Otepää Gümnaasiumi noored alustasid Eestisisese õpilasvahetusprogrammiga

Neli Otepää Gümnaasiumi 11. klassi noort on algatanud Eestisisese õpilasvahetusprogrammi, et korraldada ühe- ning kahenädalasi õpilasvahetusi
erinevate Eesti koolide vahel.

Õpilasvahetusprogrammis saavad osaleda kõik Eesti koolide noored, kes käivad 7.-12. klassis. Vahetused on planeeritud toimuma kahel moel – ühepoole vahetus, kus õpilane läheb enda poolt soovitud kooli ning samal ajal tema kooli kedagi vastu ei tule, või siis kahepoolne vahetus, kus õpilane vahetub teise kooli õpilasega.

Projektijuhi Teele Jakobsoni sõnul on projekti eesmärgiks aidata noortel tutvuda Eesti erinevate piirkondadega, leida uusi sõpru, sisendada
ühtekuuluvustunnet, anda julgust ning muutuda iseseisvamaks. „Majutamine toimub peredes,“ selgitas meeskonnaliige Gerle Trifanov.
„Majutatavateks peredeks võivad olla nii osaleja õpilase perekond, mõne tulevase vahetusse mineva õpilase pere või keegi vabatahtlik, kes lihtsalt
soovib kogemust.“

Programmiga on tänaseks liitunud juba 15 kooli erinevaist Eesti paigust – saartelt kuni Ida-Virumaani. Vahetusse minevate õpilaste arv tõuseb
päev-päevalt. Esimene vahetus on plaanis teha selle aasta märtsi alguses pilootprojektina. Kõik seni toimetatu on kirjas ka noorte endi poolt
peetavas blogis aadressil http://venividiviciii.blogspot.com/.

Õpilasvahetusprogramm on algatatud ettevõtlusprogrammi Entrum raames, mis kutsub kokku ettevõtlikke noori ärgitades neid tegema midagi ise, andes selleks enda poolt kõikvõimalikke juhtnööre.

Kui tunned, et soovid „VeniVidiVici“ õpilasvahetusprogrammist osa võtta, siis võid täpsema informatsiooni saamiseks külastada VVV Facebooki
lehekülge, sisestades otsingusse VeniVidiVici Õpilasvahetus.

Homme toimub omastehooldajate kokkusaamine Tallinnas

15. veebruaril toimub järjekordne omastehooldajate kokkusaamine Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Tasuta üritus
algab 13.00 ja kestab paar tundi.

Seekordseteks külalisteks on Saku päevakeskuse juuksur Ülle Piip ja pediküürija Leila Talk. Üheskoos arutletakse, kuidas paremini toime
tulla juuste lõikamise ja keha eest hoolitsemisega kodustes tingimustes, lamava haige puhul.

Omastehooldajate tugirühm on kooskäimisvõimalus neile, kes hooldavad kodus lähedast. Siit leiab tuge teistelt hooldajatelt, spetsialistide
loengutest saab uusi teadmisi ja kogemusi.

Tallinna omastehooldajate tugirühm kohtub iga kuu (va juuli) kolmandal kolmapäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59(kui ei
ole märgitud teisiti) ja üritus algab kell 13. Osalemine on tasuta.

Tallinna omastehooldajate tugirühma kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.
Inkotuba loodi 2001. aastal. Igapäevateenusena pakub Inkotuba vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset
abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba
pidamatusealaseid koolitusi. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides,
Kohtla-Järvel ja Narvas.

Narva Kutseõppekeskuse talvise vastuvõtu õppegrupid alustasid õppetööd

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustasid alanud nädalal talvise´vastuvõtuga õppetööd 89 uut õppurit.
Kõik uued õpilased hakkavad kutseõpet omandama keskhariduse baasil. Baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvara arenduse tugitehniku erialade
riikliku koolitustellimuse õppekohtadel asus õppima 64 ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames müügikonsultandi erialal 25 õppijat.
Baarmeni eriala ja programmi KUTSE raames õppivate müügikonsultantide õppetöö toimub koolipõhises õppes. Müügikonsultandid ja tarkvara arenduse tugitehnikud õpivad töökohapõhises õppes, kus 2/3 õppetööst toimub ettevõttes. Kõikide erialade õppeaeg on 5 kuud.

