Kadri Valner

Nädalavahetusel toimub Rogosi mõisas koduveini meistriklass

Sel nädalavahetusel toimub Võrumaal Rogosi mõisas meie koduveinitegijate meistriklass, millest saavad osa võtta nii veini valmistajad kui degusteerijad.

Unustatud mõisate raames on Rogosi mõisas huvilistel võimalik degusteerida koduveine ning toimub koduveinide meistriklass.

Laupäeval toimuvat meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Räägitakse sellest, millest saab koduveini teha, kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada ja kuidas veini kääritada. Koduveini meistriklass algab laupäeval kell 12.

Pühapäeval saavad huvilised kohtuda koduveinimeistritega ja maitsta erinevaid koduveine. Tavapäraste veinide kõrval võib mekkida ka veini rabarberi ja võililleveini.

Koos valitakse ka mõisa vein. „Me ei soovi valida lihtsalt parimat veini,“ ütles Rogosi mõisa perenaine Anneli Luisk. „Tahame valida näiteks mõisahärra ja mõisaproua või ka toapoisi veini.“

Veinipäevade külalised saavad külastada ka mitmesajaaastast Rogosi mõisa veinikeldrit. Mõisa veinikeldris on avatud näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Laupäeval on Rogosi mõis külastajatele avatud kella 9 -14ni ja pühapäeval kell 11-18.40. Igal täistunnil algab mõisas ringkäik koos giidiga.

Haanja vallas Ruusmäel asuv Rogosi mõisa näol on tegu Eestis haruldase kastellikompleksiga. Rogosi mõisa veinikeldri tagumises osas asub üks selle mõisa vanemaid ja väärtuslikemaid vaatamisväärsusi, veinipudelite hoidmise sein või koguni seinastik.

Veinipäevi rahastakse programmi INTERREG IV A projektist „ International Food and Activity Tourism”. Need on osa Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritustest sel suvel.

Keskkonnauudised laiast ilmast

Täna kell 14 KUKU raadios algavas keskkonnasaates Ilmaparandaja võtab ajakirjanik Mirjam Matiisen kokku juunikuised keskkonnateated laiast ilmast:

BBC andis juunikuus teada brittide imekallist leiutisest, mis peaks teavet andma sellest, miks sealmaal kägude populatsioonid nii kiirelt kahanevad.

Briti ornitoloogid nimelt plaanivad kägudele hakata paigaldama pisikesi GPS seadmeid, et saada paremat aimu nende rändeteekondadest. Inglismaa on viimase 25 aasta jooksul kaotanud kaks kolmandikku oma käopopulatsioonist. GPSi saavad külge esialgu viis isast kägu. Üks seade kaalub 5 grammi ja maksab enam kui 2000 naela. GPS-seadme soolase hinna tõttu on ka katsealuseid esialgu nii vähe. Neil GPS seadeldistel on küljes pisikesed rihmad, mis kinnitatakse lindude tiibadele.

Projekti eestvedaja, teadlane Chris Hewson ütles, et praegu puudub ornitoloogidel üldse igasugune informatsioon selle kohta, mis saab kägudest siis, kui nad Inglismaalt lahkuvad- milliseid teid mööda linnud liiguvad ning kuhu nad välja jõuavad. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast

Tantsupeol antakse täna üle Niina ja Alfred Raadiku tantsuõpetaja stipendium

XI noortepeo Maa ja Ilm tantsupeo esimese etenduse lõpus antakse Jüri Gümnaasiumi õpetajale Linda Pihule üle Niina ja Alfred Raadiku nimeline rahvatantsuõpetaja stipendium.

Linda Pihu esitas stipendiumi kandidaadiks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. „Linda on väga lapsesõbralik ja töös täpne,“ iseloomustas teda seltsi direktor Erika Põlendik. „Ta on imeliselt hästi osanud lapsi rahvatantsu juurde tuua, ja mis veelgi olulisem – süstida neisse armastust tantsu vastu nii hästi, et noored on ka tantsu juurde jäänud,“ lisas ta.

