Urmas Saard

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard — Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Loe edasi: Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Södertälje eakad tantsijad hindavad sõprust Sindi murueitedega

Sindi murueided võõrustavad eakate tantsurühma 8 paari Sindi seltsimajas.

Saima Laanemaa Foto Urmas Saard — Saima Laanemaa. Foto: Urmas Saard

Teist hooaega Sindi murueitesid juhendava Saima Laanemaa teatel külastavad Södertälje linna Rootsi soomlased 24. mail omaealisi tantsusõpru Sindis. Stockholmi läänis asuva 60 tuhande elanikuga Södertälje soomlased on pärast mitmeid kohtumisi erinevate Eesti kollektiividega valinud Sindi murueided oma lemmikuteks, kellega juba neljandat aastat jätkatakse sõprussuhetes, rääkis Laanemaa, kes on läbinud soome keele kursused, mis aitab paremini ka keeleliselt lävida.

Mullu septembris külastati oma sõpru Södertäljes, nüüd kohtutakse Eestis: Sindis ja Pärnus. Suvepealinnas peatutakse nädalapäevad. Lisaks Sindile kohtutakse veel omavahel 27. mail Pärnus. „Tantsime ja laulame mõlemale tuntumaid lugusid. Näiteks Rootsis laulsime soome keeles „Mullu mina muidu karjas käisin“. Viis on nende juures siiski pisut teine, aga saime hakkama. Laulu „Tulipunased roosid“ laulsime kumbki oma keeles. Laulmise kõrval muidugi tantsime. Õpime ja õpetame vastastikku uusi tantse.“ Laanemaa sõnul on Sindi rühma keskmine vanus 77 ja natuke peale. Södertälje eakad tantsijad tunduvad Laanemaa arvates veidi noorematena. „Ikka on meile inimesi juurde tulemas. Nüüd on liitumas Viivi, kes tahab kõik meie tantsud selgeks saada,“ rääkis Laanemaa eakate tegevusest rahvuslike tavade hoidmisel ja naaberrahvaste vaheliste kultuuriliste sidemete hindamisest.

Urmas Saard

Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Eile toimus Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saalis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli 7. õppeaasta lõpuaktus, kus lisaks tervitussõnavõttudele esines loenguga rahvarõivaste meister Marvi Madisson-Volmer.

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel Foto Urmas Saard — Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel. Foto: Urmas Saard

Aktuse avasõnades ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, et väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis. Ta küsis, mis motiveerib? Ja vastas, et motiveerivaks jõuks on nende inimeste poolt tunnetatud vajadus lakkamatult teadmisi ammutada. Veel kinnitas direktor, et kuigi vaimne erksana püsimine ei pruugi pikendada eluaastate hulka, lisab see kahtlematult eluaastatele küllaga väärtuslikku elu juurde. Vallimäe sõnul alustas sügisel 503 õppurit, kellest lõpetas 462. Tehes kiire arvutuse, sai ta tulemuseks 91,8%, mida pidas väga suureks saavutuseks ja soovis samasugust eeskuju andvat meelekindlust noorematele tudengitele. Õppeaasta kestel peeti 16 loengut suurele auditooriumile, töötas rekordiliselt 13 õpituba ja korraldati 10 õppekäiku. Ees ootavad suvised ettevõtmised.

Möödunud aasta juuli keskpaigast tasub meenutada suveülikooli Kuressaares, kus pärnakad käisid kuulamas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku professor Julia Laffranque loengut.

Loe edasi: Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Sindi premeerib Allar Raja 800 euroga

Täna otsustas Sindi linnavalitsus premeerida oma kodanikku Allar Raja 800 euroga edukalt lõpetatud meeskonna sõidu eest Brandenburgis toimunud Euroopa MM-il, kus koos Kaspar Taimsoo, Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsäga sõideti kullale.

Tegemist oli 32-aastase Allar Raja sportlaskarjääri neljanda Euroopa meistritiitliga. Üldse on Allar Raja võitnud kõigi võistluste tulemusena üheksa medalit: MM-pronks 2006 neljapaadil; MM-pronks 2009 kahepaadil; MM-pronks 2015 neljapaadil; EM-kuld 2008 neljapaadil; EM-kuld 2009 kahepaadil; EM-kuld 2012 neljapaadil; EM-kuld 2016 neljapaadil; EM-hõbe 2010 kahepaadil; EM-hõbe 2011 neljapaadil.

Sindi linn asus Allar Raja toetama veel enne suuri võite ja on seda teinud järjekindlalt tänaseni. Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et hoiavad juba pöialt augustis Rio de Janeiros toimuvale võistlusele ja reservis on arvestatud märkimisväärselt suurema preemiaga.