Programmil KUTSE on kaks suurt eesmärki – luua kutseõppe õpingud katkestanutele (ajavahemikus 01.01.2000-01.09.2010) võimalused oma õpingute lõpuleviimiseks ja luua täiskasvanutele võimalused kutseõppes õppimiseks. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ning rakendab Haridus- ja Teadusministeerium.

Võrumaa turismi Facebookimäng

Võrumaa turismiettevõtjad tutvustavad Võrumaa puhkamisvõimalusi 17.-19.veebruaril Tallinnas toimuval Tourest turismimessil üheskoos naabermaakonnaValgamaaga.

2012. aasta on Eestis loodusturismi aasta ja ka Võrumaa tutvustab erinevaid looduses puhkamise võimalusi. Võrumaal on kombeks peale aktiivseid tegevusi looduses taastada oma energia saunas ja nautida head kohalikku toitu.

Võrumaa ja Valgamaa ühisel messiesitlusel „Saun ja loodus käsikäes“, tutvustame erinevaid saunasid, saunatavasid, looduse ühisosa saunaga ja
pakume maitseelamusi. Messiesitlused toimuvad reedel kell 15, laupäeval kell 13 ja pühapäeval kell 13. Laupäeval saab näha ja kuulda juulikuise Võru Folkloorifestivali esinejaid.

Külastades Võrumaa messiboksi on messikülalisel ainulaadne võimalus saada Võrumaa turismiteenuste ja Suure Munamäe vaatetorni sooduspakkumiste flaieri, mille alusel saab aasta lõpuni teenuseid kuni 40% soodsamalt.

Veebruari lõpuni on Facebook´is auhinnamäng „Võrumaa võlub ja vallutab!“. Auhindadeks on meeleolukad puhkusevõimalused Võrumaal. Liitu ja jaga http://www.facebook.com/pages/V%C3%B5rumaa-Turism/291324567587119?sk=wall

Tourest 2012 toimub Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28 Tallinn.

Toimus Euroopa Saunamaraton Otepääl

12.veebruaril toimus Talvepealinnas Otepääl juba kolmandat korda Euroopa Saunamaraton. Sellel aastal võttis Saunamaratonist osa 449 saunalist.
Osalejad pidid läbima 15 erinevat Otepää piirkonna sauna.

Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri sõnul registreerus võistlema 128 võistkonda 449 osalejaga, finišisse jõudis neist 119 võistkonda. Anti välja
auhinnad kolmele kiiremale võistlejale ning hulgaliselt eripreemiaid. Auhinnad panid välja Otepää saunaomanikud. Samuti valiti saunaliste poolt
välja lemmiksaunad, kes said korraldajatelt auhinnaks küttepuid ja puidust seinatahvli.

Esimesi kohti otsustati välja anda kaks, need said võistkonnad Purõja Pini ja Maksumaksjad. Esikohtadele pani auhinnad välja Villa Müllerbeck. „Tulise vaidluse lõppedes otsustati koos auhinna väljapannud Villa Müllerbeckiga anda kaks esikohta võistkondadele, kes jõudsid finišisse üheaegselt aga stardikaardi järgi väljusid erinevatel aegadel, “ selgitas Sirje Ginter. Loe edasi: Toimus Euroopa Saunamaraton Otepääl

Urvaste Külade Selts tähistab 15.sünnipäeva

Võrumaal tähistab Urvaste Külade Selts oma 15. sünnipäeva. Pidu peetakse Urvaste Seltsimajas, 17. künnlakuu päeval, algus kell 18.00 õdagul ja
lõpp kell 21.00.

Pidulik õhtu:

Meenutusi algusest – Evi Konnula
Kohtumine Vahur Kersnaga
Tantsuks mängib Henrik Hindrikus
Kohvilaud ja tervitusjook
Lastele Urvalinnu mänguring ja oma pidulaud – Elle Kärgenberg

Pilet 6 €, lastele 2 € saab AINULT eelmüügist kuni 14. veebruarini(kohtade arv piiratud)
Kaasa vahetusjalanõud!

Info ja piletid alates veebruarist Urvaste ja Kuldre raamatukogus ja
tel 5236697 (Mariina), 5292373 (Anne)

Täna toimub võistlus “Märka punktikirja!”

Eesti Pimedate Raamatukogu kuulutab sõbrapäeval välja võistluse “Märka punktkirja!”.

Kindlasti olete märganud ravimikarpidel väikseid reljeefseid täpikesi. Karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Pärnus Rüütli platsil asuval mälestusmärgil on ka tahvel iseseisvusmanifesti punktkirjas tekstiga. Filatelistid on kohanud punktkirja mõne riigi postmarkidel ja numismaatikud müntidel. Punktkirjas tähistusi on aga mujalgi.