Linda Pihu juhendab Jüri Gümnaasiumis ja Rae Kultuurikeskuses kuut rahvatantsurühma nii lastele kui täiskasvanutele. Täna algaval peol on väljas kolm koolirühma. Ta on oma rühmade õpetamise kõrval olnud esimeste klasside liigijuhiks nii 2004. ja 2009. aasta üldtantsupeol kui noorte tantsupidudel alates 1993. aastast. Tänavusel tantsupeol on ta 1. klassi rühmade liigijuhi Ulla Helina assistendiks.

Niina ja Alfred Raadiku Fondi eesmärgiks on tunnustada kooli rahvatantsuõpetaja tegevust. Stipendium antakse üle noorte tantsupeol eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis. Stipendiumi andmise aluseks on aktiivselt tegutsevad tantsurühmad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, edukad esinemised, eesti tantsu populariseerivad sariüritused või muud teostatud projektid. Fondi stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv halduskogu, kus on esindajad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Tantsupedagoogide Liidust, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi koreograafia osakonnast, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnast ja stipendiumi asutaja Euroopa Metalli Osaühingust EuroMet.

Niina ja Alfred Raadiku stipendiumit on varem välja antud kahel korral: 2002. ja 2007. aastal. Selle on pälvinud Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpetaja Lea Hanni ja Ridala Põhikooli ringijuht Hilja Tamm.

Loomakaitsjad kutsuvad vanade telefonide abil aitama loomi

Eesti Loomakaitse Selts ja Mobiiliringlus OÜ kutsuvad kõiki vanade mobiilide väljavahetajaid annetama kasutatud mobiiltelefoni eest saadud raha heategevusse.
Loomakaitsjad loodavad sel moel senisest enam suunata inimeste tähelepanu hättasattunud loomadega seonduvatele probleemidele
ning tuletada samas meelde, kui oluline on taaskasutus ja säästmine.

Loomakaitsjate üleskutses seisab kirjas järgmine: “Otsime häid inimesi, ettevõtteid, organisatsioone ja palume neil levitada kampaaniainfot sugulaste, tuttavate, sõprade, klientide seas kui ka asutusesiseselt. Soovime kokku koguda kasutult seisma jäänud (ka katkised) mobiiltelefonid, millest saadud tulu annetatakse Eesti Loomakaitse Seltsile (loomade abistamiseks, transportimiseks, ravimiseks jne).”

Kampaanias osalemiseks ning täpsemate juhiste mobiiltelefonide kogumiskarbi (kogumiskoti) saamiseks võtke ühendust: merli.jurisoo@loomakaitse.ee.

Eesti Loomakaitse Seltsi kontod on: SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998.

Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm. Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.

Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad. Lauljate esituses kõlab viis laulu. Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.

Pileteid jätkub

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu. Peo avamisürituse ning esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid müüb ainult Piletilevi.

Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit. Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

ELF alustas talgusuvega

Eile algas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) sellesuvine loodustalgute hooaeg. Avatalgud toimuvad Põhja-Liivi sooservadel, kus talgutöödeks on soo taastamine. Kolmandat aastat järjest algab ELFi suvine talguhooaeg Pärnumaa lõunaserva jäävate soode keskel, tööks vanadele kuivenduskraavidele tammide ehitamine. Eesti-Läti piiril asuvasse Põhja-Liivimaa märgalakompleksi kuulub kolm rahvusvahelise tähtsusega RAMSARi märgala: Nigula, Ziemelu Purvi (Põhja sood) ja Sookuninga looduskaitsealused sood.

Põhja-Liivimaa märgaladel otsitakse võimalusi koosluste ja veerežiimi taastamiseks soodes. Kõige säästlikum on kuivenduskraavidele tamme ehitada raba enda vähelagunenud turbast. Turbatammid on ka pikema säilimisega, sest ei sisalda mädaneda võivaid puitosi. Selline tamm on 100% looduslik, mingeid tehismaterjale pole vaja rabasse vedada, nende ehitamine on puhas käsitöö.

Talguliste abi on tarvis Ruunasoo vanade kuivenduskraavide tammitamisel, et taastuks soo algne, looduslik seisund. Kahel eelmisel suvel rajatud tammid on toiminud väga hästi ning töö ootab järge.