Allar Raja austamine Sindis aastal 2012. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Sindi pensionäride ühendus tegi eile väljasõidu rahvasuus hästi tuntud Vene talusse, kus perenaine Ljubov Petrova ja noorperenaine Veronika Meibaum esitlesid austusavalduses vene rahva esivanemate elutarkust ja südant soojendavat rahvuskultuuri.

Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga Foto Urmas Saard — Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga. Foto: Urmas Saard

Bussisõiduga Sindist umbes kolmveerandtunnise teekonna kaugusel asub Audru valla Soomra külas huvitava looga omaaegne eestlastele kuulunud Sanga-Tõnise talu, mida nüüd juba 15 aastat majandavad rõõmsameelsed ema ja tütar. Kogemustega juht tagurdas ettenägelikult bussi mööda kitsukest teelõiku taluväravasse, et jalavaeva vähem oleks. Bussist väljujatele astus vastu noorperenaine Veronika, kelle kandikul ilutses kaunis teeserviis. Ta palus endale järgneda läbi uhke peavärava. Tagantpoolt tulijad ei kuulnud kutset ja püüdsid otsemat teed kasutades õuele jõuda. Siiski see ei õnnestunud, sest punapõskne Veronika palus kõigil läbi auvärava siseneda.

Juta Velleste küpsetas öösel soolakringli, mille külakostiks tõi, aga Ljubov tuli vastu soola ja leivaga. Perenaist tean hästi juba 5 aastat. See oli 2011. a küünlakuu viimasel päeval, kui ta tõi Sindi muuseumisse Hohloma näituse. Üllatusin, kui ta kaugelt käe välja sirutas ja mind nimepidi mäletades tervitas. Sedakorda ei jätkunud aega jutustada 17. sajandil alguse saanud käsitööst Volga tagustes metsades, sest turismitalu pidajatel on palju muudki näidata ja jutustada.

Loe edasi: Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Kuldmedal Eesti paarisaerulisele neljapaadile

Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä tulid Brandenburgis Euroopa meistriks!

Eestlaste paatkond püsis 2000 meetri pikkusel teekonnal kohe pärast starti esimesena liikuva Venemaa kannul kuni õnnestus viimasel kolmandikul idanaabritest mööduda ja võtta ajaga 6.29,82 finišis kindlalt kuldmedal. Eestlaste järel visalt tõmmanud leedulased jätsid samuti venelased seljataha ja tulid ajaga 6.31,98 teiseks. Kolmandaks jäänud Venemaa tulemuseks oli 6.32,27. EM-i finaali järgmised ajad: 4. Saksamaa – 6.37,97; 5. Suurbritannia – 6.39,27; 6. Ukraina – 6.41,36.

Urmas Saard

Autasustamistseremoonial. Foto: ETV ekraanitõmmis →

Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Merle Laidro on Audrus elav viie lapse ema ja ettevõtja, kes valiti tänavu „Pärnumaa aasta ema 2016“ aunimetuse vääriliseks. Sama tunnustust väärinuks ka kõik kuus nominenti – Margrit Kits, Margit Sooniste, Dea Jürimäe, Merle Laidro, Kristel Tael ja Merle Taggu, aga valituks pidi paraku saama ainult üks.

Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal neljandat korda Pärnumaal aasta ema. Kandidaatide hulgast aitasid valikut teha Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindajatega.

Emadepäeva eelsel päeval kuulutas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem Kristi Kivisaar pidulikult välja konkursi “Pärnumaa aasta ema 2016” tulemused, tunnustusüritusele Pärnu raekoja saali olid palutud kõik nominendid ühes oma perega. Traditsiooniliselt tervitasid kodutütred saabujaid välisuksel, esikus ja treppidel. Sellise austusavaldusega anti sõnatult teada, kui väga oodatud kõik emad oma peredega on!

Kodutütar Ranne Kuldmaa luges laste suust kuuldud naljakaid mõtteid oma emast. Südamlikult laulis kodutütarde trio Eva Tauli klaverimängu saatel. Järgmisena tuli laulma terve kodutütarde koor. Üldse oli emasid tervitamas veerandsada kodutütart Audrust, Paikuselt, Pärnu-Jaagupist ja Arest.

Loe edasi: Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel toimus 6. mail Sindi paisu juures Pärnu jõe ümarlaud, kus tänati keskkonnaministeeriumi tänukirjaga Eesti uhkeima lõhejõe taaselustamisele kaasa aitajaid, räägiti paisu avamisprojekti hetkeseisust, Pärnu jõe võimalikest haldusvariantidest, Sindi elanike mure murdepunktist ja paljust muust. Toimus ka selle kevade viimane Põlula lõhe noorjärkude vettelaskmine.

Kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet Foto Urmas Saard — Kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet. Foto: Urmas Saard

RMK Põlula kalakasvatuse osakonna nõunik Ene Saarde ütles, et kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet. „Järgmisel aastal jätkame ja siis toome kaheaastased kalad.“

Kuidas praegu veel oma kohal asuv Sindi pais takistab siirdekalade rännet kude- ja kasvualadele, selles veendusid kõik kohal viibinud oma silmaga. Paisu keskosas oli eriti palju näha kõrgeid hüppeid sooritavaid kalu, kes vaatamata suurele lennule ei tõusnud poolest kõrgusest ülespoole. Ka kalatrepi liigtugev vetevoog käis kalade jõust üle. Paisu kohal noolisid linnud kergesti tabatavat saaki.

Kodanike algatusrühm „Sindi pais“ on juba pea kümmekond aastat probleemiga tegelenud, avaldanud valitsusele ja eraomanikule survet. Nende järeleandmatu tegevuse tulemusena paistab kalade probleemile peatselt lõplik lahendus saabuvat. Eile tunnustas riik nii algatusrühma kodanikke kui mitmeid teisigi loodusesse hea tahtega suhtuvaid inimesi. Keskkonnaminister Marko Pomerantsi allkirjaga tänukirjad andis üle riigikogu keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja.

Loe edasi: Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Sindi gümnaasiumi õpetaja Silva Sikk ja tema 6B klass otsustasid juba päev enne Teeme ära talgupäeva välja tulla, et teha tublisti tööd.

Tänane päikseline ilm ja kergelt jahutav tuuleõhk ei andnud asu kauem oodata. Majandusjuhataja Mart Nõmm näitas korda tegemist vajava piirkonna kätte. Pioneeride puiestee ja katlamaja vaheline pargiala riisuti talvega mahapudenenud oksaprahist, kuluheinast ning juhuslikust prügist puhtaks. Praht topiti suurtesse kottidesse ja sõidutati käruga pargist välja.

Sindi gümnaasiumi 6B talgutel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Joonistusvõistluse „Minu unistuste kangamuster“ tulemused.

Kaari Kasemaa (8a), 1 koht vanuses 8-9 aastat Foto Urmas Saard — Kaari Kasemaa (8a), 1. koht vanuses 8-9 aastat. Foto: Urmas Saard

Sindi linna 78. sünnipäeva eel korraldati kuni 28. aprillini kestnud laste joonistusvõistlus „Minu unistuste kangamuster“. Omaaegses Sindi tekstiilivabrikus loodud kangamustreid nägi Sindi muuseumis, millest oli laste loovmõttele abi. Töid hindajad muuseumi juhataja Heidi Vellend ja kangakunstnikud Sindi tekstiilivabriku ajast Helgi Tuul ning Ene Riso. Võistujoonistamises osalejate ealine piir määratleti 4 kuni 16 eluaastat. Tegelikult asusid võistlema lasteaia lapsed algklasside õpilased. Kokku laekus 21 tööd, enamik Eneli Arusaare õpilastelt, Sindi gümnaasiumi 2.A klassist (vaata pildigaleriid). tänasel pildistamisel olid käes juba uued joonistused, milles mõeldi emadepäevale.

Esialgsed vanusegrupid jaotati ümber tööde laekumiste vanuste järgi.
1. koht vanuses 4-6 aastat – Ranar Viitmann (5a) Sindi lasteaiast.
1. koht vanuses 8-9 aastat – Kaari Kasemaa (8a) Sindi gümnaasiumi 2A klassist.
1. koht vanuses 9-11 aastat – Joosep Ailiste (9a) Sindi gümnaasiumi 3D klassist.

Loe edasi: Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Helle Hanseni keraamika Sindi muuseumis

Alates 1. maist näeb Sindi muuseumis avatud Helle Hanseni keraamikatööde isikunäitust.

Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel Foto Marko Šorin — Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel. Foto: Marko Šorin

Helle Hansen on Tallinna pedagoogilise kooli haridusega palju aastaid lasteaia kasvatajana leiba teeninud. Tema teiseks südamelähedaseks kutsumuseks kujunes keraamikaga tegelemine, millega alustas 1982. aastal. Hansen töötas 16 ja pool aastat AS Reideni keraamikas mudeli valmistajana. Keraamika pole olnud tema jaoks mitte üksnes palgatöö, vaid ka vabaaja harrastus. „Kuulusin Pärnu kunstiklubisse aastast 1989. Praegu enam mitte,“ meenutab ta huvitavat ajasisustust, mis täitusid põnevate kunstiliste vormidega.

Kümnete Hanseni tööde väljapanek paljude näituste korraldamise ahelas pole Sindi muuseumis juhuslik paik. Töötades mõnda aega Sindi muuseumis sidus keraamik oma harrastuse nooruses õpitud erialaga – lastega. Ta õpetas neile käelist tegevust materjali voolimisel ning vormimisel. Aga Hanseni juhendamisel tegid lapsed ka päris lihtsaid käsitöö harjutusi.

Loe edasi: Helle Hanseni keraamika Sindi muuseumis

Filee- ehk võrkpits

Heinaste merekooli muuseumis on üleval fileepitsi näitus „Võrgu ilu“, mis tutvustab kalurite naiste tegevust läinud sajandi kolmekümnendatel. Pille Tuvik toob unustuste hõlma vajunud käsitöö tehnika meile uuesti lähemale.

Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis Foto erakogust — Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis. Foto: erakogust

Minu lapsepõlv möödus vaadates aknaid, millel olid ees vanaema tehtud fileekardinad. Need valmistas vanaema küüditatuna Siberis. Kahjuks ei osanud ta seda tehnikat mulle õpetada, oli selle unustanud. See pits jäi mind võluma. Õppides Tallinna Ülikoolis valisin diplomitööks fileepitsi õpetamise metoodika ja aastast 2012 kogun filee esemeid. Soovin selle näitusega osa seda ilu huvilisteni tuua. Loodan tekitada huvi vaadata vanu asju uue pilguga. Kõik vana ei ole rämps kui leiab vanavanemate oma kätega tehtud esemeid.

Filee- ehk võrkpits on niidist või lõngast võrgutaoline kudum, mille sõlmed asuvad lõngade ristumispunktides. Muster, enamasti taimornament, tikitakse võrgule nõelaga. Filee sõlmimist tundsid juba koptid.

Fileepitsi eeskujuks peetakse sōlmitud kalavõrku. Algselt oli võrk asendamatuks vahendiks mitte ainult kalapüügil, vaid ka jahipidamisel. Kordkorralt hakati võrku valmistama üha peenemate aukudega. Seejärel leiti, et võrgu pind sobib ka tikkimiseks.

Loe edasi: Filee- ehk võrkpits

Sindi lasteaia mudilased laulsid: „Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt“

Sindi pensionäride aktiiv ja naisliit tähistasid täna ühiselt Sindi sotsiaaltöökeskuse 17. asutamise aastapäeva ja viibisid peatselt saabuva emadepäeva mõtetes, mille muutsid eriliselt kauniks Sindi lasteaia koolieelsete rühmade laululapsed.

Ema ja tütar noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand Foto Urmas Saard — Ema ja tütar – noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Foto: Urmas Saard

Sotsiaaltöökeskuse kestvalt heale koostööle linnavalitsusega annab tunnistust linnapea Marko Šorini külaskäik ja kingituste pakk. Temaga olid ühes ka sotsiaalnõunik Helga Isand ja lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, et oma silmaga taaskordselt veenduda linna eakama seltskonna elujõus, näha esinemas lasteaia mudilasi, kes on olnud korduvalt varemgi oodatud.

Lasteaia laululapsed laulsid muusikaõpetaja Ülle Jantsoni akordioni helide saatel laule, mis olid nii vahvad, et väärivad üksikasjalikku kirjeldust.

Helve Mikussaare “Köögitädi” sobis hästi sotsiaaltöökeskuse kokk-juhataja Viive Sepiku ja teiste töökate abiliste tervitamiseks. Köögitädi on üks väga tore tädi. Laua peal on leivatorn, tädi pole iial morn. Ainult kui on palav pliit ütleb – “Minge jalust siit!”

“Salamahti”, Airi Liiva. Ma teen süüa, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, pistan piima/jahu sisse oma käed. Ma loon korda väga tihti; enamasti salamahti. Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt. Ma teen kalli, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, talle kaela ümber panen oma käed.

Loe edasi: Sindi lasteaia mudilased laulsid: „Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt“

Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Eile õhtupoolikul toimus Tallinna Rahumäe kalmistul Vabadussõjas langenud Tallinna kaitsepataljoni reamees Arnold Tikmanni (1899-1919) hauatähise taasavamine, millele järgnenud talgutel korrastati Vabadussõjas langenute kalmusid.

Arnold Tikmann puhkab Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Arnold Tikmann puhkab Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Auvahtkonnas seisid Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna mehed. Rahulat kaunistasid Pätsi muuseumi sinimustvalge, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Tallinna memento lipp.

Avasõna ütles Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik, kes ei pea eestlaseid sõjakaks rahvaks. „Aga vajadusel haaratakse vabaduse saavutamiseks ja kaitsmiseks kõhklematult samuti relvad,“ ütles Terik. Ta tänas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu, Nõmme Heakorra Seltsi ja aktiivseid kodanikke, kelle eestvedamisel asetati kunagi kõrvale heidetud kivi uuesti oma õigele kohale tagasi. „Sellist mälestuse säilimist vajavad täisealistest veelgi rohkem tänased viie-aastased, järgmise põlvkonna jätkajad,“ selgitas Terik.

