Autor: Mart Valner

Viljandi hariduskonverents tõi saali huvilisi täis

Laupäeval, 17. märtsil Viljandi maavalitsuse saalis peetud hariduskonverents “Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!” tõi kokku paarsada haridushuvilist, neist pooled väljapoolt maakonda.
Hariduskonverentsi korraldasid Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi juhtisid EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

“Konverentsi juhtmõte oli esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab,”
ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi. “Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.”

Üks konverentsi korraldajatest, Katri Tammekand ütles usutluses Eesti Rahvusringhäälingule, et õpetajal peaks olema rohkem julgust õppekava
ise rohkem läbi mõtestada; kasutada erinevaid meetodeid, mitte ainult üksi klassi ees seistes rääkida; ning lisada õppetöösse erinevaid nüansse. Tema hinnangul on waldorfkoolis õpetajatel julgus asju teistmoodi teha praegu mõnevõrra suurem kui tavakoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis konverentsil teemal “Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ning Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitles oma ettekandes väärtuskasvatust. Pedagoogikaekspert ja lapsevanemate koolide üks eestvedaja Norrast Godi Keller kõneles teemal “Kool kui elupädevuste õpetaja”. Veel tutvustati konverentsil Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu tulemusi; räägiti palju poleemikat tekitanud õppekavadest ning arutleti selle üle, kas Eesti hariduses on olemas valikuvabadus.

Eestis stardib üle-Euroopaline nutikate arvutikasutajate nädal Get Online

“Nutikate arvutikasutajate nädala eesmärgiks on viia noorteni teamine, et lisaks arvutis mängimisele ja suhtlemisele tuleks arendada ka tööle saamiseks vajalikke arvuti- ja internetikasutamise oskusi,” selgitas kampaania Eesti poolne koordinaator Kadri Seeder Targa Töö Ühingust.

“Noored veedavad palju aega internetis – tehakse koolitöid, lobisetakse suhtlusvõrgustikes, surfatakse ja mängitakse. Kõik need tegevused arendavad ka tööelus vajalikke oskusi – loomingulisust, otsustusvõimet, mõtlemiskiirust, leidlikkust jpm. Murekoht on aga selles, kas
mõistetakse liigse mängimise või suhtlusvõrgustikes isikliku info levitamisega kaasnevaid ohte.”

Seederi sõnul on noortel keeruline tööturule siseneda, sest tööandjad eelistavad võimalusel praktiliste oskuste ja kogemustega inimesi. “Noored peaksid hakkama teadvustama, et iga nende tegevus internetiavarustes jätab jälje ja kujundab nende mainet aastakümneteks,” rääkis ta. “Sisukas ja oskuslikult ülesehitatud blogi võib aidata endast tööandjale head muljet luua, samas kui kogemata Facebooki üles sattunud läbupildid võivad unistuste töö leidmisele pikaks ajaks kriipsu peale tõmmata.”

Avaüritusel Sännas räägitakse arvutimängude loomisest ja tulevikust, sh õppimisest mängude abil, juttu tuleb ka uute tehnoloogiate levikust maailmas laiemalt. Proovida saab erinevaid huvitavaid mänge.

Vaata lähemalt teavituskampaania kohta www.smartwork.ee

Tulev XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”

Kolmapäeval, 21. märtsil lööb XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane.
Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”. “Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,” lisas ta. Loe edasi: Tulev XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”

Telliskivis alustab dokfilmiklubi

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus ja Kinobuss MTÜ alustavad Telliskivi Loomelinnakus F-hoone seinte vahel filmiõhtuid.

Dokfilmiklubi läheb käima teisipäeval, 20. märtsil kell 20:00 filmiga The Yes Men Fix the World.

Yes Men – Andy Bichlbaumi ja Mike Bonanno ei ole lihtsalt filmikangelased, vaid aktivistide grupp. Nad ise ütlevad üsna lihtsalt, et sõdivad nende korporatsioonide vastu, mis neile ei meeldi. Nagu ahnus maskeerub progressiks, on kapitalismivastase Yes Meni kamuflaažiks pintsaklips. Nad on kaasaja Robin Hoodid ja nende võitlusväli on meedia. Kujundades veebilehe, mis on äravahetamiseni sarnane mõne suurkorporatsiooni või äriühingu omaga, jäävad nad ootama, mil mõni telekanal või tippkohtumine nende lõksu satub ja neid konverentsile või uudistesse esinema kutsub. Ja võim ongi nende. Yes Meni tegemisi kujutava filmi „Yes Men Parandab Maailma“ levitamist on muidugi proovitud ära keelata, mis omakorda toetab filmi sõnumit: tõe loomine ja rääkimine on monopoliseeritud.

Film linastub inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Pikkus 87 minutit.
Režisöörid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno, Kurt Engfehr
Idee autorid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno
Produtsendid: Doro Bachrach, Patrice Barrat, Ruth Charny, Alan Hayling jt
Operaatorid: Raul Barcelona, Sarah Price

Lisainfo:

www.kinobuss.ee
dfk.maailmakool.ee
mondo.org.ee

Alusta päeva heade uudistega

Kui mõnel hommikul on tunne, et uudisteportaalid ja lehed on lihtsalt negatiivsed ja on tungiv soov oma päeva alustada millegi positiivsega, võib oma internetisammu seada lehele headuudised.wordpress.com, mis koondab kokku hulga millestki heast rääkivaid uudisartikleid.

Blogi asutaja Rahel Otsa kirjutab ise:

“Artiklid on siia sattunud enamasti kahel põhjusel:

a) nad räägivad millestki, mis on positiivne
b) nad räägivad millestki positiivselt, sütitavalt.

Ma ei taha kuidagi alahinnata kriitilist mõtlemist, reaalsustaju ja ümberringi toimuvaga kursis olemist. Ma tahan lihtsalt pakkuda teistsugust vaatenurka. Ma usun, et inimesed jaksavad ja tahavad rohkem asju ära teha, kui nad saavad teiste tegemistest inspiratsiooni. Kõik teie mõtted ja lisandused on kommentaaridesse väga oodatud. Ja igaks juhuks ütlen üle, et siin blogis on tegemist üsnagi subjektiivse valikuga.”

Kui meel on kurb, tusane ja must… lugege lisaks Külauudistele veel ka mujalt häid uudised.

 

Mart Valner

Anna T-särgile uus elu

20. märtsil kell 18:00 toimub Tartu Loomemajanduskeskuse seminariruumis Kalevi tn 13, esimesel korrusel töötuba T-särgi mitu nägu”. Töötuba juhendab Kerli Irbo loomingulisest kooslusest TajuRuum.

Kerli on maastikuarhitekt, kes huvitub disainist  ja taaskasutusest, eriti meeldib talle vanadele asjadele uue elu andmine. Tema loodud  taaskasutusel põhinevaid ehteid ja muid tooteid võite kohata Eesti loomingu poes Disainimaja ja kohvikus Nälg.
Töötoa esimeses pooles näitab Kerli enda valmistatud kodu kaunistamise ideid ja jagab näpunäiteid, mida kõike saab valmistada vanadest
T-särkidest. Teises pooles on aga võimalik kõigil ise meisterdama hakata. Õppida saab, kuidas teha vanadest T-särkidest narmasvaipa.
Huvi korral saab valmistada T-särgist mõnda muud endale meelepärast eset. Kohapeal on olemas ka õmblemisvõimalus.
Kaasa võtta paar vana T-särki!
Peale töötuba saab soovi korral tutvuda TajuRuumi põnevalt kujundatud kontori ja LMK Kalevi 15 majaga.

NB! Töötuppa on vajalik eelnev registreerimine telefonil 736 6120 või aadressil info@teec.ee
Töötuba on osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Märtsikuus on teemaks „Taaskasuta ja tee ise”.
Üritus on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Keskkonnainfopunkt
736 6120
info@teec.ee
www.teec.ee

Rakvere koolide õpilased meisterdavad lindudele 300 pesakasti

Metsapealinna Rakvere linna ettevõtted – uksetootja JELD-WEN Eesti AS

ja Würth AS Rakvere esindus – kingivad Rakvere koolidele 500 meetrit kuivi saelaudu ning 10 000 naela, millest õpilased meisterdavad 300 linnupesakasti. Pesakastimaterjali üleandmine-vastuvõtmine toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 15.00.
Würth AS Rakvere esinduse müügijuhi Aleksandr Holsti nõustusid nad meelsasti linnavalitsuse algatusega, sest tegemist on hea ja õilsa teoga. „Rakvere on metsapealinn ja siis on hea mõelda nende peale, kes metsas elavad.“

Pesakastide valmistamine hakkab koolide tööõpetuse tundides täie hooga päev pärast koolivahega. Pesakastide valmistamise joonised ja juhendi koostas lindudetundja Tõnis Muru. Õpilased valmistavad pesakaste mitmes mõõdus: pisematest, tutt- ja rasvatihaste suurusest kuni kuldnokkade ja kakkude
pesakastideni välja.

Tõnis Muru koostatud plaani järgi paigaldavad õpilased hiljem pesakastid  linnametsadesse.

Loodusõhtu Räpina Keskkonnamajas

Kolmapäeval, 21. märtsil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Aasta lindudest- tüllidest räägib Jaanus Aua.
Käesoleval aastal on huviorbiiti võetud väikesed kahlajad tüllid, kellest Eestis on enamlevinud väike- ja liivatüll. Kuulda ja näha saab nii mõndagi huvitavat tüllide elust. Räägitakse ka põhjustest miks aastalindu valitakse ja mis tulemusi see on andnud.

Loodusõhtul osalemine on tasuta ning oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo ja registreerumine:

Mari Kala
tel. 799 0914 või 5304 7565,
mari.kala@keskkonnaamet.ee

Vladislav Koržets ja Riho Sibul annavad emakeelepäeva puhul Nõmmel kontserdi

Pühapäeval, 18. märtsil algusega kell 17 toimub Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kirjanduskontsert pealkirjaga «Meeles ja keeles», kus esinejateks Vladislav Koržets ja Riho Sibul.

Emakeelepäevale pühendatud kirjanduskontserdil saab kuulda Koržetsi tekste nii tema enda kui ta hea sõbra Riho Sibula esituses.

Vladislav Koržets on tuntud muhedaid ja õpetlikke vahetekste pajatava keskkonnasaate «Osoon» saatejuhina, samuti kirgliku kalamehe ning kogenud kalaroogade valmistajana. Ilmselt veidi vähem teatakse teda luuletajana ja laulutekstide autorina, kelle sõnadele tehtud laule on esitanud Tõnis Mägi, Riho Sibul, Gunnar Graps, ansamblid Ultima Thule, Ruja jmt.

Piletid hinnaga 2 eurot on müügil Nõmme kultuurikeskuse valvelauas. Kontserdi ajal on võimalik osta ka Sibula ja Koržetsi autogrammidega CD-plaati «Kahemehesaag».

www.nommekultuur.ee

Kuus päeva ja kolmteist sündmust – Eesti Muusika Päevade festival

Eesti uue muusika tippfestivali Eesti Muusika Päevad korraldajad teatavad, et festivali detailne kava on tänaseks paigas ja veebilehel nähtav. 19.-24.märtsil 2012 Tallinna kontserdipaikades eesti heliloojate koorekihi värsket loomingut tutvustav festival kestab kuus päeva ning mahutab kavasse kolmteist erilist muusikasündmust. Nende hulgas on uudisteostega kontserdid, kultuuriteemaline arutelufoorum, hilisõhtused kontserdid ja peod, audiovisuaalse kunsti sündmused, muusikateater jne.

Eesti Muusika Päevade peateema on tänavu “Eesti muusika bändiga”, mis tähendab, et tähelepanu all on heliloojate ja uue muusika ansamblite üksteisest sõltuv suhe. “Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime ootamatult suure arvu “bände”,” loetles
festivali kunstiline juht Timo Steiner.

Festivali produtsendi Riin Eensalu sõnul on Eesti Muusika Päevade kava läbi aegade soovinud esile tuua eesti heliloojate loomingut ning võimaldada heliloojatel oma loomingulisi unistusi täide viia. “Olles Eestis suurim uute heliteoste tellija ja platvorm meie riigi heliloojate loomingule, püüame festivali kavas alati näidata Eesti kaasaaegset muusikat kogu oma värvikirevuses. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele on programmis sündmusi, kus muusika kohtub kunsti, kino ja teatriga. Peame vajalikuks näidata kaasaaegses heliloomingus olulisi tendentse, käia ajaga kaasas, võib-olla isegi olla ajast ees ning tekitada avalikku arutelu heliloomingu ja muusikavaldkonna teemadel. Ja muidugi püüame leida vastust küsimusele, milline on helilooja roll tänapäeva ühiskonnas ning milline hakkab see olema tulevikus.”

Kokku saab Eesti Muusika Päevade ajal kuulata üle 70 helilooja muusikat. Nende hulgas leidub väga tuntud nimesid (nt Erkki-Sven Tüür, Rein Rannap, Ester Mägi, Tõnu Kõrvits) ja uue muusika ringkonnas aina hinnatumad tegijaid (Tatjana Kozlova, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson). Ent kuuleb muusikat ka noorema põlvkonna heliloojatelt, tudengitelt ja päris õpilastelt, kes parasjagu leiavad end heliloojana.
Täiendav informatsioon: www.helilooja.ee/emp/

Tule kohtuma “Vasaku Jala Reede” režissööriga

Neljapäeval, 15. märtsil kell 17.00 on Järve noortekeskuses (Alajaama 1, Tallinn) võimalik kohtuda Eesti viimase aja edukaima filmi „Vasaku Jala Reede“ ühe režissööri Arun Tammega.

Kohtumine Tammega kestab orienteeruvalt tund aega. Selle vältel räägib Tamm oma edu saladustest ning annab soovitusi, kuidas filmihuviga noorest võiks saada tunnustatud režissöör. Arun Tammega on kaasas ka liige filmimeeskonnast, kuid, kes täpsemalt, selgub neljapäeval kohapeal.

Sissepääs noortekeskusesse on kõigile huvilistele tasuta.


Musta huumoriga kriminaalfilmi „Vasaku Jala Reede“ lavastajateks on Eesti noorimad režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm. Esimese kahe ja poole nädalaga saavutas film vaadatavuselt teise koha. Head tunnustust on film saanud ka kriitikutelt.

Lisainfo:
www.taninfo.ee/jarve

Liivimaa Lihaveis kutsub veiseliha sööma

Rohumaal kasvatatud veiseliha propageerimisega tegelev MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani Tartu restoranides veiseliha tutvustava Veiselihakuu. Tartu restoranid on kujundanud oma nägemuse veiseliharoast, pakkudes erinevatest veise tükkidest roogasid.

Veiseliha tooteid on eri hinnaklassides ja nad on altid mitmekesistele valmistusviisidele. Samuti tahab Liivimaa Lihaveis tõsta tarbija teadlikkust
heast rohumaa veiselihast.

Tartu restoranidest on Veiselihakuuga ühinenud Truffe, Meat Market, Werner, Cookbook, Atlantis, Volga, Vassilissa, Antonius, Vilde, Anna Edasi, Spargel.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha
propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. Liivimaa Lihaveisel on 11 liiget.

Raju on olla doonor

Kolmapäeval, 14. märtsil läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andma ligi 150 võitlusspordifänni.

Kampaania “Raju doonoriks!” toimub 14. märtsil paralleelselt Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi
Verekeskuses ja Pärnus Pärnu Haigla Veretalituses. Ürituse raames on võimalik end doonoriks registreerida aadressil http://mma.ee/doonor.
Kõikide eelregistreerunute vahel loositakse välja KUUS Raju 9 lähikoha piletit.

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse ja Pärnu Haigla Veretalituse heategevusprojekt “Raju doonoriks!” eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis.

“Doonorlus näitab hoolivust meid ümbritsevate abivajajate vastu ja mul on hea meel, et keegi on võtnud korraga ette kahe tähtsa teema – spordi ja tervise – meelelahutusliku teadvustamise käimasoleva projekti kaudu,” rääkis üritusest Eesti räppar, kampaanias osalev Henry Kõrvits ehk Genka.
“Eestlaste hoiakud võitlusspordi suhtes on sageli ekslikud, tegelikult on võitlusspordiga tegelejad täiesti normaalsed inimesed nagu kõik teisedki,” lisas Kõrvits.

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” rääkis
Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar. “Korraldame kampaaniat juba kolmandat korda – eelmine kord oli sügisel, kui tõime verd annetama 85 inimest.
Sel korral liitus meie ettevõtmisega ka Pärnu Haigla Veretalitus.” lisas Tõnissaar.

Heategevuskampaania kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Sportlik vabavõitlus on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad.
MMA Raju on Eesti sportliku vabavõitluse liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

ERM korraldab paastumaarja pärimuspäeva

19.-23.märtsil kell 10:00-12:00 on lapsed vanuses 7-12 oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Teeme rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi muuseumitunnis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Pärimuspäevi toetab TARTU linn.
Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Kui maarjapäeva ööl külm kanamuna väljas lõhki lööb, siis tuleb külmkevade.
Eesti vanarahvatarkus

Otepää gümnaasiumis liiguvad robotid

15.-16.märtsil viiakse Otepää Gümnaasiumis läbi robootika seminari. Seminar korraldatakse Estonian-Latvian Programme ICT DCNet robootikaprojekti raames, milles osalevad Tartu Ülikool ja Riia Tehnikaülikool.