Soid kuivendati nõukogude ajal tüüpiliselt kahel eesmärgil: turba kaevandamiseks või metsakasvu hoogustamiseks. Ajapikku sai selgeks, et rabade kuivendamine metsamajanduslikel eesmärkidel ei tasu end ära, kuid paljud looduslikud kooslused on juba rikutud kuivendamise vahetu või kaugmõju tõttu. Samuti on kahjustada saanud soodes tekkinud juurde hulk probleeme nagu näiteks suvine ülikõrge tuleohtlikkus. Peaaegu kõik Eesti suuremad metsapõlengud on toimunud kuivendatud turbaaladel, kus nende kustutamine on kõduturba tõttu väga raske.

Käsmus unistatakse ujulavast

Käsmu on ilus koht, kus tehtud folki, fotonäituseid, kontserte ja palju muud. Nüüd on Käsmus tekkinud soov ehitada veele ujuvlava. nii on kirjas meremuuseumi kodulehel www.kasmu.ee värske ide etekkelugu: “Kõige selle melu keskel hakkas Käsmu meremuuseum unistama. Sulges ühel pühapäeval silmad ja lasi oma mõtetel voolata. Alateadvus seilas sinna ja tänna, kuni lõpuks jõudis kohale. Sellest hetkest tekkis meremuuseumil unistus, et Käsmu sünniks merepealne ujuvlava.

Käsmu meremuuseumi ujulaval on potentsiaali saada üheks Eesti kaunimaks esinemispaigaks, sest lisaks maalilisele merevaatele on hindamatud emotsioonid ja kogemused, millest argipäeva rutiini eest põgenedes siit saadakse.

Muuseumi kui kultuuriasutuse ja tänavuse kultuuripealinne meeleolude taustal on kõige õigem hetk hakata mõtlema Käsmu panusele eesti kultuuriajaloos. Kontserdid, lavastused, näitemängud, festivalid on piltlikult öeldes kõigest jäämäe tipp, sest uued teed, mida ujulava avab, on lõputud. Lisaks imelisele vaatemängule saavad kogemuse võrra rikkamaks ka esinejad ja tehniline meeskond, sest kuigi tegemist ei ole haruldase kontsertpaigaga, võib seda nimetada ikkagi erakordseks.

Merepealse lava ainus murepilveks võivadki olla pilved taevas. Tehnika on emakese looduse eest kaitstud varjualusega, kuid probleemiks võib muutuda mikrofonisse puhuv tuul, mis võib heliga kurja nalja tegema hakata.

Unistamine on edasiviiv jõud, mille abil saab ületada takistusi, end täiendada ja arendada. Käsmu meremuuseumi unistust saada päris enda merepealne lava on kujundanud kõik need festivalid ja etendused, mida see armas kaptenite küla on lahelt võõrustanud. Kõike ikka selleks, et tuua rõõmu ja kultuuri igaüheni. Kõige selle lõpuks peab ütlema, et unistused on mõeldud täitumiseks ja järgmine kord kohtume juba Käsmu meremuuseumi merepealsel laval!

Loe lähemalt www.kasmu.ee

Ole looduses liikudes tähelepanelik

Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.

Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõitmisega veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega selleks mitteettenähtud kohtades.

Näiteks 25. mail sõitis Emil (48) sõiduautoga Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis mööda avalikuks liiklemiseks suletud metsateed Käsmu poolsaarele, seda hoolimata metsaomaniku ehk riigimetsa majandaja poolt teele paigaldatud keelumärgist. Seejärel püstitas ta kaitseala piiranguvööndis selleks mitteettenähtud kohta telgi. Vales kohas sõitmise ja telkimisega rikkus ta metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahuvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid. Inspektsioon määras mehele 60 euro suuruse trahvi. Loe edasi: Ole looduses liikudes tähelepanelik

Täna algab XI noorte laulu- ja tantsupeo nädal

Täna algab Tallinnas noortepeo nädal. Esimesed peolised tulevad täna ja viimased peolised saabuvad Tallinnasse laupäeval.
27. juunist kuni 3. juulini toimub Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja ilm, mis toob Tallinnasse tantsupeole ligikaudu 820 võimlejat ning 6730 rahvatantsijat.