Nõmme Heakorra Seltsi juhatuse liige Leho Lõhmus rääkis sellest, et Rahumäe kalmistu on üks suuremaid nekropole, kus on leidnud viimse puhkepaiga paljud Vabadussõjas langenud.

Loe edasi: Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Dokumentaalfilm „Patarei ärkab ellu“ ärgitab taas arutelule

Muinsuskaitsekuu raames linastub10. mail kell 18.00 Tallinna kinomajas (Uus tn 3) dokumentaalfilm „Patarei ärkab ellu“, mille vaatamisele järgneb arutelu väljapaistva mälestise – ajaloolise mere-kindluse ja vangla tulevikust.

Trivimi Velliste, dokumentaalfilmi Patarei ärkab ellu idee ja käsikirja autor Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, dokumentaalfilmi “Patarei ärkab ellu” idee ja käsikirja autor. Foto: Urmas Saard

Esimest korda näidati Patareist valminud ca 25 minuti pikkust filmi tänavu 19. jaanuaril. Ka siis järgnes sellele elav mõttevahetus. Filmi idee ja käsikirja autor on Trivimi Velliste. Režii ja kaamera töö tegi ära Jaan Kolberg.

Filmis saavad sõna Tartu Ülikooli professor Juhan Maiste, ajaloolane ja Patarei uurija Robert Treufeldt, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias, Patarei tutvustaja Andrus Villem, Muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talk, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti inspektor Artur Ümar, vabadusvõitleja, endine Patarei vang ja siseminister Lagle Parek, vabadusvõitleja ning endine Patarei vang Heiki Ahonen, vabadusvõitleja, muinsuskaitsja ning endine Patarei vang Valdur Raudvassar, Meremuuseumi juhataja Urmas Dresen, Okupatsioonide Muuseumi juhataja Merilin Piipuu, Eesti Sõjamuuseumi-Kindral Laidoneri Muuseumi juhataja Hellar Lill. Filmis lauluab perekond Ausmaa koor.

Linastusele järgneval arutelul osalevad filmi autorid, muinsuskaitsjad, linnaplaneerijad jt.
Valitsusväline üle-euroopaline muinsuskaitseühendus Europa Nostra on arvanud Patarei maailmajao seitsme enimohustatud olulise mälestise hulka. Filmi linastus on pühendatud ühtlasi merekultuuri aastale.

Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse kolmandal korrusel on juba pea nädalapäevad vaadata fotonäitus kakuamipüügist, mille koostajad kalanduse hobiuurijad Pille Tuvik ja Arne Saluste.

Eelmise nädala kolmapäeva keskpäeval sobitas ja riputas Arne Saluste põnevaid ülesvõtteid Port Artur 2 aatriumite vahelisele sisetänavale, kus meri ja mehed kohe möödujates huvi äratasid.

„Ei, näitus pole seotud Pärnus toimuva Jaapani nädala ega välja kuulutatud mere aastaga,“ vastas Saluste minu küsimusele. Oleme harjunud teadmisega Pärnust kui suvepealinnast, aga hakkame vist unustama (kui polegi juba seda päriselt teinud), et sada aastat tagasi kutsuti Pärnut kevadeti silgupealinnaks. Vaatamata vanade nimetuste meelest minekule on Pärnumaal jälle alanud räimepüügi hooaeg.

Arne ja Pille esimene küsimus sunnib mälu värskendama ja vastama, millal sai viimati söödud Eesti rahvuskala räime? Küsijad arvavad, et selle küsimusega tulevad meelde meie vanavanemad, kui räime söödi kümnel erineval moel. Mäletan hästi ka oma ema valmistatud ahjuräimesid koorekastmes. Selgub, et see pole saanud üksnes minu jaoks ilusaks mälestuseks, vaid ka paljudele teistele. Täpselt sama moodi nagu kalurid piltidel on saanud või peatselt saamas.

Loe edasi: Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

1. mail tähistati Sindi linnaõiguste omistamise 78. aastapäeva laadameluga ja Pärnu Jaapani nädala avapäevast osa saamisega.

Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile Foto Urmas Saard — Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile. Foto: Urmas Saard

Mäletan, et oli aasta 2014 kevad ja Sindi linna 75. juubeli tähistamisest vähem kui tosin kuud möödas, aga suurpidustuse pilt püsis endiselt muljet tekitavalt silme ees. Toimunut kajastades kirjutasin uudisloo päisesse rasvases kirjas, et päikseline päev meelitas Sindi raekoda katva väheldaste pilvedega taeva alla suurel hulgal linnarahvast ja külalisi, kelle innuka osavõtuga tähistati Sindi linnaõiguste saamise 75. tähtpäeva ja peasündmusena õnnistati sisse Presidendi kell.

Vabanemata tollest emotsionaalsest elamusest uurisingi siis järgmisel aastal, kuidas linn kavatseb järgmist sünnipäeva tähistada. Minu pettumuseks meenutati kunagist ammu vastu võetud otsust, et Sindis tähistatakse suurema pidulikkusega linna sünnipäeva üksnes iga viie aasta järel. Leppisin kahjutundes selle otsusega ja kujutasin ette, kui pikk on ikka viis aastat, mida tuleb oodata ja kui palju pööraseid pöördelisi asju võib selle aja sees juhtuda. Ei tulnud kordagi sellele mõttele, et juba mõni aasta hiljem võiks tulla kõneks 1938. a antud linnaõiguste ära võtmine ja selle allutamine suurvalla meelevalda. Olin harjunud teadmisega, et Eestimaal mõõdetakse paljude linnade kestvust 700 ja pikema ajaga.

Loe edasi: Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit

Pärnus aset leidva Jaapani nädala avapäeval viibis suursaadik Yoko Yanagisawa mõned tunnid ka Sindis, kus nautis segakoori Suur Terts esinemist, tegi koos linnapea Marko Šoriniga lühikese jalutuskäigu ja tutvus noortekeskusega.

Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik Foto Urmas Saard — Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik. Foto: Urmas Saard

Tallinnas resideeriv Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa andis Kadriorus oma usalduskirjad üle käesoleva aasta 9. märtsil. Seega pole ta veel jõudnud väga palju Eestiga tutvuda. Seda huvitavam oli suursaadikul näha Pärnut ja Sindit. Teda saatis Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato, kes on kahe Eestis viibitud aasta jooksul külastanud kõiki Eesti „pealinnasid“. Takashi Ato eriliseks huviks on Eesti koolid. Sinti jõudes kohtusid külalised otse seltsimaja uksel rändnäitleja Heino Seljamaaga, kes oli pärast kahte lasteetendust oma kohvritega lahkumas. Seljamaal oli hea meel tervitada suursaadikut, sest tema tütretütar elab Jaapanis.

Sindi seltsimajas esines segakoor Suur Terts kontserdiga „Punane kiil“, mille kavas on umbes 80% jaapanikeelseid laule. Koori juhatas Külli Kaats, külalisena laulis Ryosuke Kurahashi. Flöödiga oli kaastegev Mizuki Shindo. Ryosuke Kurahashi elab juba 16 aastat Eestis. Kontserdi lõppedes paluti ühispildistamiseks lavale ka suursaadik.

Loe edasi: Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit

Esimesed homsel Sindi laadal kauplejad on juba kohal

Kella viie paiku oli paar telki püsti, kuigi müügikohtade mahamärkimisega oli alles algust tehtud.

Kadri Kärg-Varris Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris. Foto: Urmas Saard

Laada peakorraldaja, MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris ütles, et tegelikult on kohti juba terve päeva valitud ja soovitud kinni panna. Kadri selgitas, et aegsasti on selgitatud vaba valiku võimalust ja mingit eelnevat kohtade kinni panemist ei toimu, sest laat toimub kõigi jaoks ilma tasuta ning võrdse kohtlemise alusel. Samas pole ka keelatud ennast aegsasti õhtul sisse seada. Keegi lambanahkadega kaupleja olevat lubanud õhtul koha ära võtta ja öö pehmetel-soojadel lambanahkadel veeta. Siiski on piirkonnad määratud vastavalt kaubaliikidele.

Korraldajate peatelk püstitatakse seltsimaja peaukse ette. Samas telgis saab ka annetada raha Julius Friedrich Seljamaale püstitatava mälestusmärgi jaoks. Seda juhul, kui kast parajasti laadaplatsil ringi ei liigu. Samuti tuleb seltsimaja ette Krulli kohviku küpsetiste telk ja kolmandaks Retrofoto, kus kõik soovijad saavad ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Fotograaf on Haide Rannakivi. Kõigest lähemat infot leiab varem kirjutatud uudistest või facebookist.

Loe edasi: Esimesed homsel Sindi laadal kauplejad on juba kohal

Krulli kohvik küpsetab homme hommikul algavaks Sindi laadapäevaks sadu pätse puhast rukkileiba

Uudise avaldamise tunnil valmivad Krulli kohvikus 15 tänukringlit, mis kingitakse meelelahutuskavas esinejatele ja laada vabatahtlikele abilistele.

Praegu küpsetavad laadapäevaks maitsvaid kringleid, saiakesi, nõgeseleiba Ralf Ramot ja Juta Velleste, kellest esimesel 17 aastat kogemusi ja teisel veelgi rohkem. Õhtul tuleb uus vahetus, kes võtab käsile leiva küpsetamise. Krulli kohviku sulgemise järel pole nende leiba pikka aega müügis olnud. Laada puhul otsustati erandkorras võtta ette ka leivategu, et Sindi linna sünnipäeval laadakülalisi üllatada. Müügitelk tuleb seltsimaja peaukse ette.

Ralf Ramot ja Juta Velleste valmistavad tänukringleid. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Krulli kohvik küpsetab homme hommikul algavaks Sindi laadapäevaks sadu pätse puhast rukkileiba

Petserimaa Ülestõusmisülikool korraldab kevadpühal õppepäeva

Petserimaa Ülestõusmisülikooli avaloengud peetakse juba homme, 1. mail, algusega kell 14 Obinitsa muuseumis. Lektoritena teevad ettekande Tartust Osvald Sasko ja Aldo Kals, samas esinevad petserimaalased Jüri Vaidla ja oma lauludega Ilmar Vananurm.

Aldo Kals Foto Urmas Saard — Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Räägitakse Petserimaa ajaloost, tänasest ja homsest päevast. Õppus on lastele ja õpilastele tasuta, teistele kehtib eurone õppemaks, mis annetatakse Petserimaa Ülestõusmisülikooli õppurite poolt Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumile, et tunnustada tulevikus tublide elulooliste teatmeteoste koostajate loometööd.

Pärast õppust on heategev taaskasutus loterii-allegrii, kus iga 50-eurosendine pilet võidab! Auhindadeks on raamatud (sealhulgas pühakiri), ajakirjad, kirjutustarbed, Petserimaa ajaloo dokumendid ja trükised, meened, kantselei- ja kirjatarbed jms. Loterii sissetulek läheb samuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi fondi.

Kui Petserimaa Ülestõusmisülikooli tegevuses leidub iva, jätkatakse tulevikus seni, kuni petserimaalased seda soovivad.

Täiendavaid selgitusi jagab Aldo Kals, tel. 56 908 945 või aldo.kals@mail.ee.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tunnustas Elronit “Aasta Transpordiettevõte 2015” tiitliga

Eesti liikumispuudega inimesed tunnustavad Elronit ratastoolikasutajatele mugava, kiire ja ligipääsetava ühistransporditeenuse eest. Täna peetud tänuüritusel andis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Elronile üle “Aasta Transpordiettevõte 2015” tiitli.

Aasta Transpordiettevõte 2015 auhinnakarikas Foto pressisõnumiga — Aasta Transpordiettevõte 2015 auhinnakarikas. Foto: pressisõnumiga

“Sõitmine Elroni rongidega on meie inimeste poolt testitud ja saanud kiitva hinnangu,” ütles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. “Mugava, kiire ja ratastooliga ligipääsetava teenusega on Elron teinud liikumisraskusega inimestele võimalikuks reisimise, mis seni puudus. Elroni rongidega sõitvad ratastoolikasutajad kiidavad nii ronge kui ka rongides töötavaid inimesi.”
Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip: “Meil on erakordselt hea meel, et Elroni rongide tulek on suurendanud erivajadusega inimeste reisimisvõimalusi, mis tähendab kõigile neile inimestele võimalust olla oma tegemistes iseseisev. Täname Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu positiivse tagasiside eest. Aasta Transpordiettevõtte aunimetus liikumispuudega inimeste esindusorganisatsioonilt on Elronile väga oluline tunnustus.”

Elroni rongiparki kuulub 38 elektri- ja diiselrongi, mis teevad päevas kokku üle 200 reisi ja peatuvad 125 peatuses üle Eesti. Ratastoolikasutajatele on rongides olemas kõik vajalikud mugavused, vajadusel osutavad liikumispuudega reisijatele rongides abi klienditeenindajad. Uuendusena on alates märtsist liikumispuudega inimestel võimalik kasutada veebis piletite eelisostuõigust ning broneerida ratastoolikoht juba enne reisi. Ka rongi pääsemine on kõigile liikumisraskustega inimestele mugav, kuna tänu uute ooteplatvormide väljaehitamisele on kõikidel perroonidel kaldteed ning rongi põhi on platvormiga samal kõrgusel.

Sindi tihastele valmistatakse pesakaste

Margus Ots, Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja rasvatihase aasta koordinaator, õpetas Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega algklasside õpilastele tihaste pesakastide valmistamist.

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist Foto Urmas Saard — Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist. Foto: Urmas Saard

Elupõline linnuvaatleja Eedi Lelov õpetab esimest õppeaastat Sindi gümnaasiumis bioloogiat ja on viinud juba korduvalt Sindi noori linnuhuvilisi loodusesse. Õpetaja Jelena Oleštšenko oli väga huvitatud, et Lelov korraldaks ka tema üheteistkümnele õpilasele midagi lindusid tutvustavat. Samal ajal pakkus Margus Ots Pärnumaa õpilastelegi võimalust õppida pesakastide valmistamist, millest Lelov kohe kinni haaras ja rasvatihase aasta koordinaatori Sindi gümnaasiumisse kutsus.