Seminaride käigus tutvustavad Eesti esindajad LEGO Mindstormsi ja Läti esindajad oma robootika platvormi (sumo- ja joonejälgimise robot). Projekti koordinaatori, Tartu Ülikooli doktorant Heilo Altini andmeil käiakse projekti käigus nii Eesti kui ka Läti koolides. Valgamaalt osalevad projektis peale Otepää ka veel Valga Gümnaasium.

Neljapäeval, 15.märtsil, kell 10.45 saavad Otepää Gümnaasiumi õpilased vaadata robotiteatrit, mis kestab 45 minutit. Seejärel saavad õpilased osaleda töötoas. „Töötubades õpetame õpilasi roboteid ehitama ja tegema jootmistöid,“ selgitas Heilo Altin.

Reedel, 16.märtsil, kell 8.00 algab Otepää Gümnaasiumis töötuba, kus Riia Tehnikaülikooli töötajad panevad koos õpilastega kokku sumorobotit.

Projekti lõpuks saab gümnaasium endale kaks Lego Mindstormsi komplekti rendiks ja 2 sumorobotit.

Aksel Lõbu: Rahva hõige kajab seinalt vastu

Kui Oldekop ja von Roth 1806. aastal asutasid Tarto maa rahwa Näddali-Lehe, esimese maarahvale mõeldud nädalalehe, oli neil ilmselt vähe aimu, kui pikaajalise arenguprotsessi nad käivitasid.

Kas meil praegu on aimu? Eestikeelne ja -meelne ajakirjandus, mille esimeste katsetajate seas nad olid, jääb küll oma 200 aastaga alla Euroopa „vägevatele“, kuid meie ajakirjandus on kindlasti üks mitmekesisemaid oma arenguetappide poolest: aatelisest  rahva teejuhist nüristava propagandamasinani ja sealt omakorda vaba ja mitmekesise informeerijani. Kuid mitte sellest ei taha ma rääkida.

Eesti teekond ajakirjandusvabaduse esirinda
Baltisakslaste perioodika eeskujul sündinud ja hiljem teisigi mõjutusi saanud Eesti ajakirjandus jagab hiljutise raporti kohaselt Hollandiga maailmas 3.-4. kohta ajakirjandusvabaduse poolest. Sellega jätame seljataha riigid, kes on meid kunagi omariikluses takistanud. Samuti ka riigid, kelle poole oleme alt üles esimeste ahmitud vabadussõõmudega vaadanud oma eeskujuotsingutel. Veelgi enam: kui Euroopa suurriikides on kollane ajakirjandus muutnud kvaliteetväljaanded peaaegu et nišikaubaks, siis Eesti puhul seda ohtu tänasel päeval pole. See ei tähenda, et lagi on kaugeltki saavutatud ja nüüd võib loorberitele puhkama jääda.

Mulle meeldib esindusdemokraatiast mõelda, et kuigi see on kohmakas ja ebatäpne, võimaldab see siiski kohanduda muutuvate oludega. Demokraatia ei tekkinud sellele ideele, et valitud inimesed mõtleksid teiste eest. Ei, need saadikud valiti kõigi kodanike arvamusi ja soove tasakaalustama. Demokraatia peaks andma rahvale võimaluse mõjutada riigi arengut. Esindusdemokraatiast peab saama osalusdemokraatia. Selline eneseteostust otsiv rahvas vajab aga oma häält. Kuigi ka tavainimesel on võimalus saada mõnes suures üleriigilises ajalehes avaldatud, on see ühiskondlike diskussioonide ajal rohkem  ajakirjanike ja arvamusliidrite pärusmaa. Loe edasi: Aksel Lõbu: Rahva hõige kajab seinalt vastu

Märtsis jõuab koolidesse alkoholiennetuslik mäng ISE

Täna algab registreerimine koolipõhisele alkoholiennetuslikule mängule ISE, mida organiseerivad Eesti Karskusliit, Lastekaitse Liit ja noorteorganisatsioon Juvente koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Esimest korda 2005. aastal Tartumaal läbi viidud mäng ISE on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille raames 7. ja 8. klassi noored lahendavad 4-liikmelistes meeskondades kahe kuu jooksul iganädalasi ülesandeid. Nii eesti kui ka vene keeles toimuvale mängule järgneb eestikeelne
suvelaager, kuhu pääsevad 12 meeskonda. Lisaks läheb üks meeskond Lastekaitse Liidu korraldatavale „Filmiakadeemia“ koolituslaagrisse.

