Kadri Valner

Raamatukogutöötajad kolivad ratastele

Laupäevast, 28. juulist kuni 7. august väntavad mittekonverentsi „Cycling for libraries“ raames Vilniusest Tallinna umbes 100 raamatukoguhoidjast jalgratturit rohkem kui 20-st erinevast riigist. Jalgratturitega sõidab kaasa ka Tallinna Keskraamatukogu ratastel raamatukogu Katarina Jee, mis on ainus selline Baltimaades.

Raamatukogubussi on kõikidel huvilistel võimalik ka uudistada. Lapsed saavad lahendada eesti, vene ja inglise keeles ristsõnu ning joonistada ratastel raamatukogu. Parimad joonistused lisatakse nii Katarina Jee Facebooki kontole kui ka Tallinna Keskraamatukogu kodulehele. Samuti tutvustab Katarina Jee kogu reisi vältel kohalikele elanikele raamatukogubussi ja erinevaid teenuseid, mida üks kaasaegne raamatukogu pakub.

Ettevõtmise „Cycling for libraries“ näol on tegemist ebatraditsioonilise raamatukoguhoidjate konverentsiga, kus erialased diskussioonid vahelduvad jalgrattasõiduga. Tee peal külastatakse erinevaid raamatukogusid, osaletakse seminaridel, arutatakse raamatukogudega seotud küsimusi ja vahetatakse kogemusi. Mittekonverents toimub juba teist aastat, eelmisel aastal toimus see Kopenhaagenist Berliini. Eestvedajateks on kaks raamatukoguhoidjast entusiasti Soomest: Jukka Pennanen ja Mace Ojala.

Raamatukogusõbrad võivad tulla matkalisi tervitama ja uudistama Katarina Jeed järgmistes kohtades: Loe edasi: Raamatukogutöötajad kolivad ratastele

Obinitsas tuleb arheoloogiaõhtu

Neljapäeval algusega kell 18 toimub Obinitsa seto muuseumitarõs arheoloogiaõhtu.

Arheoloogiaõhtul räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Nutikad noored osalevad TÜ teaduslaagris

Esmaspäeval läks Kloogarannas hooga käima järjekorras neljas TÜ teaduslaager. Teaduslaagris osaleb üle 200 lapse. Laagrilisi on kokku kogunenud üle Eesti: Kohtla-Järvelt, Nõost, Haapsalust, Tartust, Tallinnast, Rakverest ja mujaltki.

Esimeses vahetuses on 111 last 5.–7. klassist ning teises vahetuses 104 last 8.–9. klassist. Osalejad on jagatud umbes 20-liikmelistesse rühmadesse, mis tegelevad iga päev erineva teemaga – füüsika, bioloogia, materjaliteadus, keemia ning akustikaga.

Suvine lastele ja noortele mõeldud TÜ teaduslaager, mida korraldab Tartu Ülikool koostöös Eesti Füüsika Seltsiga, toimub sel aastal juba neljandat korda. Laagrilised askeldavad Kloogaranna noortelaagris 23. juulist 5. augustini.

Tartus alustab taas laste jalgrattakool

Tartus alustab 2. augustil uus jalgrattakooli rühm, mida korraldab Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

Teooriatunnid toimuvad kaks korda nädalas 2. kuni 21. augustini teisipäeviti ja neljapäeviti kell 12.00-13.40 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis (Kompanii 10). Proovisõitu saab teha Tähtvere mänguväljaku juures õppeplatsil. Sõidutundide aja teatab õpetaja.

Sõiduõppeks on lapsel vajalik kaasa võtta sõidukorras ja nõuetele vastav jalgratas ning jalgrattakiiver. Laste jalgrattakooli kursustele saab registreerida Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10, telefonil 736 6120 või e-kirjaga info@teec.ee. Registreerumisel palume teatada lapse nime, vanuse, kooli ja klassi; võimalusel ka lapse telefoninumber. Samuti lapsevanema või kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress ja telefon). Kogu kursuse hind lapse kohta on 10 eurot.