„Rasvatihase aastal pani Keskkonnainvesteeringute Keskus õla alla ja toetas pesakastide ehitamist. Materjaliks kasutatakse ühe Tartumaa puidufirma jääke,“ selgitas Lelov. Pesakasti detailid olid eelnevalt täpsesse mõõtu saetud ja iga komplekt eraldi kilesse pakitud. Esimese pesakasti pani näitlikult kokku Ots. Seejärel jagas komplektid välja ja läkski kõrvulukustavaks kopsimiseks. Tegelikult tuli pesakaste ehitama rohkem kui üksnes 11 vene õppekeelega õpilast. Näis, et haamri hoidmisega tulid kõik hästi toime, sest näpu piha löömise karjatust polnud kordagi kuulda ja kastid said kenasti valmis.

Lelov ütles, et kastid pannakse järgmisel nädalal üles.

Loe edasi: Sindi tihastele valmistatakse pesakaste

Soome juhtrajasõidu 2016. a meistrivõistlustel oli Eestist edukaim Andy Aron

22.-24. aprillil toimusid Vaasas Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Pärnumaalt Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Eesti võistlejate lõpptulemused: Andy 9. koht, Kaiar 16. koht ja Karmen 18. koht.

Andy Aron Foto Urmas Saard — Andy Aron. Foto: Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi eestlaste võistlemisest üksikasjalikuma ülevaate. Sindi rajal harjutajate osalemine osutus võimalikuks tänu Sindi linnavalitsuse toetusele.

Kavas oli viis klassi: ES-32 (väike eurosprt); F1-32 (vormel); EM-24- noored kuni 13 aastased ja EL-24 – juuniorid kuni 19 aastased ja lõpuks kuninglik ES-24 ehk suur eurosport. Meil EM-24 ja EL-24 klasse ei sõideta ja meile tavapärasest erineb mudel sellepoolest, et PR-24 raamile on paigaldatud Openi kere.

ES-32 klassi eelsõitudest kvalifitseerusid meie omadest finaali Andy Aron ja Karmen Mets. Kahjuks jäi finaali uks Kaiar Tammelehe ees kinni. Karmen ja Kaiar lõpetasid küll ühel ja samal ringil, kuid Karmen kaheksandana edestas Kaiarit sektoritega. Finaalis sujus Andy´l sõit kenasti ja kokkuvõttes 4. koht. Tubli! Karmen seevastu ei suutnud hästi kohaneda uue rajaga ja kokkuvõttes 8. koht. Sellel rajal oli üks eriti väikese raadiusega kurv, mille läbimist lillal ja mustal rajal Karmen selgeks ei saanudki. Soome meistritiitli võitis Olli Kamtamaa Matti Fyhr´i ja Arttu Korolaineni ees. Lisaks anti sel võistlusel välja ka nn konkursi auhind ehk siis parima teostusega (väljanägemisega) mudeli auhind. Hinnati kere väljalõikamise, teipimise ja värvimise kvaliteeti ning värvilahendust. Selles klassis sai selle auhinna Andy.

Loe edasi: Soome juhtrajasõidu 2016. a meistrivõistlustel oli Eestist edukaim Andy Aron

Sindis esineb Jaapanist inspireeritud kontserdil “Punane kiil” segakoor Suur Terts

Pärnus toimuva Jaapani nädala avapäeval esineb kell 15.00 Sindi seltsimajas segakoor Suur Terts. Juhatavad Külli Kaats ja külalisena Ryosuke Kurahashi, kaastegev Mizuki Shindo (flööt).

Segakoori Suur Terts asutamisele innustas liikmeid 2011. aasta kevadel pakatavalt tugev lauluarmastus. Enamikke kooriliikmeid ühendab juba nooruspõlvest omandatud kiindumus koorilaulu vastu. Koori juhatab Külli Kaats, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia dirigeerimise osakonna professor Ants Üleoja käe all. Suur Terts on andnud iseseisvaid teemakontserte, esinenud Tallinna vanalinnapäevadel, laulupidudel, kirikutes ja asutuste pidudel.

1. mail toimuval kontserdil kõlavad Eesti ja Jaapani rahvaluule tekstidele kirjutatud koorimuusika palad, millest umbes 80% on jaapanikeelsed.

Sama kavaga esineb Suur Terts 1. mai keskpäeval Jaapani nädalat avades Raeküla vanakooli keskuses Pärnus.

Eesti ja Jaapani lipud. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard