Maris Lestberg

Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös MTÜga Looduskool alustas Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidele suunatud projekti, milles 1.-9. klasside õpilastele pakutakse märtsist kuni juunini ligi 240 õppekavakohast programmi, kuhu oodatakse osalema üle 5000 õpilase. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti on kaasatud Põlva- ja Võrumaalt 10 asutust ja organisatsiooni, kes on koostanud projekti tarbeks 30 erinevat keskkonnahariduslikku programmi, mida viiakse läbi aktiivõppemeetodeid kasutades nii looduses kui ka koolides. Projektis osalevad partneritena Keskkonnaamet, RMK, MTÜ Eesti Ellujäämisselts, MTÜ Maavillane, SA Pokumaa, Süvahavva loodustalu, Tervise Kodu OÜ(Metsamoor), FIE Margus Muts ja MTÜ Looduskool.

Loe edasi: Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Eesti Metsaseltsil valmis metsandusega seotud erialasid tutvustav multifilm

Eesti Metsaseltsil valmis metsanduslikke erialasid tutvustav multifilm (tootja ChironMedia) Oma kodu. Multifilm annab ülevaate sellest, milliste erialade inimesed on seotud ühe puidust maja ehitamisega.

„Vastvalminud multifilm sobib kasutamiseks koolides nii erialavalikuid tutvustades kui ka majanduse- ja bioloogiatundides,“ rääkis Eesti Metsaseltsi haridusprogrammide koordinaator Kristi Parro. Multifilmi keskmes on üks noor pere, kes soovib saada endale oma kodu. Selle eesmärgi saavutamiseks annavad oma panuse väga paljud metsandusega seotud erialade esindajad – alates metsakasvatajatest kuni puitmaja ehitajateni ja maastikukujundajateni välja. Parro lisas, et multifilmi vaataja saab ka teada, millistes õppeasutustes mingit eriala õpetatakse.

Multifilmi eesmärk on lihtsas keeles selgitada, et metsasektor pakub tööd väga erinevate huvidega inimestele. Vajalikud on looduses töötavad metsakasvatajad, metsamasinate operaatorid, puidu töötlemisega tegelevad inimesed, arhitektid, insenerid, logistikud, sisekujundajad jne. Metsasektor tervikuna annab tööd ligikaudu 35 tuhandele inimesele ja seda peamiselt maapiirkondades.

Uue filmiga jätkab Eesti Metsaselts metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Varasemast on kättesaadav metsandust ning mets eluringi tutvustav MetsaRing. Kristi Parro sõnul täiendavad kaks filmi teineteist – MetsaRing näitab, kuidas tekib, areneb ja kasvab uus metsapõlvkond, Oma kodu keskendub aga puidu kasutamisele.

Multifilmi tutvustuses on öeldud: Noor rõõmus perekond soovib endale metsa head ja hubast kodu. Kuidas selline palkmaja tekib? Kõigepealt ei pruugi ju olla metsagi, rääkimata palkidest. Metsa kasvatamine võtab aga aega. Et meie unistused täna täituksid, tegutsesid vanavanemad juba aastakümneid tagasi. Kasvaval metsal tuleb silm peal hoida ja raietega hooldada. Hea tugev palk on parim palk südamega tehtud töö eest!

Eesti Metsaseltsi multifilm Oma kodu:

MetsaRing:

Multifilmid on vabaks kasutamiseks, kõigi õiguste omanik on MTÜ Eesti Metsaselts.

Multifilmi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

NB! Kui soovite multifilmi Oma kodu alla laadida, võtke ühendust Eesti Metsaseltsiga aadressil toomas.kelt@metsaselts.ee

Viljandi maavanem kehtestas alates 18. veebruarist sõidukitega jääle mineku keelu

Viljandi maavanema korraldusega on alates 18. veebruarist maakonna kõikidel veekogudel sõidukitega jääleminek keelatud.
Maavanem kehtestas keelu ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.

Teiste veekogude seas on sõidukitega jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. Keeld ei laiene kutselistele kaluritele, et tagada võrkude väljatoomine.

«Palun siiski ka kõigil inimestel ohutuse huvides jääleminekut pigem vältida,» lausus maavanem Lembit Kruuse. «Ilmastikuolud muutuvad väga kiiresti ja jää võib kohati inimese raskuse all järele anda.» “Erilist tähelepanu palun kõikidel pöörata veekogude läheduses mängivatele lastele, sest laste ohutunne ja riskikäitumine on täiskasvanutega võrreldes veel välja kujunemata,” lisas ta.

Viljandi maavanema korralduse aluseks on veeseadus ja avaliku teabe seadus. Maavanema korraldus on antud välja ohutuse tagamiseks ja õnnetusjuhtumite vältimiseks veekogudel.

Loe edasi: Viljandi maavanem kehtestas alates 18. veebruarist sõidukitega jääle mineku keelu

Vabariigi aastapäeva maakondlik lipuheiskamise tseremoonia 24. veebruaril Kanepis

Vabariigi 96. aastapäeva varahommikul kell 7.15 on kõik inimesed oodatud Kanepisse, et koos päiksetõusuga heisata riigilipp.Pidupäeval tervitavad teid maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu Põlva Maleva pealik kapten Janel Säkk ning Kanepi valla volikogu aseesimees Vaike Meesak.

Vaprate esivanemate mälestuseks asetakse Vabadussambale pärjad ning rahvast õnnistab Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail.

Isamaaliste koorilauludega esinevad Kanepi segakoor ja mängib Pühajärve Puhkpilli orkester.

Kanepi Seltsimajas on avatud noortekohvik (kell 7.30-13.00) ning kell 11 algab Seltsimaja eest “Vabariigi matk”.

Eesti võitleb Brüsselis piimakvoodi ületamise tasu vastu

Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.

“Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,” sõnas Seeder. “Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.”

Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.

Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.

2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.

Võrus avatakse homme Lõuna-Eesti inimesi ja kogukondi käsitlev fotonäitus

Teisipäeval, 18. veebruaril avatakse Võru kultuurimajas Kannel fotograaf Ingmar Muusikuse näitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad”, mis vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.

Rändava fotonäituse pidulik avamine toimub teisipäeval algusega kell 13 Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13, Võru). Näituse avamisel tutvustatakse projekti “Elu kahe maailma piiril”, räägitakse Võrumaa avastamist väärt paikadest ning kuulutatakse välja projekti “Elu kahe maailma piiril” meenekonkurss.

Rohkem infot projekti “Elu kahe maailma piiril” kohta www.visitsouthestonia.com.

Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Möödunud laupäeval, 15. veebruaril tähistas Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimunud balliga oma 20. tegevusaasta täitumist.

Peoõhtu avas POLi vastne esimees Kaido Kõiv: “Mul on väga hea meel, et saame kõik koos tähistada POLi 20. tegevusaasta täitumist. Tahan tänada kõiki neid, kes on rohkem või vähem selle 20 aasta jooksul Põlvamaa Omavalitsuste liidu tegevustesse panustanud. Kõigil teil on täna võimalus hetkeks peatuda ja mõelda tagasi muredele, tulistele vaidlustele, äpardustele, rõõmustavatele üllatustele ning edukatele koostöö momentidele.”

20 aasta tööst tegi kokkuvõtte Liidu endine tegevdirektor Hele Oidermaa, kes pani omavalitsusjuhtidele südamele, et väga oluline on jätkuvalt teha koostööd ja vaadata maakonda tervikuna. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ajaloost rääkides tõi Oidermaa välja mitmeid erinevusi võrreldes teiste omavalitsusliitudega: Põlvamaa oli viimane maakond, kus liit loodi, selle juhatusse kuuluvad kõigi Põlvamaa valdade omavalitsusjuhid ja Liidu juhatuses pole toimunud suuri vahetusi, kuna omavalitsuste eesotsas on pikka aega ametis olnud juhid.

Sõna said ka kõik varasemad esimehed, nende seas kolm Liidu asutajaliiget: Sirje Tobreluts, Lennart Liba ja Peeter Sibul. Lisaks neile on esimehe ametis olnud Aivar Luts (Kanepi endine vallavanem), Andrus Seeme (Kõlleste vallavanem) ja Raul Kudre (Värska vallavanem). Igaühel neist oli võimalus meenutada oma juhtimisaega – kirjeldada toonast olukorda ja tuua välja, mida head sai maakonnas ära tehtud.

Loe edasi: Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku aga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autole tekitatud kahju.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Algab avatud koolitus kogukonna terviseveduritele

Veebruarist saab alguse tervisevedurite koolitus, mille eesmärgiks on koolitada ja nõustada inimesi, kes oma kogukonnas, piirkonnas või sõpruskonnas terviseõhtuid, grupiprotsesse, terviseteemade arutelusid või muud taolist läbi viia soovivad. Koolitus on mõeldud ka neile, kes tahaksid rohkem kogukonna tervisedendusse panustada.

Koolitus toimub perioodil veebruar-mai käesoleval aastal, viies osas, nädalavahetuseti, algusega 15. veebruar.

Koolituse käigus saab ülevaate nii peamistest tervise alustaladest kui ka sellest, kuidas võimalikult lihtsalt ja kiirelt nii enda kui ka enda poolt nõustatavate inimeste elustiili muudatusi sisse viia. Samuti on eraldi moodul nn ärimudeli kohta, teisisõnu räägitakse sellest, kuidas tervisesündmuste korraldamisest endale lisasissetuleku võimalus välja kasvatada.

Suurim rõhk on tervisekäitumisega seotud grupiprotsesside juhtimisel ja sellel, kuidas oma kogukonnas inimesi kaasata, kuidas neid motiveerivalt nõustada ja seeläbi tervisekäitumist parandada. Koolitustel jagavad kogemusi ka juba varasemalt sarnase koolituse läbinud tervisetoetajad.

Lektoriteks on mitmed tuntud ja armastatud õpetajad mitmelt poolt üle Eesti, näiteks taimetark ja kogukonnatervise eestvedaja Mercedes Merimaa, positiivse psühholoogia õpetajaMarina Paula Eberth, jooksu-ja shindoguru Kristjan Puusild, coach ja nõustaja Kairi Rebane, tervisenõustaja ja terapeut Kaia-Kaire Hunt jpt.

Koolitus toimub Nelijärve Puhkekeskuses.

Esimene koolituskord keskendubki elustiili muudatustele ja sellele, kuidas inimesi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt toetada oma tervisekäitumist mutma.

Täpsem info: http://uustervis.ee/koolitused, Kristel Aija, kristel.aija@gmail.com, telefon: 5664 2216.

Head tervist soovides!
Uus tervis meeskond

Tartu tantsuklubi kutsub Prantsuse tantsudele

Fotol vasakult Baltazar Montanaro ja Laurent Geoffroy. Foto: erakogu.

Tartu tantsuklubi: Prantsuse tantsud
12. veebruaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Duo Laurent & Baltazar esitavad Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis pärimusmuusikat Prantsusmaalt ja omaloomingut. Baltazar Montanaro (viiul) ja Laurent Geoffroy (lõõtspill) mängivad juba üle kümne aasta üheskoos prantsuse pärimusmuusikaansamblis ZEF.

http://www.youtube.com/watch?v=O0tKRu9vOG0
http://www.youtube.com/watch?v=rMk5q78GwEE

Prantsuse ja gaskooni tantse õpetab pärimusmuusik Leanne Barbo, kes on neid tantse õppinud ligi 10 aasta jooksul suviti tantsufestivalidel Prantsusmaal. Gaskooni tantsudest proovige kodutööna video pealt ära õppida või vähemalt soovitame tutvuda paari tantsuga:

rondeu http://www.youtube.com/watch?v=rGSWzHJ4j_o

congo http://www.youtube.com/watch?v=mLqxnuqtDsw

Nende tantsude puhul on oluline nõtke ja mõnus vetrumine põlvest. Lõviosa tantsudest on nimelt jalgades – põrkumine ja vetrumine on märksõnadeks.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com.

Aianduse õpituba Voltveti koolituskeskuses

Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub osa saama aianduse eriala õpitoast, mis toimub teisipäeval, 18. veebruaril algusega kell 15 Voltveti Koolituskeskuses Tihemetsas (Peahoone tee 2), klassis 111. Kestvus 45 minutit. Läbi viib aianduse kutseõpetaja Erna Gross.

