

Algas loominguvõistlus “Õnnetus hüüab tulles”

Algas tänavuaastane päästeala loomingukonkurss “Õnnetus hüüab tulles!”, kuhu oodatakse karikatuure- koomikseid ja animatsioone. Konkurss toimub kahes vanuserühmas, alates 16 eluaastast saab esitada karikatuure teemal: “Õnnetus hüüab tulles!” ning alates 6 eluaastast saab esitada õpetlikke koomikseid ja animatsioone teemal: “Mina – õnnetuste ennetaja”.

Konkursi patroon on Heinz Valk, kelle arvates võimaldab karikatuur elu valupunkte rõhutada kujutades olukorda võimendatult. “Inimeste elus käivad traagika ja huumor sageli käsikäes ning ka selline tõsine asi, nagu õnnetuste ennetamine saab käia läbi absurdi ja koomika”, arvab vanameister.

Parimad tööd kuulutatakse välja 27. mail Tartus uues Ahhaa keskuses. Võitjatele jagatakse hinnalisi auhindu.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 6.maiks 2011 e-posti aadressil rescue@rescue.ee või tuua Päästeametisse aadressil Tallinn, Raua 2, võib ka viia lähimasse päästekomandosse. Täpsem info ja reeglid: www.rescue.ee.

Lisainformatsioon kodulehel http://www.rescue.ee/35777 ja
Indrek Ints
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
indrek.ints@rescue.ee
tel 5269800

21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Metsaomanikud saavad kuni 21. märtsini esitada toetuse taotluse metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava eest. Taotlusvooru eelarveks on üle 287 600 euro.

Metsa inventeerimise toetust makstakse kuni 100 protsenti metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise toetus koos metsamajandamiskava koostamisega on kuni 100 protsenti tehtud kuludest, kuid mitte rohkem kui 16 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta. Taotlusi saavad esitada erametsaomanikud ning neid esindavad metsaühistud.

Eelmisel aastal esitati Erametsakeskusele kokku ligi 1700 taotlust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetuse saamiseks. Toetust taotleti 65 353 hektarile kogusummas 813 053 eurot. Loe edasi: 21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Maahingega perenaiste retsepte oodatakse kokaraamatusse

Tegemisel on kokaraamat, kuhu oleksid kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See oleks omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldaks mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mis tegelikus elus on kasutusel.

Retseptide ja toitude autoriteks otsime eelkõige maanaisi, kes oskavad meie kodusest toorainest teha maitsvaid ja leidlikke roogasid, millele ei kulu liiga palju aega ega raha. Kui ütlen maanaine, siis mõtlen pigem eluhoiakut kui elukohta, nii et ka linna kolinud maahingega perenaised ja –mehed on teretulnud. Otsime oma pere retsepte, nii argiseid kui ka pidulikke. Otsime retsepte, mis on emade ja vanaemade poolt vihikusse kirja pandud ja mida ka nende tütred teha oskavad.

Oma koht on meie raamatus nii vanaema vahvliretseptil kui ka noore perenaise moodsamatel roogadel, nipikal õunamoosil, vana-aja soolakalal, hoidistel, vormiroogadel, ühesõnaga kõigel, mis on maitsev ja veidike isemoodi tehtud. Usume, et kunagine piirkondlik omapära on siiani säilinud ja tahame seda ka oma raamatus kajastada.

Pöördun Teie poole, et paluda abi osavate kodukokkade-maanaiste või -meeste leidmiseks. Usun, et need, kes toovad messile Olustvere hoidistemessile oma hoidiseid, võiksid olla osavad ja leidlikud ka muude toitude tegemisel ning ehk nõustuksid nad oma retsepte ka meie raamatus avaldama. Toimetaja abiga paneks need retseptid kirja ja kodukokale sobival ajal läheks kohale fotograaf, kes teeks valmisroogadest ka pildid.

Kui oskate juhatada selliseid osavaid naisi või mehi, kes tahaksid selles raamatus oma roogadega osaleda, andke palun teada, võtame ühendust.

Heidi Vihma, toimetaja, tel 5115 018, heidi.vihma@gmail.com

Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

kkr — Kalevite Kange Rahva viikingid võitlemas. Foto: Raivo Ird, tartupostimees.ee

Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Kas teate, millega kaubeldes rikastusid Rõuge kandi hakkajad mehed 9. sajandil? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad?

MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud. 2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.

Milleks elav ajalooõpe?

On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi möödaminnes ja hägusalt nagu midagi vähetähtsast, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuuririikides mujal Euroopas toimub. Loe edasi: Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid. Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee
või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621). Preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.
Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007),
metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

Naistepäeva puhul

“Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu Euroopa Parlamendis,” ütles europarlamendi president Jerzy Buzek täna rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Eestis valiti värskelt Riigikogu 101 liikme hulka 20 naist, mis teeb peaaegu 20%.

Head naistepäeva!

Alustas teatriblogi Teater 3000

Oma tegevust alustas teatriblogi Teater 3000 – esimene teatriarvustuste ajaveeb Eestis – mis koondab erinevate kutseliste teatriuurijate arvamusi. Blogi algatajaks on Teatriuurijate Ühendus ning see asub aadressil http://teater3000.wordpress.com.

Teater 3000 autoriteks on ühenduse liikmed, nende seas näiteks Madli Pesti, Maris Balbat, Hedi-Liis Toome, Ott Karulin, Anneli Saro jt. Blogi eesmärgiks on lisaks eesti teatri mõtestamisele katsetada blogiarvustuse kui žanri võimalusi – sellest ka nimi Teater 3000, sest just 3000 tähemärki on pikkus, millest palju pikemaid tekste on veebis raske lugeda.

Esialgu keskendutakse arvustustele, kuid lähiajal on plaanis alustada ka mitme uue rubriigiga nagu teatrimõiste või mälukild. Kuna Teatriuurijate Ühendusse kuuluvad nii tunnustatud ja kogenud teatriloolased kui need, kes teevad alles oma esimesi uurijasamme, on lootust, et Teater 3000 areneb põlvkondade üleseks teatri analüüsijaks.

Hedi-Liis Toome