Võistluse “Märka punktkirja!” eesmärk on leida Eestis kohti või tooteid peale ravimite, millel on punktkirjas tähistus.

Palume panna kirja, millistes kohtades või millistel toodetel (nimetus ja müügikoht) olete leidnud punktkirjas tähistusi ning saata oma tähelepanekud e-posti aadressile priit@epr.ee või postiaadressile Eesti Pimedate Raamatukogu, Suur-Sõjamäe 44a, 11415 Tallinn. Võistlus kestab kuni 12. märtsini.

Kokkuvõte tehakse emakeelepäeval. Auhinnad parimatele antakse üle Eesti Pimedate Raamatukogus, kus tutvustatakse ka punktkirjas raamatute valmistamist.

Eesti Pimedate Raamatukogust on nägemispuude või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestel võimalik laenata heliraamatuid, punktkirjas, elektroonilisi ja puuteraamatuid ning kirjeldustõlkega filme. Punktkirjas raamatuid on laenutuses üle 750 nimetuse.

Professor Edmunds V. Bunkše avalik loeng ja raamatu esitlus

Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimub Teadusaasta maateaduste kuul 15.02 algusega kl 16:00
Delaware’i Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare maja Tallinna saalis (M-218), aadressil Uus Sadama 5.
Loengule järgneb prof. Bunkše raamatu “Geograafia ja elamise kunst” esitlus.

Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafia raamat. Raamatu on tõlkinud TLÜ geoökoloogia magistrant Martin Küttim, toimetanud TLÜ kultuurigeograafia vanemteadur Helen Sooväli Sepping ning Triin Kaalep. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.

Kultuurigeograaf Edmunds V. Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley ülikoolis. Ta on külalisõppejõuna õpetanud nii Suurbritannias kui ka Lätis. Professor Bunkše on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti ülikooli audoktor. 2008. aastal autasustas Läti Vabariigi president teda ordeniga.

Sõbrapäeva saab pidada ka räätsadel

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab pühapäev keskpäeval Vellavere metsades sõbrapäevamatka räätsadega.

Korraldajad lubavad mõnusat sõbraseltskonda,  kuuma teed talvise lõkke ääres,  veidi seiklust ja mängulusti, killuke salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot

Täiskasvanutel eja suurematele lastele mõeldud räätsadega toetab matka Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Osalemiseks palutakse saata meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359.

 

MTÜ Inkotuba andis välja põhjalikult uuendatud „Omastehooldaja käsiraamatu“

Jaanuari lõpus ilmus põhjalikult uuendatud “Omastehooldaja käsiraamatu”  kordustrükk. Raamat on tasuta praktiline abivahend mitte ainult lähedase  kodus hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö  spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku
puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Omastehooldajad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või  kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. “Omastehooldajaid  motiveerivad armastus ning kohuse­- ja kaastunne – kes veel, kui mitte  oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule,”  ütles MTÜ Inkotuba tegevjuht Eha Topolev. “Sageli ei oska või ei jõua  omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks  ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.”

“Omastehooldaja käsiraamat” aitab neid vajakajäämisi leevendada. Raamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega
paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust
pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda. Käsiraamatu täiendatud kordustrükki lisandusid
raamatu sihtgrupi ettepanekul ka mitmed uued teemad.

Esimese „Omastehooldaja käsiraamatu“ andis Inkotuba välja juba aastal 2003, järgmisel aastal ilmus kordustrükk ning aastal 2008 venekeelne
omastehooldaja käsiraamat.

Uuendatud käsiraamatu tiraaž on 15 000 eksemplari, millest 10 000 saadetakse välja tervishoiuasutusele ja kohalike omavalitsuste
sotsiaalosakondadele üle Eesti. Lisaks jagatakse raamatuid Inkotoa piirkondlikes osakondades Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas,
Kohtla-Järvel, Rakveres, Kuressaares, Paides, Haapsalus ja Võrus. “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta väljaanne. Veebis lehitsetava ja
allalaetava versiooni käsiraamatust leiab Inkotoa kodulehelt:
http://www.kuivaks.ee/index.php?page=161&

2011. aasta novembris jagati eelinfot raamatu täiendatud trüki kohta Inkotoa 10. tegevusaasta juubeli puhul Tallinnas toimunud perearstide ja
-õdede konverentsil. 28. veebruaril toimub Tartus omastehooldajatele ja sotsiaaltöötajatele suunatud infopäev, kus raamatut tutvustatakse.

