Autor: Kristel Vilbaste

Eesti XII talimängud 2013. aastal toimuvad Võrumaal

Eestimaa spordiliidu Jõud juhatus valis Eestimaa XII talimängude toimumiskohaks Võru.

Eestimaa XII talimängude korraldamiseks laekus mitu avaldust: Võru Linnavalitsuselt, Paistu Vallavalitsuselt ja Viljandi Linnavalitsuselt ning Jõgeva Vallavalitsuselt.

Talimängude edukaks korraldamiseks ning parema ülevaate andmiseks valmistasid kandidaadid ette kohapealseid olusid ja spordibaase tutvustava esitluse ning 1. detsembril toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud juhatuse koosolekul langetati otsus, mille kohaselt toimuvad Eestimaa XII talimängud 1.–3. märtsini 2013. aastal Võrumaal.

Võistlused toimuvad traditsiooniliselt suusatamises, suusaorienteerumises, korvpallis, lauatennises, males, kabes ning talvises jalgpallis 7×7. Talimängude programmi on kavas lisada ujumine, motokross ning talialade osatähtsuse suurendamiseks jäähoki, laskesuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped jm.
Tulevad „ummamuudu hullu talimängu“, kus Haanja maratoni kõrval on veel teisi huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/


Mis on õigeusk?

Pühapäeval, 12.detsembril kell 17 räägitakse Karksi valla Tuhalaane külamajas ortodoksi kiriku õpetusest, traditsioonidest, ajaloost ja kultuurist.

Loengusarja esimesel kokkusaamisel kõneleb EAÕK Räpina koguduse preester isa Tihhon (Tammes), kes  õppis teoloogiat Kreekas Thessaloniki Aristotelese ülikoolis ja on töötanud Kreekas vaimulikuna.

Võrumaa keelehuvilised jagasid omavahel kogemusi

Kolmapäeval, 24. novembril kogunesid Võrumaa keelehuvilised noored keskpäeval Võro Instituuti, et avardada oma silmaringi ajakirjanduse ja meedia osas. Muuhulgas tähistati aasta möödumist esimesest kohtumisest.

Kohtumise juhatas sisse Võru Kesklinna Gümnaasiumi 12. b klassi õpilane Birgit Pettai, kes rääkis oma suvisest reporteriametist Võrumaa Teatajas. Värvikaid seiku 30-aasta pikkusest ajakirjanikutööst ja näpunäiteid uudise kirjutamiseks jagas Mikk Sarv. Sõna sai ka Uma Lehe toimetaja Ülle Harju, kes kutsus noori üles kirjutamises kätt proovima. Päeva viisid läbi eesti keele õpetajad Raili Leesalu ja Kristi Pettai.

Rühmatöid alustati tutvumisringiga ning siis panid õpilased end proovile uudise kirjutamises. Tehti ettepanekuid ka tulevikuplaanide suhtes. Noored tahaksid edaspidi:

  • korraldada keelelaagreid;
  • mõelda keelehuviliste rühmale või organisatsioonile välja sobiv hüüdlause;
  • korraldada keelepäevi;
  • kohtuda kirjanike ja ajakirjanikega;
  • teadvustada ka teistele noortele keele hoidmise vajalikkust ja korrektse eesti keele kasutamist;
  • tutvustada oma kooli õpilastele Võrumaa noorte keelehuviliste tegemisi, kaasata neid ka ühisüritustele.

Autor: Raili Leesalu

Tallinnas kärgatas laupäeval kõu

Laupäeva õhtul sai Põhja-Eestis keset tihedat tuisku näha suhteliselt harva ettetulevat nähtust – talvist äikest. Esimene äikesehoog vallandus Paldiski kohal õhtul kell pool kaheksa, Tallinnas lõi kõu taeva valgeks kella 23 ajal.