Laulupeole on saabumas ligikaudu 22 200 lauljat, 21 rokkansambli noort pillimeest, 320 rahvamuusikut, 710 noorte sümfooniaorkestri – ning 1190 puhkpilliorkestri muusikut.

Täna saabuvad Tallinnasse kõik tantsijad ja võimlejad välja arvatud esimeste klasside rühmad. Teisipäeval liituvad rahvatantsijatega ka esimeste klasside tantsurühmad. Kolmapäeval algavad rahvamuusikute ja peol osalevate rokkansamblite proovid ning neljapäeval puhkpilliorkestrite ja noorte sümfooniaorkestrite eelproovid. Reedel saabuvad kõik vanemad lauljad ning laupäeval mudilaskooride lauljad. Kõik kaugemalt tulnud peolised majutatakse nädala jooksul 52 Tallinna koolimajas.

Nädala alguses harjutavad tantsupeolised mitmel pool Tallinnas. Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvad rahvatantsijate eelproovid kaheksal harjutusväljakul: Wismari staadionil, Pae tn staadionil, Maarjamäe staadionil, Rannavärava staadionil, Kadrioru staadioni abiväljakul, Hipodroomi AS Norfolki väljakul, Kalevi staadioni varuväljakul ning selle peo põhiväljakul Lauluväljaku tantsuplatsil.

Nii lauluväljakul, harjutusväljakutel kui ka kõigis ööbimispaikades abistab osalejaid vajadusel peo meditsiiniteenistus ning turvalisust tagab turvateenistus.

Alates kolmapäevast toimuvad kõik proovid juba Tallinna Lauluväljakul, samas on osalejate päralt ka Eesti Näituste territoorium, kuhu paigutatakse peol osalejate bussid. Sealsamas on suurimas-hallis avatud osalejate välisöökla, mis korraga suudab vastu võtta ligikaudu 2000 peolist. Hommiku- ja õhtusöögi saavad osalejad ööbimiskohtades. Teises suuremas näituste hallis toimuvad nädala jooksul mitmed erinevad liigiproovid ning seal on ka tantsijate pesapaik.

Nädal lõpeb laulu- ja tantsupeoga:
1. juulil kl 19 toimub Tallinna LauluväljakulXI noorte laulu- ja tantsupeo ühine avamine, mis jätkub tantsupeo 1. etendusega.
2. juulil kl 20 on tantsupeo 2. etendus.
3. juulil kl 9 algab laulu- ja tantsupeo rongkäik marsruudil Vabaduse väljak-Pärnu mnt-Narva mnt-Pirita tee-lauluväljaku Merevärav.
3. juulil orienteeruvalt kl 13 algab siis, kui rongkäik lõpeb, laulupidu.

Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar.
Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Tartus on täna Väga Vaba Vaba Turg

Täna kell 11-16 toimub Tartus Küüni tänaval selle aasta esimene Tartu Väga Väga Vaba Turg!

Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb taaskasutusel ja kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Kinkimiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik.

Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning seekord proovime suvekuudesse mahutada tervelt kolm turgu: 26. juunil, 31.juulil ja 28. augustil.

Kaerajaani lood ja tantsud saavad raamatusse

Noorte laulu- ja tantsupeoks annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja meie tuntuima rahvatantsu – kaerajaani – raamatu.

Vaid vähesed teavad, et selle toreda tantsu ja sõnade taga on oma lugu ning prototüüp. Friedebert Tuglas on kirjutanud, et Kaera-Jaanile nime andnud mees oli Lääniste küla sepp Jaan Matson. Lugu, mis andis tõuke nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt aastal

1889 ja on seotud muidugi naistega. Uuest raamatust leiad sulesepa Contra kirjutatud lustliku loo Kaera-Jaani seiklustest.