Võru noortekeskus otsib diivanit

Plaanime augustikuu jooksul heakorrapäevi noortekeskuses, mille raames meie ruumid koos noortega veidi paremasse korda sättida ja hubasemaks
muuta. Plaanis on vahetada kardinad, parandada ja üle lakkida lauad-toolid, õmmelda istumispadjad ja kott-toolid. Samuti vajab noortekeskus hädasti uut diivanit senise vana ja katkise asemele, et olemine siin mõnusamaks ja mugavamaks muuta.

Sellepärast pöördumegi kõigi poole – kui teate kedagi, kellel juhtub olema kodus või kontoris üle üks kasutatud, ent endiselt heas korras diivan ja soov noortekeskust sellega toetada, siis palume lahkelt jagada meie kontakte.

Noortekeskuse ja siinsete oludega saab ka kohapeale tutvuma tulla. Suvisel ajal oleme kohal esmaspäevast reedeni kell 11.00-18.00.

Meiega saab ühendust:

E-mail: info@vorunoortekeskus.ee
Telefon: +372 7823003 või +372 53440622
Aadress: Liiva 21, 65609, Võru

Laupäeval kohtuvad Rõuges priitahtlikud pritsimehed

Laupäeval, 28. juulil ootavad Rõuge priitahtlikud pritsimehed kõiki Rõuge parki pritsimeeste kärajale.
Päev on täis võistlusi ja mänge kogu perele. Toimub päästetehnika demostratsioon, loterii jne. Üritus saab alguse kell 15.00 pritsimeeste rongkäiguga Ala-Rõugest parki. Tund hiljem võtavad pritsimehed mõõtu lahinghargnemises
Õhtul kell kuus selgitatakse samas välja järjekordne Rõuge rammumees.
Kell 21 hakkab rahvast tantsitama ansambel “Kahtlane Sahin”.

Väike-Pakril prooviti mahetoitu

Laupäeval toimus Väike-Pakri saarel mahetoidu päev, sai tutvuda mahelihaveiste pidamisega ja maitsta mahetoitu. Samasugused mahetoidu päevad on tulemas 12. augustil Viljandimaal ja septembri alguses Võrumaal.

Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV õllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

“Mahepäev on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid oma silmaga näha, kuidas toimub mahetootmine,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Seekord oli teemaks mahelihaveisekasvatus. Tahtsime inimestele näidata, et loomakasvatus saab olla väga loomasõbralik ja kasulik ka loodusele.”

“Pakri saarel võtsid huvilisi vastu maheettevõtte Pakri Tarvas OÜ omanikud Urmas Sepp ja Ilmar Heinleht. Ja muidugi väga sõbralikud loomad, kes tulid kohe uudistama, kui külalised kohale jõudsid. Inimesi oli kokku üle 30, nende seas palju lapsi. Külalistele pakuti kohalikku toitu: liha sama karja loomalt, kartul ja köögivili kohapealt,” rääkis Airi Vetemaa.

Rohkem kui 600 hektaril rannaniitudel peetakse kokku 150 lihaveist. Karjatatakse nii Suur- kui ka Väike-Pakri saarel. Loomad on vastupidavamad veisetõud: peamiselt hereford ja šoti mägiveis, sest talvel on nad metsas, kus neil on piisavalt varju ja kuhu neile veetakse rohkesti heina. 1000 rulli talveheina on juba tehtud. Loomad on terved ja tunnevad ennast väga hästi.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

2.-5. augustini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone. Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.

Sel suvel otavad Haanjamaa saunaomanikud 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.

Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.

Samal õhtul toimub stepslivaba „seinamuusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.

5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus mängib rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoas lastele ja suurtele.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

Nädala kava saab vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu

Lõõtsamängijate võistumängimise võitis taas Toomas Ojasaar

Traditsioonilise August Teppo nimelise lõõtsamängijate jõukatsumise XVIII Võru Folkloorifestivalil võitis ässade klassis teist aastat järjest Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Napilt teiseks jäi žürii otsusega Toomas Oks. Kolmanda koha võitis Sulev Mägi.