Maret Järv kirjutab: „19.35 ja 20.40 olid Paldiskis parajad äikesetormid, vaheldus lumetormiga. Peale 19.35 pikselöökide hoogu lõi taeva selgeks, aga hiljem kordus nii lume kui piksena uuesti.“

Lasnamäel lõi kella 23.03 ajal merepoolse taevakaare täiesti valgeks, umbes minuti pärast järgnes müristamine. Mõne minuti pärast toimus sama veelkord, seejärel hakkas alla krõbisema lumekruupe. Talvine äike on üsna haruldane, seda enam, et eriti detsembris ja jaanuaris kiputakse seda segi ajama ilutulestikuga.

Noorteadlane Jüri Kamenik kommenteerib juhtunut ilm.ee-s: „Läänemerelt jõudis 4. detsembri õhtuks Soome lahele täituva osatsükloni kese, mille ümbruses tekkis hulgaliselt rünksajupilvi. Nende teke on seotud konvergentsiga tsükloni keskmes, sest sinna voolab igalt poolt õhku kokku ja sel pole mujale minna kui tõusta, moodustades konvektsioonipilvi. Lahtine meri andis pilvede lisaenergiat, lisaks on õhumass üsna külm, aga aluspind (meri) soe, nii et seegi andis lisatõuke ja nii see äike koos lumesaju ja lumekruupidega tuligi.“

Obinitsa tähistas hariduselu 120. aastapäeva

Laupäeval, 4. detsembril kogunes Obinitsa Külakeskusesse kenake rahvahulk, et tähistada Obinitsa Hariduselu 120 aastapäeva.

Obinitsas anti kooliharidust aastatel 1890–2008.  Külaliste saabudes alustati jumalateenistusega Obinitsa Kooli mälestuskivi juures, misjärel koguneti aktuseks.

Alustuseks kõlasid nii Eesti kui Seto hümn. Põhjaliku ülevaate Obinitsa hariduselust 120 aasta vältel tegid Liidia Sillaots ja Aare Hõrn. Laulsid vilistlaste koorid ja meenutati möödunud kooliaegu. Avaldati lootust, et järgmisel kooli tähtpäeval on jälle vana kool jälle õpilaste päralt.

Järgmiste laulusõnadega võttis mälestused kokku vanim vilistlane Aleksandra Kooser, kes lõpetas Obinitsa kooli 1941.aastal:

Armas olõt sa Obinitsa
kallis kerik ja koolimaja
Käve siia lajalt latsi, seltsih setokõisi,
armasal Eesti aol, herra Pätsi päivi aigu.
Alostadi aabitsast, tähti tundma opmisõst.
Olõs sis autit olõmah,
olõs muudsit mootorit.
Tullimõ joosu jalaga,
külast uma kambaga.
Ausa’ olli sis oppaja,
kõrralitsõ’ olli mi koolitaja’,
Palgi oll peris peremiis,
kõva kõrra pidaja.
Olõs sis viina võtjit
õga suidsu säädjit.
Opmist õks õigõst arvati
ja hindit hinnati.

* * *

Tuu oll’ mi nuurus,
illos elo alostus,
olle illos armuaig.
Saas mi tuud pito pikalt pitä’,
andas meile armuaigu.
Tulti meid siiä segähamä,
vaivama tulli’ võõra valtsusõ’.
Kua sis sõtta saadõti,
kua muido murdu,
Kes är kaldu kavvõndõhe,
viirdü  välismaalõ,
Kia saadõti Siberihe,
viidi Vinnemaalõ,
Jäie meil kalli kaotsihe,
tiidmäldä  täämbäni.
Kiä järge jäie,
tuul tul ellä edesi.
Ohtu jäie mi Obinitsa
uma kalli kooliga,
olõs inäp külast latsi löudä,
pallö  oll’ är liina lännu.
Külatarõ’ tühast jäänü,
nii sjoo kool ju kokku kuivi,
latsõkõisist lakõst jäie.
No’ om meil viil kerigukõnõ,
tuu mi kallis kodokõnõ,
Jummal om meele armust andnu,
siiä kallihe kerikohe
virga esä Viktori,
kiä meid juhatas jumalalõ.
Tuuperäst, kallis kolgarahvas
käuge iks kokku kerikohe
ja kallikõstõ haudu pääle.

Allikas: Maaleht

Hart: miks USA põllumehed GMO-sid kasvatavad?

