Autor: kylauudis.ee

Olustveres selgusid parimad hoidised

Olustveres nädalavahetusel toimunud hoidistemessil valiti selle aasta parimaks soolaseks hoidiseks Lääne-Virumaal valminud marineeritud karulauk, magusatest hoidistest tunnustati Viljandimaa astelpaju-alõtša-kibuvitsamoosi.

Soolaste hoidiste kategoorias sai teise koha Täkusalat(Lääne-Virumaa), kolmandat kohta jäid jagama Tuline musi (Lääne-Virumaa) ning kurgid Meira sinepiga (Viljandimaa). Magusatest hoidistest tuli teiseks õuna-šokolaadimoos ja kolmandaks punasesõstra-maasikamoos (mõlemad Viljandimaa). Ahhaa-elamuse kategoorias tunnustati kaalikamoosi (Läne-Virumaa) ja kuivatatud kõrvitsalaaste (Järvamaa).

Kokku oli messil väljas ligi 150 hoidist 100 perenaiselt.

Foto: Olustvere TMK

Võrtsjärv on üks Euroopa veeturismi tippsihtkohti

Brüsselis peetud 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha valimise auhinnatseremoonial nimetati üheks veeturismi tippsihtkohaks Võrtsjärv. Kokku anti auhind kahekümne viiele veeturismi sihtkohale üle Euroopa, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Kõik auhinnatud said Euroopa tippsihtkoha nimetuse EDEN tänu sellele, et on ennast tutvustanud innovaatiliselt ja säästlikult.

Leemekulbiliigutajate kolmas kokkutulek Martnas

Kolmapäeval, 29. septembril toimub Martna koolimajas leemekulbiliigutajate järjekordne kokkutulek, vahendab Läänemaa infoportaal.

Osalejatel palutakse kaasa võtta veidike omakeedetud talvavarusid. Kohapeal selgitatakse välja kõige isuäratavam purgisisu.

Kapinurgast või nagist tasub kaasa haarata ka oma lemmikpõll. Neist pannakse kokku näitus. Rohkem infot saab Maimu Neuhofilt telefonil 520 0349 ja e-posti aadressil maimune@hot.ee.

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.

Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.

Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.

Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.

Abruka saab uhkustada uue sadamaga

Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.

Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.

Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.

„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.

Sõrve-ainelises filmis avanevad inimsaatused

Salme vald Saaremaal sai kultuuriministeeriumilt projektist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” 10 000 krooni, et alustada mälestuste kogumist ja Sõrve-ainelise filmi ettevalmistust, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et sai mõtte Salme valla ajalugu jäädvustada Margus Mulla Panga küla filmist. Sõrve on ju eriline seetõttu, et inimestel on olnud nii erinevad saatused — kes on viidud Saksamaale, kes Siberisse.

„Sel aastal teeme eeltööd, filmime üles mälestusi. Seda, millal film valmis võiks saada, praegu ei tea, tähtaega me pannud ei ole,” lausus Poopuu.

Margus Muld ütles, et võttis Salme valla pakkumise hea meelega vastu. „Ehkki mul endal Sõrvega sidemed puuduvad, on töö absoluutselt põnev, mulle see mõte meeldis,” sõnas filmimees. Praeguseks on ta salvestanud ligi kümne inimese jutu.

Vargamäel tähistatakse homme mihklipäeva

Pühapäeval, 26. septembril algusega kell 15.00 tähistatakse Albu vallas A. H. Tammsaare muuseumis mihklipäeva.

„Külastajad näevad, kuidas villast saab lõng, õpetame mihklipäevale kohaselt ise ilma ennustama, tuletame meelde mihklipäeva kombeid ja mänge ning soovijatel on võimalus maitsta ning kaasa osta kodumaist lambaliha,” ütles muuseumi programmijuht Birgit Itse.

Osalejate soovil korratakse pärtlipäeval esmakordselt toimunud mahe-ja rohevahetust. Toimub ka moosikonkurss ning kõiki moosikeetjad kutsutakse sinna esitama õuna-pohlamoosi, mille hulgast valivad päeva külastajad oma lemmiku.

Foto: tammsaare.albu.ee
Moosikonkursil või mahevahetusel osalejaile on sissepääs tasuta, teistel tuleb lunastada muuseumi pilet.

Mihklipäev oli vanarahva jaoks jõulude, jaanipäeva ja jüripäeva kõrval üks tähtsamaid pühasid. Mihklipäevastele tegemistele ja juhtumistele omistati tähendusi ning mihklipäeval ennustati ilma. Lisaks olid oma mihklipäeva mängud ning kindlasti söödi lambaliha.

Albu vald kutsub tervisespordipäevale

Pühapäeval, 26. septembril Albu vallas Valgehobusemäe puhkekeskuses toimuvale tervisespordipäevale ja sügisjooksule on oodatud kõik huvilised.

Päev algab kell 11 lastejooksudega. Lastele tuleb külla ka Lotte. Keskusehoones on avatud väikelaste hoiutuba juhuks, kui vanemad on otsustanud minna jooksma või kepikõndi tegema.

Seekord on võistlejate klassi jooksumaa pikkus 15 km ning start antakse kell 12. Kell 12.15 antakse start harrastajate klassile ning seda maad saab läbida nii joostes kui ka kepikõndi tehes. Start antakse jooksjatele ja kepikõndijatele koos.

Keskuses on pühapäeval võimalik teha ka jalalaba digiuuringut, et teada saada, millised jooksujalanõud kellelegi sobivad.

Järvamaa muuseumis on uus püsiekspositsioon

Järvamaa muuseumi uues püsiekspositsioonis on aukohal Kihme hõbeaare, kuid piiluda saab ka Nurmsi ja Tarbja kalme põhjal rekonstrueeritud tarandkalme sisemusse; vitriinis vaatavad vastu Villevere hõbeaarde mulaažid aga ka päris ehtsad muistised Paide Vallimäelt, vahendab ERR oma uudistes.

Varem asus arheoloogiaväljapanek Paide vallitornis, uut ekspositsiooni ärgitasid koostama muuseumi arheoloogiavaramut revideerinud arheoloogid.

Järvamaa muuseumi uus ekspositsioon annab hea ülevaate kiviaja inimese Järvamaa aladele jõudmisest kuni vara-uusajani välja.

Setumaal alustab tööd seebikoda

Vahtraoru talus Setumaal alustas tööd seebikoda. Kogu seebikoja toodang valmib käsitööna.

Tootjad on välja töötanud palju 
huvitavaid seepe, mille üheks komponendiks on kindlasti midagi Setumaaga seotut. Praegu on pakkuda kümmet seebisorti: 
kadakaseep, saviseep, seep kuivatatud õunte ja meega, seep 
hansaga, tõrvaseep, koduõlleseep, köömneseep, suitsusaunaseep, Setumaa 
seep, Kuningriigi seep. Lähiajal toodete valik kindlasti laieneb.


Seebitööstus kannab nime Vana Jüri seebikoda ja tootjaks on Silver 
Hüdsi. 
Turule jõuavad seebid alates 27. septembrist.

Saaremaa jõevähk on ohus


Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.



Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.


„Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.



Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Uljastel selgusid Eesti parimad spinningistid

Uljatse järve ääres peeti läinud laupäeval Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis, teatas Virumaa infoprtaal. 
Kehva ilma trotsides võeti viie tunni jooksul järvest välja hulgaliselt  kaalukaid kalu — hauge ja ahvenaid.


Võistlejaid kogunes poolsada, kohal oli kogu Eesti paremik eesotsas Erki Oppega, kes on kuulunud juba mitukümmend aastat nii Eesti kui ka Baltikumi kalasportlaste tippu.

„Soovisime kasutada ja näidata võistluste läbiviimisel eelkõige Rakvere  lähikonnas asuva Uljaste järve potentsiaali, sest selle näol on tegemist areneva kultuuri- ja looduskeskonnaga,” ütles võistluse korraldaja,  Rakvere spordikeskuse direktori asetäitja Allan Jaakus.



Meeste arvestuses saavutas esikoha Alar Ruzits, kelle saagi kogukaal küündis ühe haugi näol 2278 grammini. Talle järgnesid teisena  meisterlikult hulgaliselt ahvenaid püüdnud Erki Oppe (1372 g) ja  kolmandana Mati Banhard (1252 g).

 Naistest teenis esikoha Julia Ivanova (144 g) ja noorte arvestuses Georg Semenovski (574 g).

Rapla linna jõepromenaad sai pikenduse

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus on teoks saanud — jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga, kirjutas Raplamaa infoportaal.

Projekti esimese etapiga alustati juba 2006. aastal, kui puhastati ja korrastati Rapla linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad Rapla kiriku juures. 2008. aastal korrastati teise etapina Vigala jõe kallas Rapla kivisillast Sauna tänavani.

Jõepromenaad sai kiiresti jalutajate ja tervisesõprade meelispaigaks ning tänu jõepromenaadi aktiivsele kasutusele oli selge, et rada peab saama ühendatud Vesiroosi gümnaasiumi juures oleva tervisepargiga!

Ettevalmistused kolmanda etapi ehitustöödeks algasid 2009. aastal, kui vallavalitsus esitas taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). KIKi rahastas projekti 1,7 miljoni krooniga. Rapla vallavalitsuse omafinantseering oli 190 290 krooni.

Projekti käigus puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tänava haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja sillad.

„Uskumatu, et selline võimas loodus on keset Rapla linna — kollased võhumõõgad, valged angervaksad ja kasetüved, pilliroog ning kopramaailm,” on vallavalitsuse haljastusspetsialist Sirle Sule kallasraja äärsest looduslikust kooslusest lummatud.

Promenaadi pikendusega lahendati ära ka Heina tänava juures asuva silla kitsaskoht, nimelt käänulise sõidutee kõrvale ehitati kallasrada ning jõgi tõsteti tagasi vanasse jõesängi. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Promenaad avatakse 2. oktoobril.

Promenaadil on ka mitu sillakest.
Foto: Raplamaa.ee

Eesti pisim kool paneb uksed kinni

Tartumaa Meeksi valla volikogu otsustas oma septembrikuisel istungil lõpetada Järvselja algkooli tegevuse, kuna äsja alanud õppeaastal ei tulnud kooli ühtki õpilast, kirjutas Maaleht.

„Kui ikka lapsi ei ole, pole midagi teha,” põhjendas Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov kurba otsust.

Eelmisel aastal oli Eesti pisimas koolis veel kaks last. Tänavu olnuks küll kooli tulemas üks kolmandasse klassi minev tüdruk, kuid ta ei tahtnud üksinda kooli jääda ning õpib nüüd Võnnu keskkoolis.

Vallavanema sõnul ei tähenda kooli sulgemine, et sellega peaks hariduse andmine Järvseljal igavesti lõppema. „Kui sinna kanti tuleb mõni lastega pere, on Järvseljal võimalik avada Mehikoorma põhikooli klass, siis küll juba teise kooli nime all,” vahendas Suvorov volikogus arutatut.

Meeksi valla teises koolis, Mehikoorma põhikoolis on praegu 33 õpilast.

1948. aastal tööd alustanud Järvselja algkoolis on parematel aegadel olnud isegi 40 last. Kooli kauaaegne ja ainuke õpetaja Maie Sepp siirdub pensionipõlve pidama.

Narva on eilsest Eesti sügispealinn

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp andis eile Narva linnuses Narva linnapeale Tarmo Tammistele üle sügispealinna tiitli ning vastava tunnistuse.

Tiitli pidulikul üleandmisel osalesid ka talvepealinna Otepää ning kevadpealinna Türi esindajad. Tervitussõnadega pöördus kohalolijate poole Ida-Viru maavanem Riho Breivel.

Tunnistuse kohaselt kehtib Narvale antud sügispealinna tiitel astronoomilise sügise algusest (23. septembrist) kuni astronoomilise talve alguseni (21. detsembrini).

Narva saab sügispealinna tiitli juba kolmandat korda. Esimest korda kandis Narva linn sügispealinna austavat tiitlit 1999. aastal ning 2009. aastal sai Narva linn taas sügispealinnaks.

Koeru hooldekeskus sai juubeliks korras ruumid

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab 60. aastapäeva tutvustades värskelt renoveeritud osakondi ning vastvalminud kohvikut, teatas Järvamaa infoportaal.

Hooldekeskuse alguseks loetakse 1950. aastat, kui endises kirikumõisas avati 18 kohaga Koeru invaliididekodu. 1986. aastal valmis hooldekeskuse uus peahoone. Täna on hooldekeskuses 217 kohta ja eakatele pakutakse üldhooldus-, hooldusravi- ja koduõendusteenust ning psüühiliste erivajadustega inimestele ööpäevaringset hooldusteenust ja toetatud elamise teenust.

Sihtasutuse juhataja Rünno Lassi sõnul on 60. aastapäev hooldekeskuse klientidele ja töötajatele suursündmus. Aastapäeva tähistamiseks korraldatud piduliku aktuse raames tänatakse koostööpartnereid, antakse kuuendat korda välja aasta töötaja tiitel ning tunnustatakse kauaaegseid töötajaid. Pärast aktust on huvilistel võimalik tutvuda keskuse hoone ja osakondadega.

Lassi hinnangul on juubeliaasta olnud keskusele äärmiselt tegus ja seda just füüsilise keskkonna parendamise osas. „Kui eelmisel aastal investeeris hooldekeskus hoonesse kolm miljonit krooni, siis tänavu 6,6 miljonit krooni. Mullu oktoobris lasti käiku uus lift, tänavu on renoveeritud kaks osakonda ning aasta lõpuks renoveeritakse lisaks veel kaks osakonda.

Lisaks värske ilme saanud osakondadele on sügisest hooldekeskuse fuajees avatud klientidele, töötajatele ja külalistele kohvik, kus pakutakse hooldekeskuse köögis valminud värskeid pagaritooteid. Õdusat meeleolu aitavad luua fuajees asuvad akvaarium ja purskkaev.

Lassi sõnul valmis juubeliaasta raames hooldekeskusele ka uus internetileht.

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab oma 60. aastapäeva reedel, 1. oktoobril, pidulik aktus algab hooldekeskuse saalis kell 15.

Koeru hooldekeskus.
Foto: Jarva.ee

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnategijat

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna puhtamaks muutmiseks positiivseid tegusid.
 
Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus. 

Konkursiga soovitakse tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse vallas tunnustuse pälvinud tegudest. 



Osaleda saab kolmes kategoorias: 
aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad; 

aasta keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud ettevõtmised; 

aasta keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimises, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumises, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamises ning rahvusvahelises keskkonnakoostöös.


Konkursil osalemise ankeedid saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu. Ankeetide esitamise viimane päev on 20. oktoober 2010. 


Konkursi võitjad kuulutatakse välja detsembri alguses.

Vilsandi saarevahiks sai Margit Tätte

Vilsandi saarevahi ülesandeid täidab Jaan Tätte ümbermaailmareisilt naasmiseni tema abikaasa Margit Tätte.

Saarevahi peamine ülesanne on saarel ühiskondlik kord tagada, ütles Saare maavanem Toomas Kasemaa BNSi teatel. Saarevahi kohustuste hulka kuuluvad ka mitmesugused looduskaitse- ja tuletõrjeküsimused, lisaks ühistranspordi korraldamine saarele.

Seenepäevad siin ja seal

Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.

Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.

Täna avatakse Pöide valla päevad

Täna, 22. septembril avatavad neljandad Pöide valla päevad on pühendatud kartulile ja esmakordselt selgub valla päevadel Pöide valla rammumees, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Täna õhtul tunnustatakse valla päevade pidulikul avamisel tublimaid. Sel aastal tõstetakse esile just valla sportlasi, kes on aastate jooksul valda mitmesugustel spordiüritustel esindanud.

Loosiga valitakse külakogukondade esitatud kandidaatide hulgast valla kõige spordilembesem ja kõige kultuurilembesem pere. Õhtul mängib näitering Tungal Jaan Tätte teatritükki „Latern”.

Rahvamaja fuajees avatakse kartulitrükinäitus ja pannakse välja külakogukondade sügisteemalised lille-taimeseaded. Homme toimub toidupäev, mis on pühendatud kartulile. Reede on teadmiste päev, mida tähistatakse võistlustega – slängisõnade eestikeelestamise, sudoku ja ristsõna lahendamisega.

Valla päevade viimane päev on tervisepäev. Laupäeva hommikul algavad kooli staadionil küladevahelised võistlused rahvuslikel aladel ja selgitatakse välja Pöide rammumees.

Pühajärve lapsevanemad plaanivad meeleavaldust

Foto: Pühajärve põhikool

Pühajärve põhikooli õpilaste vanemad koos valla elanikega otsustasid neljapäeval, 23. septembril kell 17.30 korraldada Otepää vallavolikogu istungi ajal vallavalitsuse hoone ees protestiaktsiooni vallavalitsuse otsuste vastu ja hiljuti vallandatud koolijuhi Miia Pallase toetuseks.

Aktsiooni käigus antakse volikogule üle ka lapsevanemate ja õpilasesinduse pöördumised koos Miia Pallase toetuseks kogutud allkirjadega. Muuhulgas on arutlusel olnud ka Otepää linna ja Pühajärve valla lahutamise algatamine.

Tänavu suvel püüdis Otepää vallavalitsus ilma ühegi eelneva aruteluta läbi suruda otsust, et 155aastases Pühajärve põhikoolis ei avataks esimest klassi ning 13. septembril vallandas Otepää vallavanem ootamatult kooli direktori Miia Pallase. Pühajärve põhikooli õpetajad ja lapsevanemad on edutult püüdnud saada selgitusi, millest on tingitud taoline käitumine valla poolt.

Allikas: Teet Reedi, Pühajärve põhikooli lapsevanemate initsiatiivgrupp

Kabli looduskeskus kutsub linnupäevale

RMK Kabli looduskeskus Pärnumaal ootab huvilisi 24. septembril osa saama linnupäevast.

Sissejuhatus päeva tehakse hommikul kell 10 looduskeskuse juures. Seejärel kuulatakse Mati Kose loengut lindudest ja vaadatakse slaidiprogrammi „Edevad Eesti linnud”. Kavas on ka retked Kabli linnujaama, et uurida, mida põnevat seal tehakse.

Päeva parema sujumise nimel palutakse enne registreeruda  telefonil 5302 0833 või kabli.looduskeskus@rmk.ee.