MIKS ON COVID-19 OHTLIK JA MIDA SAAME TEHA SELLE PEATAMISEKS?

Doktor Arkadi Popov, terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht

Doktor Arkadi Popov: maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale käte- ja suu-nina hügieenile (illustreeriv pilt). Foto: Urmas Saard / Külauudised

Hiinast alguse saanud koroonaviirus, mille tekitatud haigust tunneme me nime „COVID-19“ all, on maailma elutempot dikteerinud juba ligi aasta. Oleme haiguse ohjamisega niivõrd hõivatud, et unustame aeg-ajalt endalt küsida, miks just see haigus teistega võrreldes eritähelepanu vajab.

Hingamisteede nakkushaigused, mida põhjustavad enam kui sada erinevat viirust, on meie laiuskraadil elades meie elu lahutamatu osa: septembris-oktoobris hakkavad nad tänu ilmade jahenemisele intensiivsemalt levima, saavutades oma võimu kõrgpunkti tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Kevadiste päikesekiirtega kipuvad taanduma ka meid kimbutavad gripi-, RS-, rino- ja kohalikud koroonaviirused. Jah, koroonaviirused on ulatuslik viiruste perekond, aga vaid seitse (koos COVID-19 põhjustava viirusega SARS-CoV2) neist nakatavad teadaolevalt inimesi.

Koroonaviirused põhjustavad peamiselt kergeid haigestumisi – nohu, vahel esineb ka valulik kurk.

Kuid koroonaviirused võivad olla ka alumiste hingamisteede haiguste tekitajateks. Sama sugukonda kuuluvad ka SARSi ja MERSi tekitajad, kes maailmas SARS-CoV2-ga võrreldes siiski väga kanda kinnitada ei suutnud. Kuigi suremus haigestunute seas oli praeguse koroonaviirusega võrreldes suurem, jäi tänu vähesele levikule mõlema haiguse puhul suremus maailmas alla tuhande juhtumi. SARS-CoV2 ja tema tekitatud haigus Covid-19 on aga nõudnud juba kokku enam kui miljon inimelu ning on karta, et viiruse levik jätkub vaktsiini leiutamiseni.

Miks on SARS-CoV2 edukas ja tema tekitatud haigus COVID-19 ohtlik?

Uus koroonaviirus on äärmiselt nakkav ning levib ka pealtnäha tervelt nakatunult teisele inimesele piisknakkuse teel läbi lähikontakti – kuigi lähikontaktiks peetakse väiksemalt distantsi kui 2 meetrit ja pikemat aega kui 15 minutit, sõltub viiruseosakeste kandumine haigelt tervele nii keskkonnast (siseruum või tänav), suhtlemisviisist (valju rääkimine võimendab osakeste lendumist) kui ka sellest, kuivõrd tugev on nakatumata inimese immuunsüsteem. Täna saame öelda, et SARS-CoV2 levib kergesti ning on olemuselt salakaval – haigestunud inimene võib olla nii näiliselt terve (asümptomaatiline), tunda kergeid gripilaadse viirusega kaasnevaid ebamugavusi (peavalu, valus kurk, kuiv köha) kui ka vajada hingamisraskuste tõttu hospidaliseerimist.

Sarnaselt levib ka gripp, kuid gripi vastu saab end vaktsineerida. SARS-CoV2 vastu aga vaktsiin seni puudub.

Kui nakatunud inimesel kujuneb välja raskekujuline COVID-19, on tema elu ohus: kui gripi puhul on võimalik ravida ka viirust, siis COVID-19 puhul peab suurema töö ära tegema inimese enda organism. Ning kui see kujuneb nõrgaks (nagu vanuritel ja kroonilistel haigetel), võib sellest tööst jääda väheks. Enam kui miljonil korral nii ka kahjuks on läinud.

Seega on COVID-19 tõsine haigus ning kuigi suurel osal kulgeb haigus kergelt, ei tasu mängida ei enda ega teiste õnnega.

Viirus levib inimeselt. Seega on viiruse peatamine inimeste (ehk meie) enda teha.

Pilt pole ilus ja on alust arvata, et hingamisteede nakkushaiguste leviku eskalatsioon tuleb ka sel aastal. Ja erinevalt eelmistest aastatest, kus põhitähelepanu on olnud gripil, on selle aasta fookus suunatud koroonaviirusele.

Aga viirus pole võitmatu. Selleks, et viiruse levikut takistada, tuleb:

Rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis tuleb kanda maski (täna eriti kõrge levikuga Ida-Virumaal, Tallinnas, Maardus ja Võrus) – maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale käte- ja suu-nina hügieenile. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed ka juhul, kui sümptomeid veel pole. Oluline on maski õigesti paigaldada, kanda ja eemaldada. Kasutatud mask viska (võimalusel) märgistatud prügikasti. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida või korralikult vee ja seebiga ära pesta.

Mitte nakatada oma vanemaid ja vanavanemaid – näeme, et haigus on liikumas noorematelt inimestelt vanematele inimestele, kes põevad COVID-19 raskemalt ja vajavad sagedamini haiglaravi. Mida rohkem on nakatunuid noorte ja tööealiste hulgas, seda enam hakkab viirus levima ka vanemaealistele. Seega, kui olete viibinud rahvarohketel üritustel – ärge minge kahe nädala jooksul külla oma vanavanematele.

Välisreisid võiks lükata tulevikku ning veeta koolivaheaeg Eestis – haigestumise määr kasvab nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas. Selleks, et tõkestada viiruse piiriülest levikut ja mitte veeta koolivaheaega karantiinis, tasub välisreisidest praegu loobuda ning leida puhkamisvõimalusi Eestis. Reisida tuleks ainult vältimatu vajaduse korral.

Haigena tuleb püsida kodus – nakatuvad ka lähikontaktsed isikud. Kõiki inimesi, kes viibivad haigele lähemal kui kaks meetrit ja viibivad koos vähemalt 15 minutit, nimetatakse lähikontaktseteks. Haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada – sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel. Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini hingamisteedes levida.

Paigalda oma telefoni koroonarakendus HOIA (www.hoia.me), mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada isegi juhul, kui lähikontaktse isik ei ole teada. HOIA rakendus on täiesti anonüümne, kuid aitab koroonaviiruse levikut takistada.

Meie ühine panus aitab meil kõigil püsida terve.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga