MITMEST AUTOSILLAST KÄIB JUTT?

Aare Arva. Foto erakogust

Siiani on avalikult räägitud, et üle Pärnu jõe ehitatakse kolmas sild. Hoopis vähem on linlased teadlikud sellest, mis juhtub uue silla valmimise järel Kesklinna sillaga. 16. oktoobril toimunud tehniline koosolek „Pärnu Kesklinna silla projekteerimine laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks“ kõneles hoopis millestki muust.

Linnavalitsusel on plaanis Kesklinna silla toimimist sillana transpordile tunduvalt vähendada. Tõsi, ühistransport jääks kulgema üle Kesklinna silla, kuid muus osas tahetakse sild avada suuremas mahus jalakäijatele ning kergliiklejatele.

Kesklinna sillale tuleb üks sõidurada, mis jääb ühistranspordi kasutusse muutuva eessuunaõigusega foorjuhtimisega. „Sõiduautode liiklusega ei ole vajalik arvestada,“ öeldakse koosoleku protokollis. Kergliiklus tuleb kavandada mõlemale poole silda, liikumiseks vajaliku gabariidiga 3,0 m, millele lisanduvad ohutusribad jmt valgustite ja liiklusmärgipostide kinnitamiseks. Sõidu- ja jalgtee eraldatakse ohutusribaga. Olemasolevad terastalad säilitatakse, kuid need vajavad remonti.

Kesklinna sillale tuleb üks sõidurada, mis jääb ühistranspordi kasutusse muutuva eessuunaõigusega foorjuhtimisega.

Kui Kesklinna sillal sõidukite osakaal nii oluliselt väheneb, siis tekib küsimus, milleks oli vaja Jannseni tänava ja Tallinna maantee ristmiku nii ulatuslikku ja planeeritust tunduvalt kallimaks läinud rekonstrueerimist.

Liiklusvoogude hajutamise või vähemalt võrdsemalt jagamise asemel tahab linnavalitsus liikluse raskuskeskme kanda Raba-Aia tänava sillale. Juba praegu on ilmne, et uue silla otstesse kavandatud ringristmikud ei taga vajalikku läbilaskvust. Selle suurendamiseks soovitatakse arvestada turboringristmike või fooriristmikega.

Ent see pole veel kaugeltki kõik. Raba tänava ääres on lasteaed ja põhikool – need juba tingivad teatud liikluspiiranguid. Kuidas kavatsetakse lahendada Raba-Ehitajate, Raba-Oja ja Raba-Rääma ristmike läbilaskvus? Mida tähendavad need muudatused liikluses selles piirkonnas elavatele pärnakatele? Miks linnavalitsus ei ole sildade teemat tutvustanud asumiseltsidele ja linnakodanikele, keda see kõik hakkab vahetult puudutama?

Lõpuks veel rahastamine. Linnapea on väitnud, et uus teine või kolmas sild läheb maksma 22 miljonit eurot, millest kaheksa miljonit on lahkelt nõus panustama riik. Kellelt tuleb ülejäänud summa? Paraku pole rahastamise plaanist keegi midagi rääkinud. Puudub selgus, kas nende 22 miljoni eest saab ainult silla keset jõge või ka kogu kaasneva taristu mõlemal jõekaldal.

Valitsuses mängitakse mõttega tõsta kohalike omavalitsuste lubatud laenukoormuse määra 60 protsendilt 80 protsendile, mis tähendab jätkuvalt riigi kohustuste (näiteks taristu arendamisel) lükkamist kohalike omavalitsuste õlule selleks vajalikku raha eraldamata.

Keegi ei kahtle uue silla tarvilikkuses, samuti Kesklinna silla rekonstrueerimise vajaduses, kuid siinkirjutajat häirib läbipaistmatu asjaajamine ning kogukonna vähene, et mitte öelda olematu kaasamine. Palun lugupeetud linnapeal Romek Kosenkraniusel käsitleda seda artiklit kui avalikku arupärimist ning kui linnaosades rahva ette astumiseks pole mahti, siis selgitada sillatemaatikat ajalehes ja vastata küsimustele.

Aare Arva,

Pärnu linnavolikogu liige (Isamaa)

Samal teemal:

Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks

UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA OHTLIKUST

Kesklinna silla laiendamise projekteerib Selektor Projekt

Sillad maailmas ja Pärnus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga