Rapla valla kandlehuvilisi lapsi oodatakse 25.–27. oktoobrini Hagudisse folklooripäevadele.
Päevad on mõeldud kõikidele Raplamaa koolilastele, kes tegelevad kandlemänguga või soovivad seda õppida. Õpitakse väikekannelt, rahvakannelt, hiiurootsi kannelt.
Peale selle tehakse õpitubades käsi- ja puutööd, kuulatakse muinasjutte, lauldakse ja tantsitakse.
Hagudi folklooripäevi korraldavad MTÜ Hagudi Hakkajad ja Juuru rahvamaja.
Põlva lähkült Kähri küläst Laanõ talost peri Smithsoni (Holtsi) Leila (29, pildil) võitsõ timahavadsõ Hendrik Adamsoni murdõluulõ võistlusõ. Leila om opnu Põlva ütisgümnaasiumih, Tarto ülikoolih eesti kiilt ja kirändüst, a joba viis aastakka eläs tä Inglüsmaal Newcastle’i liinah, midä tä esi nall’aga poolõs Vahtsõliinas kuts. Leila võrokeelitsist luulõtuisist om 2005. aastagal vällä ant raamat „Põimaja kuu all”.
Kuis Kähri tütrik hinnäst Inglüsmaal tund?
Ku sa olõs küsünü nelä aasta iist, sis ma olõs ütelnü, et nigu kassipoig vii seeh. Nüüt või joba julgõlt üteldä, et nigu parts järve pääl.
Kas võõral maal võrokõnõ olla ja võrokõsõs jäiä om rassõ vai kerge?
Seo om egä inemise puhul esimuudu. Ma arva, et ku sa tahat olla võrokõnõ ni seo üle uhkõ olla, ei keelä sinno kiäki. Olõ algusõst pääle pää pistü hoitnu, lasknu küsüjil mõistata, et kost ma tulõ, ja ku iks võlssi pakva, sis ütle, et Eestist, Võromaalt.
Ma esi arva, et võrokõnõ olla om lihtsä, uhkõ ni hää. Ma näütä umma kiilt ni periolõmist ni inemise tundva seo vasta suurt huvvi.
Mul om iks meeleh Kauksi Ülle jutt võro kiränigest. Et võrokõnõ nakkas kirotama sis, ku tä kotost vällä lätt vai är piät olõma. Ja et uma kodomaastigu pidä tä meeleh kõik aig. Ma naksi võro keeleh tiidsähe kirotama sis, ku Tartohe ülikuuli lätsi. Nüüt om mu kodotsõõr lihtsäle laemb ku Tarto. Umah keeleh mõtlõminõ ni kirotaminõ avitas mul ummi juuri ni miilt alalõ hoita. Egä kõrd, ku kinkagagi kodotsist kõnõlõ, astu nigu umaette tarrõ, kohe ütski inglanõ mullõ perrä tulla ei saa.
Nii et mullõ om võrokõsõs olõminõ vällämaal lihtsä – ma ei piä hindäle määnestki võlsshindätiidmist külge puukma. Loe edasi: Smithsoni (Holtsi) Leila: mu süä om katõ kodomaa vaihõl!
Homme, 21. oktoobril toimub Holstre-Pollis Viljandimaa meestele mõeldud tervisefoorum „Mehed liikuma!”, mis kutsub mehi arutlema tervena elatud aastate üle, teatab Viljandimaa infoportaal.
Viljandimaa tervisefoorum on meeste tervisefoorumite sarjas kuues üritus.
Foorumi avasõnad ütleb Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Seejärel räägitakse Viljandimaa terviseprofiilist. Egon Puuorg Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinikust annab ülevaate sporditraumade põhjustest ja ravist.
Päeva teisel poolel kõnelevad meeste tervisest meestearst Kristo Ausmees, dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm ja näitleja Hannes Kaljujärv. Ürituse lõpetab orienteerumine Holstre-Polli terviseradadel.
Üritus on kõikidele osalejatele tasuta. Ühisbuss Holstre-Polli väljub Viljandist Vabaduse platsilt 21. oktoobril kell 13.30 ja tuleb tagasi kell 21.
Rohkem infot: www.mehedliikuma.ee/viljandimaa
Saaremaa omavalitsustele on välja pakutud idee võtta igas vallas kasutusele nn oma valla kivi ning kasutada seda meenete ja mitmesuguste dekoratiivsete detailide valmistamiseks, vahendab ajaleht Saarte Hääl.
Geoloog Helle Perens tuli nn vallakivi ideega välja juba kümmekond aastat tagasi, aga toona ei leidnud see suuremat vastukaja.
Mõte pole aga aktuaalsust kaotanud, sest lisaks teada-tuntud Kaarma ja Selgase karjäärile leidub igas Saaremaa vallas omanäolise mustriga dolomiiti või lubjakivi. Muhut ja Ida-Saaremaad võib koguni nimetada dolomiidimaaks ja Lääne-Saaremaad ilusate lubjakivide maaks.
Seoses Saaremaa geopargi loomisega on vallakivi idee uuesti päevakorrale tõusnud.
„Minu idee on tõmmata inimesi oma kodugeoloogia juurde, sest igas vallas on mingi kivi, millele tähelepanu pöörata ja mida kasutada valla tunnusmärgina,” põhjendas Helle Perens.
Tema sõnul mõjub Saaremaa kividest kõige kaunimana Metsküla korall-lubjakivi Leisi vallas, mida on kunagi nimetatud ka Metsküla ilukiviks ja viidud koguni Peterburi.
„Pead tuleks tööle panna, mida sellest kivist teha, Saaremaal on ju nii palju kunstnikke ja stuudioid, pangu see kivivärk ka käima,” lisas Helle Perens.
Salme valla Kaugatoma paekivi
nimetatakse ka sõrmuspaeks.
Laupäeval, 23. oktoobril toimuvad Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses talgud.
Kavas on laste kelgumäele ja lumelauanõlvale piirded teha, staadioni piirdeaedu korrastada ning sademevee tõkkeks rajatis ehitada.
Suvel laiendati Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lumelauanõlva ning muudeti lumetuubirada ohutumaks. Lisaks tuli likvideerida augustitormi tagajärgi. Et kõik oleks talveks hästi ette valmistatud, tuleb teha veel üks tõsine talgupäev.
Talgulistel palutakse kaasa võtta akutrell, labidas või saag!
Oma tulekust soovitatakse teada anda, siis saavad korraldajad tööd planeerida ja paraja koguse talgusuppi tellida. Pärast tööd saun.
Rohkem infot: www.valgehobuse.ee , tel 521 4270
Võhandu jõe vood on pannud pöörlema Leevaku hüdroelektrijaama uue turbiini, kirjutab Põlvamaa ajaleht Koit.
ASi Generaator juhataja Jan Niilo sõnul seati uus turbiin kokku juba kevadel, aga siis ilmnesid mõned tehnilised puudused, mis eeldasid ümbertegemist ja täiendamist.
Lõpuks kujunes turbiini kokkupanekust rahvusvaheline projekt: osa detaile valmis Eestis, aga neid saabus ka Hiinast ja Lätist. Praegu on Jan Niilo sõnul põhjust rahul olla: plaanitud võimsus on kätte saadud, senine parim näitaja on 82 kilovatti.
Uut turbiini juhib automaatika vastavalt vee hulgale. Kui vett on vähe, siis jääb jaam küll tööle, aga selle võimsus väheneb.
Elektrijaamas olev teine turbiinišaht jääb esilagu tühjaks, aga mitte kauaks. Selle kohta tahetakse tellida terviklahendus. Jaama projekteeritud koguvõimsus on kahe turbiini peale kokku 200–210 kilovatti.
ASile Generaator kuulub peale Leevaku hüdroelektrijaama veel Saesaare HEJ, Põlva järve tammi juures Mammastes olev elektrijaam ning lisaks mõned väiksemad vee jõul töötavad taluelektrijaamad.
Rohkem infot: www.polvakoit.ee
Tallinnas asuva Vilde muuseumi juhataja Kairi Toomet andis Muuga külaraamatukogule üle hulgaliselt heategevuslikus korras kogutud eesti kirjandust, kirjutab Maaleht.
Äsja Eduard Vilde muuseumi juures peetud eesti kirjanduse sügislaadal osales kokku 11 kirjastust, kes annetasid n-ö osalustasuna oma valikul head uut eesti kirjandust Muuga raamatukogule Virumaal.
Muuga raamatusõprade rõõmuks kogunes annetuspakki 25 uut raamatut, nii värskeid reisi-, laste- kui ka ilukirjanduse teoseid.
Raamatukoguhoidja Maarika Lausvee oli kingituse üle siiralt rõõmus. Eriti hea meel oli tal Tõnu Õnnepalu „Paradiisi” üle, sest seda oli raamatukogu ammu igatsenud.
Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse peapreemia vääriliseks tunnistati sel aastal Leila Smithson (Holts) luuletsükli „Miq ao inemiisil” eest, tunnustuspreemia sai Jan Rahman luuletsükli „Mõts” eest ja noore luuletaja preemia Anna-Liisa Vaher luuletsükli „Tsirk mu süämen” eest.
Kõigi kolme autori juured ulatuvad vanale Võrumaale. Praegu elab neist Võrumaal küll vaid Jan Rahman. Leila Smithson tegutseb Inglismaal ja Anna-Liisa Vaher on kanda kinnitanud Tarvastus.
Seekordsel luulevõistlusel oli 13 osavõtjat, enamik neist oli kirjutanud võru või mulgi keeles, üks autor oli ka saarelt ja üks Kesk-Eestist.
Tarvastu vald annab Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiaid välja alates 1994. aastast. Traditsiooniliselt anti need tänavugi kätte luuletaja sünniaastapäeval, 6. oktoobril Tarvastus Kärstna koolimajas.
Järgmine murdeluulevõistlus tuleb 2012. aastal.
Tänavused Adamsoni-preemia laureaadid (vasakult) Jan Rahman, Leila Smithson ja Anna-Liisa Vaher. foto: Tarvastu vald
Nädala lõpus, 23. oktoobril, korraldab Järvamaa vabatahtlike keskus Järva-Jaani rajatavas kogukonnakeskuses koolitustalgud, teatab Järvamaa infoportaal.
Talgupäeval korrastatakse kogukonnakeskuse maja. Hoone ajaloolisest väärtusest ning peamistest ennistusreeglitest annab talgulistele ülevaate Eesti Vabaõhumuusemi teadur Joosep Metslang.
Talgud kestavad kella 10.30–14, seejärel pakutakse talgurooga ja räägitakse lähemalt vabatahtlike tööst Järvamaal, kogukondlikust maksevahendist P.A.I. ning vabatahtlike töö ja kogukondliku liikumise korraldamisest Järva-Jaanis.
Rohkem infot: Arto Saar, tel 386 3377, 525 7373; e-post arto@jjaani.ee
Foto: Jarva.ee
Märjamaa ujula rõõmustab oma kliente hea uudisega: oktoobrikuu nädalalõppudel (23.-24. ja 30.-31. oktoobril) on ujula perepilet 50 krooni odavam. Piletit, mis tavaliselt maksab 160 krooni, on neil päevil võimalik osta 110 krooni eest.
Ujula on avatud ja ootab külastajaid ka kõigil teistel päevadel.
Rohkem infot: http://www.marjamaa.ee/?id=735.
Laupäeval, 23. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Nõva looduskeskusse Loode-Eesti geopargi teabepäevale.
Päev algab Loode-Eesti geoparki ja geoloogilisi objekte (Neugrundi meteoriidikraater, bretšakivid jt) tutvustavate esitlustega, seejärel külastatakse Põlluotsa talumuuseumi kivinäitust.