Michael Hart on inglise tavapõllumees, kes kasvatab lambaid ja lihaveiseid Cornwall´is, Inglismaa edelaosas.

Debatt geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle on Suurbritannias olnud pikk ja äge ja infot on tulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Nii on vahel olnud keeruline aru saada, mis on fakt, mis on müüt ja mis on lihtsalt kellegi isiklik hinnang.

Kõige suuremat arusaamatust on aga kõikides debattides alati tekitanud küsimus: kui GMO-dega on nii palju probleeme ja on koguni gruppe, kes väidavad, et ka majanduslikult ei ole GMO-d oluliselt kasumlikumad, miks siis USA põllumehed neid kasvatavad?

Kuulates erinevaid osapooli –  poliitikuid, keskkonnakaitsjaid, firmade esindajaid – ja püüdes nende jutust pilti kokku panna, otsustas Michael Hart lõpuks ise USA-sse minna ja asja otseallikast – sealsete põllumeeste käest – uurida. Uurimise käigus otsustas ta kogetu ka videolindile dokumenteerida.

Eesti Rohelisel Liikumine kutsus Michael Hart’i Eestisse oma kogemustest rääkima ja teda saab kuulata reedel, 10. dets 2010, Tartus, Väikeses Vanemuise ovaalsaalis.

Michael Hart teeb ka lühema ettekande samas kohas toimuval põllumajanduskonverentsil kl 15.55, põhjalikumalt räägib ta aga järelüritusel kell 17.30-19.30.

Kuna jutu kõrvale pakutakse ka mahesuupisteid, siis palutakse registreeruda aadressil nastja@elfond.ee või telefonil 51 32 891. Üritus on tõlkega.

Võimalus teha lähemat tutvust šamaanitrummiga

Pühapäeval, 28. novembril kell 19 toimub Tallinnas (Müürivahe 17-1 Avaja saalis) Loitsukeldri peal trummiring. Mikk Sarv räägib ja näitab pilte saami trummijoonistest, tehakse ühine ränd trummi saatel ja kõneldakse kogetust.

Osalema on oodatud nii varem meelerändu kogenud kui ka uued huvilised. Kaasa võtta kõristi või trumm ja midagi head tee kõrvale. Oma tulekust anna teada e-posti aadressil maa@ilm.ee.

Eesti Rahva Muuseumis põlevad põllud

Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus alepõllundusest „Kui põllud põlesid“, näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini 2011.

Näitus „Kui põllud põlesid“ tutvustab alepõllundust kui erilist maaharimisviisi, mida on Eestis kasutatud aastatuhandeid ja mille traditsioon hääbus alles 20. sajandi alguses.

Näitus koosneb peamiselt kahest osast – filmimaterjalile üles ehitatud emotsionaalsemast ja atraktiivsest keskmest (ka ruumilises mõttes), mida täiendavad temaatilised stendid ning teemaga seotud esemed.

Näituse põhirõhk on ajaloolise-etnograafilisel ainesel, kuid selle kõrval toome sisse ka loodusteaduslikku temaatikat, näiteks, mis toimub mullas põletamise tagajärjel ning tutvustame lihtsas vormis mineviku maakasutuse uurimise teadusmeetodeid, näiteks, et taimede õietolm on miski, mis säilib pinnases aastatuhandeid ja võimaldab saada aimu, milline maastik minevikus oli.

Külastajad saavad  näha millised olid ale tegemiseks vajalikud esemed: karuäke, harkader, viljavihud, külimit jms. Ühtalsi on 4 stendil lahti seletatud alepõllunduse olemus, millised on aletamisega seotud mõisted ja tehnikad (vanametsaale, võsaale, kütis), milline oli tuleviljeluse  geograafiline ja ajaline levik Eestis, mis on tänapäevane ale ehk alepõletuse eksperiment kui mineviku maakasutuse uurimise viis – tugineb 2007-2010 Karula rahvuspargi alal toimunud alepõletuse eksperimendi materjalil ning millised on tuleviljeluse jäljed meie ümber (koha- ja isikunimed, objektid  maastikul, mis annavad tänapäeval aimu kunagisest alepõllu asukohast).