Kokku osales mitme tunni pikkusel võistumängimisel Võru kultuurimajas Kannel 34 mängijat, mis on pika traditsiooniga võistluse viimaste aastate rekord. Mängitakse Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo lõõtsade järgi tehtud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel. Ässade arvestuses võistlevad need mängijad, kes on varasematel aastatel saanud auhinnalise koha täiskasvanute seas. Kolmekordsel ässade klassi võitjal on võimalus saada auväärt lõõtsakuninga tiitel, millele võitja Toomas Ojasaar jõudis juba väga lähedale.

Täiskasvanute klassis oli seekord võitja Priit Laatre, noortest jagasid esikohta Ott Leitham ja Henrik Hinrikus ning algajate arvestuses Merili Moosus. Eripreemia anti Kalev Hellamaale vanas stiilis mängu eest.

Žüriisse kuulusid kuulsad lõõtsamehed Juhan Uppin, Tarmo Noormaa ja Heino Tartes ning Siiri Konksi Võru vallast. Võru vald kui pikaajaline Teppo konkursi toetaja pani võitjatele välja rahalised auhinnad.

„Tore, et see traditsioon kestab ja tore, et palju uusi noori mängijaid on peale tulnud,“ ütles Heino Tartes žürii poolt tulemusi välja kuulutades.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Kogukonna pärlid saavad tunnustuse

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab täna ja homme koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud peresid. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Haaapsalu rattaralli piirab täna liiklust

Lääne maakonnas toimub tänaHaapsalu rattaralli, mis piirab kohati liiklust.

Kell 12 – 17 on liiklus häiritud marsruudil Haapsalu-Risti-Laiküla-Haapsalu, teatas maanteeinfokeskus.

Start ja finiš on Haapsalus spordihoone ees, võistlustrassil on kohati kiiruspiirang kuni 50 km/h ning ristmikel on liikluse reguleerijad. Autojuhtidel palutakse jälgida ajutist liikluskorraldust ning olla tähelepanelikud.

Koreast ja Tasmaaniast Kohilasse keraamikat tegema

XII rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion toob Kohilasse teiste hulgas kunstnikke Koreast ja Tasmaaniast ja mujaltki. Nii jõuavad täna Raplamaale tosin kunstniku USA-st, Lõuna-Koreast, Eestist, Venemaalt, Tšehhist, Soomest ja Tasmaaniast, et osaleda Tohisoo mõisas XII. suurevormilise keraamika sümpoosionil.

Kaksteist suve puupõletuse eripära ja skulpturaalset keraamikat propageerinud rahvusvahelise sümpoosioni korraldajad on Eesti Keraamikute Liit koostöös Kohila valla koolituskeskuse ja MTÜga Tohisoo Mõis. Sümpoosion kestab 22. juulini, selle kestel toimuvad kunstnike loominguõhtud ning kolm suurt põletusvooru.

Peakorraldajad, kunstnik Aigi Orav ja Eesti Keraamikute Liidu esimees Külli Kõiv juhivad eraldi tähelepanu sümpoosioni tegelikule peategelasele ja
inspireerijale, milleks on Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kõik teosed põlevad kunstiks elavas tules, ja
kus tipphetkel on koguni üle1300 kraadi kuuma.“Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.“

„Iga sümpoosion on kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolmeks nädalaks paradiislikud tingimused oma loominguga tegelemiseks, katsetamiseks ning ideede värskendamiseks,“ kinnitavad korraldajad. Seekord on eksootilisi külalisi tulemas Koreast (prof Eun-kyung Choi Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan – mees kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest kutsuti sümpoosionile tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis ning tunnustatud eesti skulptor Ekke Väli koos noorema põlve skulptori Eneken Maripuuga.

Kaugeltki kõik sümpoosionist osavõtjad ei ole keraamikud, aegade jooksul on siinmail oma loomingut värskendanud skulptorid, tekstiilikunstnikud ja üks arhitekt.

Kaheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sadaviiskümmend kunstnikku üle kogu maailma. On kaunilt tähenduslik, et alles sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus Tohisool valminud töödest. Nii luuakse emotsionaalne sild uue sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb alati väike kontsert.

Sümpoosion kestab 1.-22.juulini, pidulik lõpetamine, näitus ja kontsert on

laupäeval, 21.juulil kl.15.00 seal samas Tohisoo mõisapargis.

