Urmas Saard

Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Laupäeval, 2. aprillil, algab kogu aprillikuu ülevaatus-kontsertide maraton, mis annab ülevaate enam kui 400 rühma valmisolekust II Eesti Naiste Tantsupeoks MeheLugu.

Pärnu Mai kool Foto Urmas Saard — Pärnu Mai kool. Foto: Urmas Saard

Esimesed ülevaatused toimuvad Pärnu Mai Koolis ja Are Huvikeskuses, kus peoks omandatud repertuaari tutvustab kokku 30 rühma ligi 350 tantsijaga. Pärnumaale järgnevad sel nädalavahetusel ülevaatused veel Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal.

Viimased ettetantsimised toimuvad 24. aprillil Tallinnas. Selleks ajaks on peo korraldustoimkond teinud tiiru peale kogu Eestimaale ja saanud ette pildi ligi 5000 tantsija ettevalmistustest.

“Ükski rühm, kes on kodutöö hästi teinud, ei pea sellest peost ilma jääma!” ütles peo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Eeldame, et tantsijad on kõiki samme ja liikumisi võimelised tegema ühel ajahetkel, ühtemoodi. Muidu me seda tantsulavastust kahe päevaga kokku ei pane.”

Ülevaatused toimuvad minikontsertidena, mida võivad tasuta vaatama tulla kõik huvilised.

Loe edasi: Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

27. märtsil toimunud linnade linnuvaatlusel osales kahekümne Eesti linna hulgas ka Sindi oma viieliikmelise SG nimelise võistkonnaga, märgates ajavahemikul 06:10 kuni 11:45 ühtekokku 49 linnuliiki.

Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat Foto Urmas Saard — Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat. Foto: Urmas Saard

Eile oodati Eesti linnadest kõiki linnusõpru osalema linnade linnuvaatlusel, mis kestis alates hommiku viiest kaheksa tunni kestel. Määratud aja piires pidi üles leidma võimalikult palju linnuliike, et selgitada varakevade liigirikkaim Eesti linn. Uudise avaldamise ajaks polnud veel üleriigilised tulemused selgunud, aga juba täna õhtul näeb kõiki andmeid siit. Eelmisel aastal saadi kõige enam liike kirja Pärnus (88). Eilsega kokku on linnade linnuvaatluseid korraldatud 15 aastat.

Tänavu kuulusid Sindi linna SG võistkonda Anette Pattik 7a, Ats-Tobias Pikk 7a, Karl Juhan Tamman 8a, Raivo Endrekson – gümnaasiumi 1989. a vilistlane ja Eedi Lelov, ja sama kooli progümnaasiumi bioloogiaõpetaja.

Sindis oli päiksetõusu ajal väga udune ja linde märgati üksnes kuulmise põhjal. Lelov ja Endrekson on suurte kogemustega harrastusornitoloogid. Mõlema tähelepanuvõime lindude märkamisel on hämmastavalt hea. Lelov ütles, et tegi esimesed märkmed lindude kohta kuuendas klassis. Aasta oli siis 1966 ja isegi kuupäev on meeles, 19. august.

Loe edasi: Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Näitus Siinmaa esinduskäimlas Foto Urmas Saard — Näitus Siinmaa esinduskäimlas. Foto: Urmas Saard

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Laupäeval, 26. märtsil, tähistas Pärnu puhkpillimängijate selts Saxon oma tegevuse 25. aastapäeva Nooruse majas, kus andis tasuta kontserdi ja kostitas hiljem kõiki osalejaid šampuse, kohvi, võileibade ja pirukatega.

Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe Foto Urmas Saard — Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe. Foto: Urmas Saard

Peeter Vellet istus kontserti kuulama minu kõrvale. Aastaid olen harjunud teda nägema orkestris mängijate rivis, aga nüüd kuulsin tervislikel põhjustel ära jäämisest. Vellet alustas mängimist 1968. a loodud Pärnus KEK-i orkestris, kus parematel aegadel olevat olnud osalejaid 60 ja peale selle. Orkestri asutaja ja esimene dirigent oli Paul Tepper. Tegutseti 1991. aastani, kuid poliitiliste muutuste tuultes ehitusettevõte lagunes ja sama saatus tabas ka puhkpillimängijate koosseisu. Velleti mäletamist mööda ei kestnud paus väga pikalt, võibolla pool aastat. Sama puhkpilliorkestri põhjal moodustati ’91. a Saxon. Praegugi mängib orkestris inimesi algusaegadest saadik: Hans Kivi ja Rein Külvet. Need nimed kinnitavad, et mängijate koosseisus on esindatud koguni kaks kuni kolm põlvkonda samast suguspuust. Kava lehelt märkasin liikmete vanust 13 kuni 78 aastat. Huvitav oli saada teada, et KEK-i orkestri rivitrummarina on kaasa teinud Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk.