Lähem info “Omastehooldaja käsiraamatu” kohta: MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa, pirjo@inkotuba.ee

Tantsutöötoad Otepääl

Otepää Avatud Noortekeskus kutsub aktiivseid noori tantsutöötubadesse 9. veebruaril kell 15.00 Otepää Kultuurikeskusesse. Üheskoos õpitakse Girlie hiphop/show ja House’i tantsustiile.

Otepää ANK juhataja Kadri Orav sõnas, et treeneriks on Kadi Eenmaa “Cerise” tantsutrupist. Kadi Eenmaa on tegelenud tantsimisega maast madalast peale ning viljelenud erinevaid tänavatantsu stiile: Girlie Hiphop, house, hiphop, popping, locking, break, reggae. Ta on palju esinenud ja osalenud erinevates tantsuprojektides nii Eestis kui ka välismaal.

„Kuna noored soovisid tutvuda ka selliste tantsustiilidega, mida meil pole võimalik õppida, siis siit ka idee korraldada tantsutöötube,“ rääkis Kadri
Orav. “Tantsutöötube soovime kindlasti ka edaspidi teha kui selleks rahalisi võimalusi leiame, antud üritus saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali
Valgamaa Ekspertgrupile.“

Girlie hiphop/ show- on kombineeritud stiil girlie hiphopist , kus segunevad urbanlikud rütmid ning hiphop tantsutehnika, burlesquleliku lähenemise ning jazziliku sensuaalsusega.

House’i tantsustiil on kõigepealt kontroll keha ja energia üle, mida tantsimisel kas hoitakse kinni või lastakse plahvatusliku lainena välja. See
on tants, kus samal ajal töötab terve keha ja kasutatakse ka täies mahus tantsupõrandat.
House trennis tegeletakse selle tantsu põhisammude ja nende variatsioonide harjutamisega (basic), house’i muusika ja liikumise tunnetuse arusaamisega.
Osavõtutasu 1 €. Kõik on oodatud tantsima!

Täna on turvalise interneti päev

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust. Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“. Projekti viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Lisainfo siin ja siin.

Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis  2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326, teatab keskkonnainspektsioon pressiteates.

“Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rikkumiste arv vähenenud 1500 võrra, mis on hea trend. Loodusest hoolitakse järjest rohkem, seda tahetakse hoida. Pahategude vähendamisele on kaasa aidanud nii üldine ühiskondlik hukkamõist, parem teadlikkus kui ka inspektsiooni hea töö. Need ajad on Eestis õnneks läbi, kui looduses laamendamine või lihtsalt hoolimatu käitumine oli normiks,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Loe edasi: Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

RMK suusamaraton lükkus külma tõttu edasi

Eile toimuma pidanud RMK Kõrvemaa Suusamaraton on lähtuvalt ilmaprognoosist ja ürituse meditsiiniteenistuse soovitustest edasi lükatud pühapäevale, 26. veebruarile.

Soodusregistreerimine suusamaratonile pikeneb 22. veebruarini. Registreerida saab internetiaadressil www.jooks.ee. RMK Kõrvemaa Suusamaratonil saab sõita 38 ja 19 kilomeetrisel rajal. Maraton toimub vabatehnikas, kuid kogu raja ulatuses on sisse sõidetud klassikajälg. Kavas on RMK lastevõistlused.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimuva suusamaratoniga algab kõigile liikumisharrastajatele mõeldud RMK Kõrvemaa Neliküritus. Nelikürituse arvestusse kuuluvad veel 28. aprillil peetav Kevadjooks, 14. juulil toimuv Triatlon ja 22. septembril sõidetav Rattamaraton. RMK eestvedamisel jätkuvad traditsioonilised lastevõistlused ning noortele jagatakse RMK metsatelgis metsatarkust.

Eesti noorte ehtekunstnike näitus Leedus

Noorte kunstnike rühmitus OTSE!  näitus “Personal Devil” avamine on juba 9. veebruaril Vilniuse (AV17) galeriis.

Lisainfo näituse kohta siit.