Palupõhjal värvitakse taimedega lõnga

Palupõhja Looduskool ootab neid vahvaid lapsi koos täiskasvanutega, keda huvitab, kuidas värv taimest lõnga külge saab ja millised taimed meil kõige paremad värvitaimed on.

1. ja 2. juulil toimetavad Palupõhjas kogenud juhendajate käe all lapsed koos täiskasvanutega, õpivad taimi tundma, koguma ja värvipotis lõngale erinevaid värvitoone külge võluma. Laagrist saadakse kaasa parem taimede tundmine, lõnga värvimise kogemus ja õpetused ning ilusad suvemälestused Alam-Pedja loodusest. Laager algab pühapäeval kell 13 ja on osalejaile tasuta.

Õppepäevi korraldab Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Palupõhja Looduskooliga ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Heino Lipu mälestusvõistlus toob Maidlasse tipptasemel kuulitõukajad

Läbi aegade võimsaim kuulitõukevõistlus Ida-Virumaal toimub homme Maidlas ning toob starti viis 20 meetri meest.

Favoriitidena astuvad kuulitõukeringi portugallane Marco Fortes (PB 21.02), ukrainlane Dmytro Savytskyy (PB 20.38) ja Taani vägilane Kim Christensen (PB 20.06). Kõik kolm võistlevad ka Helsingis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel Euroopa meistritiitli eest. Mullust esikohta läheb Maidlasse kaitsma EM-i vahele jätnud, samuti 20-meetri mees, Andrei Borodkin Ukrainast (PB 20.38). Eesti esitõukaja Raigo Toompuu (PB 20.20), kes pärast olümpianormi täitmist end kergelt vigastas, otsustab mälestusvõistlustel kaasalöömise vahetult enne võistlust.

Lisaks tugevatele Portugali, Taani ja Ukraina võistlejatele ning Eesti kuulitõuke paremikule on Maidlasse oodata ka sportlasi Rootsist. Ühtekokku toob Heino Lipu mälestusvõistlus Maidla mõisaparki viie riigi esindajad.

Võistlus algab homme keskpäeval Maidla mõisapargis.

Heino Lipp (21.07.1922-28.08.2006) oli eesti tippkergejõustiklane, mitmekordne NSVLi meister kümnevõistluses ja mitmel teisel võistlusalal. Oma esimese NSVL rekordi püstitas ta 3. juunil 1946 Tartus, kui tõukas kuuli 15,62 m. Osalenuks Lipp olümpiamängudel, olnuks ta 1948. aasta Londoni olümpiamängudel favoriit ning 1952. aastal Helsingis tollase vormi põhjal vähemalt hõbemedalisoosik.

Noored Kotkad selgitavad parimad luurajad

Sel nädalavahetusel toimub Jõgevamaal Jõgeva valla territooriumil järjekorras XVI vabariiklik Noorte Kotkaste luurevõistlus Mini-Erna.

Mini-Erna käigus tuleb võistlejatel läbida jalgsi ning varustust kaasas kandes ca 30 km 30 tunni jooksul, üritades samal ajal jääda võimalikult märkamatuks ja kättesaamatuks vastutegevuse meeskonna liikmetele, et mitte kaotada oma elusid. Rada läbides peavad võistkonnad täitma kontrollpunktides olevaid ülesandeid nii hästi kui võimalik, et sooritatu eest väärida minimaalselt karistuspunkte.

Ülesanneteks on erinevad meeskonnatöö ja tähelepanu nõudvad katsumused, esmaabi andmine, kauguste määramine, topograafia rakendamine, veekogu ületamine ja teised skautlike oskuste rakendamist vajavad ülesanded.

Noorte Kotkaste peavanema ja võistluse ülema Silver Tamme sõnul on sellel aastal raske ning nõudlik võistlusrada, mille läbimiseks läheb vaja väga häid orienteerumisoskusi.

Võistlevad 4-liikmelised 12-17-aastaste noorkotkaste meeskonnad kõikidest maakondadest, mille koosseis on enamasti väljaselgitatud eelnevalt korraldatud maakondlikul luurevõistlusel, saates vabariiklikule võistlusele parimad. Lisaks noormeeste võistkonnale on rajal ka selle aasta Ernakesel hästi osalenud Kodutütarde Tallinna ringkonna tüdrukute võistkond ning välisriikidest Leedu Ðauliø Sàjunga esindusmeeskond.

Seega on 2012. aasta Mini-Ernal omavahel mõõtu võtmas ning parimat välja selgitamas 17 võistkonda.

Täna möödub 50 aastat I noorte laulu- ja tantsupeost

30. juunil 1962 toimus Tallinnas Kalevi staadionil esimene noorte tantsupidu ning 1. juulil laulupidu Tallinna lauluväljakul.

Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõtte algatajateks olid laulupeo üldjuht Heino Kaljuste ning tantsupeo üldjuht Alfred Raadik. Peo tollane ametlik nimi oli V.I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek.

Tantsupidu toimus tollasel Komsomoli-nimelisel (praegu Kalevi) staadionil ning sellel osales ligi 4000 tantsijat. Pidu oli lavastatud pioneeride lõkkeõhtuna – puhusid fanfaarid, süüdati lõkked ning heisati laagrilipp. Kõige selle kõrval tantsiti aga selliseid eesti rahvatantse nagu “Kaera-Jaan”, “Konnatants” ja “Jämaja labajalg” jpt. Tantsude vahel võistlesid legendaarse spordimehe Joann Lõssovi juhatusel 600 noort kombineeritud teatejooksus. Tantsupeo lõpetas tänaseks noortepidude traditsiooniliseks lõputantsuks kujunenud “Oige ja vasemba”.

Tantsupeo üldjuhid olid Leo Kalmet, Alfred Raadik, Erna Kaasik, Niina Raadik ja Ilka Tomingas.

Laulupidu toimus äsja valminud Tallinna lauluväljakul ning sellel osales ligikaudu 11000 lauljat. Asjakohase kommunistlikule parteile, pioneeriorganisatsioonile ja Leninile pühendatud repertuaari kõrval kõlasid muuhulgas ka Gustav Ernesaksa ja Ellen Niidu “Rongisõit”, Eesti rahvaviis “Vändra polka” ja Villem Reimani laul “Õekene”. Laulupeo üldjuhid olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Karl Leinus, Lembit Verlin, Heino Kaljuste, Aksel Pajupuu, Vilja Toomi, Jaan Kääramees ning Kuno Areng, kes oli dirigendipuldis ka 2011. aastal XI noorte laulupeol, juhatades seal Gustav Ernesaksa laulu “Mu isamaa on minu arm”.

Esimese noortepeo korraldaja oli haridusministeerium ning peoidee suured toetajad olid tollane haridusminister Ferdinand Eisen ning ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja välisminister Arnold Green. Pidu korraldati V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäeva tähistamiseks ning seda nimetati pioneeride viiendaks vabariiklikuks kokkutulekuks, mille sisu oli laulupidu ja lõkkeõhtu-tantsupidu. Peo ettevalmistust survestas aja ja vahendite vähesus ning peo meeleolu häiris pisut ka vilets ilm.

Rahvatantsijad vallutasid Ruhnu saare

Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus ning Eesti Maaülikooli rahvatantsijad ansamblist Rarbatu sõitsid nädalavahetuseks Ruhnu saarele.

Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!

Idee sõita koos Ruhnu tuli Tarbatu kunstilisel juhil Jaanus Randmal. Tarbatulased ja kuljuslased on ikka osalenud teineteise suvepäevadel. Seetõttu ei vajanud Kuljuse kunstiline juht Marina Kuznetsova pikemat mõtlemisaega, et pakkumisele “jah” ütelda. Tegemist on siiski uudse ettevõtmisega, mis on põnev nii tantsijatele, juhtidele kui ka saare kohalikele elanikele.

Mõlemad ansamblid on saarel 4 rühmaga, kokku on tantsijaid üle 130. Koos lihvitakse tantse, tehakse trenni ning leitakse ka aega keskenduda kohalikule floora ja faunale. Nimelt tänavad tantsijad saart rohkete tantsusammude väljakannatamise eest heakorratööga ning õpivad märkama loomariigi väiksemaid esindajaid. Loomulikult toimub ka saare ringreis, kus tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega.