Loe edasi: Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Oma loomingut tutvustasid Piret Bristol, Billeneeve, Margo Vaino. Siiri Metsamägi rääkis oma tegemistest ja kirjutamiskursusel saadud kasust. Alari Papa Janson rõõmustas lauludega. Õhtut juhtis taas (:)kivisildnik.

Kirjandusõhtu Versuses Foto Urmas Saard — Kirjandusõhtu Versuses. Foto: Urmas Saard

Hakatuseks laulis Papa Janson vägeval häälel, mis jõudis kuuljate kõrvadesse veel vägevamal kõlal läbi mikrofoni, kaabli, võimendi ja kõlarite aetuna. Seejärel usaldas kirjandustundide peamine eestvedaja Margit Peterson õhtu juhtohjad (:)kivisildnikule, kes andis juba tänavu jaanuaris aset leidnud Versuse kohtumisele hästi õnnestunud uuendusliku vormi. Nii ka täiesti ootuspäraselt nüüdki!

Esimesena istus (:)kivisildniku kõrvale sinisesse tugitooli Piret Bristol. (:)kivisildnik: „Täna esitleme sinu uut raamatut „Üks ümberringi“. See on kirjastuse Jumalike Ilmutuste sarja 85. number ja sinu kaheksas luulekogu. Aga sul on päris palju raamatuid ka peale luulekogude. Räägi, mida oled teinud.“

Piret Bristol: „Ma olen eriti mitte midagi teinud (heasüdamlik naer, mis kostus kui tunnustusena tehtule). Selles mõttes, et viis romaani, kolm proosat, kaheksa luulekogu. Kirjanikuna olen krooniku tüüpi. Mulle meeldib jälgida seda maailma, mis meil on. Elada just praegu ja mitte 18. sajandil. Mulle meeldib elada praegu, täna, suurel reedel 2016. See on üsna ebaharilik, et ma suurel reedel olen kodust väljas. Pean seda päeva väga oluliseks, isegi jõuludest olulisemaks.“ Huvitavate mõtteavaldustega vestluse järel luges ta „Üks ümberringi“ kaante vahele koondatud luulet ja kutsus järgmisel päeval lõuna paiku kohtumisele Solarisesse, mis olevat tema lemmikpaik Tallinnas.

Loe edasi: Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Täna möödub 67 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Pärnu Leinapargis toimus keskpäeval sel puhul mälestustseremoonia ja päeva pimenedes süüdatati umbes 1400 küünalt Rüütli platsil.

Mälestustseremooniat Leinapargis korraldab ühendus Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento ja õhtune sündmus Rüütli platsil leidis aset Pärnu abilinnapea Meelis Kuke eestvedamisel. Kuke sõnul muretses enamiku küünlaid Pärnu linnavalitsus, aga küünlaid tõid ka paljud pärnakad. Küünalde süütamise mõtte algataja oli IRL.

Eestis viidi märtsiküüditamist läbi 1949. a 25.–29. märtsini. Tegemist oli NSV Liidu poolt korraldatud riikliku terroriga vallutatud Eesti Vabariigi territooriumil. Terroriaktsiooni käigus toimetati vägivaldselt Venemaa kaugustesse üle 20 000 Eesti kodaniku, olenemata rahvusest.

Märtsiküüditamise 67. aastapäeval süüdati Pärnus Rüütli platsil ca 1400 küünalt. Foto: Urmas Saard →

Pilidigalerii viimasel fotol näeb Pärnu memento ühenduse esimeest Isabel Maripuud tänamas abilinnapead Melis Kukke.

Loe edasi: Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Suurel neljapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli Keskuses Raeküla hariduselu 103. aastapäeva näitemänguga „Ristsed“, mille kirjutas ja lavastas Raeküla Rahva Teatrile Pärnu teatrimees Margus Oopakup.

Margus Oopkaup Foto Urmas Saard — Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et kolmandat hooaega tegutsev Raeküla Rahva Teater alustas 2013. aasta sügisel enamjaolt nendega, kes vanakooli keskuse juhtimisel võtsid osa projektist “Pärnumaa kodanikuühiskond aktiviseerimas tööotsijaid – põlvkondade vaheline koostöö tandemmeetodil”. Koolituste ja tööharjutuste ühe osana avanes võimalus ka harrastusteatris mängimiseks. Lavastaja Mari-Liis Pärna käe all toodi lavale “Teel tööle”. Tunamullu sügisel tuli harrastusteatrisse Viljandi laste- ja noorteteatri Reky näitleja-lavastaja Peep Maasik. Tema juhtimisel valmis tükk “… pliidi ääres”.

Vahetult enne eilset etendust leidis Margus Oopkaup veerand tundi aega vestluseks. „Nii palju kui ma tean, on eelnevatel aastatel võetud mingi teema arutada ja selle tegevuse käigus hakatud kuidagi teksti kujundama, millest lõpuks kooruski näidend. Aga mina niimoodi ei tee,“ rääkis Oopkaup. Vahemärkusena ütles, et seni on tal valminud 26 lavastust ja 28 enda kirjutatud näidendit. „Olin 18 aastat Endlas näitleja, siis mängisin tükke ikka teksti järgi,“ lisas selgituseks juurde.

Loe edasi: Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Lihavõtte linnuvaatluspäevad viiakse läbi eeloleval nädalavahetusel

26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast.

Tuvi Foto Urmas Saard — Tuvi. Foto: Urmas Saard

Neil päevil kutsutakse kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. Vaatluspäevadel osalemiseks võib kas või aknast koduaia lindude tegutsemist jälgida või minna lühemale või pikemale linnuretkele. Linnutundmise oskus ei ole osalemisel tähtis. Kokkuvõtete tegemiseks palutakse kõik tuttavad kuuldud ja nähtud linnuliigid ja nende ligikaudse arvu kirja panna ning edasta tulemused hiljemalt 31. märtsiks Eesti Ornitoloogiaühingule. Seda saab teha vaatluspäevadel avatavas veebiankeedis või saata postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimub sel aastal 27. märtsil ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad. Kaasalöömiseks tuleb endale leida vähemalt üks seltsiline, valida sobiv Eesti linn ning ajavahemikus kell 5-13 selle piires üles leida võimalikult palju linnuliike. Kohatud linnuliikide nimekiri tuleb edastada juba samal päeval hiljemalt kell 16 aadressil tarvo.valker@gmail.com või selle võimaluse puududes telefonil 5393 2684. Linnade linnuvaatluse tulemusena selgitatakse välja varakevade kõige liigirikkam Eesti linn.

Linnade linnuvaatluse lõplikud tulemused teeme teatavaks juba 27. märtsi õhtul hiljemalt kell 19. Lihavõtte linnuvaatluspäevade esialgsed tulemused avaldame 28. märtsi õhtul ning lõpliku kokkuvõtte 5. aprillil. Lisateave: riho.kinks@eoy.ee, 508 6690.

Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Eile pärast tööpäeva lõppu kogunesid Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud linna raekoja volikogu istungite saali, mida kasutatakse linnavalitsuse lahkel loa oma töönõupidamisteks juba kolmandat aastat. Priitahtlikel oli meeldiv töist õhtut alustada teadmises, et Sindi tunnustas oma priitahtlikke tuletõrjujaid ja minister kiitis siseturvalisuse vabatahtlike toetamise eest Sindi linnavalitsust.

Sindi linnavalitsus tunnustab Sindi vabatahtlikke päästjaid Foto Urmas Saard — Austades Sindi vabatahtlikke päästjaid. Foto: Urmas Saard

Enne asja juurde asumist võeti kätte värskelt trükisoojana saabunud ajalehe Sindi Sõnumid märtsi number, mille esiküljel juttu neist endist.

Koosoleku algus oli tavapärastest kogunemistest oluliselt pidulikum. Linnapea Marko Šorini käes oli Sindi vapiga varustatud klaasist auhind, mis jäi asjaosaliste puudumise tõttu 27. veebruaril seltsimajas toimunud iseseisvuspäeva pidulikul aktusel üle andmata. Šorin selgitas, et keegi tähelepanelik kodanik tegi linnavalitsusele ettepaneku tunnustada riigi sünnipäeva puhul lisaks auväärsetele kultuuriinimestele ja sportlastele ka Sindi vabatahtlikke tuletõrjujaid. Kuigi linnapea ise kuulub samuti samasse seltsi, ei pidanud ta mõeldavaks jätta väärtuslik tunnustus enda valdusesse ja nüüd andis ta selle üle juhatuse esimehele.