Lisaks on võimalik näha 2 seinasuurusel ekraanil 10 minuti pikkust filmi allepõllundusest. Film annab ülevaate alepõllundusega kaasnevatest töödest ning maastiku tsüklilisest muutumisest (mets – põletus – põld – mets). Kirjeldab ühtlasi, et aletamine kui maakasutusviis iseenesest ei kahjusta looduskeskkonda. Sellest võib saada röövmajandus teatud tingimustel, kuid mitte igal juhul. Traditsiooniline aletamise tehnika on süsteem, mis kasutab looduses olemasolevaid ressursse ja muudab keskkonda, kuid võimaldab ka loodusel taastuda.

Tuli metsas pole alati hävitav, vaid ka loov. Tänapäeval on levinud arusaam, et tuli metsas = metsatulekahju, häving, õnnetus, kuritegu. Traditsioonilistes kultuurides on alati kasutatud tuld maastiku muutmise vahendina. Inimestel on olnud teadmised ja oskused, kuidas tulega looduses ümber käia, mis on praeguseks tavateadmisest kadunud.

Koostöös õpetajatega on valminud tööleht, mida näitust külastavad õpilased saavad  pärast näituse vaatamist täita ja saadud teadmisi läbi töötada.

Näituse kuraatorid on Liisi Jääts, Pille Tomson, Marge Konsa, Kersti Kihno.

Kolmapäeva õhtul jooksevad kadrisandid

Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.

Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.

Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.

Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).

Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.

Laske siis kadrid sisse tulla!

Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.

Pannkoogihommik Tartu Teatri Kodus

Laupäeval, 27. novembril kell 12 toimub Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri kodus pannkoogihommik, kus saab laulda regialaule, mõistatada mõistatusi, pajatada lugusid koos Mikk Sarvega.

Terve pere saab mängida erinevaid mänge käbidega, kõneleme põlvnemisest ja esivanematest, jõuludest kui sündimisepühast, räägime ilmakaartest, pimedast ajast ööpäevas ning aastas, valguse ja elu tagasitulemisest.

Kohapeal müügil maitsvad pannkoogid mee ja moosiga kohvikult Anna Edasi. Pileti hind 50 krooni, pannkoogid 25 krooni.

Pannkoogihommikud toimuvad Teatri Kodu lastestuudios iga kuu viimasel laupäeval algusega kell 12.

Lõuna-eestlased kepsutavad täna Tantsuklubis suupillide saatel

Täna, 24. novembril  kell 20 saavad kõik rahvamuusikasõbrad Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) jalga keerutada suupillimuusika saatel.

Seekord on Tartu tantsuklubisse kutsutud musitseerima ansambel  P.Ü.S.S. (Põlva ühinenud suupilli segased) ja teised suupillimängijaid Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartust. Teiste hulgas musitseerivad suupillidel Avo Kuldmets, Eduard Einmann, Henrik Hinrikus, Hillar Surva, Ivar Kanarik, Jaak Eenloo ja Taivo Leis. Otse loomulikult on Tartu tantsuklubisse oodatud musitseerima ja tantsima ka teised rahvamuusikasõbrad,… kel on mahti ja lusti!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi eestvedaja Triinu Nutt palub enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 25 krooni , osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Moosid supikööki!

Tartu Naiskodukaitse annab teada, et alanud külmadega saab igaüks teha heateo ja toetada abivajajaid üleliigsete moosidega.

Tartu Naiskodukaitse liikmed on igal aastal keetnud õppuste jaoks moose, mida ühiste välikogunemiste ajal tee sisse panna. Viimasel ajal on aga suuri õppusi olnud vähem ja moose on üle jäänud. Nüüd annetavad  kodukaitsjad  ülejäänud moosid Tartu Pauluse koguduse supiköögile.

Dagmar Mattiisen Tartu  naiskodukaitsest ütleb, et just külmal ajal vajavad kodutud ja teised abivajajad rohkem energiat, seega on magus moos neile suureks abiks.

Moose võivad  tuua kõik inimesed Tartu Kaitseliidu majja (Võru tn poolne uks) Tartu jaoskonna korrapidaja kätte.