Sisu:

aedniku kutse-eetika ehk taim on elusolend
taimede paljundamine toataimede näitel
taimede paljundamine pookimisega, silmastamisega
seemneümbriku voltimine
taimekrae valmistamine

Info: Erna Gross, tel 53414426, erna.gross@hariduskeskus.ee

RMK peamajas avatakse konkursi “Aasta Puitehitis” võidutööde näitus

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi “Aasta Puitehitis” esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid võimalusi, jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb turismimessil Balttour 2014 Riias

7.-9. veebruaril 2014 toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2014 , mis on Lõuna-Eesti regiooni jaoks oluline turismimess. Järgnevatel aastatel oodatakse turistide arvu kasvu Lätist ning nende korduvkülastuste arvu suurenemist kogu Lõuna-Eestis. Messipinna suuruseks on 21 m2 ja kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollase akna.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös Valgamaa (Sangaste Rukkiküla, Valga Militaarteemapark, Otepää), Setomaa Turismi, Mõniste Muuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumiga.

Valgamaa pakub külastajatele võimalust soetada endale postkaart, mis annab võimaluse külastada tasuta järgmisi turismiobjekte: Valga Militaarteemapark, Rahvusvaheline Valga Militaarajaloofestival, Sangaste loss, Barclay de Tolly Mausoleum, Otepää Talispordimuuseum.

Messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud putru, Sangaste Rukkiküla pakub rukkitooteid, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum õpetab sule ja tindiga eestikeelseid sõnu kirjutama, Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomuliku auto ja valmistab koos külastajatega märke ja magneteid. Mõniste Muuseum jäljendab läbi tegevuste kiviaega.

Materjale saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale Vudila Mängumaa, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoraan, Pokumaa ja Võhandu Maraton.

Messiks valmisid uued trükised: Lõuna-Eesti Tähtsündmuste kalender 2014 (lat ja rus), Puhka lastega Lõuna-Eestis (lat ja rus), Lõuna-Eesti avastamist väärt paikadega marsruudikaart kultuuri- ja ajaloohuvilisele (lat ja rus).

Messi ametlik koduleht!

Eesti Põllumajandusmuuseum pälvis Eesti Muuseumiauhindade preemia

31. jaanuaril 2013 kuulutas kultuuriminister Urve Tiidus pidulikul auhinnatseremoonial välja Eesti Muuseumide Aastaauhindade 2013. aasta konkursi laureaadid, kelle valisid välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu teemakomisjonid. Välja anti ühtekokku 10 auhinda, parimaks näituseks tunnistati Eesti Ajaloomuuseumi filmimuuseumi näitus «Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand».

Eesti Põllumajandusmuuseum korraldas 26.-30. juunil 2013 rahvusvahelise konverentsi, mille peakorraldajateks olid Sille Sepmann ja Merli Sild.

Rahvusvaheline konverents «Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel» võitis Eesti Muuseumide Aastaauhindade konkursil Aasta teadusauhinna ürituste kategoorias. Professionaalsel tasemel läbiviidud konverentsil toimusid maaeluteemalised õpitoad, teaduslike ettekannete päev, tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. aastapäeva.

Konverentsi kohta lähemalt!

TÜ Kliinikumi Silmakliinik saab Lastefondi abil kalli aparaadi

Täna annavad Lastefond ja Selver Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliinikule üle Eestis unikaalse silmaaparaadi elektrofüsioloogiliste mõõtmiste tegemiseks.

Nägemisvõime aluseks on silma võrkkestas olevate valgustundlike rakkude, kolvikeste ja kepikeste, võime salvestada valgust. Selle “nägemisime” aluseks on keemiline reaktsioon valgustundlikus rakus mille käigus muundatakse valgusenergia neuroelektriliseks impulsiks.

Silmakliiniku juhataja Kuldar Kaljurand rääkis, et uue aparaadiga tehtavad elektrofüsioloogilised mõõtmised võimaldavad objektiivselt hinnata võrkkesta nägemisvõime aluseks olevat neuroelektrilist võimekust. See on vajalik näiteks «laisa silma» varaseks diagnoosimiseks.

Kuna seade on väga kallis, siis on Eesti senised võimalused piirdunud Tallinnas, Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus oleva aparaadiga, mis on sõna otseses mõttes möödunud sajandist. Nüüd lõpuks saab mõõtmisi teha ka Tartus.

«Sellistel mõõtmistel saadud info on aluseks erinevatele haiguste diagnoosimisele, nende ravivõimalustele ja ka nägemisvõime väljaarenemise prognoosile,» ütles Kaljurand. «Roland Consult elektro-retinograaf on vahend oma võimaluste ja kvaliteedi poolest sellelaadse riistvara kõige teravamast tipust.»

59 500 eurot maksnud aparaat soetati Silmakliiniku ja Lastefondi ühisel panustamisel, nii fond kui Kliinikum maksid mõlemad sellest poole. Ka Roland Consult andis oma panuse, alandades tunduvalt masina alghinda.

Fondile oli rahakogumisel suureks abiks Selveri kaupluste korraldatud kampaania «Koos on kergem». Selle abil õnnestus Selveril koguda silmaaparaadi ostmise toetuseks 13 730 eurot.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

Narvas toimub Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetuste teabepäev

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindus Eestis kutsub kõiki avaliku sektori töötajaid, MTÜ-des ja kultuuri valdkonnas tegutsevaid inimesi teisipäeval, 28. jaanuaril Narva teabepäevale. PMNi nõunikud tutvustavad Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetusi ning kõigil huvilistel on võimalik otse nõunikelt toetuste kohta küsida.

PMNi toetuste laiem eesmärk on soodustada Põhjamaade ja Balti riikide koostööd, et ühtlustada piirkonna arengut ning tugevdada ühist konkurentsivõimet maailmas.

Toetused katavad eelkõige reisi- ja majutuskulud ning päevaraha. Täpsemalt saab erinevate toetusvõimalustega tutvuda PMNi Eesti esinduse kodulehel www.norden.ee.

Narva teabepäeva sissejuhatuseks allkirjastavad PMNi Eesti esindus ja Narva Linnavalitsus aastase koostööleppe. Esimene taoline koostöölepe sõlmiti 1998. aastal. “Soovime kaasata koostöösse Põhjalaga kõiki Eesti piirkondi, sealhulgas Virumaad ja piiriäärset Narva piirkonda, kus teeme tihedat koostööd Narva Noortekeskuse ja TÜ Narva Kolledžiga,” selgitab PMNi Eesti esinduse direktor Berth Sundström.

Lisaks Narvale on PMNi Eesti esindusel pikaaegne hea koostöö Valga ja Pärnu maavalitsustega.

Teabepäev toimub koostöös Narva Noortekeskuse ja OÜ Narva Gate. Üritus on tasuta, eesti ja vene keeles ning ilma eelneva registreerimiseta.

Põhjamaade valitsused otsustasid luua PMNi koostöö tugevdamiseks ja tõhustamiseks 1971. aastal. PMNi esindus Eestis avas uksed juba 1991. aasta kevadel. Kui algusaastail kirjeldas Eesti ja Põhjamaade koostööd pigem ühesuunaline abi saamine ja andmine, siis nüüdseks on tegu võrdse partnerlusega, nagu seisab ka sellest aastast uuenenud PMNi ja Balti riikide koostöösuunistes.

PMNi Eesti esindus aitab ellu viia projekte, mis toetuvad Põhjamaade väärtustele ja prioriteetidele, kus leidub ühiseid huve Eestiga. Tegevusvaldkondadeks on roheline majandus, loomemajandus, heaoluühiskond (nt inimkaubanduse vastane võitlus, sooline võrdõiguslikkus), teadus ja innovatsioon ning kultuur.

Aeg: 28. jaanuar 2014 kell 11-13
Koht: Kreenholmi kellatorn, OÜ Narva Gate seminariruum, Kose 12, Narva

Täna möödub Eesti Energia elektritootmise algusest 65 aastat

Balti elektrijaam oli maailma esimene suurevõimsuseline kõrgrõhuelektrijaam, mis põletas madala kvaliteediga ja suure tuhasisaldusega kütust. Tänaseks on musta tossuga korstnad ajalugu ja põlevkivielekter on tänu tehnoloogiate arenemisele ja mitmesugustele puhastusseadmetele puhtam kui kunagi varem.

Kohtla-Järve soojuselektrijaama valmimisega 1949. aastal sai Eestis alguse kaugkütte ajastu. Kohtla-Järve oli esimene kaugküttele üle läinud linn Eestis – soojuselektrijaam tootis sealsete ettevõtete ja elanike tarbeks auru ja kuuma vett.

“65 aastat tagasi alustasime elektri tootmist ühe katlaga, mille võimsus oli 12MW. Nüüdseks omab Eesti Energia 160 korda rohkem ehk ligi 2000MW elektri tootmise võimsusi, mis kindlustavad kogu Eesti energiajulgeoleku ja -sõltumatuse,” võrdles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ettevõtte esimest sammu elektri tootmises tänapäevaga.