Selts on riigis asutatud ühena esimestest, aastal 1922. Praegu kuulub sellesse 40 vabatahtlikku, kellest pooled kutselised päästjad Sindist, Paikuselt, Torist, Saugast, Tahkurannast ja mujalt. Tegeletakse nii päästetöö kui ennetusega.

Loe edasi: Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Suurel reedel möödub 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Lääne-Viru maavanem Marko Torm kutsub kõiki reedel mälestama märtsiküüditamise ohvreid.

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest Foto Kiristel Kitsing — Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Foto: Kiristel Kitsing

Reedel kell 13 asetab Torm küüditatute mälestuseks leinakimbu Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures. Mälestama ja leinama okupatsioonirežiimi ohvreid tulevad ka Rakvere linnavalitsuse, Memento Rakvere Ühingu, Rakvere Tööpataljonlaste Ühingu, Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu, Kaitseliidu Viru maleva esindajad ning Eesti Evangeelse Luterlikku Kiriku Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

“Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Oleme mõtetes nende ja nende lähedastega. Tunnustame ja peame meeles neid, kes on veel meiega,” sõnas maavanem Marko Torm.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Loe edasi: Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

Täna hommikul toimus Sindi gümnaasiumis töönõupidamine, kus püüti selgemates kontuurides visandada Julius Seljamaale püstitatava mälestusmärgi asukohta.

Väljapakutud Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi asukoht Sindi linnas

Esmalt koguneti Sindi gümnaasiumi hoone nn Luteri kiriku tiiva poolsele küljele, kus avaneb vaade Kooli pargile. Nõupidamisel oli esindatud Sindi volikogu liige Mati Kuusk, linnapea Marko Šorin, linnaaednik Mirko Reiman, muuseumi juhataja Heidi Vellend, ajalooklubi liige Urmas Saard, gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmm, kes oli kokkusaamise peamine eestvedaja.

Seljamaale monumentaalse mälestusmärgi püstitamiseks on mõttetalgute korras asukohta otsitud alates aastast 2008 peamiselt mingis punktis Wöhrmanni pargis. Mõttekaaslaste soov on olnud loogiliselt põhjendatud, sest Seljamaa lapsepõlvekodu asus väidetavalt J. C. Wöhrmanni puiestee majades, mille täpset asukohta pole seni õnnestunud välja selgitada.

Loe edasi: Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.

Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega

Eesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.

Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?

Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.

Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.

August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt →

Loe edasi: Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Paras aeg valmistuda rahvusvaheliseks tantsupäevaks

Prantsuse tantsija ja ballettmeistri Jean-Georges Noverre’ (1727-1810) sünniaastapäeval, 29 aprillil, peetakse 35-ndat rahvusvahelist tantsupäeva.

Tuurit-Tuurit rahvusvahelisel tantsupäeval aastal 2011 Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard — Tuurit-Tuurit rahvusvahelisel tantsupäeval aastal 2011 Pärnus. Foto: Urmas Saard

Tantsijate hulgas tähistatava rahvusvahelise tantsupäeva tava algataja oli 1982. aastal UNESCO ja rahvusvaheline tantsukomitee CID.

Eelseisval tantsupäeval tantsitakse rahvusvahelist tantsu Kikapuu (cicapo, kikapoo), mida nimetatakse ka pikadori marsiks. Elavaloomulist 4/4 taktimõõdus tantsu tantsitakse üldjuhul kõnnisammude ja kandastakutega. Koreograafia pärineb Ameerika ballitantsust “Ki-ka-po” ja meloodia aluseks on Saksa helilooja Max Oscheit’i (1880–1923) „Picador-Marsch“.

Ühistantsimisest osavõtmiseks kuuleb muusikat Vikerraadio lainepikkusel 29. aprillil algusega 13:10. Praegu on veel piisavalt aega tantsu õppimiseks. Tantsukirjelduse ja muusikaga saab eelnevalt tutvuda videost.

Tantsimiseks soovitatakse kutsuda sõpru, töökaaslaseid või terve pere tantsupõrandale ja tantsida rõõmsa lustimisega. Tantsule pole keelatud kutsuda võhivõõraidki. Kindlasti palutakse oma tantsu filmida ja laadida see YouTube’i. Video nimeks tuleb panna “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – tantsiva seltskonna nimi”. Link oma videost palutakse saata aadressile errs@errs.ee.