Päev lõpeb bussiekskursiooniga Nõva kandi rannikul (marsruudil Rannaküla–Põõsaspea), et uurida maastikul ja meres leiduvaid geoloogilise pärandi märke.
Teabepäeval esinevad geoloogid Kalle Suuroja ja Krista Täht-Kok.
Eelregistreerimine ja info telefonil 5302 1650 või kalle.kollamaa@rmk.ee.
Eelmine nädal oli Kuressaare haigla sünnitusosakonnas erakordne, sest ilmavalgust nägi lausa kolm paari kaksikuid – tüdrukud, poisid ja segapaar, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
Vanemarst Thea Rahumeele sõnul on üldse tegu rekordite aastaga: tänavu on Kuressaare haiglas sündinud koguni kaheksa paari kaksikuid ning neist viis paari viimase 23 päeva jooksul.
Vaid üks kõigist kaksikute paaridest on sündinud viljakusravi tulemusena.
Neljapäeval, 21. oktoobril kell 18 toimub Avinurme elulaadikeskuses sügisõhtusse sobiv küpsetamiskursus.
Plaanis on teha pitsarulle, kohupiima-vaarikakooki ja martsipanitrühvleid. Juhendab Janne Juuse.
Juba mõne nädala pärast, 6. novembril on kokandushuvilised oodatud küpsetamisõhtule, mille teemaks on erinevad jahud: kaerajahu, speltajahu, maisijahu jne. Teadmisi jagab Angelica Udeküll.
Kõik küpsetuskursuste koogid ja pirukad süüakse kohvilauas koos ära.
Rohkem infot: www.elulaadikeskus.ee
Rapla Vesiroosi gümnaasium ootab kõiki noori filmihuvilisi juba viiendat korda toimuvale koolinoorte amatöörfilmifestivalile „Kaader”, teatab Raplamaa infoportaal.
22.– 23. oktoobrini toimuv filmifestival pakub filmihuvilistele noortele ning Eesti meediaõppega gümnaasiumide õpilastele ja üliõpilastele võimaluse meediaõppes kogemusi vahetada.
Festivalile oodati filme igast žanrist. Žürii hindab filmitegijaid kolmes vanuserühmas: 1.– 8. klass, 9.-12. klass ja üliõpilased.
Kahepäevase festivali esimesel päeval vaadatakse väikese juubeli puhul vanu filme. Teisel päeval näidatakse konkursile saadetud filme ja esineb bänd. Pärast seda on võimalik veel öökino nautida.
Rohkem infot: kaader.rvg.edu.ee/www
Käina ujula kütmiseks tahetakse hakata kasutama ka päikeseenergiat, vahendab Hiiu Nädal.
Käina vallavanema Ilmi Aksli sõnul loodetakse päikesepaneelide paigaldamiseks saada Leader-projektist ligikaudu 200 000 krooni.
Ainult päikeseenergiast ujula kütmiseks ei piisa, kuid arvestuste järgi annaks päikesepaneelide kasutus umbes kolmandiku vajaminevast energiast.
Pealekauba oleks ka Hiiumaal uudse ettevõtmisega.
Maagiline Kuuloomise festival tõi 10.10.10 poetess Ave Alavainu kutsel Kärdlasse igat masti luuletajaid alates Juku-Kalle Raidist ja Mercast Elo Viidingu, Vahur Afanasjevi ja Hannes Varblaseni, vahendab Hiiu Nädal.
Kuufaaside ja numbrimaagiaga põimitud luuletajate kokkusaamisi on Ave Alavainu juures peetud alates 2008. aastast, kuid sellist poeetide raskekahurväge pole Hiiu Nädala andmetel Hiiumaa pinnal enne korraga koos olnud.
Lahingut löödi sõna otseses mõttes. Värsse loeti šamaanitrummi (Merca) ja kitarri (Vahur Afanasjev) saatel, räppides ja isegi MC Battle’i laadis (Contra).
Ööpäeva jooksul käis lavalt läbi kaks tosinat värsiseppa ja luulet paisati kuulajate kõrvu mitmes keeles (eesti, setu, võru ja hiiu).
Trühvlite otsimisele spetsialiseerunud Rootsi teadlasel Christina Wedenil õnnestus ajalehe Saarte Hääl teatel Kuressaare külje all Loode tammikus välja kaevata peotäis kallihinnalisi seeni.
Saaremaale tuli Christina Weden eesmärgiga leida siit söödavaid musti trühvleid. Seeneuurija sõnul kasvab musti trühvleid näiteks Gotlandil, kus mullastikutingimused ja kliima on paljuski sarnased Saaremaa oludega.
Kuna trühvlid on pinnases peidus, kasutatakse nende leidmiseks treenitud koeri. Oma trühvlikütid olid kaasas ka Wedenil. Otsingud kandsid ka vilja. Loode tammikust leiti kolme liiki trühvleid. „Me pole küll veel leidnud musta trühvlit, aga kaks neist liikidest on mustale trühvlile väga lähedased,” ütles Christina Weden Saarte Häälele.
Saaremaalt leitud trühvlid on teadlase sõnul söödavad, ehkki mitte nii maitsvad kui mustad trühvlid. „Meile teadaolevalt on see igatahes rekordleid Saaremaalt, nii et seni oleme oma otsingu tulemustega ülirahul,” lisas ta.
Rootsi teadlane Christina Weden leidis Saaremaalt
peotäie delikatess-seeni trühvleid. Foto: Egon Ligi
Homme avatakse Tallinna Ülikooli aulas konverentsiga raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“.
Konverentsil teevad ettekande Piia Salundi Sauga raamatukogust, Margus Küppar Eesti digiraamatute keskusest, Jürgen Rooste Eesti Kirjanike Liidu esindajana, Mikä Keränen haridus- ja teadusministeeriumi nimel ning Kaarel Tarand.
Raamatukogupäevad kestavad 30. oktoobrini ja selle aja sisse mahub hulgaliselt üritusi raamatukogudes üle Eesti.
29. oktoobril peetakse Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maaraamatukoguhoidjate päev, kus muu hulgas tunnustatakse ka aasta maaraamatukoguhoidjaid.
Rohkem infot: www.eru.ee/joomla/index.php/raamatukogupaevad
Ülehomme, 21. oktoobril toimub Mooste mõisa folgikojas energeetikakonverents „Taastuvenergia arenguplaanid praktikasse!”.
Konverentsi kava on mahukas. Selle esimeses osas, mis kannab pealkirja „Visioon”, teeb Hardo Aasmäe ettekande „Energia ei ole ainult nafta“.
Energiainvasiooni ja kohaliku energeetika võimalusi vaeb Marek Strandberg. Küsimusele „Eesti energeetika – kuhu minna?“ otsib vastuseid Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
Konverentsi teises osas „Säästlik energiakasutus“ räägitakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tööst ja tulevikuplaanidest, samuti madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade arendamisest Eestis. Tutvustatakse ka bioenergiaküla põhimõtet. Räägitakse savi- ja kiudainete kasutusest ehituses ning looduslikest värvainetest.
Pärastlõunal jätkub konverents pealkirja all „Koostöö“. Antakse ülevaade biogaasijaamade arendamisest Eestis ning soojuspumpade tulevikust.
Konverentsi neljandas osas keskendutakse praktilistele kogemustele taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Juttu tuleb Eesti esimesest passiivmajast tuulikute kasutuseni kodumajapidamises.
Konverentsi korraldab Põlva maavalitsus koostöös SAga Archimedes. Ettevõtmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ning Põlvamaa Europe Directi teabepunkt.
Lisainfo: Mikk Mehilane, tel 79 98916, 51 85377; e-post: mikk@polvamaa.ee
Eile alanud Türi valla sünnipäevanädalasse mahub ettevõtmisi igale maitsele, vahendab Järvamaa infoportaal.
Täna, 19. oktoobril on näiteks avatud uste päev Türi kultuurimajas ja muusikakoolis ning õhtul kõlavad Türi kultuurimajas laulud Eesti filmi- ja teatrimuusikast.
Homme korraldab Türi noortekeskus noortele seiklusmängu „Tunne oma koduvalda!” ning ülehomme on vallavalitsuse ja -volikogu ning teiste asutuste meeskonnad Särevere mõisas mälumängul.
Nädal kulmineerub laupäeval, 23. oktoobril, valla 5. sünnipäeva kontsertaktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas. Ettevõtmisi aga jagub veel pühapäevagi: toimub perespordipäev Kabala spordihoones ja Türi ujulas ning saab tutvuda mitme näitusega.
Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald ühinesid 23. oktoobril 2005. aastal omavalitsusüksuseks Türi vald.
Rohkem infot: www.tyri.ee
Missugused on ühiskondliku ja poliitilise arutelu teemad uue alanud aastakümne lõpul, aastal 2018, kui Eesti Vabariik saab sada? Kuhu Eesti pürib? Selliseid küsimusi arutatakse täna sügiseseks traditsiooniks saanud Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajatel, mis seekord toimuvad Pärnu kontserdimajas. Oma ideaali tuleviku Eestist saavad esitada nii kutsutud poliitikud-riigimehed kui ettevõtjad, Eesti arengu analüüsijad ning vabaühenduste esindajad.
Taas on algamas Tartumaa Muuseumi populaarne mõisaloengute sari. 2010 aastal on võimalik kuulata loenguid viiel teemal. Kõik loengud toimuvad laupäeviti algusega kell 14 Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9).
Mõisaloengute programm sügisel 2010:
16. oktoober – Taanlastest mõisaomanikud 18. – 20. sajandil
30. oktoober – Puurmani mõis ajalooliste arengute kontekstis
13. november – Reduktsioon ja restitutsioon ajaloolisel Tartumaal
27. november – Perekond Girard de Soucanton ja nende mõisad
11. detsember – Vene valitsejate donatsioonid ajaloolisel Tartumaal 18. sajandil
Lektor on Tartu Ülikooli ajaloodoktorand Märt Uustalu. Loengud on tasuta, kõik huvilised oodatud.
Info tel 7456141, www.tartumaamuuseum.ee
Allikas: tartumaa.ee
Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammist sai neljandas taotlusvoorus toetust 16 Eesti noorteprojekti. Kokku toetas programm Euroopa Noored noorteprojekte rojkem kui 2,4 miljoni krooniga.
Näiteks sai toetust kaks rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida.
Augustis sisuliselt 0-kroonise eelarvega tegevust alustanud õhinapõhine uudiste- ja infoportaal kylauudised.ee on tänaseks kogunud ligi 8000 unikaalset kasutajat. Ent sõna levib ning uusi lugejaid ja info saatjaid lisandub iga päevaga.
Ootame inimestelt, kodanikeühendustelt, omavalitsustelt ja teistelt organisatsioonidelt igasugust praktilist infot, samuti arvamusi, mis puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Aadress info@kylauudised.ee on kõigile avatud.
www.kylauudis.ee on pälvinud lühikese tegutsemisajaga hulgaliselt positiivset tagasisidet. Ootame ka teie kommentaare ja mõtteid, kuidas portaali koos veelgi paremaks teha. Kodanikumeedia näitab suunda, kuhu ajakirjandus liigub – me kõik saame ise kaasa aidata, et ajakirjandust paremaks muuta.
Kylauudis.ee toimetus
Õru alevikus Õru puhkealal avatakse 30. oktoobril kell 10 Disc-golfi rada.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne.
Visata võib ükskõik kuidas mängijale meeldib, peaasi et see liigub korvi suunas. Ka ketta veeretamine on lubatud. Mängijad peavad jälgima, et viske sooritamine ei tekitaks kellelegi vigastusi. Mängijad peavad vastastikku jälgima viskeid, et vajadusel tuvastada lend-taldriku asukohta.
Õru puhkealast loe: http://www.oeruvv.ee/index.php/component/content/article/36-vald/95-oru-puhkeala
Allikas: Õru vald
