Mahepõllumajandusel hea aasta

Käesolev aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid.

Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud – müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. “Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask. Loe edasi: Mahepõllumajandusel hea aasta

Külamuusikud lähevad August Pulsti auks ringreisile

14. jaanuaril täitub vanavara kogujal ja entusiastlikul muuseumitegelasel August Pulstil 125 aastat sünnist. Tema rajatud muuseumil, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil täitub 2014. aasta märtsis 90. tegevusaasta.

Kahte väärikat sündmust tähistatakse üle-eestilise külamuusikute ringreisi ning August Pulsti mälestusteraamatu ilmumisega. Pulsti mälestusteraamatu autoriks on Krista Sildoja ning raamat kannab pealkirja “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi”. Raamatut esitletakse ring reisi käigus. Lisaks saavad külastajad imetleda ETMM-i poolt koostatud rändnäitust, mis jutustab August Pulsti elust ning tema tähtsamatest tegemistest.

Ringreisi jooksul toimuvad päevased kontserdid koolides ning õhtused peod seltsimajades. Rahvamuusikute põhikoosseisu kuuluvad Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja. Kohtadel liituvad trupiga kohalikud rahvamuusikud. Ringreisi kontserdid toimuvad:

15. jaanuaril Märjamaa Rahvamajas
16. jaanuaril Tori Rahvamajas
17. jaanuaril Karksi Kultuurikeskuses
22. jaanuaril Värska Kultuurikeskuses
23. jaanuaril Mooste Viinavabrikus
24. jaanuaril Haanja Rahvamajas
29. jaanuaril Kadrina Rahvamajas
30. jaanuaril Aruküla Rahvamajas
31. jaanuaril Tallinnas, Salme Keskuses

Kogu suurprojekti korraldaja on Risto Lehiste ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Lisaks Eesti Pärimusmuusika Keskus ja August Pulsti Õpistu, Mooste Rahvamuusikakool ja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.
Ringreisi toetajad on Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hotell Susi, Mooste Viinavabrik
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Muusikanõukogu trükisteprogramm ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Ringreisi kodulehekülg: http://www.tmm.ee/ringreis/index.html

Eesti Korteriühistute liit: ärge laske naabri rõdule rakette!

Ilutulestik on ilus, ent ohtlik. Foto: erakogu

Kuigi linnades üle Eesti korraldatakse aastavahetusel suurejoonelisi ilutulestikke, leidub jätkuvalt inimesi, kes kortermaja rõdul
ilutulestikurakettidega katsetavad, seades ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise.

“Näiteks Tallinna linnajagudes käib ilutulestiku paugutamine juba ammu enne aastavahetust täie hooga – majade vahel ja rõdudelt lendavad igas ilmakaares odavad ja sugugi mitte alati ohutud pürotehnilised vidinad,” on Eesti Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi nördinud.

Tema sõnul peaksid inimesed ükskord aru saama, et kortermaja rõdu või kitsuke hoov pole ilutulestiku tegemise koht. “Kahjuks tuleb aga enam-vähem igal aastal ette juhtumeid, kus inimesed pürotehnikat uude aastasse lennutada üritavad, süüdates valesti suunatud raketiga elamu rõdu või koguni vigastades kedagi tõsiselt,” rääkis ta.

Ilutulestikuvahendeid ei tohi kasutada kohas, kus see võib tekitada ohtliku olukorra – ohutu raadius oleks tema sõnul 30 meetrit ning enne ilutulestiku kasutamist tuleb täielikus ohutuses veenduda. “On selge, et kortermaja pisikesel rõdul on igasugune pürotehnika kasutamine äärmiselt mõtlematu ja ohtlik tegu – liiati kui enamasti kiputakse seda tegema suuremas seltskonnas ja alkoholijoobes,” rõhutas Mardi.

Ettevaatlikult tuleks tema sõnul ümber käia ka lahtise tulega: küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad kodunt lahkudes või magama minnes kustutada ning kontrollida, et pühade ajal täistuuridel töötavad elektriseadmed ei tekitaks vooluvõrgus ülekoormust. Ühistutele valmistavad pühade ajal peavalu ka lõhutud pudelite killud kortermajade ümbruses. “Pidutseda võib, aga ikka mõistlikult, et kõigil naabritel oleks ka pärast pidu kodus hea olla,” manitses ta.

