Looduskirjanik Siiri Konksult on ilmunud uus noorsooromaan “Tütarlaps ja tema”. Raamatu teeb eriliseks ka see, et seekord on kirjanaine otsustanud hoiada loodust ja säilitada metsa – tegemist on e-raamatuga (paberraamatut poodidest osta ei saa).
Raamatu saab endale tellida aadressidelt:
KRISOSTOMUS http://www.kriso.ee/Tutarlaps-ja-TEMA/db/9789949301041e.html
APOLLO http://www.apollo.ee/product.php/E9789949301041
RAHVARAAMAT http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/t%C3%BCtarlaps_ja_tema/808527
E-raamatu lugemiseks on soovitav osta spetsiaalne luger (müügil raamatupoodides ja arvutipoodides). Need on puutetundliku ekraaniga ja saab mõnusasti näpuga lehti keerata. Arvutiekraanil lugemiseks saab alla laadida vabavaralise programmi http://www.adobe.com/products/digitaleditions/
Katkend raamatust: ” Mia pea käis ringi. Ta ei teadnud enam, kas õnnest või õnnetusest. Silmad olid pisaratest paistes. Tulukesed õõtsusid õdusalt üles ja alla. Tuttavad viisid kõmisesid kõrvus ning kõige selle keskel seisis TEMA, püha TEMA. Tüdruk hingas veelkord sisse TEMA hurmavat aroomi ning tundis, kuidas silmad iseenesest kinni vajusid.
Mia ärkas tugevast raputusest ja ei saanud üldse aru, kus ta on või mis temaga sünnib. Ta leidis ennast lebamas mingis suures hämaras imeilusas kirstus. Talle vaatasid otsa TEMA läbitungivad silmad ning kõrvus kõlas TEMA laul. Oli ta nüüd surnud? Kas selline ongi hauatagune elu?”
Eestis tähistatakse tänavu viiendat korda õiglase kaubanduse nädalat. 24.-30. oktoobrini toimuva nädala raames on esmakordselt mitmed kohvikud üle Eesti võtnud oma menüüsse Fairtrade tooteid – kohv, tee, suhkur, kakao. Mõned kohvikud kasutavad õiglase kaubanduse tooteid ka oma küpsetistes. See on selge märk, et ollakse valmis pakkuma klientidele võimalust teha eetilisi valikuid. Prisma Peremarketid on kõigis oma poodises teinud eraldi väljapanekud saadaolevatest Fairtrade toodetest ja pakuvad neid sel nädalal ostjatele soodushinnaga.
Samal ajal, kui Eesti tarbija vaatab kõhklevalt õiglase kaubanduse toodete poole ja jätab need sageli mõnevõrra kõrgema hinna pärast ostmata, on teiste riikide tarbijate soove arvestades kauplused üha enam oma kaubavalikus tavatooteid õiglase kaubanduse toodete vastu välja vahetamas.
Hiljuti avaldatud GlobeScan’i poolt 17 000 tarbija seas 24 riigis läbi viidud ülemaailmse uuringu tulemused näitavad, et üldsuse toetus õiglasele kaubandusele on endiselt tõusuteel kogu maailmas. Ostjad ootavad üha enam, et ettevõtted arvestaks oma tegevuses arengumaade tootjatega. Nad usuvad, et vastutustundlike ostuvalikutega on võimalik parandada põllumajandustootjate ja -tööliste elujärge arengumaades. Tarbijatel on suured ootused ettevõtetele ülemaailmse vaesuse vähenamise osas – 79 protsenti vastanutest ütlevad, et ettevõtted mängida olulist rolli vaesuse vähendamisel läbi selle, kuidas nad oma äri ajavad.
Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.
Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?
Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?
Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.
7.-11. novembril 2011 viib NEPCon läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC
metsamajandamise resertifitseerimisauditi (kuupäevad võivad natukene muutuda). NEPCon on Rainforest Alliance´ile kuuluva SmartWood’i programmi sertifitseerimispartner Euroopas ja Venemaal.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) haldab 1 085 800 ha riigimaad, millest üle 800 000 hektarit on metsamaa. RMK koosneb 3 regionaalsest keskusest ja 17 metskonnast. RMK peakontor asub Tallinnas. SmartWood’i programm taasväljastas RMK´le viieaastase kehtivusega FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadi 1. veebruaril 2007. Esimene FSC sertifikaat oli väljastatud 1. vebruaaril 2002.