Kaerajaani tantsust ning sõnadest on aegade jooksul tekkinud palju erinevaid versioone. Raamatusse on kogutud ühtekokku 22 erinäolist kaerajaani – 14 pärimustantsu ning 8 autoritantsu. Et kaerajaani erinevaid versioone lõbusam tantsida oleks, leiad lisaks kirjeldustele ning nootidele raamatu vahelt CD-plaadi 13 kaerajaani looga.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts alustas 2009. aasta lõpus projektiga Kaerajaan Euroopasse, üks selle taganttõukajatest on Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk:

„Kui rahvatantsukauge kirjanikuhärra Hans Luik seenior poetas mulle 2009. aasta sügisel mõttekese kaerajaani Euroopasse viimisest, oli see lihtsalt hulljulge mehe hulljulge plaan seada me maavillane kargamine samale pulgale jenka või lambadaga. Esialgu oli see siiski pigem ilus unistus kui konkreetne kavatsus. Idee oli lihtne – tantsida ise kaerajaani ja õpetada oma välismaa sõpradele ning anda sellest teada. Aga see, mis sündis tänu Eesti rahvatantsijaile ja rahvamuusikuile, oli imeline ja enneolematu“.

Täna, 2011. aasta juunis, kuus kuud enne kampaania lõppu, on kaerajaani tantsinud enam kui 53 000 inimest 24 riigis. Rahvaid, kes kaerajaanist osa saanud, on 34. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Austraalias, Indoneesias, Uus- Meremaal, USA-st ja Kanadast rääkimata.

Kui kaks aastat tagasi oli Youtube‘i interneti videokeskkonnas näha viit kaerajaani, siis täna on neid üle 270. Kõige populaarsemat videot on vaadatud 16 000 korda.

Raamat ilmub täpselt noortepeoks Maa ja ilm ja seda saab uudistama ning ostma tulla Lauluväljakul ERRSi telgist. Pärast pidu saab raamatu kätte ERRSI kontorist.

Võrumaal elavad tublid niitjad

Võrumaal Plaanil peetud käisistsi heinaniitmise võistlusel osales jaanipäeval 17 niitjat, kes niitsid siledaks tubli künkaharja Haanjamaal. Iga võistleja sai loosiga maatüki, mille mõõtudeks oli 25 x 7 meetrit, ajapiiranguks oli kaks tundi. Võistlejate seas oli lisaks kolmeteistkümnele mehele kolm naist ja üks 11aastane noormees.

Nüüd juba 14. käsitsi heinaniitmise võistlusel näidati erinevaid niitmisstiile, kiirust ja oskusi. Võistluse reeglistikus nähti ette, et niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Kahetunnise võisltuse järel selgus, et parim niitja on ero Lukk, kes edestas napilt, vaid kolme punktiga oma isa Ülo Lukku. Ülo Lukk on olnud võistluse staažikaim võitja. Lukkude perest oli võistlustules ka peretütar Eda Lukk, kes pälvis naistest teise koha ja üldkokkuvõttes tuli kuuendaks.

Üllatuslikult ( vähemalt meeste jaoks) võttis auväärse kolmanda koha ja ühtlasi parima naisniitja tunnustuse Aili Sarik, kes pälvis muu tunnustuse kõrval kingiks ka elusa kuke. Noorim niitja oli 11aastane Martin Tuusis.

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Põhjuselks see, et eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on.

1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.

Heinaniitmisvõistluse kõrval toimus ka vikatile varre panemise ning pinnimise töötuba ja õpetati tegema saunavihtasid.

Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel moel ka heinateo algust.

Käsitsi heinaniitmise võitja 2011 — Võitja Ero Lukk

käsitsi heinaniitmise võistlus 2011, Ats Mee — IV koha omanik Ats Mee

Laiska peremeest märkavad ka herilased

herilasepesa vikatil 2011 — Herilasepesa vikatil

Üks Võrumaa talumees märkas sel nädalal kuuri minnes, et herilased on ta vikati külge pesa teinud. Ju oli tegu vihjega, et aeg on vikat varnast võtta ja niitma hakata.

Tegelikult on talumehel suur heinamaa juba niidetud, aga selleks kasutati niidukit ja murutraktorit. Võib olla protestisid herilased sel moel hoopis kaasaegsete niitmisvahendite vastu, seda ei osanud talumees herilastelt küsida.

EMSL ootab õpetlikke lugusid

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) ootab eestkosteorganisatsioonide õpetlikke lugusid poliitika kujundamises, et muuta värvikamaks koostatavat eestkostekäsiraamatut.