Tartu naiskodukaitsjad  kutsuvad algatust järgima ka mujal Eestis, abivajajaid on praegu palju.

Lasva valla arengukava arutelud

Lasva vallas toimuvad kahe nädala jooksul arengukava eelnõu avalikud arutelud. Arutelud  toimuvad:

Otsa raamatukogus 30.11.2010.a kell 17.00;

Kääpa raamatukogus 01.12.2010.a kell 17.00;

Tsolgo rahvamajas 02.12.2010.a kell 17.00;

Lasva rahvamajas 03.12.2010.a kell 18.00.

Arengukava eelnõuga on võimalik tutvuda  22.11.2010 kuni 03.12.2010 valla kodulehte külastades ja valla raamatukogudes (Tsolgo, Kääpa, Lasva, Otsa).

Avalike arutelude käigus on võimalik teha ettepanekuid. Peale avalikke arutelusid vaadatakse kõik esitatud ettepanekud läbi, tehakse eelnõus vajalikud muudatused ning suunatakse eelnõu avalikule väljapanekule.

Arengukava on koostatud koostöös vallaelanikega ja vallas tegutsevate asutustega, kes oma ettepanekuid esitasid ning arengukava eesmärgiks on valla terviklik ja harmooniline arendamine, investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, jätkusuutliku elukeskkonna ja majanduse tagamine, arvestades ajaloolisi ja geograafilisi tingimusi ning kultuuripärandit.

Toidupank peab täna aru

Täna, 10. novembril, kell 18.00 toimub Toidupanga mündikampaania avatud koosolek VonKrahli teatri baaris, aadressil Rataskaevu 10, Tallinn.

Suur osa eestimaalastest satub mingil perioodil oma elus olukorda, kus ei jätku ressursse isegi oma igapäevase toidulaua katmiseks. Erinevatel hinnangutel elab täna Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega, neist ligi 20 000 on lapsed. Samal ajal jääb paljudes kauplustes ja tootmisettevõtetes üle sadade kilode kaupa kvaliteetset toitu, mida ära müüa või realiseerida ei jõuta.

Toidupank on loodud just selleks, et need kaks asja kokku viia – kogutakse kokku ülejääv toit ja viiakse see abivajajateni. Praegu abistatakse inimesi Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Tartus. Võimalikke toiduannetajad ning abivajajaid seevastu leidub ohtralt üle terve Eesti. Toidupank vajab abi kaubikute, laosisustuste ja külmkappide soetamiseks, et oma tegevust laiendada Eesti erinevatesse punktidesse.

Sellel sügistalvel 14. oktoobrist 2010 kuni jaanuar 2011 kutsutakse kõiki eestimaalasi üles annetama oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks. Iga annetatud münt aitab kaasa sellele, et üha suurem hulk raskustes kaasmaalasi saaksid iganädalast abi kvaliteetse toidu näol.

Täna tulevad kahe sisuka tunni jooksul kõneks järgmised teemad:  Kaia-Kaire Hunt – sissejuhatus, üldisest asjade seisust ja arengutes, Ene Lehiste – annetusanumatest ja maakondlikest arengutest, Tiina Urm – meedia ja PR seisust ja plaanidest, uuenenud veebilehest, Artur Rauhiainen – ürituste hetkeseisust, uutest mõtetest, Anneli Duarte – organisatsioonidega koostöö mündikogumisel, Anneli Ohvril – turunduse tulevased tegemised, Viktoria Kuusk – finantsidest, Piet Boerefijn / Helga Timmerman – Toidupanga arengutest, Eva Truuverk – teistest töös olevatest algatustest.

Palun andke tulekust teada telefonil 590808 60 või e-posti teel: kaiakaire@teemeara.ee

Kuidas käib külamaastike kotka tiib?

Täna kell 19 toimub Tartus Baeri majas (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu ettekannetesarja kolmas õhtu. Urmas Abel Eesti Maaülikoolist räägib väike-konnakotka elupaigakasutuse varieeruvusest Eestis.