Tarbatu ja Kuljus ei ole kadedad jagamast oma rõõmu saarereisist tantsukeeles. Laupäeval, 30. juunil, algusega kell 17.30 algab kirikute juurest rongkäik tantsuplatsini, kus toimub tantsupidu. Õhtu jätkub simmani, lõkke ja toreda seltskonnaga.

Otepää suveteater koristab järveranda

Kolmapäeval, 4. juulil kell 18 lähevad Otepää suveteatri liikmed Pühajärve äärde, et koristada prahist Poslovitsa rand. Seal etendub alates 27. juulist Peep Pedmansoni näitemäng “Pühajärve sõda ja rahu”, lavastajaks on Andres Dvinjaninov.
Talgutele on appi oodatud kõik huvililised. Selga tuleks panna mugavad riided ning jalanõud.

“Pühajärve sõda ja rahu” on lõbus kurbmäng eestlaste igipõlistest valikutest laulude saatel. Küsimused 19. sajandi keskpaigast: vastu hakata või leppida, lahkuda või jääda on üpris aktuaalsed tänapäevalgi.
171 aastat tagasi kääris Pühajärve mail mässuvaim. Talupoegade salaplaan vereimejatest mõisnikud maha jätta ja massiliselt kodumaalt minema kolida suruti aga mõisnike soovil ja tsaarivalitsuse abil Pühajärve mõisas valusalt maha.

Õnneks pole eestlase elu ainult vastuhakk ja peksasaamine. On lootust ja armastust, nalja ja naeru, trilli ja tralli. “Pühajärve sõda ja rahu” on Otepää Suveteatri esimeseks pääsukeseks, kes laulab sumedatel suveõhtutel muusikalis-ajaloolises laulumängus Pühajärve ääres kaheksal õhtul juulis ja augustis.

Etenduse lavastab Andres Dvinjaninov, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond. Mängivad Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Andres Dvinjaninov, Artur Linnus, Toomas Täht, Ingrid Isotamm, Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda jt

Juunikuu keskkonnauudisid laiast ilmast

Greenpeace algatas hiljaaegu uue mahuka rahvusvahelise kampaania “Päästke Arktika”, millesse on kaasatud suurel hulgal rahvusvahelisi kuulsusi, teadlasi, maadeuurijaid, äritegelasi ja keskkonnakaitsjaid. Kampaania nõuab Arktika vetes piiramatu kalastamise ja nafta puurimise lõpetamist. Kampaania sai alguse just tänavu juunikuus- ajal, mil Rio de Janeiros toimus ÜRO säästva arengu juubelikonverents Rio+20 ning ajal, mil Shell teeb lõplikke ettevalmistusi nafta puurimiseks Alaskal.

“Arktika on sattunud rünnaku alla ning seetõttu peaksid inimesed üle maailma hakkama selle eest võitlema,” ütles Greenpeace´i juht Kumi Naidoo. “Avamerel nafta puurimise ja piiramatu kalastamise lõpetamine aitaks meil hoida seda väärtuslikku paika ja nelja miljonit inimest, kes Arktika piirkonnas elavad,” lisas Naidoo.

Kampaanias osalevad ka sellised A-kategooria kuulsused nagu Paul McCartney, Penelope Cruz, Jude Law, Pedro Almodovar ja paljud teised. Loe edasi: Juunikuu keskkonnauudisid laiast ilmast

Esmaspäeval algab malevasuvi

Esmaspäeva keskpäeval avatakse Tallinnas Raekoja platsil Eesti Õpilasmaleva töösuvi, mille algusega tähistab SA Õpilasmalev ühtlasi oma 10. hooaega.

Malevlased kogunevad kell 11.00 Kanutiaia pargis, kust liigutakse rongkäiguga Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri saatel läbi vanalinna Raekoja platsile. Esimesed malevavahetused saavad Raekoja platsil heade soovidega abilinnapea Kalle Klandorfi poolt teele saadetud ning peale pidulikku osa esineb ansambel Paha Polly.