EMSL on suveperioodil koostamas käsiraamatut eestkostest, mis annab praktilisi soovitusi, kuidas vabaühendused võiks paremini oma häält kuuldavaks teha, millised on levinumad eestkostemeetodid ja kuidas eestkoste edukust hinnata. Eestkoste all me ei mõtle sotsiaalhoolekande mõistet, vaid teatud sihtrühma huvide ja väärtuste kaitset suhetes avaliku võimuga (vahel kasutatud ka mõistet “huvikaitse”, inglise keeles advocacy).

Paremate näidete kokkukogumiseks on meil hea meel kutsuda katusorganisatsioonide ja võrgustike esindajaid oma kogemusi jagama. 29. juunil kl 10 toimub arutelu “Eestkostelood”, kus jagatakse omavahel häid ja õpetlikke lugusid Eesti eestkostepraktikast. Lisaks lugude jutustamisele viitab lood ka seisundile – arutelu tulemusena selgub, kas Eesti eestkostekultuur on liiga kaldus. Kindlasti tuleb huvitav ja õpetlik kolmapäev nii algajatele kui edasijõudnud poliitikakujundamises osalejatele.

Niisiis ootame katusorganisatsioonide (kelle liikmeteks on juriidilised isikud) esindajaid oma õpetlike lugudega 29. juunil kl 10-16 Eesti Puuetega Inimeste Koolituskeskusesse (Toompuiestee 10).

Arutelul osalemine on tasuta, kuid oma osalust kinnitatakse registreerimisvormiga.

Plaanis on võtta koostatav raamat ette peatükkidekaupa:

Eestkoste vabaühenduses, selle eripära
Vabaühenduse legitiimsuse tagamine
Võrgustiku loomine ja arendamine ja selle kasutamine eestkostes
Toimivad eestkostemeetodid
Eestkoste tulemuslikkuse hindamine
Arutelu juhatab Elina Kivinukk. Täpsem ajakava saadetakse registreerunutele.

Kohtumine toimub projekti “Katused korda” raames ja KÜSKi ning Siseministeeriumi toel on see osalejatele tasuta.

Lisainfo EMSLi Elinalt, elina@ngo.ee, tel 513 3607.

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin (12.-14.08) 2011 Kanepin. Suvõülikoolin peetäs loengit, kaias Kanepi kandin ümbre (tulõva nii bussi- ku jalareis), om kultuuriprogramm (kerigukontsõrt Kait Tamralt, Kanepi segäkoori kontsõrt, õdagunõ simman ja regilaulutsõõr). Muidoki tulõ latsikoolitus, kon väiksembile suvõülikooli opilaisilõ opatas võro kiilt, rahvalaulõ, -mänge ja -tandsõ ja joonistadas ja tetäs luudusliidsist matõrjaalõst asju. Kaia saa mitmit näütüisi (Kanepi kihlkunna käsitüü, Toomas Kalve foto, Epp Margna maali jne) ja kohaligu perimüse ja legende pääle kirotõdu Jan Rahmani näütemängu, midä mäng Kanepi näütering. Viil tulõ filmiõdak Vaidu Vidili dokumentaalfilmega Kanepi kultuuriluust ja Võromaast.

Suvõülikooli teema pututasõ ütest jaost Kanepi kihlkunna ao- ja kultuuriluku. Tõsõst jaost kullõldas kultuuri ja kirändüse teemasid
laembalt, kaias võrokeelist vahtsõt kirändüst ja võrokeelitse kultuuriruumi edenemist Eesti kultuuripildin. Eräle teema om pühendedü
luudusõlõ ja perimüsele, nii luuduse ku perimüse hoitmisega köüdetüle.

Suvõülikooli rektor om Kalle Eller. Ettekandit ja loengit pidävä nii kohaligu koolioppaja ku muialt kutsutu esinejä: Milvi Hirvlaane, Marju Kõivupuu, Olavi Ruitlane, Lauri Sommer, Urmas Sellis, Jaanus Paal jne.

Suvõülikuul om Kanepi seldsimajan. Kõrraldaja omma Kanepi Laulu Selts, Kanepi Raamatuküla, Võro Selts VKKF ja Kanepi vallavalitsus.