Kohtla-Järve elektrijaama käivitamine oli tööstusele ja kodutarbijate jaoks suure tähendusega. Sõjajärgsel ajal oli elektrienergia tootmisvõimsuste nappuse tõttu piiratud nii tööstusettevõtete kui koduklientide energiatarbimist. Kodudes oli tarbimise piiramiseks näiteks kindlaks määratud lubatud elektripirnide arv.

Oluliseks tegi Kohtla-Järve soojuselektrijaama rajamise seegi, et lisaks riigis valitseva energiadefitsiiti leevendamisele, oli see Eesti esimene teise maailmasõja järgselt projekteeritud ja ehitatud elektrijaam.

Kohtla-Järve soojuselektrijaamas võeti esmakordselt kasutusele ka tol ajal uudne põlevkivi tolmpõletustehnoloogia. Kuigi uue tehnoloogia rakendamine ei sujunud kergelt ja algusaastatel oli jaama töökindlus madal, sai tehnoloogia täiustamisel tehtud märkimisväärne töö jõudmaks töökindlate ja efektiivsete põlevkivikateldeni.

Kuigi tolmpõletustehnoloogiast ei ole tänaseni energeetikas täielikult loobutud, kasutavad viimsel kümnendil Eestisse rajatud energiaplokid kaasaegsemat ja efektiivsemat keevkihttehnoloogiat. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama uue põlevkonna keevkihttehnoloogiat.

Eesti Energia kontserni kuulus Kohtla-Järve soojuselektrijaam 2010. aastani, mil Eesti Energia müüs selle Viru Keemia Grupile.

2014. aastal tähistab Eesti põlevkivienergeetika mitut olulist juubelit. Tänavu peab 75. juubelit Eesti Energia ning maailma suurimad põlevkivielektrijaamad – Balti ja Eesti elektrijaam tähistavad vastavalt 55. ja 45. juubelit. Sellel aastal tähistavad oma juubeleid ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse testimiskeskus (50) ja Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõte (65).

Põlevkivienergeetika juubeliaastal pakub Eesti Energia erinevaid võimalusi energeetika ajaloo ja tänapäevaga tutvumiseks. Eesti Energia teeb juubeliaastal huvilistele lahti ettevõtete uksed ning aasta üheks olulisemaks sündmuseks on täieliku renoveerimise läbinud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskekse avamine eeloleval suvel.

Pikemalt Kohtla-Järve soojuselektrijaama ajaloost saab lugeda Eesti Energia blogist!

Europe Direct’i teabekeskus – Võru alustab Euroopa väärtfilmikohvikute sarjaga

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel alustavad igakuist väärtfilmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”. Ürituse eesmärgiks on tutvustada maakonna elanikele filme, mis tõstavad esile Euroopa identiteediga seonduvaid põhiväärtusi, uurivad Euroopa kultuurilist mitmekesisust või käsitlevad Euroopa ülesehituse eri aspekte.

Esimesel filmiõhtul linastub mängufilm “Tänava kohal vee all” (Taani 2009). See on tragikoomiline lugu tänapäeva täiskasvanute põlvkonnast, kus kõik on võimalik ja fantaasial pole piire. Kuid kõikidel valikutel on tagajärjed.

Ask on abielus Annega. Neil on head töökohad, armsad lapsed ja korter Christianshavnis, Kopenhaageni parimas linnaosas. Kõik on nii nagu peab olema ühes modernses perekonnas, mis mängleva kergusega ühendab töö, lastekasvatamise ja armastuse. Ühel päeval aga teatab Ask, et soovib abielus aja maha võtta. Tema otsus mõjutab kohe kõiki ümberkaudseid ning suhteid tekib ja kaob.

“Tänava kohal vee all” on muuhulgas suurepärane vaatefilm Kopenhaageni linnast kogu selle ilus ning suur osa võtetest toimusid uues uhkes teatrimajas.

Film on taani keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Pärast filmi on külastajatel võimalik kohvikus nautida tasuta teed ja kohvi ning arutleda erinevatel filmis kajastatud teemadel.

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastus toimub Taani saatkonna Eesti esinduse vahendusel Taani Filmiinstituudi toel.

Üritus on tasuta!

Rõuge jääväljak on kolmandaks hooajaks valmis

HEAD SPORDISÕBRAD, Rõuge jääväljak on kolmandaks hooajaks valmis!