Hindamise ulatus – metsamajandamise resertifitseerimishindamine hõlmab RMK poolt teostatavate tööde keskkonnakaitselisi, metsanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Hindamine katab kogu RMK poolt majandatavat ala.
Resertifitseerimine viiakse läbi SmartWood’i Eesti ajutise metsamajandamise standardi alusel (SW-STD-EST-2010-09, versioon 09-10, 1 sep. 2010). Nimetatud standard on avalik ja selle sisu sõltub huvigruppide seisukohtadest. Seoses sellega palume kõigil asjast huvitatud osapooltel esitada oma märkused ja ettepanekud standardi indikaatorite sisu ja/või sõnastuse osas. Standard on saadaval (nii inglise kui eesti keeles) NEPCon’i kodulehe eestikeelses sektsioonis aadressil http://www.nepcon.net . RMK-s läbi viidud varasemate auditiaruannete kokkuvõtted on avalikud ning saadaval FSC andmebaasis (http://info.fsc.org/)
Resertifitseerimise hindamise meeskond on neljaliikmeline. Juhtaudiitor on Roman Poljatšenko, kes töötab NEPCon’is tarneahela ja metsamajandamise audiitorina ja NEPCon Eesti kontori direktorina.
Teie panus – osana resertifitseerimise protsessist ootame kõigilt huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt kommentaare ja tagasisidet RMK metsamajandamise ning samuti kasutatava standardi kohta. Märkused ja kommentaarid RMK metsamajandusliku tegevuse osas on teretulnud mistahes teile sobival kujul (emailiga, postiga, telefonitsi). Soovi korral on võimalik ka personaalselt kohtuda audiitoritega, et esitada oma tähelepanekuid. Kõiki meile saadetud kommentaare käsitleb NEPCon konfidentsiaalsetena. Oleme tänulikud, kui esitate eeloleva resertifitseerimisega seotud kommentaarid võimalikult varakult enne välitööde algust, et saaksime neid arvestada resertifitseerimise läbiviimisel ning aruande koostamisel. Loomulikult on ka hiljem teretulnud kõik märkused ja ettepanekud.
Kontakt: Roman Poljatšenko, NEPCon OÜ juhataja, rp@nepcon.net, 7 380 723
EMTA pärimusmuusikud Leanne Barbo, Martin Müller, Margus Põldsepp, Meelika Hainsoo, Kadri Lepasson ja teised Rõuge rahvamajas neljapäeval 27.oktoobril kell 18.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid toovad tantsuklubi Rõugesse! Tulge tantsima ja head muusikat nautima! Tantsuõhtu algab tantsude õpetamisega kell 18-19, peale seda saab tantsida kõikvõimalikke tantse erinevate eesti muusikute pillimängu nautides. Laulud ja laulumängud vastavalt osalejate soovile. Sissepääs tasuta.
Kõik Rõuge lähema ja kaugema ümbruse pillimehed on tantsuõhtule väga teretulnud kaasa musitseerima!
Teisipäeval, 25. oktoobril kel 19 toimub Sänna Kultuurimõisas esimene kokkusaamine draamakursuse 7-osalisest sarjast. Kursust juhendab Helgur Rosenthal.
Esmakohtumine on mõeldud kursuse sissejuhatavaks osaks: saab tutvuda juhendajaga, teiste kursuslastega, kursuse programmiga ning koos otsustada, mis päeviti ja mis kell kursus toimuma võiks hakata. Võta kaasa midagi head-paremat teelauale.
Lisaks sissejuhatavale kohtumisele saadakse kokku 6 korda. Toimub emotsioonide kursus (naeru/nutu treening); välketüüdid/improvisatsiooniteater; mikrofon vs hääl/avalik esinemine; ebakindluse ja stampide vältimine; isikliku kogemuse ette kandmine vs etteantud raamatu tekst; karakteri loomine (hääl+füüsiline hoiak) jne.
Helgur Rosenthal on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi (III lend). Peale lõpetamist on vabakutselisena osalenud erinevates projektides ning mänginud Eestis paljudes teatrites nagu: MIM project – MIM goes sustainable, Võru Linnateater, Teatrilabor Tallinnas, Rakvere teater, Pärnu Endla Teater, Tartu Teatrilabor, Von Krahl.
Sänna Kultuurimõis
Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.
Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.
Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.
Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.
Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe, klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.
“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.
Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.
Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.
Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt Marika Sepp ja Maarja Vilsar.
Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.
Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.
Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.
Valgamaa aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks tunnistatud MTÜ Karukäpp alustas uut hooaega. Kaks korda kuus, teisipäeviti, hakkavad Otepää kultuurikeskuses toimuma käsitööalased õpitoad. Esimene õpiring toimus 18.oktoobril, mil huvilistele räägiti lõnga looduslikust värvimisest. Värvimisest seente ja taimedega andis ülevaate ja jagas oma kogemusi Ülenurme käsitööseltsi Nurmenukk esinaine Maire Henno.
MTÜ Karukäpp on valmis saanud sokikalendri, kust leiab sokikudumise mustrid. Karukapp tänab Kohaliku Omaalgatuse Programmi, kes on MTÜ tegemisi toetanud ja kaasa aidanud sokikalendri ilmumisele, toetuse eest tänatakse ka Kultuurkapitali ja Otepää kultuurikeskust.
Monika Otrokova
Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663 muuseum.viljandimaa.ee
29.oktoobril kell 17 korraldab Otepää Avatud Noortekeskus Otepää kultuurikeskuses bändifestivali Oktoober Rock.
Noortebändide festivalil astuvad üles kaheksa noortebändi erinevatest Eestimaa paikadest. Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava andmeil astub peaesinejana üles tuntud noortebänd Paidest Nevesis. Ülejäänud bändid, kes on oma kodukohtades ehk kitsamas ringis tuntud, tulevad esinema, et saada juurde lavakogemust, uusi tutvusi ja loomulikult tullakse ennast näitama. Kadri Orav märkis, et riietuda võiksid sellele üritusele tulijad huvilised rockilikult, kõiki oodatakse tuliselt kaasa elama. Õhtujuhid on noortekeskuse noored Greta Maria Kivi ja Helen Hirvesoo.
Festival on kõigile tasuta.
Monika Otrokova
Kaminakontsert toimub reedel, 28. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis.
Toomaks kõledasse sügisaega hubasust, jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oktoobris kaminaõhtute sarja. Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.
Hooaja esimese kaminaõhtu külalisteks on seltskond tõrrehäälseid mehi, kes on koondunud ühisnimetaja Harju Mehed alla. Nad laulavad põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule üle kogu Eesti. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laululaekas, nagu räägitakse, on neil ligi tuhat laulu, võibolla isegi rohkem.
Harju Meeste liikmed olid Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaks. Koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid sadade meeste ja naistega. Lauldud on paljudel üritustel Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad esinemistele lihtsalt koos laulmist – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.
Koosseis: Lauri Õunapuu, Timo Kalmu, Tiit Saare, Jaan Sarv, Jako Reinaste, Siim Sarv.
Haanja vallas Ruusmäe külas valmis 176 meetri sügavune puurkaev, mis tagab veevarustuse kogu külale.
Jaanuarikuu alguses tsentraalse veevarustuseta jäänud Ruusmäe küla sai kevadel ajutise lahendusena veevarustuse põllumajandusettevõtte OÜ Loyde puurkaevust. Oktoobrikuu alguses ühendati uus puurkaev küla tsentraalse veevarustuse süsteemiga.
Puurkaevu ehitustöid teostasid AS Shöttli Keskkonnatehnika ja OÜ BalRock. Ehitustööde kogumaksumus oli 152 484 eurot, sellest 124 899 euroga toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja 27 585 eurot oli Haanja valla oma osalus.
5. novembril kell 16 ootab Haanja rahvamaja taas kõiki muusikasõpru.
Seekord on külas Eesti tippmuusikud, kes armastavad flamenkot ja jazzi.
F1 Guitars koosseisu kuuluvad: Indrek Kruusimaa – kitarr, Iljo Toming – kitarr, Mihkel Mälgand – basskitarr, Tanel Ruben – löökpillid.
Pileti hind 5€ ja 3€ (õpilased, õpetajad, pensionärid).
Tulge ja tooge oma sügisesse kuumi tundeid ja lõunamaa päikest!
Muusikaliste kohtumisteni!
Ivi Rausi,
Haanja valla kultuuritöö juht
Neljapäeval, 27. oktoobril toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis Võru maakonna õpetajate metoodikapäev, mis on punktiks hea õpetaja kuule. Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd ja öelda õpetajale aitäh. Tänavu julgustab hea õpetaja kuu tooma kooli uusi nutikaid lahendusi, mis teevad õppimise vaheldusrikkamaks.
Võrumaa õpetajate metoodikapäeval saab kuulata 22 ettekannet maakonna 11 kooli ja lasteaia õpetajatelt.
Kertu Künnapuu
Haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega korraldavad 15.-24. juulil 2012 Eestis 43. rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi (IPhO 2012).
IPhO 2012 edukaks korraldamiseks otsitakse meeskonda vabatahtlikke, kes on huvitatud ja motiveeritud panustama teaduse olümpiale. Võimalus on saada rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil vabatahtlikuna panustamise kogemust, toredat seltskonda ja mõnusat tunnet, et oled midagi vabast tahtest ja heast südamest teaduse ja hariduse nimel korda saatnud.
CVd oodatakse hiljemalt 6. novembriks e-posti aadressil eipho2012@eitsa.ee.
Eile Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Metsatulekahjude ennetamine ja koostöö” vahetati kogemusi metsatulekahjude ennetamisest Eestis, naaberriikides Lätis ja Soomes ning Austraalias. Eesmärk oli jõuda üheskoos heade lahendusteni, kuidas edaspidi hoida ära ulatuslike metsapõlengute teket.
Eestis hävitab tuli aastas keskmiselt ligi 400 ha metsa (viimase 10 aasta andmete põhjal), seda on enam kui Aegna saare suuruse maa-ala jagu. Ehkki Soomes hävib tules aastas umbes sama palju metsa , tuleb arvestada, et metsa on seal ligi 10 korda rohkem (20,15 milj ha).
Nii meil kui ka naabermaades on 99 juhul sajast metsatulekahjude põhjuseks inimese tegevus või hooletus. Soomes aitab tule hävitustööd ära hoida inimeste kõrge teadlikkuse ja tõhusa tulekahjudest teatamise süsteemi kõrval ka hästi hooldatud metsade suur osakaal. Põhjanaabrite kogemuse põhjal aitab seega just metsa korralik majandamine tõhusalt kaasa tulekahjude ärahoidmisele.
Konverentsi korraldas SA Erametsakeskus koostöös Päästeametiga. Üritust aitas finantseerida Euroopa Komisjon LIFE+ programmist.
24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.
Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.
Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev
Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.
Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.
Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.
Osaleda saab kolmes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
– Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Rahvusraamatukogu riiulite eesRahvusraamatukogu tähistab eesti raamatu päeva esmaspäeval, 24. oktoobril algusega kl 11.30 kuppelsaalis toimuva üritusega “Eesti kirjandus ja unistus eurooplusest”. Eesti raamatu päev on seekord pühendatud Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäevale.
Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.
Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab 26. ja 27. oktoobril seitse erinevat meistriklassi üldhariduskoolide õpilastele, tutvustamaks oma kooli õppimisvõimalusi.
„Usun, et meie spetsialistide poolt läbiviidavad näidistunnid toetavad hästi põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi nende edasiste kutsevalikute langetamisel,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Meistriklassid on hea võimalus anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest meil,” lisas Veidenbaum. Sarnased meistriklasse peetakse nii sügisesel kui kevadisel koolivaheajal.
26. oktoobril toimuvad mootoridiagnostika ja mehhatroonika meistriklass, veel antakse võimalus tutvuda majandusharidusega ning õpitakse tegema videofilme. 27. oktoobril valmistatakse martsipani, vilditakse seepi ning õpitakse tundma elektri seaduspärasusi.
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.
25. novembril toimub järjekordne Võrumaa MTÜ-de konverents. Üks osa konverentsist läheb sel aastal käimasoleva avalike teenuste uuringu tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele.
Teine osa on hetkel suhteliselt lahtine.
Hea MTÜ inimene – on Sul ideid? tahad midagi olulist ka teistele rääkida? Tahad näha laval kedagi, keda ise ei julge või ei saa kutsuda? siis tule
korraldustoimkonda! Anna enda osalemissoovist märku! Koosolekud toimuvad enamasti Võrus, Arenguagentuuri kontoris (Jüri 12, I korrus), sissepääs Koidula tänavalt
Oodatud on ka inimesed, kes saavad aidata ainult e-posti teel.
Esimene ajurünnaku koosolek toimub 27. oktoobril, kell 16.00. Vaata lisa www.vaa.ee
Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.
Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).
„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).
Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.
Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.
Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.
Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.
Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…
Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)
Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.