„Uurimused on näidanud, et mida enam saavad noored aktiivselt osaleda, seda suurem on tõenäosus, et info nendeni ka tõesti kohale jõuab,“ ütles Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees ja üks mängu projektijuhtidest. „ISE mäng viib alkoholiennetuse ühekordsete loengute tasemelt
pikemaajalise protsessi ja noorte aktiivse osaluseni info otsimisel ja läbitöötamisel.“

Läbi erinevate ülesannete lahendamise käsitlevad noored alkoholi tarvitamisega seotud kahju teemat, tutvuvad ja avastavad tervislike eluviiside ja vaba aja veetmise võimalusi. Mängu eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust alkoholi kahjulikkusest ja samas suunata neid tervislike ja
positiivsete alternatiivide poole.

ISE projekti teostatakse erinevate organisatsioonide koostöös, kes ka omalt poolt pakuvad noortele aktiivseid võimalusi sõltuvusainetest vabaks tegevuseks.

“Lastekaitse Liit peab laste alkoholitarvitamist suureks probleemiks. Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alkoholi proovitakse, seda suurema tõenäosusega hakatakse ka alkoholi tulevikus kuritarvitama. Usun, et see mäng on hea ja interaktiivne võimalus kaasata lapsi alkoholiennetuse
kampaaniasse,” ütles Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu liige ja ISE mäng projektijuht.

Mängule registreerumine kestab 16. märtsini. Noored peavad hiljemalt selleks kuupäevaks saatma ISE meeskonnale aadressil ise@ave.ee oma 4-liikmelise meeskonna liikmete nimed ja mailiaadressid ning kooli nime. Lisainfot leiab projekti kodulehelt www.ave.ee/ise

ISE projekti toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Projektijuhid:
Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees
5261884; lauri@ave.ee
Nikolai Kunitsõn, Lastekaitse Liidu Noortekogu
5531340; nikitheone@gmail.com

HOP galeriis avati Elo Uibokandi näitus “Painted Poetry”

Elo Uibokand on eesti tüdruk Soomes. Professionaalne ehtekunstnik kes oma näituse Hop galeriis on pühendanud eesti luulele. Valides väljendusvahenditeks väärismetalli, õlivärvid ning vanad õlimaalid, kunstnik eesmärgiks võtnud ühendada ehte- ja maalikunst ühtseks installatsiooniks. Luuletus kui hetke kontsentratsioon, kohtumise võimalikkus, piiri peal olek.
Must ja valge. Öö, pimedus, hirmud. Helendav päev, valu ja rõõm. Tuhanded haprad toonid õhtu ja hommiku vahel.
Melanhoolia ja igatsus, lõke, mis põleb pimeduses ja ühendab sõpru ja võõraid. Me sõime ja jõime ja olime rõõmsad ja siis läks igaüks oma teed. Võib-olla kohtume veel, kes teab?
Hetk läheb mööda. See, mis jääb, on tunne.
Ehe on kui hetke sümbol. Ehe kogub mälestusi ja tundeid. Ehe ühendab eilset ja homset.

-Elo Uibokand

 

Lisainfo.

Kunsti tähtsündmus Saaremaal

Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”

Talvine linnuvaatlus võeti kokku

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus TALV 2012 pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude
poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemustele (33), pärssis paljude vaatlejate
tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha
tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul
märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid üritusest teavitada. Järgmine talvine
aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.

Lumeraja võistlus Rõuges

Juba homme, laupäeval 10. märtsil toimub Rõuge aleviku külje alla Jaanipeebu külas lumeraja võistlus. Rada asub 500 m Rõugest Viitina poole. See on hea võimalus harjutada lume ja jää peal sõitu ning muuta oma igapäevased sõidud turvalisemaks.

Ajakava:
13.00 – 14.00 Registreerimine, tehniline kontroll
13.30 – 14.00 Rajaga tutvumine
14.00 Võistlejate koosolek ja võistluste avamine

Võistlusklassid:
esivedu
tagavedu
naised (esi- ja tagavedu koos)
noored (kuni 16a, esi- ja tagavedu koos)
4WD

Osavõtutasu 5 €

Kiiver ja turvavöö kohustuslik. Lubatud on vaid tänavarehv (piigid keelatud). Peakohtunik Villu Viks.

Toetajad: Kalvi Kõva, Jaanus Kõiv, Rõuge Vald, Rõuge Pagar

Üritus facebookis – http://www.facebook.com/events/343630559008550/