Üüd olla saa Kanepi gümnaasiumin. Egä üümajatahtja piät üten võtma madratsi ja muu magamisõs tarvilidsõ kraami. Seltsimaja taadõ saa ka telgi üles panda. Niisamatõ või egäüts otsi hindäle hää üümaja mõnõn Kanepi kandi turismitalon.

Süvvä saa Kanepi gümnaasiumi sööklan. Süvvätahtja piät hindäst ette teedä andma. Ette teedä andjilõ mass kolmõ päävä süük (7 söögikõrda) 15 eurot, latsilõ alla 10 aastaga 8 eurot. Noilõ, kiä hindäst ette teedä ei anna, mass kolmõ päävä süük kokko 17 eurot.

Suvõülikooli täpsemb aokava antas teedä juulikuun.

Kontakti:

Pääkõrraldaja Ülle Sillamäe ylle.sillamae@gmail.com , tel 55 61 24 27

Lähenevad Eesti raiemeistrivõistlused

1. juulil toimuvad Luual Eesti raiemeistrivõistlused ja algavad 44. metsanduse kutsevõistlused.
Raiemeistrivõistlustele on lubanud tulla eestlastest maailmameistrid Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Anto Laas. Neile pakuvad konkurentsi külalisvõistlejad Soomest.

Kutsevõistlustel osalevad kõikide metsandusettevõtete, – asutuste ja -organisatsioonide töötajad ja liikmed. Tööhoos on suured metsatöömasinad: harvesterid ja forvarderid. Arvutisimulaatoril võib ka ise metsamasina juhtimist proovida. Metsapraakerite võistlusel pannakse proovile teadmised puidu kohta.

Suvespordialade kavas on ka metsanduslik orienteerumine. Elutähtsaid oskusi, mis aitavad metsas eksides koduteed leida, õpetab huvilistele Tartu orienteerumisklubi Ilves.

Mõlemal päeval on võimalus osaleda praktilistes töötubades, kus Luua Metsanduskooli juhendajate käe all õpitakse taimeseadete valmistamist ja lillekastide tegemist ning tehakse tutvust meie metsades elavate loomadega. Loodusteadmisi saab täiendada mitmel metsaekskursioonil, ajaloohuvilistele tutvustatakse Luua mõisa ja aiandushuvilistele kooli liigirikast arboreetumit.

Ajakava ja täpsema info võistluste kohta leiate metsanduse infoväravast www.metsainfo.ee.

Kuressares avati kunstinäitus… kempsus

Saaremaal Kuressaares on linna avalikus WCs välja pandud kunstinäitus. Avaliku tualeti naiste ja meeste poolel on üles riputatud ajalehe Saarte Hääl fotograafi Egon Ligi fotonäitus 11 narkovastase sisuga fotoga. Tõsi, tegu on lavastuslike fotodega ja fotograafi sõnutsi ei ole ühelgi modellidest tegelikult narkootikumidega kokkupuudet olnud. Süngetel fotodel on näha ennast veeni süstivaid noori, narkojoobe tagajärgi ning lõpplahendust – matuseid.

Selleks, et fotograafi näitust näha,e i pea aga Kuressaare avalikku tualetti üles otsima, pilte saab vaadata ka www.egonligi.com/narko/

Homme on Lasva linnavolle esimene etapp

“Lasva Liivavolle 2011” kutsub osalema Lasva valla või sellega seotud võrkpalli harrastavaid neide ja naisi. Võistlus toimub Lasva vallas Kääpa külas rannavõrkpalli platsidel. Etapi algus on homme kell 11.
Võistkonda kuulub kaks mängijat. Registreerides tuleb oma võistkond määratleda algajate või edasijõudnute gruppi. Mängitakse rahvusvaheliste rannavõrkpalli reeglite järgi, vajadusel muudatused selgitatakse ja lepitakse kokku enne mängude algust.

Iga etapi kolm paremat võistkonda mõlemas tugevusgrupis autasustatakse ja kolme etapi kokkuvõttes autasustatakse mõlema tugevusgrupi kolme paremat võistkonda eriauhindadega.

Järgmised kaks etappi toimuvad 24. juulil ja 7. augustil samuti Kääpal.

