PÕHJANAABRID IGATSEVAD PÄRNUT

Pärnu supelrand. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Kui Soome peaminister Sanna Marin ütleb, et praegu ei reisi, siis rahvas püsibki kodus. Vabal ajal välismaale mitte minna soovitavad ka Soome tööandjad. Soomlased kuulavad valitsusjuhti ega reisi, aga see ei vähenda nende igatsust Eesti ja Pärnu järele,“ ütles Soome suurima Eestit tutvustava turismiajakirja The Baltic Guide peatoimetaja Mikko Virta Pärnu turismiasjaliste ümarlaual.

Kümme aastat, neist viimased neli ajakirja peatoimetajana, põhjanaabritele Eestist (reisi)uudiseid vahendanud Virtat peetakse Pärnus „kodustatud soomlaseks“. 15 aastat Pärnus elanud Virta tunneb põhjalikult Eesti eluolu ning on hästi kursis ka sünnimaal toimuvaga.

Pärnu linnavalitsuse korraldatud turismiasjaliste igakuisel veebiümarlaual, kus sedakorda osales rekordhulk turismitegijaid (üle 60 inimese), tegi Virta lühiülevaate koroonaolukorrast Soomes ja põhjanaabrite suhtumisest reisimisse.

Nakatumisnäitaja ja uute nakatumisjuhtumite põhjal on seis üle lahe naabritel oluliselt lootustandvam mitte ainult võrreldes Eestiga, vaid üks paremaid terves Euroopas – koroonapositiivseid lisandub Soomes iga päev sama palju kui Eestis, ent elanike arv riigis on neli korda suurem. Haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv on põhjanaabrite pool isegi väiksem kui Eestis.

Virta sõnul on Soome koroona teisest lainest pääsenud kergemalt üsna lihtsal põhjusel: inimesed peavad viiruseleviku tõkestamisega seotud reeglitest ja soovitusest rangelt kinni.

„Sotsiaalne surve hästi käituda on soomlaste seas väga tugev. Inimesed ei reisi, hoiavad hästi distantsi ning kannavad avalikes kohtades maski. Kuigi maapiirkondades on nakatumisnäitajad oluliselt madalamad kui Helsingis ja pealinna lähiümbruses, kantakse maski nii linnas kui maal. Kõige tulemuslikumalt mõjubki inimeste endi järelevalve ja asjaolu, et mask seostub soomlastele turvalisusega. Seda tasub Eesti turismiettevõtjatel kindlasti meeles pidada, kui inimesed taas aktiivsemalt reisima hakkavad,“ märkis Virta.

Pärnu on soomlaste jaoks otsekui teine kodu ja kuigi põhjanaabritest turistide osakaal on nii suvepealinnas kui Eestis tervikuna viimastel aastatel vaikselt vähenemas, on sugulasrahvas Pärnu turismiettevõtjate jaoks endiselt üks olulisemaid sihtgruppe.

Virta kinnitusel ootavad soomlased väga, millal saaks uuesti vabalt Tallinna, Saaremaale, Haapsallu ja Pärnusse tulla.

„Kui vaktsiin uue aasta alguses tuleb, siis võib arvata, et lihavõttepühade ajal hakkavad soomlased taas julgemalt Eesti suunas liikuma. Pessimistlikuma stsenaariumi järgi hakkab Eesti-Soome suunaline turism taastuma juunis. Igal juhul on Eesti esimene välisriik, kuhu soomlased tulevad. Inimesed tahavad reisida turvalisse kohta ning Eesti ja Pärnu seda nende silmis kindlasti on,“ ütles Virta.

Ümarlaual peatuti pikemalt veel teistel teemadelgi. MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu rääkis Pärnu kui konverentsisihtkoha turundusest lõppeval aastal ning heitis pilgu ka järgmise aasta plaanidesse.

„Nii nagu kultuuriüritused on piiratud tingimustes võimalikud, on ka konverentside pidamine täna võimalik, kui järgitakse kindlaid reegleid,“ ütles Karu ja tõi eeskujuks kahe nädala eest Pärnus toimunud konverentsi Playday.

Ümarlaual olid kõneks ka koostatav Pärnu turismistrateegia, 19. ja 20. detsembril Iseseisvuse väljakul toimuva Pärnu jõuluküla ülesehitus ja sisu ning tarbijamärgise „Pärnu linn soovitab, ettevõte kinnitab: meil on turvaline“ teavituskampaania.

Märgisega on liitunud 27 majutus- ja 14 toitlustusettevõtet ning seitse aktiivsete tegevuste pakkujat. Liitumishuvilisi tuleb üha juurde.

Pärnu turismiasjaliste järgmine ümarlaud toimub 16. detsembril.

Anu Villmann
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist