Eile õhtul võis „Pealtnägias” kuulda keeleteadlast Indrek Parki, kes õpetab väljasuremisel indiaani keeli. Mihkel Kärmas lõpetas saate sõnadega: „Milline ime see on, et me saame siin oma keelt kõnelda.”
Loe edasi: KUIDAS KEHTESTADA EESTI KEELT TEGELIKKUSES RIIGIKEELENA?Doktor Arkadi Popov, terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht
Hiinast alguse saanud koroonaviirus, mille tekitatud haigust tunneme me nime „COVID-19“ all, on maailma elutempot dikteerinud juba ligi aasta. Oleme haiguse ohjamisega niivõrd hõivatud, et unustame aeg-ajalt endalt küsida, miks just see haigus teistega võrreldes eritähelepanu vajab.
Loe edasi: MIKS ON COVID-19 OHTLIK JA MIDA SAAME TEHA SELLE PEATAMISEKS?
Kusagil mujal Maarjamaal pole midagi vastu panna sellele, mis toimus juba 27 aastat järjepanu Eesti kagunurgas praeguses Setomaa vallas. Seal korraldatakse huvitava tseremoniaalse ülesehitusega omanäolisi kuningriigi päevi.
Loe edasi: PETSERIMAA SUVEÜLIKOOLI MÕTTEID PIUSA KALDALTKonstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval Keila Mihkli kirikus.
Väga austatud härra peapiiskop, härra praost ja Keila Mihkli koguduse õpetaja! Lugupeetud härra linnapea! Kallid kirikulised!
Loe edasi: TRIVIMI VELLISTE: KUIDAS SUUDAB EESTI TOIME TULLA VANADE JA UUTE OHTUDEGA?
Keda meist ei huvitaks, mis meie Eestist tulevikus saab! Selle kohta võib lugeda Riigikantselei portaalis Eesti pikaajalisest arengustrateegiast „Eesti 2035“. Kirjutatakse: „… eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks“.
Loe edasi: STRATEEGIA JA POLIITIKA ON KEELEALLIKATE PÕHJAL ERINEVAD ASJAD
Kiri Toompea Haridusseminarile ja asutajaliikmele Ülo Vooglaiule tema tähtsa tähtpäeva puhul seminari kahekümneviiendal tegevusaastal, 29. augustil 2020.
Loe edasi: JAAK UIBU: PEAKS KASUTAMA MÕTTEVIISI ARENGUSPIRAALIST KEERDTREPINA, MILLE MÕLEMAL POOLEL KÄSIPUUD
Küllap ollakse kursis, et juba kaks aastat tehakse Eesti pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“. Et sellega ollakse lõpusirgel, seda kinnitab Riigikantselei portaal – Riigikantselei ootab kõigi eestimaalaste tagasisidet riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu kohta, et anda sellele enne valitsusele ja riigikogule esitamist viimane lihv.
Loe edasi: EHK PRESIDENT KALJULAID TEAB, MIDA JUSTIITSMINISTEERIUM EI TEA
Kahele päevale jagatud kaheksas Arvamusfestival lubab tänavu Paide Vallimäele kõigest tuhat külastajat päevas.
Loe edasi: Pildigalerii: EILE ALANUD ARVAMUSFESTIVAL JÄTKUB TÄNAGI
Laupäeval, 15. augustil kell 10 toimub Arvamusfestivalil arutelu “Euroopa Liidu taaskäivitamine“, millel osalevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed Riho Terras, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Andrus Ansip, Urmas Paet ja Jaak Madison.
Loe edasi: EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED PAIDE ARVAMUSFESTIVALIL
Kriisi ajal saime käte pesemise kohta korraliku intensiivkursuse. Paraku jäi kätepesu olulisusest rääkimise kõrval tahaplaanile käte kuivatamise vajalikkuse ja selle eri viiside teadvustamine. Lindströmi ekspert Mari-Liis Paluoja selgitab, millised kuivatusvahendid on mõistlikud ning millised peidavad endas hoopis lisa terviseriski.
Loe edasi: OLULINE TEAVE KÄTEPESUST, MIS KRIISI AJAL RÄÄKIMATA JÄI
Kaheksas Arvamusfestival tähistab põhiseaduse sajandat sünnipäeva kahel päeval Paide vallimäel.
Loe edasi: ARVAMUSFESTIVALI KAVA
Eelmisel nädalal anti välja Eesti Parima Toiduaine tiitlid ehk valiti mullu turule tulnud toitude ja jookide paremik. Konkursile esitatud toodete seast paistab selgelt esile trend, mida ka toidu- ja joogitootjad justkui ühest suust kinnitavad – inimesed tahavad üha enam tarbida tervislikku.