OTSE! – see on kolm veel väga noort, kuid väga ambitsioonikat, andekat ja paljulubavat kunstnikku, kes on juba pälvinud tuntust Eesti kunstimaastikul. Nils Hint, Annika Kedelauk ja Rainer Kaasik-Aaslav lõid OTSE!  poolteist aastat tagasi. Selle lühikese aja jooksul on üles pandud kaks isikunäitust Eestis ning nüüd liigutakse edasi piiri taha. Heili Sõrmus on Sirbis OTSE! kohta kirjutanud, et “Ehte kommertslik väärtus ei näi Otse! kunstnikele olevat oluline. Tähtis on sõnum. ”

Lisainfo OTSE! kohta siin.

 

Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida., kirjutab Bioneer.ee.

“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”

Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud  põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega. Loe edasi: Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Kiisler:Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas

Viimases Riigikontrolli auditis toodi välja järeldused kohalike omavalitsuste eurotoetuste kasutamise kohta. Regionaalministri hinnangul on senised investeeringud olnud vajalikud, kuid järgmiste toetusprogrammide puhul tuleb investeeringute vajalikkust hinnata suuremas piirkonnas ning toetuste sisu peab keskenduma töökohtade loomisele, teatab Siseministeerium.

„Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas – kümme aastat tagasi oli suur hulk koolimaju ja lasteaedasid sõna otseses mõttes räämas. Riigi kohus oli see sotsiaalne taristu korda teha. Aga täna me näeme selgelt, et peamiseks probleemiks on töökohtade vähesus. Just töökohtade loomisele ja ka töölkäimise võimaluste parandamisele peavad keskenduma järgmise perioodi struktuuritoetused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Kiisleri sõnul on tänases olukorras kohalike juhtide otsused mõistetavad. „Aga me peame vaatama, mis toimub ka 10 ja 20 aasta pärast ja on selge, et edaspidi peab selliste investeeringute puhul vaatama oluliselt suuremat pilti, kui on üks tänane omavalitsus. Osa tänaseid omavalitsusi on liiga väikesed ja nõrgad, otsused tehakse väikest piirkonda silmas pidades ning seetõttu toimub ka palju arutut konkurentsi,“ selgitas ta.

Regionaalministri valitsemisalas jagatavate toetuste puhul on järgmise perioodi struktuuritoetuste programmide väljatöötamisel plaanis aluseks võtta inimeste reaalsed toimepiirkonnad. „Täna käib kolm neljandikku maainimesi tööl väljaspool elukohajärgset omavalitsust. Inimeste toimepiirkond kattub pigem maakondade kui tänaste valdade piiridega ning selles mõõtkavas tuleb edaspidi ka otsuseid teha,“ ütles Kiisler.

Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal

Reedel lõppes Kuressaare ametikoolis kahepäevane kokaõpilaste kutsevõistlus “Kokakunst Kuressaares 2012”, kirjutab MeieMaa.

Võistlusel osalesid eraldi teise ja kolmanda kursuse kokad, kes loositi kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistlusülesandeks oli kahekäigulise piduliku söögikorra valmistamine.
Teise kursuse õpilased pidid valmistama hakklihatoidu. Ülejäänud toiduainete osas kasutati pimekorvi põhimõtet ehk need ei olnud võistlejatele varem teada.
Kolmanda kursuse õpilaste põhitoiduaineiks olid broilerifilee ja kama. Alles võistluse algul teatavaks tehtud üllatustoiduna tuli lisaks valmistada naturaalne omlett.
Toidu välimuse, lõhna ja maitse kõrval hindasid kohtunikud ka hügieeni, töökorraldust köögis ja meeskonnatööd.
“Kui sa lähed oma kooli tagasi ja köögis tunned end kindlamalt, siis seepärast, et sul on see kogemus,” ütles õpilastele võistluste kohtunikekogu esimees, restorani Mannerheim peakokk Rudolf Visnapuu. Loe edasi: Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Doonoripäevad veebruaris Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama:

* kolmapäeval, 8. veebruaril kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
* reedel, 10. veebruaril kell 10.00-13.00 Baltika Kvartalis (Veerenni 24, Tallinn);
* kolmapäeval, 15. veebruaril kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
* reedel, 17. veebruaril kell 10.00-13.00 Järve Selveris (Pärnu mnt 238, Tallinn);
* neljapäeval, 23. veebruaril kell 9.30-14.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila).
Loe edasi: Doonoripäevad veebruaris Tallinnas ja Harjumaal

Võru meistrid ehitasid Norra rallimeeskonnale bussi

Eile saadeti Võrust Norra poole teele sealse ringrajameeskonna tellimusel ehitatud liikuv remonditöökoda koos meeskonnale kohandatud puhkeruumidega.