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Ettakandest selgub, kuidas neil siin ja mujal läheb, kuhu nad oma pesa teevad ja kus toituvad ning kas Eesti eri piirkondades elavate kotkaste maitse elukoha suhtes on sarnane. Lähemat tutvust tehakse Soomaa ja Otepää ümbruse ning Loode-Tartumaa väike-konnakotkastega.

Ettekannete sarjas „Ülikoolid ühingusse!“ püütakse aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ning kutsutakse ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Linnuteadlased kõnelevad oma uuematest teadmistest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid avastusi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel! Ettekanded on lihtsas keeles ja arusaadavad kõigile.

Vaata ettekannete kava EOÜ kodulehelt www.eoy.ee

Kodukandi noored purustasid müüte

Nädal tagasi,  29.-30. oktoobril Viljandimaal Tuhalaane külas Kopra talus III Kodukandi noorte päevadel said murtud nii mitmedki maaelu positiivset kuvandit varjutavad müüdid.

III Kodukandi noorte päevad võimaldasid taaskord kohtuda maapiirkondade aktiivsetel noortel, kes usuvad endasse ja ka oma kodukoha tulevikku.

Müüdimurdjad tegutsesid kaks päeva, et mõista neid laialtlevinud irratsionaalseid uskumusi ehk müüte, mis varjutavad maaelu positiivset kuvandit. Nii näiteks usutakse, et maalt saadav haridus on kehv, maal ei ole midagi teha ja seal on mõttetu olla, noori ei saa usaldada ning maal elavad ainult maakad – nii see tõesti pole.

„Igal Kodukandi noorel on nüüd ka tegevusplaan, mille alusel kohe oma kodukohas tegutsema asuda,“ ütleb Liikumise Kodukant noortejuht Kaija Kõiv, „ seeläbi saab ka vähendada kogukonnas inimeste arvu, kes pimesi müütidesse usuvad.“

Külaliikumise aktiivsed noored leidsid, et oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust, edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja näidata eeskuju.

„Kodukandi Noortepäevadelt saadud energialaeng ja motivatsioon kosutavad meid järgmise aastani välja,“ ütlesid mitmed nii eelmisel kui ka sellel aastal üritusel osalenud.

Sandimardid ja saksamardid

Täna on mardipäev. Nii kirjutab kalender. Ometigi on katoliiklikes maades mardipäev alles homme, 11. novembril, sest sel päeval 397. aastal maeti püha Martinus, Tours’i piiskop Prantsusmaal. Reformeeritud kirikuga maades, ka Eestis hakati aegade jooksul juurdunud mardipäeva tähistama usureformaator Martin Lutheri sünnipäeval 10. novembril.

Kuna meie pärimuses on visalt püsinud paljud katoliiklikud tavad, hakati ka mardipäeva mõnel pool tähistama nii 10. kui ka 11. novembril. Ühel päeva eelõhtul käisid sandimardid, kes olid vaesed inimesed ja palusid almust, teisel päeval saksamardid, kes olevat olnud uhkelt maskeeritud ja teinud mitmesuguseid tantse ja taigasid.

Nii et kelle jaoks eileõhtune vihm ei lubanud marti jooksma minna, võib seda korrata täna õhtul, vanal mardilaupäeval.

Mardipäeva kõige ürgsemaks taustaks tundub olema aasta pimedaima kuu kuuloomise aegne rituaal, millele kaks nädalat hiljem järgnes täiskuuaegne rituaal. Katoliiklike tähtpäevade tulekuga kinnistusid esimene ajaga seotud tavad mardipäevale ja teisega seotu kadripäevale.

Aastaringis on need kaks päeva erakordsed oma rikkaliku regilauluvara ning taigadega, samuti oma elujõuga – ega vist pole ühtegi peret, kus keegi kunagi poleks sanditamas käinud. Hoidkem siis oma ürgvanu taigu ja soovime ikka nii vilja- kui karjaõnne meie tegemistesse!

Mooska talu perenaine Eda Veeroja soovitab mardipäevaks ka meie pärimusrooga: “Mardipäeval soovitan pesta hoolikalt kaherusikajämedused kaalikad või naerid ja panna äsja köetud ahju sütele 3-4 tunniks küpsema. Mina panen otse sütele aga võib panna fooliumiga või ahjupanniga. Söön ahjukaali või naerist viiludeks lõigatuna niisama või võiga. Kes soovib, võib kaalikad koorida, sektoriteks lõigata ja koos suitsutatud seapaeaga (poes müügil suitsupõske) ahjupotis (kaanega kaetuna, 2/3 anumast vett) sütel hautada.”

Autor: Mikk Sarv

Avinurmes tuleb Jõulubasaar

Avinurme kogudus ja Avinurme Elulaadikeskus korraldavad esimesel advendil, 28. novembril kell 14 kirikuesisel platsil heategevusliku jõululaada – Jõulubasaari. Käsitöö ja maiustustega kauplejatele müügimaksu pole, küll aga ootavad  ürituse korraldajad annetust müüjate kaubavalikust, mis läheb jõulude ajal üksikute inimeste ja suurte perede toetuseks ning meelespidamiseks.

Ürituse ühe korraldaja Küllike Pärna sõnul tekkis jõulubasaari korraldamise idee ühisest arutelust koguduse inimeste ja elulaadikeskuse vahel. Soov oli korraldada jõuludeks mingi heategevuslik üritus, mis aitaks jõulurõõmu tuua. Eelmisel aaastal oli koguduse heategevuse keskmes suured pered, sel aastal tahtis kogudus pöörata enam tähelepanu ja pakkuda jõuluröömu ka ükikutele ja vanematele inimestele.

„Teisalt on meie soov õppida tegema ja väärtustama käsitööd, ootame müüki kõike, mis oma käte, südame ja hingesoojusega loodud –. kingitustest jõulutoiduni välja,“ lisab Pärn. „Heategevuslikule üritusele ajalise mõõtme ja heategemise tahte kestvuse püsimise toonitamiseks on laada nimeks basaar, nagu sajand tagasi.“

Selliseid heategevuslikke väljamüügid, kus koguti raha koguduse tarbeks samuti seltside eestvedamisel toimuvateks ühistegemisteks olid sajand tagasi väga levinud. Basaaride toel on kogutud raha kiriku ja pritsimaja ehituseks, raamatute ostuks jne.

Basaaril esinevad lisaks muusikakollektiivid, toimuvad loteriid nagu laadal ikka. Elulaadikeskuse töötubades toimuvad ka õpitoad, kus soovijad saavad uusi oskusi omandada. Videviku saabudes süüdatakse küla jõulupuu.

Kohamaksu pole, igaühel on võimalus oma käsitööga teha annetus jõuluröömu pakkumiseks. Müüjad võiksid kaasa võtta oma müügileti ja katusealuse koos küünalde-tuledega, mis aitavad luua jõulumeeleolu. Kauplejatel palutakse end registreerida 22. novembriks: Lii Karro, 53412476.

Otepää vineeritehas pälvis taaskasutaja preemia

Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.

Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.

Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.

Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.

Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.

Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.

Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.

Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.

Valmis raamat seto pitsidest

Täna, 9. novembril algusega kell 18 esitleb Terje Lillmaa Obinitsa muuseumis oma raamatut “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits”, kuhu on koondatud 20 huvitavamat pitsi muuseumi kogudest.

Raamat on illustreeritud Aivar Sepa fotodega.

Lisaks raamatule anti välja ka 20 erinevat mustrikaarti postkaardi formaadis, kus esiküljel on foto pitsist ning tagaküljel muster.

“Loodan, et see raamat aitab säilitada vana ja väärtuslikku käsitööd”, ütles Terje Lillmaa trükilõhnalisi raamatukaste avades.

Esitluse ajal saab uudistada pitsinäitust nii vanadest pitsidest kui ka koopiatest.

Novembrikuus toimuvad Obinitsa muuseumis neli tasuta koolitust kõigile värvilise heegelpitsi huvilistele, kus raamatu autor jagab õpetust uute pitside heegeldamise kohta. Koolitused toimuvad 16. ja 17. novembril kell 14-16 ja 24. ja 30. novembril kell 10-12.