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustab Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Esimene laager toimub 2.-4. jaanuaril 2014 Tsiistre Külakojas Misso vallas.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)

Vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Küsi lisainfot ja registreeru Riin Tammiste riin.tammiste@gmail.com (tel 56961878)

Varbuse teemajas Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann

Sel laupäeval, 14. detsembril ootab Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusat muusikaõhtut Varbuse teemajas koos Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga.

Kontsertõhtu sarja “Tee kõlad” viimasel kontserdil laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste. Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. Lisaks muusika nautimisele saab uudistada maanteemuuseumi võimsat masinaparki ja püsinäitust “Tee ajalugu”.

Varbuse teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.”

Kontsertidele on vajalik eelregistreerimine: merily.vars@mnt.ee või 53341973.

Nõmme saab metsavahi

Järgmisel aastal luuakse Tallinna keskkonnaameti koosseisu metsavahi ametikoht.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist õige otsusega, sest sellise ametikoha vajalikkusest on linnaosavalitsuse spetsialistid juba aastaid rääkinud. “Nõmme linnaosa vanemaks saades oli Nõmme metsade ja parkide olukorrast kohe juttu ka Nõmme halduskogu liikme Rein Ratasega. Nõmme on sisuliselt ju metsalinn, meie rohealad on Tallinna kopsud,” rääkis Terik.

“Kuigi tegemist on keskkonnaameti koosseisu loodava ülelinnalise ametikohaga, on metsavahi järele puudust tundnud eelkõige Nõmme, aga ka Pirita linnaosa, kus asub suurel hulgal linnametsi, Mustamäega on meil ühine aga Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala,” lisas linnaosavanem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et Tallinna linna territooriumist moodustab mets üle 3100 hektari ning sõltumata omandivormist peab linn nende eest hea seisma. “Keskkonnaameti haljastuse osakonnas on selle valdkonna suurim kompetentsikeskus Tallinnas. Linnal on ju oma peaaednik, aga ka metsavahi ametikoht on vajalik,” selgitas Relo Ligi.

Metsavahi põhilisteks töökohustusteks hakkavad olema linnametsade seisukorra hindamine, hooldustegevuse planeerimine, tegevuskava koostamine, hooldustööde korraldamine ja järelevalve teostamine.

Konkurss metsavahi leidmiseks on Tallinna keskkonnaametil kavas välja kuulutada järgmise aasta jaanuaris.

Lastekaitseliit tutvustab Võrus laste meediaõigusi

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari “Lapse õigused meedias”, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar “Lapse õigused meedias” toimub homme algusega kell 10.30 Võru maavalitsuse seminarisaalis. Seminarile on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud.

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Selle info vahendamisel peame aga täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks lapse õigusi ja heaolu.

Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda lapse õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on neid õigusi rikutud. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima. Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid. Lisaks tutvustab lastega seotud kaasusi, milledega on Pressinõukogusse pöördutud.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit.

Põlvamaa vaimulikud kogunesid Kanepis

Traditsiooniline maavanema eestvedamisel toimuv maakonna vaimulike kokkusaamine toimus sel korral Kanepis. Eile, 11. detsembril külastati üheskoos Kanepi kogudust ja Kanepi seltsimajas arutleti piirkonna sündmuste ning koguduste tegemiste üle.

Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail tutvustas külalistele Kanepi kirikut, selle ajalugu ja tähelepanuväärsemaid episoode ning Kanepi koguduse igapäevaseid tegemisi. Koguduse õpetaja tundis muret väikeste maakohtade üha väheneva elanikkonna pärast, mistõttu muutuvad ka kogudused väiksemaks.

Üheskoos leiti, et koguduse hea toimimise eelduseks on kohaliku kogukonna toetus ja aktiivsus.

Lähenevate jõulude ja advendiaja puhul kinkis maavanem vaimulikele Põlvamaa käsitöömeistri valmistatud jõuluküünlad.

Põlvamaal on tavaks saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem Ulla Preeden maakonna vaimulikud kokku oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.

Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Maakonna mittetulundusühingud esitasid 2013. aastal Viljandi maavalitsusele kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks kokku 195 projekti, millega sooviti kokku toetust saada 188 610 eurot. Nendest jõudsid rahastuseni 93 taotlust kogusummas 73 814 eurot.

Kõige rohkem esitati taotlusi kogukonna arengu meetmesse – 87 taotlust.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste sõnul esitati kohaliku omaalgatuse programmi 2013. a II vooru 56 taotlust, millest kvalifitseerus 49 taotlust. Kokku taotleti toetust 46 886 eurot, raha jaotada sügisvoorus 26 715 eurot.

“Vastavaks tunnistatud 49 projektitaotlusest rahastati kokku 32 projekti seal hulgas 23 projekti taotletud summas, üheksat osaliselt. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise põhjuseks oli peamiselt möödunud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja ka taotluste kohaliku omaalgatuse programmi tingimustele mitte vastamine. Samuti on probleeme on tekitanud taotlejate jaoks 2013. aasta programmi tingimuste muutmine nii kevad- kui ka sügisvoorus,” selgitas Lumiste. Loe edasi: Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Hummõn esitledäs kolmanda Uma Pido DVD-d

Hummõn, 20. novvembril kell 18 omma Räpinä Loomemajan Uma Pido DVD kaejatsi’. Topõlt-DVD pääl omma ülesvõttõ kolmandast võrokeelitsest laulu- ja rahvapidost Uma Pido, miä peeti Võrol timahavva juunikuu edimedsel pääväl.

Uma Pido tegemiisi näüdätäs katõ DVD plaadi pääl. Edimene plaat kõnõlõs pido ettevalmistamisõst. Päiv inne pito tuudi pühäst Võhandu jõõst vett, minka pääkontsõrdil pühitsedi võrokõisi vagivahtsõnõ, valgõ katsakannaga mõtsarohilinõ lipp. Viil näemi edimedsen filmin, kuis kirämiis Contra juusk inne pito tuusama lipuga maaha katsakõrdsõ maratoni – säitsme pääväga 333 kilomiitret. Edimene film tuu är ka osakõsõ pidopääväl peet keriguplatsi laadust ja pido pääproovist.

Tõõsõ plaadi pääl näemi otsast lõpuni 1. juunil peet pido pääkontsõrti, kon laulsõ kokko 3600 lauljat, päältkaejit oll 4500.

DVD kaejatsi man astva üles Räpinä kammõrkuur, Aapo Ilves, Contra (kiä näütäs, et om iks viil vormin!), Urmas Kalla ja tõõsõ’. Vahtsõst säetäs üles ka kolmanda Uma Pido sümbolpill – kivipill. “Seo pido om ütekõrraga kolmanda Uma Pido otsõ kokkotõmbaminõ ja lämmi vahtsõstkokkosaaminõ Uma Pido sõpruga,” ütles kolmanda Uma Pido kõrraldanu Ursula Zimmermann.

Üten kolmanda Uma Pido DVD-ga näüdätäs edimest kõrda ka õkva trükükoast tulnu võrokeelist lauluvihku “Om laul, miä kokko köüt”. Laulikun om 40 võrokeelist laulu üten nuutõga naisi-, miihi- ja segäkuurõ jaos.

Uma Pido DVD tegemist tugi Piiriveere Liider LEADER programmist. Lauliku kokkosäädmist ja trükmist tugi Kultuurkapital.

Kolmanda Uma Pido DVD ja koorilauliku “Om laul, miä kokko köüt” välläandja om Võro Selts VKKF.

Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Täna pärastlõunal andis Soome Vabariigi kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki Helsingis Rakvere Teatrile, Tampere Teatteri Telakkale ja Lahti Teatteri Vanha Jukole üle Soome riikliku teatripreemia.

Auhinnaga tunnustati Kolme Teatri Koostööprojekti, mille tulemusena on 2013. aastal kahes riigis lavale jõudnud kolm rahvusvahelist lavastust: “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets) Rakveres, “Kullervo” (lavastaja Lauri Maijala) Lahtis ja “Petroskoi” (lavastaja Ari Numminen) Tamperes. Laureaadi valis välja Soome teatrikunsti nõukogu, mis koosneb Soome olulisematest teatripraktikutest ja -teoreetikutest. Sündmus on ainulaadne seetõttu, et esmakordselt pälvis selle preemia mõni isik või institutsioon väljaspoolt Soomet.