Loe edasi: MIS ON TÄNASE TOIDUMAAILMA SUURIM TREND?
Nädalapäevad tagasi selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistluse tulemused ja võidutööks valiti vastakaid mõtteid tekitanud märksõna „Riigipea” all esitatud taies, mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik. Oma arvamust ja seisukohta kujundab mälestusmärgi püstitamise peamisi eestvedajaid Trivimi Velliste.
Loe edasi: MÄRGID MÄLESTUSEST
Riigikantseleist saabus vastus minu ettepanekule koostada „Eesti rahvastikustrateegia 2021-2030“ seekord päevapealt. Minu sõnastus ei kõlbavat, sest Valitsus on juba otsustanud koostada rahvastiku valdkonna arengukava. Minu selgitused, et Riigikantselei peaks parandama kord dokumentidesse sisse kirjutatud eksituse, lükati tagasi. Vastuskirja koostaja oli Pärnu kuulsa Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlane Ott Karulin, kunagine Sirbi peatoimetaja.
Loe edasi: KITS KÄRNERIKS EHK „RAHVASTIKUSPETSIALIST” OTT KARULIN TEGUTSEB JÄLLE
Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.
Loe edasi: AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT
Indrek Juhkov, Politsei- ja Piirivalveameti praktikant, kirjutab Toila valla kodulehel, et on sünnist saati elanud Kohtla vallas, mis nüüdseks ühendatud Toila vallaga. 2017. aastal valis ta politseiniku kutse, et tulevikus tagada korrakaitsjana elanike turvalisust ning seda eelkõige just Ida-Virumaal.
Loe edasi: INDREK JUHKOV: SÕNAJALAÕIT EI TASU PANKRANNIKU PERVELT OTSIDAOn päris igapäevane lugu, et Jüri Ratase valitsust süüdistatakse vigades, mis alguse said ammu enne tänase valitsuskoosseisu võimulepääsemist. See tähendab, et on vaja tunda ajalugu ja isegi andekas ajaloolane Jaak Valge ei jõuaks paljastada kõiki variserlikke süüdistusi.
Loe edasi: MIKS VAJAME EESTI RAHVASTIKUSTRATEEGIAT JA MITTE ARENGUKAVA
Kaheksandat korda toimuv Arvamusfestival tuli välja avalike ürituste tingimustele vastava uue formaadiga. Seni kavandatud 25 asemel jääb alles seitse aruteluala. Üritus toimub endiselt 14. ja 15. augustil, seekord Paide vallimäe piirides.
Loe edasi: ARVAMUSFESTIVAL TOIMUB PAIDE VALLIMÄEL SEITSME ARUTELUALAGA
Lähenevad nelipühad ehk suvistepühad on täis kevadist ilu. “Mis sul kodus on?”, küsis Teele Arnolt Oskar Lutsu “Kevades”. “Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste…” Sirelite õitsemise hurmavad lõhnad, õunapuude õitsemine, kõik see õidepuhkemise ilu on meie ümber vaid kord aastas.
Loe edasi: ELLU ASTUDES…
Loe edasi: AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:
Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.
Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
Siinkohal ütlen, et kogu tervishoiu jagasin kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks, mis on kooskõlas juba antiikajast pärit eristusega: hügieeniline meditsiin (jumalanna Hygieia pärusmaa) ja ravimeditsiin ehk eskulaapiline meditsiin (Asclepiose vastutusala). Tänases teadmises asendaksin kliinilise praktika suupärasema ravimeditsiiniga, aga nii see tookord läbi läks.
Soostusin sellega, et tervishoid hõlmab nii hügieenilist meditsiini kui ravimeditsiini, milline arusaam oli nõukogulikus igapäevaelus sügavalt juurdunud, kuigi Kreutzwald tähistas tervishoiu mõistes hügieenilist meditsiini. Rahvatervise jagasin terviseedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid kõiki põhivaldkondi katma. Vaidlesime kolleegidega ja ametnikega palju, kuid lõpuks erinevad komisjonid, Sotsiaalministeerium ja Riigikogu nõustusid eelkirjeldatud mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et Riigikogu võttis kasutusele termini „rahvatervis“, mida soovitas mulle prof Mauri Isokoski soome „kansanterveys“ eeskujul. On lühike ja sisukas termin.
Loe edasi: JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST
[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.
Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?