Parimatele lubatakse auhindu.

“Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Harrastussolistide võistulaulmine “Seeniorlaul” peab 23. aprillil Pärnu Kontserdimajas oma esimest juubelit.

Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova Foto Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus

Žürii esimees Toomas Kuter: “Kui kümme aastat tagasi alustasime, ei osanud keegi arvata, et üritus võib osutuda sedavõrd populaarseks. Aeg on aga näidanud, et see on inimestele vajalik ja läheb hinge nii lauljatele kui ka publikule. Tähistame selle aasta “Seeniorlaulu” Pärnu Kontserdimajas igati juubeli vääriliselt. Julgustame huvilisi saatma meile oma helisalvestisi ning ootame kontserdimajja kõiki endisi ja tulevasi “Seeniorlaulul” osalejaid ja toetajaid kaasa elama konkursist osavõtjatele, sest publikul on samuti oluline osa – kõik saavad anda hääle oma lemmikule.”

Kümnendale seeniorlaulu konkursile “Seeniorlaul 2016” on oodatud osalema kõik isetegevuslikud laulusolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis: 50-65 aastased ning 66 ja vanemad.

Loe edasi: “Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Top Ten on jälle Pärnumaa vokaalansamblite päeva võitja

Täna toimus Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päev, mille võitis taas tänavuse võistulaulmise korraldaja ning eelmise aasta rändkarika omanik.

Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten Foto pressisõnumiga — Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten. Foto: pressisõnumiga

Top Ten juhendaja on ansambli loomisest alates Helle Salumäe. Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialisti teatel valiti päeva teemaks “See vaimustav, vallatu operett”. Konkursist võttis osa viis ansamblit. Publiku lemmikuks osutusid Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu. Parim opereti esitaja oli Merileid, juhendaja Annely Kuningas ja parim a`capella esitaja Selja lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk.

Varasematel aastatel on võistulaulmises osalejad öelnud, et ega konkursimoment polegi vokaalansamblite päeval kõige olulisem, kõige tähtsam olevat ikkagi sõbralik mõõduvõtmine. Aga kindlasti on iga tunnustus ja eriti peavõit täiendav väärtus, mis innustab veelgi paremini laulma.

Tavaliselt kuulub järgneva Pärnumaa vokaalansamblite päeva korraldamise õigus võitjale.

Urmas Saard

Sõnum lilleõiel

Hiidlanna Helena Kerstina Tintse, kes teinud vahepeatuse Tallinnas ja nüüdseks asunud elama Sinti, avas mõni aeg tagasi Pärnu Keskuse teise korruse pikas galeriis päris ainulaadse teenuse, mida mujal Eestis ei pakuta.

Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi Foto Urmas Saard — Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi. Foto: Urmas Saard

Tänane kevade esimene päev ei üllatanud mitte ainult miinuskraadide jaheduse, päikselise sinitaeva ja rõõmsate inimeste tervitustega. Pärast kohustuslike ülesannete täitmist jäi bussile astumiseks veidi aega ja seepärast takseerisin pisut sihitult uudistades mööda kaubanduskeskuse erinevaid korruseid kõndides. Korraga tabas silm paari punast roosiõit, aga mitte need kaunid lilled ei äratanud kõige suuremat huvi. Tükkis valge kiri punasel kroonlehel tekitas põnevat uudishimu ja hoobilt ärgitas mõttele valmistada naisele kevade sünnipäeval väikese üllatuse.

Leti taga askeldav noor müüja on Kingipesa OÜ ainuomanik, kes seni paar aastat pealinnas e-kaubanduses äri ajanud, aga nüüd esimesed paar nädalat toimetab päris nähtaval viisil sama äriartikliga Pärnus, kus õpib projektijuhtimist ja ettevõtlust.

Lilleõiele trükkimise kunst pole küll tema enda leiutis, aga ta on omandanud terves riigis selle teenuse pakkumise ainuõiguse. Meetod juurutati kasutusse Ameerika Ühendriikides 2008. aastal.

Loe edasi: Sõnum lilleõiel

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Pärnu Mihkel Lüdigi nim. meeskooril on juba kümneid aastaid tavaks koguneda olenemata kellaajast ja ilmast Tallinna väravate alla lauluga saabuvat kevadet tervitama.

Jane Mets, Pärnu abilinnapea, tervitab kevadet, Lüdigi lauljaid ja linnarahvast Foto Urmas Saard — Jane Mets tervitab kevadet. Foto: Urmas Saard

Enamasti on lauldud kevadele astronoomilise aja täpsusega kasvõi sügavatel öötundidel. Tänavu saabus astronoomiline kevad 6:30, aga soovides suuremale hulgale rahvale laulda otsustati lauluhääled kõlama panna 10:00. Koos kooriliikmetega võis kohal olla sadakond inimest.

Pärnu abilinnapea Jane Mets kinkis koorijuhile Evelin Meile enne laulude valla päästmist suure kimbu kollaseid tulpe ja kiitis Lüdigi lauljaid traditsiooni hoidmise eest. „Seda tava ei ole muutnud mitte ükski riigikord ega partei, mitte ükski linnavalitsus ja jälle on Mihkel Lüdigi nim. meeskoor oma dirigendiga kohal. Minul endal on au olla selle sündmuse tunnistajaks juba kümnendat aastat. Ise ka ei usu, aga aeg läheb tõesti nii kiiresti. Nagu ütles minu vanaema: tuleb kevad, tulevad lauljad linnud ja nendega ühes kõik soovid, unistused. Soovin, et meie unistused oleksid suured ja kui need tänavu ei täitu, läheksid ikkagi korda tulevastel aastatel,“ kõneles Mets esimesel kevadhommikul, mille õhku jahutasid miinuskraadid, aga sedavõrd rohkem soojendasid põski tõusva päikese kiired.

Loe edasi: Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Saxon on veerandsaja-aastane

Täpselt nädala pärast 26. märtsil juubeldab Pärnu Puhkpillimängijate Selts Saxon oma asutamise 25. aastapäeva Rohelisel tänaval asuvas Nooruse Majas, kus annab tasuta kontserdi kõigile puhkpillimuusika sõpradele.

Saxoni juubelikontsert algab kell 14.00. Dirigeerivad orkestri praegused ja endised juhid Tanel Villand, Kaido Kivi, Rein Vendla, Mati Põdra. Kontserti juhib Peeter Kaljumäe.

Juurde lisatud pildigalerii meenutab orkestri esinemisi viimastest aastatest: taasiseseisvumispäeval Pärnu Koidula pargis, Mihkli kalmistul metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmete mälestuskivi avamisel, Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva 50. aastapäeva kogunemisel Pärnus, Tallinna laulupeo rongkäigul, iseseisvuspäeva lipu heiskamisel ja rongkäigul Sindis, lipu päeval Sindis, võidupüha paraadil Kärdlas, aga ka igakolmapäevasel harjutamisel. Loomulikult on esinemisi olnud kümnetes kordades rohkem.

Saxon XXVI laulu- ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg” rongkäigus 2014. a juulis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Saxon on veerandsaja-aastane

Pärnu linnavalitsusele anti üle ligemale paartuhat allkirja Vana turu kaitseks

Täna hommikul viidi Pärnu linnavalitsusse ligemale 2000 alkirja, millega väljendatakse kodanikualgatuse korras vastuseisu praeguse tegevuse vastu Pärnu Vanal turul.

Pärnu linnavalitsuse hoone Foto Urmas Saard — Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Allkirjad andsid üle Heldur Paulson, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige, Helle Kullerkupp, linnakodanik, turusõber ja EKRE Pärnumaa piirkonna esimees, rentnike nimel Irina Viirmaa ja Svetlana Loginova. Kullerkupp ütles, et kõik nimetatud inimesed on aktiivselt allkirju kogunud. Tema sõnul pole sellega veel käsile võetud tegevus lõppenud. Ka allkirjade kogumisega jätkatakse endist viisi.

„Poolteist tundi kestnud kohtumine Romek Kosenkranikusega jättis linnapeast aruka ja sõbraliku inimese mulje. Arutasime, mida saaksime veel teha ja kuidas Pärnu turgu tulevikus säilitada. Palusin tal teha linnavalitsuse poolt kokkuvõtte praegusest seisust ja tuleviku võimalustest. Nüüd ootame turu omanike vastulauset: kas lükkavad renoveerimise sügisesse või siis peetakse kinni lepingust, et kuni 9. maini jääks turg avatuks,“ rääkis Kullerkupp pärast kohtumist linnapeaga, kelle sõnul on linn valmis andma rohelise tule turu tegijale, eraldades linnamaad, näiteks Decora taga, tingimusel, et maa jääks linnale ja ehitatavale hoonele rakenduks turu pidamise kohustus.

Vaata samuti teisi sellekohaseid lugusid.

Urmas Saard

Kevade alguspäeval korraldatakse järjekordne Pärnumaa vokaalansamblite päev

Eelseisval pühapäeval peetakse Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päeva, mille viib läbi eelmise aasta võitja Top Ten.

Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten Foto Urmas Saard — Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Piia Karro-Selg, MTÜ Raeküla Vanakooli Keskuse Seltsi juhatuse liige, ütles toimuvat tutvustades, et seekordseks teemaks valiti operett. Kontsert-konkurss algab kell keskpäeval. Üheks hindajaks on auväärses žüriis Katrin Karisma, kes üllatab väikeste muusikaliste vahepaladega. Kaugeimaks žürii liikmeks on Audrone Stepankeviciute, kes tuleb Leedust ja on Vievise linna kultuurimaja juhataja ning mitmete segakooride dirigent.

Võistulaulmine toimub vanakoolis seepärast, et väljakujunenud tava kohaselt korraldab järgmise võistulaulmise kogunemise eelmise aasta võitja. Kuna viimati võttis võitja rändkarika vastu Sindis alustanud ja viimased aastad Raeküla Vanakooli Keskuses tegutsev Top Ten, siis on nende kohavalik hästi mõistetav.

Helle Salumäe juhendatav üksnes naistest koosnev vokaalansambel võitis peaauhinna, milleks viimastel aastatel on raske ja suur noodivõti, juba teist korda. Esimest korda pälvis ta sama kõrge tunnustuse 2008. a kevadel Audrus. Ansambli väga head vokaalset väljendust on rõhutatud korduvalt veel enne peaauhinna saamist kui ka hiljem. Aga näiteks 2007. Treimanis toimunud Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkursil nimetati ansambli esinemist elegantseks ja väärikaks etteasteks. Lauljaid tunnustati tookord eurolaulu parima esituse eest. Kuid need pole ainsad tunnustused. Hindamiskomisjon on neis igal aastal midagi olulist eripärasena esile tõstnud.

Urmas Saard

Avatud talude päevale registreerimine on alanud

Algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 24. juulil toimuvale üleriigilisele avatud talude päevale. Mullu võttis avatud talude päeval üle Eesti külalisi vastu ligi 150 talu ja põllumajandustootjat.

Urmas Kruuse Foto Urmas Saard — Urmas Kruuse: “Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga.” Foto: Urmas Saard

“Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga. Mullu esmakordselt toimunud üle-eestiline avatud talude päev näitas, kuivõrd suur on Eesti inimeste huvi kodumaise toidu ning selle tootmise vastu ,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Avatud talude päev tõi ühe päeva jooksul taludesse 45 000 külastust. Läbi selliste suuraktsioonide saavad põllumehed luua tugevaid sidemeid oma toodangu tarbijatega.”

24. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

2016. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Loe edasi: Avatud talude päevale registreerimine on alanud

Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond kutsub suurel reedel kõiki läänlasi mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünlaid.

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil Foto Urmas Saard — Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil. Foto: Urmas Saard

Märtsiküüditamist on mälestuspäevana tähistatud 28 korral. Tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.

Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.

Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.

Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa toob.

Kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälestusmärgile Risti raudtee jaamas.

Kell 11.00 algab suure reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja mängib organist Lia Salumäe.

Loe edasi: Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tänasel Pärnu volikogu istungil tegi Annely Akkermann IRL fraktsiooni nimel ettepaneku Pärnusse linnaturu rajamiseks.

Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta Foto Urmas Saard — Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta. Foto: Urmas Saard

Annely Akkermann nimetas volikogu ees peetud kõnes turgu ettevõtlusvabaduse sümboliks nii praktikas kui teoorias. Ta meenutas, et 18. sajandil lõi šoti filosoof Adam Smith kontseptsiooniga vabast turust kaasaegse majandusteaduse.