Käesoleval aastal pakub SA Õpilasmalev tööd 750 noorele. Uue kodu kolmeks nädalaks saab 24 linnavälist rühma ning Tallinnas võib malevlasi kohata suve jooksul 17 erinevas rühmas. „Kui mai alguses avasime registreerimise, oli meil töökohti pakkuda umbes 720 noorele. Kuna malevasse soovijaid oli niivõrd palju, oleme tänaseks leidnud lisavahendeid ning võimaluse luua 30 noorele lisatöökoht. Üks uus ja noorte jaoks kindlasti väga atraktiivne rühm on tulemas meil koostöös Tele2-ga, kus noored saavad Smart malevarühmas oma malevaaega veeta ning väga kasulikke kogemusi müügi ja turunduse vallas omandada nii Kloogarannas, Tallinnas kui Pärnus. Samuti on Tele2 sel suvel maleva ametlik mobiilioperaator, tänu kellele saavad kõik meie malevlased Smart kõnekaardiga omavahel tasuta suhelda“ sõnab SA Õpilasmalev juhataja Maarja Saavik.

Lisaks palgatööle ja põnevale kultuuriprogrammile on noortel taaskord võimalus osaleda ka SA Õpilasmaleva, Euroopa Noored Eesti büroo, SA Heategu ja Eesti Noorsootöö Keskuse ühises projektis Malgatus. „Malgatus saab toimuma juba 5 korda ning iga aastaga on osalevaid rühmi lisandunud.

Malevasuvi lõpetatakse üleriigilise kokkutulekuga 14.-16. augustil Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses. 3 päeva jooksul selgub spordi ja loomingulisuse kokkuvõttes, kes võidab endale 10. malevasuve parima rühma tiitli. Kokkutulekule on oodatud kõikide malevakorraldajate rühmad üle Eesti.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13-18 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Tallinna Õpilasmaleva tegevust kureerib Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003 otsusega loodud Sihtasutus Õpilasmalev. Sihtasutus Õpilasmaleva suurimad toetajad on Tallinna linn ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Kalurid saavad angerjapüügiks hinnaalandust

Kutselise angerjapüügi tasud vähenevad neil veekogudel, kuhu selle kalaliigi varude suurendamiseks asustatakse angerjamaime. Muudatustest võidavad kutselised kalurid, kes peavad edaspidi püügiõiguse eest oluliselt vähem maksma. Kui varem maksid kalurid näiteks Võrtsjärvel kinni kõikide angerjate asustamise, siis tulevikus tuleb neil tasuda vaid selle osa eest, mille nad ise välja püüavad.

Kalateadlaste hinnangul püütakse angerja asustamise veekogudest kutselisel kalapüügil ligikaudu 30% püügimõõtu kasvanud angerjast. Suurem osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja ning ei ole õiglane, kui kalurid peavad kinni maksma ka need angerjad, mis nende saakidesse ei jõua. Angerja püügiõiguse tasu ühe mõrra kohta aastas väheneb keskmiselt 350 eurolt 100 eurole.

Muutub ka püügitasu arvestamise kord. Nüüd arvestatakse püügiõiguse tasu eelnevate 7-12 aastat tagasi angerja asustamiseks tehtud kulutuste keskmise summa pealt.

Valitsuse määruse muudatus tuleneb 4. juunil jõustunud täpsustatud keskkonnatasude seadusest, kus kirjeldati uusi angerjapüügi tasude arvestamise põhimõtteid tagasiulatuvalt 2011. aasta 30. detsembrist. Enammakstud püügiõiguse tasu makstakse tagasi vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatule. Kuna kutselised kalurid omavad üldjuhul lisaks angerjapüügivahenditele ka teisi püügivahendeid (näiteks nakkevõrke), mille eest nad tasuvad 1. juuliks, siis on võimalik angerjapüügivahendite eest enammakstud summa ka tasaarveldada.

Eestis asustatakse angerjat Võrtsjärve, Saadjärve ning Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järvedesse. Kuuendal–seitsmendal aastal pärast asustamist saavutab angerjas püügimõõdu ning esineb siis saagis 5–6 aastat.