Jääväljaku lahtioleku ajad

Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening
Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening
Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää (uiskude laenutus)
14.00 – 16.00 Hokitreening
Pühapäev
12.00 – 16.00 Vaba jää

Teisipäeval, neljapäeval ja reedel teostatakse jää hooldust.
Uiskude laenutamine E, K ja L spordihoone keldrikorrusel. 1 tund = 1 euro.
NB! Pühapäeviti uiske ei laenutata!

Jääväljaku kasutamine tasuta.

Loe edasi: Rõuge jääväljak on kolmandaks hooajaks valmis

Homme algavad Viljandis Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes

Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.

“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”

“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”

Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Mälestusüritus Tartus

14. jaanuaril 2014. aastal algusega kell 12 toimub Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus.

Tähistame Tartu vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestame Vabadusõjas langenuid ja Tartu Krediitkassa keldris toimunud massimõrva ohvreid.

Avaliku ürituse korraldajaks on MTÜ Tartu Memento.

Tüüpakminõ Haani keelepessä

Tereq, hää inemine!

Kas saq mõistat võro kiilt kõnõldaq ja sullõ miildüs latsiga toimõndaq? Pakumi sullõ kõrd nädälihn tüüd Haani rahvamajahn keelepesähn. Anna hindäst teedäq ildampa 16. jaanuaris 2014.

Rohkõmb teedüst Salumõtsa Kärdilt tel 5399 8609 vai e-postilt kartsalumets@gmail.com.

Haani keelepesäliseq

PS! Taad teedüst võit rõõmuga lakja kah saata. Aituma!

Võru Linnavalitsus kohtub linnakodanikega

Linnavalitsus otsustas täna toimunud erakorralisel istungil korraldada 9. jaanuaril kella 8-10 Võru linnas turuhoone ees (Jüri tn 74/76) asuvas parklas avaliku ürituse “Kohtumine linnakodanikega”, kus linnajuhid eesotsas linnapeaga ootavad ettepanekuid linnaelu edendamiseks ja vastavad elanike küsimustele.

Ulis Guth
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist
tel 785 0948, gsm 5344 1055
e-post: ulis.guth@voru.ee

www.voru.ee

Tartu tantsuklubis teeb muusikat ansambel Tuustar

Fotol on ansambel Tuustar musitseerimas 5. oktoobril 2013 Riias tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”. Foto: Kristjan Pallav.

Tartu tantsuklubi: Tuustar
15. jaanuaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Järgmises Tartu tantsuklubis on taaskord Tiigi seltsimaja (Tiigi 11) lava noorte rahvamuusikute päralt. Tuustar on ansambel, kuhu kuuluvad noored rahvamuusikahuvilised, kes on pärit Jõgevalt ja Jõgevamaalt. Tegutsetakse Jõgeva Muusikakoolis ning koos musitseeritakse juba kuuendat aastat. Rõõmsameelsetele tuustaritele meeldib, kui kohalolijad kuulavad nende pillimängu tantsides, kuna repertuaargi on valdavalt tantsuline ja kaasakiskuv. Mängitakse nii Eesti rahvatantse, aga ka naaberrahvaste tantsupärle. Ansambel on käinud erinevatel festivalidel, esinenud paljudel kontsertidel ja korduvalt tantsuks mänginud Tartu tantsuklubis.
Tuustarid (ansamblis musitseerivad): Artur Aunap (kontrabass), Eha Niglas (ansambli juhendaja, akordion), Hanna Grete Allev (klarnet), Kerlyn Roosipõld (flööt), Ketlin Kallo (klarnet), Laura Mikk (viiul) ja Stina Heinola (ukulele).

Tuustari esinemine kontserdil, mis toimus Riias 5. oktoobril 2013 tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”, videoklipis 15:03-23:23.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja noorte Isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte töid oodatakse 21. veebruariks.

“Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik Janel Säkk.

Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:

I – õpilased klassides 1-4 (algkool). Ülesanne: joonistada PILT

II – õpilased klassides 5-9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada LUULETUS

III – õpilased klassides 10-12 (keskkool/gümnaasium). Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

Tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.

Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 21. veebruariks 2014 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli nimi ja klass.

I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna eest – “PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA”.

Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus ajalehes ja raadios.

Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte 14. märtsil Orava põhikoolis maavanema ja Kaitseliidu esindajate poolt.