Liikuv remonditöökoda ehitati AS Sebe Võru remondiosakonnas, kus samasuguseks eesmärgiks ümberehitatud mitmete funktsioonidega masin valmis ka eelmise aasta mais.
Mullu ehitatud buss oli samuti Võrus hoolduses, seega saadeti eile Võrust teele kaks liikuvat töökoda.

Võru maavanema Andres Kõivu sõnul on väga tervitatav, et Sebe juht Hugo Osula on leidnud Võrumaa meistritele taolisi insenertehnilisi lahendusi nõudva töö. “Võrumaale on kõige tähtsamad töökohad, kui siin pole noortele pakkuda tööd, siis nad lahkuvad ja koos nendega lahkub järk-järgult ka Võrumaa tulevik,” sõnas Kõiv.

Tema sõnul on kõik ettevõtmised, mille käigus valmib keerukas toode, mis müüakse Eestist välja, suurepärane.

“See, et taolisi lahendusi töötatakse välja ja ehitatakse valmis Võrumaal, on suurepärane. Kiidan ettevõtte juhti ja tublisid mehi, kes head tööd
teevad,” lausus maavanem.

Rakvere kutsub ohvitsere teenistuse ajaks linna elama

Viru Maleva staabi õppeklassis toimus Rakvere linnapea Andres Jaadla ning Lääne-Virumaal teenivate ja Rakveres elavate ohvitserkonna esindajate kohtumine. Kohtumise avas malevapealik kapten Rein Luhaväli, kes tutvustas linnapeale kohalolevaid maleva juhatuse liikmeid ning Kirde Kaitseringkonna ohvitsere ja allohvitsere.

Seejärel sõna saanud linnapea väitis, et Eesti ohvitserkond – ohvitserid ja allohvitserid – on kogukonna haritud eesliin. „Liiga palju räägitakse ja
tegeletakse igapäevaste tööülesannetega ning väga vähe vaba aja veetmisest ja seltsielust peredega,“ nentis Andres Jaadla. Rakvere on tugev
kultuuriline ja seltsielu keskus ning olemasolevate võimaluste ja perspektiivide tutvustamiseks ning ohvitserkonna osa esile tõstmiseks oligi
kohtumine kavandatud. Linnapea sõnul on Rakvere linnal on plaan kaasa aidata teenistusajal “autos elamise” vähendamisele ja selle lõpetamise deviisiks oleks – teenistusaja jooksul elupaigaks Rakvere!  Linnapea tutvustas lasteaedade ja elurajoonide rajamise perspektiive ning Rakvere haigla
juurdeehitust, Rakvere Ametikooli ümbruse rekonstrueerimist, teatrikino ja Targa Maja ehituse perspektiive.

Vastates esitatud küsimustele rääkis linnapea konkreetsemalt laste mänguväljakute loomise kavadest ja koostöö võimalustest Rakvere teatriga.
Kasulikuks loeti linnapea ettepanek paremini valgustada Rakveres planeeritavate ürituste aega ja sisu ning rahvaülikoolis pakutavaid võimalusi Kirde Kaitseringkonnas.

Kohtumist lõpetades soovis Rakvere linnapea Andres Jaadla aktiivselt organiseerunud ohvitserkonda, kes koos oma peredega aitaks linnal ellu viia
püstitatud plaane ning seega tagada ka oma pereliikmetele mugavam ja turvalisem elukeskkond.

Suure külmaga ei toimu elektrikatkestusi

Vältimaks olukorda, kus kliendid võivad jääda külmal ajal pikemalt elektrita, jätab Jaotusvõrk -15 °C ja külmema ilma korral ära elektrivõrgu plaanilised tööd, mille tegemiseks on vajalik elektrikatkestus, teatab Eesti Energia.
Tööde toimumise otsustab Jaotusvõrk igal hommikul lähtudes veebilehel www.emhi.ee avaldatud temperatuuridest. Kui plaaniline katkestus jääb külma tõttu ära, teavitab ettevõte kliente uuest katkestuse ajast.

Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012 vaadeldi 28. ja 29. jaanuaril esialgsetel andmetel üle 25 000 linnu.Oma vaatlused on edastanud 1152 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 760 paigas üle Eesti. Prognoositavalt pea poole suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.
Loe edasi: Lõppes talvine lindude rahvaloendus