„Tänapäeval vajavad mikro- ja väikeettevõtjad, kes ei suuda oma mahtudega mitte kunagi sisse murda kaubanduskettidesse, just nimelt seda ühte meetrit pinda võib olla ühel hommikul nädalas.“ Ta leiab, et sedamööda kuidas kaubandusketid ja –keskused muutuvad suuremaks ning kaubad sarnasemaks nii Londonis, Tallinnas kui ka Pärnus, kasvab vajadus linnadel luua kauplemistingimusi kohalikele väikeettevõtetele.

Euroopa Liidul on ulatuslik väikeettevõtluspoliitika koos paljude erinevate toetustega eeskätt ettevõtluse mitmekesistamiseks. „Loodusteadlased ütlevad, et mitmekesisemad populatsioonid on elujõulisemad ning liikide kaitseks seatakse sisse Punane raamat ja ulatuslikud kaitsealad. Ühiskonnateadlased väldivad monofunktsionaalsete, üht liiki ettevõtetega asulate tekkimist, mille elujõulisus kahaneb kiiresti, kui maailmaturul tekivad hinnamuutused. Selle näiteks on viimaste kuude suurkoondamised Ida-Virumaal.“

Loe edasi: Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast

Eile alanud ja täna jätkuval Linnade ja Valdade Päevadel kaalutakse peamise mõttena haldusreformi kava.

Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses Foto Urmas Saard — Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses. Foto: Urmas Saard

Linnade ja Valdade Päevad avasid 16. märtsil tervituse ja sõnumiga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, riigihalduse minister Arto Aas ja Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Esimene päev lõppes Riigikogusse valitud erakondade esindajate vahelise väitlusega haldusreformi teemal.

Päevade toimumise kohaks on Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus ja konverentsile kutsujateks Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Tallinna linn ja Taveco Disain. Korraldajate sõnul on huvi enneolematult suur. Osalema oodatute hulk ületab tuhande piiri. Messipinnal on esindatud üle 30 ettevõtte.

Enne keerukamate teemade juurde asumist jagas statistikaamet saabujaile viktoriini küsimustega lehekesi. Olenemata vastuste õigsusest sai kolm vastanut loosi valikul ka auhinna. Ene Palo sõnul märkisid kohanimedeta kaardil kõik õigesti kevadpealinna asukoha. Muudes küsimustes oli eksijaid. Lisaks esimesele küsimusele teadsin, et Pärnumaa on Eesti kõige suurema pindalaga maakond.

Loe edasi: Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast

Põlvamaa Päevad Solarises andsid ettevõtjatele hea võimaluse kontaktide loomiseks nii pealinnas kui omavahel

10. – 13. märtsini toimusid Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa Päevad, mille kaudu tutvustati maakonna suuremaid sündmusi ning Põlvamaal tegutsevaid ettevõtjaid ja nende põnevat toodangut.

Põlvamaalased Solarises Foto pressisõnumiga — Põlvamaalased Solarises. Foto: pressisõnumiga

Põlvamaa Päevade kultuuriprogrammile andsid sisu Mandoliinide Orkestri kontsert 12. märtsil ning mitmed lõõtsa”maiused”, mille raames esinesid telekonkursi Rahvalõõts populaarseim esineja Kristin Semm ning taasiseseisvunud Eesti esimene lõõtsakuningas Juhan Uppin, lisaks lõõtsaäss Richard Ott Leitham ning 40 aastase staažiga lõõtsamees Ain Lindvest ja Peeter Nahko. Pikema muusikamaiusega tuli aga laupäeval välja Intsikurmu Festival, mille kolmetunnise kava raames esines neli omapärast artisti: Laura Prits ja Jörgen Pakkas, Tiina Adamson ja Bänd, The Werg, Moody Ocean ning Abandoned Alysium. Mõnda neist on võimalus uuesti kohata augusti alguses toimuval Intsikurmu Festivalil!

Põlvamaa ettevõtjatest ja turismisihtkohtadest olid end Solarise kahel korrusel nähtavaks tegemas nt Värska Sanatoorium & Veekeskus, Setomaa, Hea kodu koht Räpina koos sadama ja loomemaja esindajatega, Haudamäe Puhkemaja, kodukohvik Tillu, OKKA lae- ja seinaplaadid, lõõtsapealinn Põlva, Rohelise Võtme hotell Pesa, Lõuna Pagarid, Taevaskoja Puhkekeskus, matkakorraldaja Puhka Looduses, Eesti Maanteemuuseum,

Loe edasi: Põlvamaa Päevad Solarises andsid ettevõtjatele hea võimaluse kontaktide loomiseks nii pealinnas kui omavahel