15.märtsist kuni 1.juunini toimub Saku vallas koerte ja kasside kiibistamiskampaania. Vald toetab kõiki, kes on rahvastikuregistri andmetel valda kantud 7, 35 euroga. Kassi või koera kiipimise soodushind on 8 eurot, samuti saab kampaania ajal ka loomi odavamalt steriliseerida/kastreerida. Kõik kampaania ajal kiibistatud loomad kantakse hiljem ka registrisse aadressil www.llr.ee. Täpsemalt saab kampaania kohta lugeda ka SIIT.
Oma kiibistatud looma saab ka ise tasuta registreerida riigiportaalis www.eesti.ee
Pühapäeval, 25. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.
Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.
Talveaeg algab taas oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.
Nädal enne jaani koguneb meie laulupidude sünnilinna ligi 2000 välismeeskooride lauljat, 1000 Eesti mees- ja 1700 poistekooride lauljat: ühtekokku 88 meeskoori, 10 noorte meeskoori ja 51 poistekoori. Põhja-ja Baltimaade meestelaulu päevade peakontserdil, 16. juunil kell 18 Tähtvere Lauluväljakul moodustavad ühendkoori Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti, Leedu ja Fääri saarte meeskoorid. Meestelaulu päevade kunstiline juhtJüri Renton koostanud Eesti kooride kava selliselt, et mehed ja poisid saaksid ühiselt laulda nii teada-tuntud teoseid kui ka uut repertuaari. Aimatav on elamus , mille saavad nii kuulajad kui lauljad, kui esimest korda maailmas kõlab 3000 mehe esituses orjade koor Verdi ooperist “Nabucco” või Sibeliuse “Finlandia”. Peakontserdil on kaastegev ka Vanemuise Sümfooniaorkester. Peomeeleolu aitavad lisada Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Politsei- ja Piirivalveorkester, esitades laulukaare ees laulmise vaheaegadel vigurmarsse. Laulupeo lõpulauludena kõlavad suurelt ühendmeeskoorilt Ernesaksa «Hakkame mehed minema» ja Kulli «Kodumaa».
Kolm parimatest parimat meeskoori – Orphei Drängar, Ylioppilaskunnan Laulajat ja Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) – annavad ühiskontserdi 15. juunil Vanemuise Kontserdimajas ja 17. juunil Estonia kontserdisaalis. RAM annab öökontserdi 15. juunil Tartu Jaani kirikus. Lisaks toimub 15 tasuta sissepääsuga välismeeskooride kontserti Eestimaa erinevates kontserdipaikades (Tartu Ülikooli aula, Antoniuse Õu Tartu, Balti Kaitsekolledž, Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Puurmanni mõis, Äksi kirik, Jõgeva Kultuurikeskus, Alatskivi loss, Mooste mõis, Kanepi Seltsimaja, Reola Rahvamaja, Otepää kirik, Elva Gümnaasium ja Viljandi Pauluse kirik).
Külaliskooride võõrustajad neil kontsertidel on Eesti nais- ja meeskoorid. Täiendav informatsioon kodulehel: www.tartu2012.eu
Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu. Selle raames leiavad ajavahemikul 31. märtsist kuni 28. aprillini üle terve Eesti aset loomaarstide poolt peetavad tasuta loengud. Loengute temaatikaks on lemmikute terviseprobleemid, vastutustundlik loomapidamine ja lemmikloomadele hea elukvaliteedi tagamine. Loengute raames jagab lemmikue vastutustundlikku pidamist puudutavat infot Eesti Loomakaitse
Selts, toitumisalast infot Royal Canin ning tervislikke elutingimusi puudutavat infot annavad loomaarstid ja teised kaasatud partnerid.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul seisneb lemmikloomade hea tervise kuu mõte selles, et loomaomanikud suunaksid igapäevaselt tähelepanu oma lemmiku tervisele ja heoolule. Laiem eesmärk on propageerida ühiskonnas vastutustundlikku loomapidamist.
Loomaarst Tiina Toometi sõnul on ürituse eesmärk lemmikloomapidamiskultuuri edendamine Eestis.
Loengutel osalemine on kõigile tasuta, kava ja registreerumisvõimalus on Eesti Loomakaitse Seltsi ja Royal Canin Eesti Facebooki lehekülgedel. Samuti leiab loengukava aadressilt www.loomakaitse.ee.
Evelyn Valtin
Eesti Loomakaitse Selts
Aita aidata loomi, anneta Eesti Loomakaitse Seltsi kontodele SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998
või helista telefonidele 900 7225 (2 eurot) ja 900 7200 (5 eurot).
19.-21.aprillini korraldatakse Tartu Näituste messikeskuses rahvusvaheline Maamess. Tänavu toimub see juba 20. korda. Aastatega on mess muutunud üha suuremaks ja saanud tunnustatumaks messiks Baltimaades.
Maamessi esimesel päeval, 19. aprillil on võimalik näha Tiksoja metsas metsatehnika demonstratsiooni, mis on juba traditsiooniline ettevõtmine metsameestele ja kõigile huvilistele. 21. aprillil toimub ka 15. korda toimuv võistlus “Kevadkarikas” , mis on saavutanud suure populaarsuse nii võistlejate kui ka pealtvaatajate seas.
1997. aastast on AS Tartu Näitused Euroopa Põllumajandusmesside Organiseerijate Föderatsiooni – EURASCO (The European Federation of Agricultural Exhibitions and Show Organizers) täieõiguslik liige. Maamess on kantud Euroopas toimuvate tähtsamate põllumajandusmesside kalendrisse.
8. juunil Rakvere linnapäevade ajal toimuvale ööjooksule registreerus täna öösel tuhandes osaleja. Täna hommikuks oli Virumaa suve suursündmusele registreerunud 1003 osalejat, kellest üle kuuesaja on väljaspoolt Lääne-Virumaad. Eelmisel aastal täitus 1000 aprilli lõppedes, seega sel aastal ühe kuu võrra varem. ”Ühest küljest on 1000 osalejat pelgalt number, kuid eks see näitab, et Ööjooks on omaks võetud nii Rakveres, kodumaakoonnas kui ka Eestis tervikuna,” selgitab Virumaa suurima
Rakvere jooksuüritus ülalt vaadatuna.
tervisepordiürituse eestvedaja Marko Torm. Torm selgitab, et Ööjooks on esimeses järjekorraspigem Virumaa suve suursündmus ja alles seejärel heal tasemel jooksuüritus. Rakvere linnapäevade raames mitme tuhande rakverelase südameid võitnud Ööjooks toimub 8. juunil ja hõlmab endas nii poolmaratoni kui 10 ja 5 km
distantse. Lustida saavad jooksjad, sörkijad, kepikõndijad ja käijad. Päevasel ajal toimuvad meeleolukad lastejooksud. Kõik soodustused, sealhulgas grupisoodustus ja tasuta registreerumine Mõmmi lastejooksudele, lõppevad aprilli lõpus. www.eestimaraton.ee
Fotod: MTÜ Rakvere Maraton erakogu
25. märtsil toimub koostöös Haapsalu linna, Ridala valla ning rahvakultuuri keskusega Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäevale pühendatud mälestuspäev.
Kell 16 kogunetakse Ridala vallas, Saanikal, Kreegi sünnikodu kohas, kus Sirje Rahumägi räägib helilooja sünni- ja eluloost. Kell 17 algab Uuemõisa Valges saalis mälestusõhtu „Hetked Kreegiga”, kus armastatud helilooja loomingut esitab Haapsalu Kammerkoor ning tema elust räägib Mati Puhm. Pärast mälestusõhtut on igal soovijal võimalik süüdata küünal Cyrillus Kreegi haual Haapsalu vanal kalmistul.
Cyrillus Kreek suri 26. märtsil.1962 ja on maetud Haapsalu vanale kalmistule.
25. märtsil on naistepüha maarjapäev. Head naised, kohtume päikesetõusul 6.45 Paide Vallimäel Ajakeskuse juures. Meie riietus on naiselik ja hele, peas valge rätik. Korviga kaasas on meil pannkoogid, maarjapuna ja värvilised lindid.
Päisesetõusule läheme vastu koos laulude, ringmängude, silmapesu, kuuma marjajoogi ja soovipuule lintide sidumisega. Järgneb hommikusöök Ajakeskuse klaasgaleriis. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad naistepühade juurde. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta. On hea tõusta enne päikest ning tervitada teda laulmise või sõnamisega, küpsetada ülepannikooke ja juua maarjapuna ning seda ikka koos oma pere või kogukonna naistega. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata, ajada naiste asju, kõnelda naiste jutte ning seda kõike naised naiste keskel.
Laupäeval Türi kultuurimajas toimuvale kevadpeole tulevad kaheksa teemapealinna esindused ka tänavu koos kultuurikollektiividega. 24. märtsil kell 20 toimub Türi kultuurimajas kevade stiilipidu „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”
Peole tulevad tantsuansambel Päikeseratas Narvast, Põltsamaalt muusikakooli saksofoniansambel, Kiisa näitetrupp Sakust ja lõõtspillimängija Silvi Tumanskaja Paidest. Lisaks tuleb Tallinnast külla Nukukoor, kes annab Türi kultuurimajas koos Suisapäisaga kontserdi.
Peoõhtul annab Tallinna esindus Türile üle tunnistuse, millega kevadpealinnal on õigus valitseda 20. märtsist – 20. juunini.
Näitust Vene kunsti vähemtuntud taiestest saab Kumu kunstimuuseumis vaadata 23. märtsist 12. augustini ja Kadrioru kunstimuuseumis 23. märtsist 24. juunini
Publikupäev on laupäeval, 24. märtsil Kadrioru kunstimuuseumis kella 10–17 ja Kumu kunstimuuseumis kella 11–18. Päeva raames toimuvad ekskursioonid, loengud ja loomingulised töötoad.
Kumu auditooriumis toimuvad loengud ”Riia Kunstimuuseumi vene kunsti kollektsioon – ajalugu ja suurnimed”, lektor kunstiteadlane Ksenija Rudzīte (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum) ja ”Vene kunsti mõjud eesti kunstnike loomingus”, lektor kunstiteadlane Mai Levin (Eesti Kunstimuuseum).
24. ja 25. märts – päevad täis uudistamist, katsetamist ja teadusteatrit. Need on kaks ainukest päeva aastas, kus Teadusbuss mitte ei käi külas vaid kutsub külla. Näitame ette kõik oma särisevad, sätendavad, kolisevad, pauku tegevad või lihtsalt huvitavad eksperimendid. Saab küsimusi küsida või lisa nõuda. Räägime teemadest, millega aasta jooksul etendusi ette valmistades tihedamalt kokku puutunud oleme – atmosfäär, gaasid, energia, inimene, vesi, värvid … Erikülaline on tuli – tahame üht-teist järele proovida.Võib tulla üksi või suurema seltskonnaga, terveks päevaks või astuda korraks läbi. Ootame teid laupäeval, 24. märtsil kella 11-18 ja pühapäeval, 25. märtsil kella 11-16, Tartus, Tähe 4 õppehoones. Teadusteatri etendused alates 12st igal täistunnil. Avatud lastetuba. Sissepääs on kõigile prii. Eelmiste Tähe Perepäevade pildigalerii leiab aadressilt http://www.fyysika.ee/fyysika/galerii?reisid=961
On aeg mõelda maikuus pindalatoetuste taotlemise peale. Põldude digitaalne joonistamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu.
e-PRIA teenus „Minu põllud“ avanes juba möödunud aasta taotlusvooruks. Teenus on avatud aasta ringi ja põlde saab digitaalselt e-PRIAsse joonistada ööpäev läbi. Kui teil on palju põlde, on nende esmakordne sissejoonistamine kindlasti aega nõudev ja seetõttu on arukas sellega varakult alustada. Kui see suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal taotlusvooru ajal piisab vaid pisimuudatuste tegemisest – põldude piirid jäävad elektrooniliselt e-PRIAsse alles ja saate neid igal ajal uuesti kasutada.
Kaardid korda enne 1. aprilli!
e-PRIA portaalis on näha viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid ja 2011.a uute ortofotode põhjal PRIA poolt muudetud põllumassiivide piirid.
Et tänavu taotluste esitamise ajaks oleksid olemas kaardid kogu maa kohta, millele soovite toetust taotleda, on praegu paras aeg mõelda läbi, kas võtate kasutusele uusi maid, mida 2011. a taotlusel ei kajastanud. Selleks tuleb esitada PRIA põldude registri büroole avaldus põllumassiivi kaardi väljastamiseks, näidates avalduses ära kas põllumassiivi või katastriüksuse numbri. Loe edasi: PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks
Esimesed talgud on edukalt peetud ja pildigi on talgulehele üles riputatud: http://talgud.ee/galerii/2012. Järgmine võimalus
käed ELFi talgutel poriseks teha on Teeme Ära talgupäeva raames 5. mail, kui korraga toimub õige mitu ELFi talgut. Täpseb info saabub aprilli keskel.
Neile, kes vajavad jõudu oma lapse pikaajalisest raskest haigusest tingitud väsimuse, pettumuste, valu ja hirmudega toimetulekuks, pakuvad MTÜ Minu Tasakaal ja Eesti vähiliit võimalust koos lapsega osaleda loovteraapilises grupitöös.
Loovteraapia on kõigile jõukohane ega eelda mingeid erioskusi. Osaledes saab:
parandada oma emotsionaalset enesetunnet ja seeläbi ka füüsilist heaolu;
otsida uusi võimalusi stressiga toimetulekuks;
indu ja tegutsemistahet ning õppida kasutama oma individuaalseid sisemisi ressursse;
tunda rõõmu koostegutsemisest pingevabas ja turvalises keskkonnas;
Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 4000-st energiaprofiilist ilmneb, et korteri ülalpidamiskulud ühe ruutmeetri kohta on kõrgemad kui eramul. Käärid korteri ja eramu vahel on suurimad just kütte puhul. Eramutes on energiaprofiilide põhjal keskmine küttekulu ühe ruutmeetri kohta aastas 6,4 eurot, korterites aga 8,93 eurot.
Eramute kohta on Eesti Energia e-teeninduses täidetud üle 1900 profiili, korterite kohta ligi 2100. Korterelamute kõrgemad küttekulud tulenevad peamiselt sellest, et enamik korterelamuid on kaugküttel, suurem osa Eesti kortermajadest on veel soojustamata ning enamikes kaugküttega korterites puudub võimalus kütteintensiivsust reguleerida.Profiili täitnud kortermajade elanikest on 60 protsenti kaugküttel, see on elektri- ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui näiteks kütmine maa- või õhksoojuspumbaga. Eramutel on suurem valikuvõimalus ja viimastel aastatel on otsustanud üha rohkem eramuomanikke maa- või õhksoojuspumba kasuks.
Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies korteri kohta profiili täitnu väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästupotentsiaal. Majaelanike jaoks väljendub kasu kenamas hoone välisilmes ja väiksemates küttekuludes. Loe edasi: Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht: Miks on korterit kallim kütta kui eramut?
Reedel, 23. märtsil kell 19 jõuab Rakvere Teatris esmakordselt Eestis lavale poleemikat tekitanud näidend „Neetud“.
Provokatiivse ent inimliku lavaloo keskmes on keskealine ajakirjanik ja noor naine, kes peituvad raevuka välisilma eest hotellituppa. Õhtu, mis algab kui vilets armastuslugu, muutub painajalikuks unenäoks, kui siseneb sõdur, tuues endaga kaasa kildudeks rebitud maailma.
“Nutikate arvutikasutajate nädala eesmärgiks on viia noorteni teamine, et lisaks arvutis mängimisele ja suhtlemisele tuleks arendada ka tööle saamiseks vajalikke arvuti- ja internetikasutamise oskusi,” selgitas kampaania Eesti poolne koordinaator Kadri Seeder Targa Töö Ühingust.
“Noored veedavad palju aega internetis – tehakse koolitöid, lobisetakse suhtlusvõrgustikes, surfatakse ja mängitakse. Kõik need tegevused arendavad ka tööelus vajalikke oskusi – loomingulisust, otsustusvõimet, mõtlemiskiirust, leidlikkust jpm. Murekoht on aga selles, kas
mõistetakse liigse mängimise või suhtlusvõrgustikes isikliku info levitamisega kaasnevaid ohte.”
Seederi sõnul on noortel keeruline tööturule siseneda, sest tööandjad eelistavad võimalusel praktiliste oskuste ja kogemustega inimesi. “Noored peaksid hakkama teadvustama, et iga nende tegevus internetiavarustes jätab jälje ja kujundab nende mainet aastakümneteks,” rääkis ta. “Sisukas ja oskuslikult ülesehitatud blogi võib aidata endast tööandjale head muljet luua, samas kui kogemata Facebooki üles sattunud läbupildid võivad unistuste töö leidmisele pikaks ajaks kriipsu peale tõmmata.”
Avaüritusel Sännas räägitakse arvutimängude loomisest ja tulevikust, sh õppimisest mängude abil, juttu tuleb ka uute tehnoloogiate levikust maailmas laiemalt. Proovida saab erinevaid huvitavaid mänge.
Kui mõnel hommikul on tunne, et uudisteportaalid ja lehed on lihtsalt negatiivsed ja on tungiv soov oma päeva alustada millegi positiivsega, võib oma internetisammu seada lehele headuudised.wordpress.com, mis koondab kokku hulga millestki heast rääkivaid uudisartikleid.
Blogi asutaja Rahel Otsa kirjutab ise:
“Artiklid on siia sattunud enamasti kahel põhjusel:
a) nad räägivad millestki, mis on positiivne
b) nad räägivad millestki positiivselt, sütitavalt.
Ma ei taha kuidagi alahinnata kriitilist mõtlemist, reaalsustaju ja ümberringi toimuvaga kursis olemist. Ma tahan lihtsalt pakkuda teistsugust vaatenurka. Ma usun, et inimesed jaksavad ja tahavad rohkem asju ära teha, kui nad saavad teiste tegemistest inspiratsiooni. Kõik teie mõtted ja lisandused on kommentaaridesse väga oodatud. Ja igaks juhuks ütlen üle, et siin blogis on tegemist üsnagi subjektiivse valikuga.”
Kui meel on kurb, tusane ja must… lugege lisaks Külauudistele veel ka mujalt häid uudised.
Juba ammu on esimesed kevadekuulutajad kohal. Põõsastes võib kuulda uusi tulijaid – kuulda punarindasid, musträstaid, metsvinte, ka võsaraate.
Ka Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt 2012. aasta linnuks valitud väiketüll ja liivatüll on juba Eestisse saabumas. Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas – liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimeses pooles.
Sel aastal nähti neid rekordiliselt varakult – juba 18. märtsil Saaremaal Sõrves. Veel ootamatuma üllatuse pakkus aga väiketüll, keda kohati juba 17. märtsil Tartumaal
Ilmatsalus. Tegemist on selle liigi teadaolevalt varaseima kevadise saabumisega Eestisse. Tavaliselt jõuab väiketüll Aafrikast meile tagasi alles aprilli keskpaigas või teises pooles. Miks esimesed tüllid sel aastal nii vara saabusid, ei oska ornitoloogid veel öelda.
Juba on päiksepoolsetes paikades näha esimesi lumikellukesi. Kevad on päral ja ilmajaam lubab sooja kuni 4 kraadi.
Värvitu, lõhnatu – see on vesi. Kuidas saab olla miski, millel pole värvi ja miski, millel pole lõhna, meie jaoks nii oluline?
Õuesõppe koolitustel teen õpetajatele tihtipeale harjutust, mis võib esmapilgul veidi kummaline tunduda – ma rivistan nad näoga mõne ilusa loodusobjekti poole ja palun järgemööda mõelda mõnele omadusõnale – minut aega vaadates, kuulates, ümbrust kompides, lõhnu haistes ja lõpuks midagi maitstes.
Tulemused on seinast seina, sageli oleneb ka aasta-ajast, mida õppurid tunnevad. On teatav hulk inimesi, kes on positiivselt häälestatud ja nii nimetavad nad nähtut ja kuuldut ülistavate sõnadega – kaunis, ilus, maaline…
Aga väga paljud märkavad vaadates ja kuulates vaid inimtekkelist visuaalset ja helilist reostust – prahti pargiteel või automüra eemal teel. Küllap kõneleb siin inimloomus.
Raskemaks läheb ülesanne siis, kui nad peavad kompima ümbrust. Tõsi paljud tunnevad murupaitust või maapinna soojust, mõnikord on läheduses mõni puuoks siidpehmete pärnalehtedega, kuid umbes kolmandik ei suuda seekord kiiresti lahendussõna leida.
Hoopis hätta jäävad õpetajad lõhnade tunnetamise ülesandega, reeglina on sügisel pooltel osalejatel nohu ja nad lihtsalt ei tunne lõhnu. See on meie allergiat tekitavate siseruumide tagajärg. Ka läheb lõhnabuketi tunnetamine negatiivsemaks – kõduhais, porilõhn. Siiski kevadel on lõhnadel üks kindel omadus – kevadetulemise lõhn! Loe edasi: Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest
Reisitoetuse eesmärk on aidata kaasa Eestis avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsuse edendamisel
Taotlejad: MTÜ ja SA ning nende esindajad ja kodanikuühiskonna uurijad:
Avalikes huvides tegutsevate MTÜde ja SAde esindajatele ning kodanikuühiskonna uurijatele rahvusvahelistel üritustel ettekannetega esinemiseks, töörühmade juhtimiseks ja muus aktiivses rollis osalemiseks, mille kaudu tutvustatakse Eesti kodanikuühiskonna praktikaid, arenguid ja suundumusi.
Välisvahenditest toetatava rahvusvahelise koostööprojekti ettevalmistamiseks ühel töökoosolekul osalemiseks. Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev MTÜ või SA ühe töökoosolekul osaleva inimese reisikulude katmiseks.
Avalikes huvides tegutseva MTÜ või SA poolt korraldatud kodanikuühiskonna alasele üritusele väliseksperdi toomiseks Eestisse, kui neil on siin aktiivne roll (ettekanne, esitlus) Eesti ühenduse poolt korraldataval avalikul, mitte ühendusesisesel üritusel.
Toetatakse konkreetse isiku rahvusvahelisel või Eestis toimuval üritusel osalemise majutus- ja transpordikulusid (sh transport lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa).
Taotlustähtaega ei ole, taotlusi võetakse vastu jooksvalt vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist
Kanakulli vaatab Eesti Maaülikooli loomakliinikus läbi ELFi ekspert ja maaülikooli veterinaariatudeng Madis Leivits. Foto ELF
Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustas täna annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi finantseerimiseks.
Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravimise, uuringute ja õpetamisega ning on reostusjuhtumi korral kohandatav reostunud eluslooduse päästeks.
Haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid. Metsloomade meditsiini arendamiseks Eestis on ELF sõlminud koostööleppe Eesti Maaülikooliga.
Taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma: “Eestis puudub metsloomade abistamise traditsioon, maa- ja metsarahvana oleme harjunud metsloomade haigustesse ja vigastusse suhtuma kui looduslikku valikusse. Üleüldise linnastumise tingimustes peame siiski tegema oma suhtumises korrektiive:
inimtegevusest põhjustatud haigustel ja vigastustel (liiklus, keskkonnareostus, ehitus, infrastruktuur, koduloomad, metsamajandamine jne) ei ole midagi pistmist loodusliku valikuga. Inimese tehtud vead peab inimene parandama.”
Kõigil on võimalus aidata metsloomi, panustades oma aega ja oskusi ELFi vabatahtlikuna või tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks ja ravi finantseerimiseks Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvetele Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, kirjutades selgitusse “metsloom”.
Samuti saab annetada helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus on 2 EUR).
Juba 19. jaanuaril allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm maaülikooli loomakliinikus koostöölepingu, mille eesmärk on metsloomade meditsiini arendamine Eestis.
“Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,“ kommenteeris toona lepingu olulisust Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma.
“Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muuhulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust, mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega. Abistamise vajadus on väga aktuaalne ka naftareostuse likvideerimisel, mis võib põhjustada tervete haruldaste liikide asurkondade hävimise, näiteks kirjuhahk,” lisas ELFi esimees Jüri-Ott Salm.
Lepingu eesmärkideks on muuhulgas metsloomade meditsiini ainekursuse lisamine maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning Eesti Maaülikooli õppejõudude, kraadiõppurite ja üliõpilaste osalemine ELFi metsloomade meditsiiniga seotud tegevustes, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.
Märtsikuu viimasel pühapäeval, 25. märtsil toimub igakevadine linnade linnuvaatluspäev. Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud – aegade jooksul on üritusel osalenud enam kui 20 Eestimaa linna, parimatel aastatel on tulemusi laekunud 16 linnast.
Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb vaid moodustada 2-5 liikmeline võistkond ning 25. märtsi varahommikul mõnes linnas linnuretkele minna. Nagu ka ürituse nimi viitab, siis arvesse lähevad üksnes need sulelised, keda vaadeldi linnapiiridest lahkumata.
Kuigi linnuvaatlusega võib linnas alustada juba kell 5 varahommikul ei pea seda tingimata tegema. Soovijad võivad alustada ka mitu tundi hiljem – silmas tuleb pidada vaid seda, et pärast kella 13-t kohatud linnuliigid arvesse ei lähe!
Ettevõtmise eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning alanud rändlindude saabumisele. Kohatud linnuliikide rohkus meie linnades on sõltunud paljuski kevadest. Kui mullu kohati meie linnades vaid 86 liiki linde, siis näiteks 2008. aastal saadi kirja koguni 104 linnuliiki. Muuhulgas on ürituste käigus linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.
Võistluse reeglistik näeb ette, et meeksonnas oleks 2-5 liiget, liik läheb kirja, kui seda märkavad vähemalt pooled liikmeist. Helikandjate kasutamine lindude peibutamiseks on keelatud. Isetehtud hääled (nt vilistamine) on lubatud. Arvesse lähevad linnuliigid, keda vaadeldi olles linna administratiivpiirides. Keskkonnasäästlikkust silmas pidades soovitavad korraldajad liigelda jalgsi või linna ühistranspordiga.
19.-21.aprillini korraldatakse Tartu Näituste messikeskuses rahvusvaheline Maamess. Tänavu toimub see juba 20. korda. Aastatega on mess muutunud üha suuremaks ja saanud tunnustatumaks messiks Baltimaades.
Juba ammu on esimesed kevadekuulutajad kohal. Põõsastes võib kuulda uusi tulijaid – kuulda punarindasid, musträstaid, metsvinte, ka võsaraate.