Kolme Teatri Koostööprojekt sai alguse 2011. aastal Tartus toimunud Eesti teatri festivalil DRAAMA, kus Lahti teatri Vanha Juko kunstiline juht Jussi Sorjanen nägi Rakvere Teatri lavastust “Tuulte pöörises” (lavastaja Andres Noormets). Nähtu mõjul otsustas Vanha Juko koos oma sõsarteatri Telakkaga Tamperest kutsuda ühisesse projekti ka Rakvere Teatri. 2013. aasta sügiseks on koostööprojekti raames lavaküpseks saanud kolm lavastust, mida esmalt mängiti koduteatrites Rakveres, Tamperes ja Lahtis ning mis alates 2014. aastast siirduvad külalisetendustele Eestisse ja Soome. Teatteri Telakka lavastust “Petroskoi” mängitakse Rakveres ja Eesti suuremates linnades alates veebruarist, Teatteri Vanha Juko “Kullervo” külastab Eestit septembris. Rakvere Teatris esietendunud “köök/keittiöt” on Eesti publikul võimalik näha veel vaid 2014. aasta juulis teatrifestivalil Baltoscandal, lavastuse ülejäänud etendused antakse Soomes. Loe edasi: Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Võrumaal toimub Ühisnädal

Tänavu tähistatakse kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad 25. novembrist kuni 1. detsembrini kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Võrumaal veab ühisnädalat Võrumaa Arenguagentuur. Nädala õnnestumisse panustavad meie maakonna aktiivsed ühendused: Vana-Võrumaa kultuurikoda, MTÜ Südamest, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Kodukotus Parksepa, Rõuge Noorteklubi, MTÜ Võluvõru, MTÜ Looduskool, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Piiriveere Liider, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Tule Maale, MTÜ Revolutsioon.

Põnevaid tegemisi jagub igale vanusele üle maakonna – kokku toimub 17 sündmust.

Tutvu kavaga, registreeru ning teavita ka sõpra – www.uhisnadal.ee

Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Täna, 19. novembril on ülemaailmne kempsupäev, mis juhib tähelepanu sellele, et igal kolmandal inimesel maailmas ei ole ligipääsu puhtale ja privaatsele kempsule ning 1,1 miljardit ajab oma häda ära lageda taeva all. Korraliku kempsu puudumine levitab haigusi nagu düsenteeria, mis põhjustavad paljude laste surma veel enne 5-aastaseks saamist. Suurem osa neist inimestest elab Aasias või Saharast lõunasse jäävas Aafrikas.

Kempsupäeval lisab MTÜ Mondo www.muudamaailma.ee lehele uue eetilise kingituse tegemise võimaluse, millega kogume raha lihtsate, aga väga vajalike kempsude ehitamiseks Afganistani maapiirkondadesse tüdrukute koolide ning turuplatside juurde. Iga
kempsu jaoks on vaja pool rahast ehk 75 eurot, ülejäänud osa lisavad kohalikud elanikud ise. “Ka väga lihtne välikäimla on samm parema tervise, suurema väärikuse ja võrdsuse ning lõpuks ka kogukonna arengu poole,” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar. Eetilise kingituse saad teha siin: http://muudamaailma.ee/toode/valikaimla-afganistani-koolile/ Loe edasi: Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad külastusmängudele

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 25. novembrist kuni 4. detsembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 18 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui erinevates maakonna valdades.

Näiteks korraldab sel ajal retki loodusesse MTÜ Tipu Looduskool ja MTÜ Lilli Looduskeskus. Keraamika- ja käsitöösaladustesse aitavad süüvida MTÜ Tuhalaane, MTÜ Abja Kultuurisepad, MTÜ Kõpu Naisselts ja MTÜ Bonifatiuse Gildi meistrid. Eesti Genealoogia Selts võõrustab sugupuu uurijaid, puuetega inimeste ühingud tutvustavad erivajadustega inimestega seonduvaid tegevusi, Varjupaikade MTÜ vabatahtlikku tegevust loomade abistamisel ning palju muud.

Kogu programm, kaugematesse kohtadesse tasuta bussisõiduks registreerumine ning täiendav info on leitav Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehelt http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Aktiivsemad osalejad saavad osaleda külastusmängu loosimises ja võita Viljandimaa kodanikuühenduste poolt välja pandud auhindu.

Tänavu tähistatakse Kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad novembri lõpust detsembri alguseni kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Viljandimaa tunnustusüritus viiakse läbi Heimtali Põhikoolis 27. novembril.

Igas Eesti maakonnas toimuva Ühisnädala korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ja teiste arvukate partneritega.

Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rõuge valla aasta ettevõtja/ettevõte 2013

Rõuge vallavalitsus ootab põhjendatud ettepanekuid Rõuge valla aasta ettevõtja 2013 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:

1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.

2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.

3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Laekunud ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Kirjalikke ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 25. novembriks 2013 aadressil Ööbikuoru 4 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teelvald@rauge.ee Tiitel antakse kätte detsembris toimuval ettevõtjate ja seltside tänuüritusel.

Põlvas toimub maakonna arengukonverents

20. novembril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maakonna arengukonverents “Tänased valikud – homse võti”, kus osalejaid kutsuvad tulevikusuundade üle kaasa mõtlema mitmed tuntud arvamusliidrid ja eksperdid, toimub Põlvamaa valdade minimess ning arutlusringid maakonna prioriteetide ja hariduse teemal.

Konverentsile registreerumine toimub 15. novembrini registreerimislehel või telefonil 799 8919; 799 8903.

Konverentsi päeva esimeses pooles räägib regionaalminister Siim-Valmar Kiisler haldusreformist. Hannes Rumm Euroopa Komisjonist arutleb Euroopa majanduse tuleviku üle ja räägib Põlvamaa võimalustest Euroopas. Kirjanik ja ettevõtja Kaur Kender küsib “Kas ja miks on vaja regionaalpoliitikat?” ning Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühingust arutleb maakonna planeeringu rolli üle. Loe edasi: Põlvas toimub maakonna arengukonverents

Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Oktoobrikuus Eesti Pärimusmuusika keskuses toimunud Lõikuspeoks valmis ansamblil Laudaukse kääksutajad uus siidiplaat “KOKKU”. Tegu on ansambli kolmanda plaadiga. Eelmised olid “Ühtelaulmine” (2003), “Õhtu tuleb” (2007).

Laudaukse kääksutajad ütlevad ise oma kolmanda plaadi kohta järgmist: “Meie kolmandal plaadil on kokkusaamisi päris mitu. Siin kohtume meie vanade regilauludega ja mitmes laulus kohtuvad regilaulud uute viiside ja seadetega. Me ei karda lisada uusi viise vanadele regivärssidele kui meie meelest hakkab laul paremini mõne teise viisiga kõlama. Selle plaadi lood on pärit erinevatest Eesti nurkadest ja seotud meie päritoluga. Laulmine toob meid ikka ja jälle kokku. Meid on pikemat aega paelunud Karksi rikkalik pärimus ja sellele plaadile on jõudnud mitmed Karksi laulikutelt pärit laulud. Nüüdseks oleme leidnud Karksi kanti ka oma loomingulise pesa, vana talupaiga, Päikesemäe, mida püüame koos taastada. Sellest on saanud veel üks mineviku ja oleviku kokkusaamise koht. ” Loe edasi: Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Leiutajate Külakool kutsub alternatiivpedagoogika loenguile

Leiutajate Külakool kutsub kõiki lapsevanemaid 7. novembril kell 18.00 toimuvale alternatiivpedagoogika loengule teemal lapsed ja surm.

Kuidas aidata mõtestada lapsel elu ja surma ühiskonnas, kus elu käsitletakse sageli väga enesestmõistetavana ning surmast üle ujutatud informatsiooniväljas elatakse suuresti surma ennast eitavana? Nendel teemadel loovad Kaido ja Silva Soobik vestlusringi, toetudes Tiibeti budistlikele vaadetele, Tiibeti surnute raamatust pärinevale informatsioonile ning Tiibeti pärimusmeditsiinis edasi antud teadmistele inimese eostumisest, embrüoloogiast, energeetilisest peenanatoomiast, keha ja teadvuse suremise-lahustumise protsessist ning katsumustest pärast surma järgnevas vaheolus. Läbi surma mõtestamise elujaatavamaks muutudes aitab iga lapsevanem ka oma kallitel järeltulijatel hirmuta ja tänurõõmuga elule vastu minna.

Üritusel osalustasu 3 eurot

Ühtlasi on paika pandud ka järgmised külakooli loengud:

14. november kell 18 unistamise õpituba

22. november kell 18 loomulik sünnitus

28. november kell 18 vägivallatu suhtlemine

Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Lääne maavanem Innar Mäesalu Läänemaa esimest Aasta Isa Kalle Orumaad õnnitlemas. Foto: erakogu

Tänavu valiti esimest korda Läänemaa Aasta Isa, kelle tiitel läks Nõva valda Kalle Orumaale, kes on koos abikaasaga üles kasvatanud neli tublit ja sportlikku poega.

Lisaks sellele töötab Orumaa koos oma vanima pojaga Haapsalu komandos päästjana, on Variku külavanemana aktiivne kogukonna elu edendaja ja kuulub ka Nõva vallavolikogusse.

“Pereelust ja lastest hooliva isa olemasolu on muutumas sama haruldaseks kui mõne ohustatud linnu- või loomaliigi esinemine looduses. Seetõttu ongi vaja neid märgata ja tunnustada,” põhjendas Aasta Isa tiitli välja andmist maavanem Innar Mäesalu.

Nõva Kooli õpetaja Õnne Rüütel, kes esitas Orumaa Aasta Isa kandidaadiks, iseloomustab ettepanekus teda kui tasakaalukat, loodust armastavat, perekonda väärtustavat ning esivanemate traditsioone järgivat meest. Samuti on ettepanekus öeldud, et Kalle Orumaa on kuldsete kätega ja pole asja, mida ta remontida ei oskaks. Seda enam on sobilik Aasta Isale antav auhind, milleks on Hanila vallas asuvas Sepakojas R&L käsitööna valminud sepistatud haamer. Auhinna valmistas Raul Oberschneider.

Lisaks sai Aasta Isa kinkekaarti, mis sisaldab meresauna külastust kaheksale inimesele koos Day Spa basseini ja saunapargi külastusega Fra Mare Thalasso Spas, et perega koos veedetavat aega sisustada. Loe edasi: Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Riigikogu võttis täna vastu perekonnaseisutoimingute seaduse, mis muudab välismaal alaliselt elaval Eesti kodanikul Eestis abiellumise lihtsamaks.

“Perekonnaseisutoimingute seadus jõustus 2010. aastal ning antud seadusemuudatuste näol on valdavalt tegu praktikas selgunud ebatäpsuste likvideerimisega,” ütles regionaalminister Siim Kiisler. Olulisema muudatusena võimaldab tuleva aasta 1. jaanuaril jõustuv seadus alaliselt välismaal elaval Eesti kodanikul, kes ei saa elukohariigist abieluvõimet tõendavat tõendit, perekonnaseisuametis omakäeliselt kinnitada, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad.

Kiisleri sõnul on abieluvõime tõendamine vajalik eelkõige selle jaoks, et teha kindlaks, ega inimene ei ole välismaal juba abiellunud ja, et teises riigis sõlmitud abielu tunnustataks ka abielluja päritoluriigi poolt.

Praegu kehtiva seaduse järgi peab välismaal elav inimene juhul, kui elukohariik abieluvõime tõendit ei väljasta, abiellumisõigust taotlema kohtult. Loe edasi: Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine) Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Seeder: investeeringud toidutööstusesse loovad maale uusi töökohti

Eesti lihasektori soov ja suutlikkus investeerida näitab, et tahetakse areneda ja toota suurema lisandväärtusega toodangut, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Põlvamaal Arke lihatööstuse uue tootmishoone avamisel.