Maaülikool tutvustab looduslikke ehitusmaterjale

Kolmapäeval algusega kell 17 toimub Baeri majas (Veski tn 4) järjekordne kohtumine sarjast „Maaülikooli kolmapäevaõhtud“. Seekord räägib maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljan looduslikest ehitusmaterjalidest.

Jaan Miljan kõneleb ka vanade puitmajade remondist ja uutest hoonetest, maaülikooli maaehituse osakonnas uuritavatest ja katsetatavatest materjalidest nagu näiteks puit, savi, pilliroog, soojustusmaterjalid.
Loengule järgneb arutelu.
Iga kuu teisel kolmapäeval asetleidvate kokkusaamiste eesmärgiks on lähendada maaülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet nii maaülikooli töötajatele kui ka teistele huvilistele.

Saarlased koovad saare sõdurpoistele jõuluks sokid

Saaremaa naiskodukaitsjad, ajaleht Saarte Hääl ja raadio Kadi kutsuvad taas kuduma jõuluks sokke saarlastest ajateenijatele. Kõige rohkem on saarlastest ajateenijaid Vahipataljonis ja mereväes (kokku 117 poissi), seepärast saavad esimesena sokid jalga just nemad.

Kui aga sokke saab rohkem, siis lähetatakse sokid soojendama ka teiste väeosade sõdurpoisse ning Kuressaare linnal on olemas ka vapilaev Admiral Cowan, mille 30-liikmeline meeskonnale võiks samuti rõõmu valmistada.

Eelmise aasta jõulueelne aeg, mil Saarte Hääle toimetusse samuti sokke sõdurpoistele koguti, näitas lehe peatoimetaja Tiina Luksi sõnul, et tegemist oli ühe väga inimliku ja sooja ettevõtmisega. “See rõõm, mida meie sokikudumise aktsioon pakkus nii sokisaajatele kui ka kudujatele-annetajatele endile, ütleb mulle, et tegu on ühe väärt ja südantsoojendava ettevõtmisega,” meenutas Luks aastatagust aega, lisades, et kui eelmisel korral palusime sokitoojatel kindlasti soki sisse pista ka oma nimi, siis nimele lisaks oli sokkidesse peidetud ka šokolaade, headest sõnadest ja soovidest rääkimata.

2009. aastal kudusid saare naised 139 paari sokke. Tänavu on kuues vallas avatud ka “kohalikud sokikogumispunktid”. Nii saab sel aastal sokke viia lisaks Saarte Hääle toimetusele ka Leisi, Valjala, Muhu ja Lümanda vallamajja, Kärla raamatukogusse ja Tornimäe koolimajja. Sokid, millel ikka sees annetaja nimi, palutakse tuua ära 6. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka ilusasti üle anda.

Täna on mardilaupäev

Täna õhtul lähevad taas tahmanäod käima ukselt uksele, koputama, laulma, mõistatusi küsima, edu ja õnne soovima ning ande paluma. Need on mardisandid, kes end musta riietavad, kaseoksad pihku võtavad, suurt kära ja lärmi teevad ning meesteks maskeerivad.

Mardisandid uksel. Foto Urmas Saard
Mardisandid uksel. Foto: Urmas Saard

Kaks nädalat hiljem lähevad samu radu käima helevalged ja tasased kadrisandid, kel käes kadaka- või kuuseoksad ning kes on end kauniteks naisterahvasteks kujundanud.

Oksad nii martide kui kadride käes on võluvitsad, mis sügismasenduse eemale peletavad. Nendega sopsutatakse inimesi ja soovitakse: tooreks, terveks! Nii tuleb eluvaim tagasi sisse ning jaksatakse elada üle pimeda ja külma aja.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv ütleb, et taoline näitemäng aasta pimedaimal kuul on ürgvana viis seista vastu pealemurdvale depressioonile. Sama otstarve on keldi rahvastelt pärit komme tähistada halloweeni esimese novembri eelõhtul. Meie mardis- ja kadriskäimine tundub olema sama tava eriliselt edasiarendatud vorm koos pikkade laulude ja muude tavadega.

Võtke siis täna õhtul sanditajad lahkelt vastu, andke neile ande ja vabanege sügisnukrusest!