Angerja arvukus Eestis väheneb, sellega ka koos angerja väljapüük. Statistikaameti andmeil on viimase kümne aasta jooksul angerjapüük Eesti rannikuvetest vähenenud ligi kaheksa ja siseveekogudest peaaegu kolm korda. Möödunud aastal tõmmati merest välja 3,5 tonni angerjat, siseveekogudest 14,3 tonni.

Jaanilaupäeval sajab tavapäraselt vihma

Tõeliselt sooja ja kuiva jaanipäeva tuleb Eestis harva ette, ikka langeb kas või kohati väike sabin vihma. Nii ka sel aastal.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt levib jaanilaupäeval 23. juunil vihmasadu üle Eesti. Ilma teeb jaanilaupäeval Poola kohalt üle Eesti kirdesse liikuv tsüklon, mis toob kohati tugevat vihma. Pühapäeval jääme selle tsükloni tagalasse ja sajab hoovihma.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama, seisab EMHI ilmaprognoosis. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9-14 kraadi.

Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13-19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Laupäeva päeval on oodata pilves selgimistega ilma. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13 kuni 19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

Homme ja pühapäeval lipud masti!

Laupäeval, 23. juunil on võidupüha puhul Eestis lipupäev. Jaaniööl lippe langetata ning lipud lehvivad jaanipäeva puhul ka pühapäeval. Eesti lipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle ja Cesise (Võnnu) linna vabastamist sakslaste käest 23. juunil 1919. aastal.

Lipud heisatakse 23. juuni päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Algavad meediakoolitused keskkonnaühendustele

Kuidas korraldada keskkonnahoidlikku tööüritust? MTÜ Ökomeedia viib Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel läbi kaks kahepäevast (a 8 tundi) keskkonnameedia koolitust. Koolitajateks on Erkki Peetsalu, Maie Kiisel ja Katrin Lipp.

Ühest koolitusest võtab osa 10-15 keskkonnaorganisatsioonide esindajat. Üks kahepäevane koolitussari (2×8 tundi) toimub Tallinnas (29.06.2012 ja 02.07.2012) ja teine Tartus (26.06.2012, 27.06.2012).

Koolituste eesmärk on tõsta keskkonnaorganisatsioonide võimekust keskkonnateadlikkuse edendamisel. Bioneeri portaal soovib koolitusega tugevdada koostööd erinevate keskkonnaorganisatsioonide ja -ühenduste vahel ning tõsta eestimaalaste keskkonnateadlikkust.

Õpetame koolituste jooksul praktilisi oskusi (kuidas pressiteadet, uudist, artiklit paremini koostada; kuidas teha oma organisatsioon meedias nähtavamaks; kuidas paremini turustada oma projekte, et nendest tõuseks maksimaalset kasu; kuidas sotsiaalmeediast kasu saada; kuidas Bioneeri uusi võimalusi rakendada; mida on otstarbekas kajastada; kuidas panna paika enda roll keskkonnainfo edastajana; laiem lähenemine keskkonnateemadele jne).

Igast organisatsioonist või ühendusest saame osalema võtta ühe inimese. Osalema pääsevad 15 kiiremat Tallinnas ja 15 kiiremat Tartus. Vaata lisaks http://www.bioneer.ee/tegutse/bioneeri_koolitusele_registreerumine

Võru keel jõudis Hispaaniasse

Keelepesa — Võrukeelne keelepesalised tööhoos. Foto: Haanimiihhi nõvvokoda

Sõnaraamat Forvo, miä um alostusõ saanuq 2007. aastagal Baskimaalt, Hispaaniast, um tennüq hindä mano kotusõ ka võro keele sõnno jaos.
Forvo um võrgosõnaraamat, kohe kor’atas helüga välläüteldüisi sõnno üle ilma pall’odõst keelist. Huvilisõq üle ilma, egäüts umah puutrih, lugõvaq sinnäq esiq uma keele sõnno sisse.

Egä võro keele mõistja saa kah Forvohtõ esiq uma keele sõnno mano pandaq ja uma helüga sisse lukõq. Puutril piät õnnõ mikrofon man olõma ja lugõja
piät hindäle Forvohtõ pruukjanime tegemä.

Forvo võro keele alljaotustõ päses tast://www.forvo.com/languages/vro/