“Eesti toiduainetööstus peab olema pidevas arengus, et jõuda tootmise efektiivsuses Lääne-Euroopaga võrreldavale tasemele. Meie lihatööstuste pudelikael on seni olnud esmatöötlemiseks elusloomade viimine Eestist välja, nii et päris oma tapamajaga uus tootmishoone on kindlasti samm selle kitsaskoha lahendamise poole,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on võtmesõnaks investeeringud. “Arke lihatööstuse näide tõestab, et investeeringutega uutesse tootmishoonetesse ja seadmetesse on võimalik mitte ainult tõsta efektiivsust ja pakkuda uusi tooteid, vaid luua ka töökohti maapiirkondadesse,” ütles Seeder.

Arke lihatööstuse uue tootmishoone netopind koos tapamajaga on 4635 ruutmeetrit. Ehituse üldmaksumus koos projekteerimise ja uue alajaamaga oli ligi kuus miljonit eurot, millest ligi kaks miljonit eurot saadi toetust maaelu arengukavast 2007-2013. Investeeringu abiga on juurde loodud 20 uut töökohta ning käibe kasvuks planeeritud kuni 50%.

Ministri sõnul näitavad põllumajandusministeeriumi tellitud uuringud, et Eesti tarbija hindab kodumaiste lihatööstuste toodangut. Uuringufirma EMOR juunis avaldatud uuringust “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2013” selgub, et Eesti lihatoodangu osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (98%), suitsuvorsti (96%) ning suitsuliha kategoorias.

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstuse ülevaatest 2012. aasta kohta selgus, et Eesti lihasektori kogutoodang moodustas mullu toiduainete tootmisest 21%. Eelmisel aastal kasvas sea-, lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnuliha ja veiseliha tarbimine.

KredEx korraldab Võrus õppepäeva korteriühistutele

ihtasutus KredEx korraldab laupäeval, 16. novembril kell 10.00 – 12.00 Võrus renoveerimise teemalise infopäeva korteriühistutele.

Kogunemine Võrumaa Toidukeskuse Katariina saalis (Koidula 7). Toimub infotund, millele järgneb renoveeritud objekti külastus koos spetsialistiga.

Üritus on tasuta ning osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil reg@kredex.ee märksõnaga Võru. Kohtade arv on piiratud.

Üritus leiab aset Energiasäästunädala raames, mis toimub 11.11-17.11 üle Eesti. Lisainfo www.energiatark.ee.

Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Käimasoleva piimakvoodi arvestusperioodi esimese poolaasta tulemustest selgub, et esimest korda on Eesti piimatootjad riigile eraldatud tarnekvooti ületanud, kasutades kuue kuuga ära üle poole kvoodist.

Ajavahemikuks 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 on Euroopa Komisjon Eestile määranud piima tootmiskvooti 692,9 tuhat tonni, sellest moodustab tarnekvoot 686,3 ja otseturustuskvoot 6,6 tuhat tonni. Kvoodiomanike poolt PRIAle esitatud aruannetest kuue kuu tootmise kohta selgub, et sel perioodil on tarnekvooti täidetud 51,41% ulatuses kogu aasta tarnekvoodist, otseturustuskvooti 30,91%.

“Osa riigile kinnitatud kvoodist on reservis ja tarnekvooti on reaalselt välja jagatud 673 394 120 kilogrammi. Kui arvestusel see kogus aluseks võtta, siis, on tootjatel tegelik tarnekvoodi täituvuse protsent esimese poole aasta kohta koguni 52,4%,” tõdes PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre.

Piimakvooti kui ELi turukorraldusmeedet ületootmise piiramiseks on Eestis tulnud rakendada alates 2004. aastast. Esmakordne on olukord, kus kvoot teatud perioodi jooksul täitub kiiremini kui ajaline etapp eeldab. Kui riik tervikuna ületab kogu aastast kvooti, rakendab Euroopa Komisjon ületaja suhtes trahve, mis puudutavad otseselt ka kvooti ületanud tootjaid. Loe edasi: Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide saab esitada 10. detsembrini

Lääne Maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks.

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja teist korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi 4 inimest: Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 21. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses Lääne maavanema vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@lmv.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10.detsembril 2013.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siit: https://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1