Autor: kylauudis.ee

Ehitustööde valmimise tänuüritus Prandi külamajas

Homme, 22. oktoobril algusega kell 18 toimub Järvamaal Prandi külamajas hoone kahe esimese etapi ehitustööde lõpetamise puhul tänuüritus, kirjutas Järvamaa infoportaal.

„Külamaja rajamist on toetanud PRIA läbi Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse kokku ligi 1,88 miljoni krooniga ning inventari soetamisel läbi Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kokku umbes 0,26 miljoni krooniga,” ütles Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg.

Külarahvas ise on maja ehitamiseks kogunud 46 561 krooni.

„2011. aastal on MTÜ-l plaanis külamaja ehitust jätkata, kuna hetkel on kasutuses hoone esimene korrus,” sõnas Kõljalg.

Ehitusjärgus Prandi külamaja.
Foto: www.prandiallikad.ee

Järgmisel aastal lubatakse rohkem jõevähke püüda

Keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300ni.

Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.

Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra.

Tartumaa terviserajad jõudisd internetti

Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“ kaardistas Interneti jaoks 25 Tartumaa liikumis- ja matkarada.

Tartumaa matkarajad on nüüdsest leitavad aktsiooni „Mehed liikuma!” koduleheküljelt. Kõikide radade puhul on olemas lühitutvustus, video, pildipank, kõrgusegraafik ja Google Maps kaardirakendus.

Tartumaa matkarajad kaardistati Tartumaa arendusseltsi ja ELiu Leader-programmi toetuse abil projekti „Mehed liikuma 2010 Tartumaal“ raames.

Meeste terviseliikumise algatas mullu grupp aktiviste eesotsas meestearst Kristo Ausmehega, võttes eesmärgiks muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Sihtgrupiks on mehed vanuses 20-69 eluaastat, kes ei tegele regulaarselt tervisespordiga ning kellel esineb sellest tulenevaid terviseprobleeme.

Meossaare kabeli müürid õnnistati sisse

Eile õnnistati Järvamaal Türi vallas sisse möödunud suvel KuMe külaseltsi eestvedamisel renoveeritud Meossaare kabeli müürid.

Tööde käigus kinnitati lahtised kivid kabeli müüril, valati müürile vöö lagunemise peatamiseks, krohviti müüritis, taastati aknaavad ja trepp, täideti põrand ning soetati kabeliaeda mõned istepingid.

Tööd läksid maksma üle 180 000 krooni ning 90% ulatuses rahastas neid PRIA.

Tulevikus plaanib KuMe külaselts kasutada kabeliaeda kontserdipaigana ja rajada kabeli müüride vahele vaateplatvormi, kus saab kogu külale pilku heita.

Meossaare kabel. Foto: Tiina Lohur

Riik muudab Sindi paisu üle kontrolli saamiseks seadust

Riik kavandab veeseadusesse muudatusi, et saavutada Sindi paisu üle riiklik kontroll ja muuta Pärnu jõgi siirdekaladele läbitavaks, vahendas Pärnu Postimees.

Aastaid kestnud probleemile ei ole keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul kiiret lahendust, kuid sellega tegeletakse jätkuvalt.

Sindi pais on Pärnu jõe suudmest ligi 14 kilomeetri kaugusel asuv kunagise Sindi 1. detsembri nimelise vabriku ehitatud pais, mis on minetanud oma otstarbe. Paisu erastas AS Qualitex, kes müüs paisu ASile Maru (praegune AS Raju), kes soovib saada hüdroelektri tootmisõigust.

Sindi uue betoonpaisu koos kalatrepiga andsid ehitajad vabrikule üle 1974. aastal. Kalatrepp ei toimi nagu vaja ja siirdekaladele on pais suures osas ületamatu rändetakistus.

Teadlaste andmeil puuduvad Sindi paisust ülesvoolu jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb ja angerjas. Sindi ning samuti ülesvoolu asuvate Kurgja ja Jändja paisude tõttu on jões madal ka mõnede teiste tüübispetsiifiliste liikide nagu teib, säinas ja latikas arvukus.

Raju soovib enda väitel rajada toimiva kalatrepi ning on riiki süüdistanud kalatrepi ja 1,3-megavatise hüdroelektrijaama rajamise takistamises.

Riik on pakkunud ettevõttele paisu eest 18,5 miljonit krooni, ettevõte tahtis aga 59 miljonit krooni.

Hiiumaal avatakse laupäeval disc-golfipark

Pühalepa vald ja Eesti Discgolfi Harrastajate Liit korraldavad eeloleval nädalavahetusel Hiiumaa disc-golfipargi avavõistlused.

Laupäeval, 23. oktoobril kell 14 toimuvad kaugviske pikkusvõistlused Linnumäe puhkekeskuse juures ja kell 16 paarisgolf Paluküla disc-golfipargis. Võistlused jätkuvad Palukülas pühapäeval, 24. oktoobril kella 10–17.

Disc-golf sarnaneb põhimõtteliselt golfiga — kui golfis pead lööma palli kepiga auku, siis disc-golfis tuleb visata ketas korvi. Kes läbib raja vähema arvu katsetega, on võitja. Mäng sobib igas eas harrastajaile.

Hellenurme lasteaed tähistas 15. sünnipäeva

Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.

Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.

Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.

Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.

Tartu tänavune jõulupuu leiti Alatskivi mailt

Tartu raekoja platsile sobiv jõulupuu leiti tänavu linnast umbes 40 kilomeetri kaugusel Alatskivi lähedal asuvast Naelavere külast. Salu kinnistul kasvav kahara võraga kuusk on umbes 16 meetrit kõrge, kirjutas Tartu Postimees.

Kokku pakuti tänavu tartlastele jõulupuuks 11 kuuske. Pakkumisi tuli Tartu linnast ja maakonnast, Põlva- ja Viljandimaalt ning Lääne-Virumaalt, kaugeim pakutud kuusk asus linnast 90 km kaugusel. Eile vaatasid linna haljastustöötajad üle viimased pakkumised. Peale tänavuse kuuse leiti jõulupuu kandidaate ka järgmiseks aastaks.

Kuusk hakkab raekoja platsi täies ilus ehtima 28. novembrist, kohale toimetatakse ta kolm-neli päeva varem. Kuuse toomiseks ja paigaldamiseks kuulutab linnavalitsus lähipäevil välja riigihanke.

Foto: Tartu linnavalitsus

Mesikäpad hõivasid sigade koha

Jahimehed märkasid Puhja vallas mullu tavalisest rohkem karusid, ka tänavu on neid sealmail juurde siginud. Ametlikel andmeil on Eestis karude hulk aga muutumatu nagu ka karujahiks jagatavate lubade hulk, kirjutas Tartu Postimees.

Esimesed mesikäpad ilmusid Puhja lähedale jääva Nasja küla metssigade söögiplatsile mullu sügisel suure näljaga, kirjutas Tartu Postimees.

„Karud on Nasja söögikoha täiesti okupeerinud, metssead on sealt minema löödud,” kinnitas Puhja jahiseltsi jahimees Juhan-Johhen Ross.

Puhja jahimehed on tänavu kindlalt näinud 11 karu. Nasja söögikohas käib nelja pojaga emakaru ja kahe pojaga emakaru.

Natura konverents otsib võimalusi
bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks

Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.

Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.

Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.

Urmas Sisaks loitsis Tuhala nõiakaevu

Tuhala nõiakaevu kaitseks valjuhäälselt sõna võtnud helilooja Urmas Sisask pidas eile, 20. oktoobril 2010 kell 20.10 nõiakaevu juures maha loitsimistseremoonia, kirjutas Õhtuleht.

„Tuhala ja Nabala — looduse karstialad käsikäes. Rahvusvaheliselt koos, meie heliseme selles loos,” kõlas Sisaski poolt ligi kümme minutit lauldud loits, mida laulsid kaasa ka üle saja kohalolnud pealtvaataja.

Sisaski sõnul on Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirja andnud juba üle 60 000 inimese ning de facto ka üle 100 riigi. Et Sisask kutsub end veresugulust pidi Tuhala põlisasukaks, kuulutas ta nõiakaevu rahvusvaheliseks karstialaks.

Urmas Sisask, „Tuhala nõiakaevu loits”

[youtube GTz21rncDQc]

Talgud Palivere liikumisradadel

Pühapäeval, 17. oktoobril toimuvad Paliveres Pikajalamäe suusaradadel talgud. Kogunemine on kell 10 Palivere suusaraja parklas.

Kavas on liikumisradadel puude langetamine, võsa eemaldamine, raiejäätmete kokkukogumine, radade tasandamine ja WC-de korrastamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Talgulistele pakutakse suppi ja kuuma jooki.

Jänku-Juss tutvustab lastele euro kasutuselevõttu

Eesti Panga ja lastele veebivärava Lastekas.ee koostööna on valminud joonisfilm, mis tutvustab lastele eurole üleminekut.

Eurole üleminek puudutab iga inimest ja on oluline, et ka lapsed mõistaksid, millised muutused leiavad aset igapäevaelus pärast euro kasutuselevõttu. Kolmeosalise joonisfilmiga antakse lastele edasi olulisim info uue raha kasutuselevõtu kohta. Joonisfilmide sarja peamine eesmärk on selgitada, et vaatamata raha vääringu muutumisele läheb igapäevaelu endist viisi edasi.

Oktoobri alguses valminud esimene osa keskendub raha mõiste ja tema väärtuse tutvustamisele, samuti selgitatakse rahavahetuse toimumist. Joonisfilmi lõpus on võimalik lahendada ülesandeid, õppides kasutama seda kurssi, millega kroonid vahetatakse eurodeks – 1 euro = 15,6466 krooni.  

Joonisfilmi kolm järgmist osa tutvustavad lastele euroraha ja euroala riike, uue raha turvaelemente ja selle kasutuselevõtu praktilist kasu. Järgmised osad avaldatakse Lastekas.ee keskkonnas 13. oktoobril, 17. novembril ning 15. detsembril.

[youtube IZ3vkR0jR6k]

Kiltsi mõisas toimub laupäeval ajalookonverents

Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.

Õpilased alustavad taas võistlust suitsuprii klassi tiitlile

Täna, 11. oktoobril algab üheksandat korda võistlus „Suitsuprii klass“, millele on oodatud osalema kõik põhi- ja keskkooliõpilased üle Eesti.

„Suitsuprii klass” on Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatav suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele, mille eesmärgiks on ennetada suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Võistlusel osalevad klassid koos klassijuhatajaga otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse. Lepingu täitmist kontrollivad õpilased ja õpetaja ise.

Konkurss kestab kuni 11. aprillini 2011. Kõigi suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse välja 15 rahalist preemiat suurusega 5000 krooni, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu toreda klassiürituse korraldamiseks.

Suitsuprii klassi võistluse idee pärineb Soomest.

Matsalus tugevdatakse koostööd kohaliku võrgustikuga

Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses rakendatakse keskkonnaameti projekti, mille eesmärk on tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku, elavdada piirkonna majanduskeskkonda, parandada kaitsealade kättesaadavust ja tõsta huvi looduskaitsealade suhtes.

„See projekt on üks osa Läänemere piirkonna programmist aastateks 2007-2013. Sellesse haaratakse majutus- ja toitlustusasutused, kohalikud elanikud, giidid, paadi- ja kanuumatkade korraldajad, külaseltsid ja kalurid,” ütles keskkonnaameti projektijuht Nele Sõber.

Projekti raames korraldatakse kohalike elanike ja ettevõtjate osavõtul mitmeid ümarlaudu, seminare ja infopäevi. Ühisürituste kaudu saavad turismiettevõtjad infot looduskaitsealal lubatud tegevustest ja võimalustest, teisalt aga kogutakse infot võimalustest, mida saavad pakkuda elanikud ja ettevõtjad, et suurendada rahvuspargi populaarsust.

Lisaks soovitakse projekti raames luua tihedamaid kontakte koolide ja õpetajatega, et leida lahendusi puuetega lastele külastuse korraldamiseks Matsalu rahvuspargis. See eeldab erinevate liikumisvõimaluste loomist rahvuspargis.

Toimub ka mitu külastaja-uuringut, et selgitada välja rahvuspargi populaarsus/ebapopulaarsus ja inimtegevuse mõju rahvuspargile.