Noorte ettevõtlikkust arendav programm tuleb Lõuna-Eestisse

Noorte ettevõtlikkust arendav programm Entrum tegutseb 2011/2012 õppeaastal Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.Entrum programmi sihtgrupp on üldhariduskoolide 10. ja 11. klasside ning kutsekoolide 1. ja 2. kursuste õpilased. Programm koosneb 8 igakuisest sessioonist, mille sisuks on ideede algatamisega ja elluviimisega seotud koolitused ning kohtumised tuntud edukate inimestega ja ettevõtjatega. Noored saavad oma ettevõtlikkust arendada programmi kuues põhilises valdkonnas: uued tehnoloogiad, teenindus ja tootmine, ökomajandus, meedia, muusika ja ürituste korraldamine, loomemajandus. Avasessioon toimub 26. oktoobril Tartus ning Lõuna-Eesti parimad Entrum programmi noorteprojektid kuulutame välja mais 2012.

Eesti Energia algatatud noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm on elluastujatele mõeldud ettevõtlikkuse inkubaator, mille 2011/2012 õppeaasta sihtgrupiks on Lõuna-Eesti 16-17 aastased noored. Entrum inspireerib noori, annab baasteadmisi, oskusi ja kogemusi oma esimese ettevõtliku projekti elluviimisel ning loob kontakte noorte ja erinevate valdkondade Eesti ning ka rahvusvaheliste tipptegijate vahel.

Programmi kontseptsiooni aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja töötatud Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“. 2010/2011 õppeaastal tegutses Entrum Ida-Virumaal, kus ca 120 noort algatasid programmi raames 27 ettevõtlikku projekti ja aitasid kaasa oma kodupiirkonna arendamisele ning nakatasid oma innukusega nii kohalikke ettevõtjaid, kui ka omavalitsusi. Ida-Virumaa parima projekti tiitli pälvis noorte tööbörsi loonud projekt InSpe, kellele andsid pidulikul galal auhinna üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Noori inspireerisid ja juhendasid olümpiavõitja Gerd Kanter, TallinnMusicWeek festivali korraldaja Helen Sildna, ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju, PÖFF-i laste- ja noortefilmide festivali juht Mikk Granström, Sampo panga juht Aivar Rehe, Vene Draamateatri näitleja ja stepptantsustuudio Duff Tap Studio looja Aleksandr Ivaškevitš, USA investeerimisfirma The Steeltree Corporation tegevjuht William Piper ning paljud teised.

Emtrum programmi viib ellu SA Entrum koostöös maakondlike arenduskeskuste ja koolidega.

TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum pakub koolidele tuge teaduse populariseerimisel ning kutsub koolide õppejuhte esitama soove ja ettepanekuid õppekäikude, haridusprogrammide, muuseumitundide ja teiste ürituste läbiviimiseks TÜ ajaloo muusemis. Muuseum lähtub üleskutses Haridus- ja Teadusministeeriumi soovist kuulutada 2011/12. õppeaasta Eestis teadusaastaks.

Virko Annuse sõnul on Tartu Ülikooli ajaloost ning teadussaavutustest jutustavad püsiekspositsioonid ja näitused muuseumis, toomikiriku varemetes ja ka tähetornis hea keskkond väga erinevatele haridusprogrammidele ja muuseumitundidele. “Hariduslikke tegevusi kombineerides ja kohandades on võimalik luua mitmekesiseid õppekäike, teema- ja huvipäevi üldhariduskoolide kõikidele astmetele,” ütles Annus. Niisiis kutsubki TÜ ajaloo muuseum õpetajaid täiendama muuseumi 2011/2012 aasta haridustegevuse kava. Loe edasi: TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Eidaperes võisteldakse naistekärutamises

174877_208526069162492_3584056_n — Naisekärutamise logo

Jaanilaupäeval toimuvad Raplamaal Eidaperes VI Eestimaa lahtised meistrivõistlused naisekärutamises. Võistluse reeglid näevad ette, et kärus istuv naine peab kandma kiivrit, olema üle 17 aasta vana ja kaaluma vähemalt 52 kilo.

Võistlejad peavad läbima 160meetrise raja,mis koosneb ühest veetakistusest sügavusega 10 cm, kahest kolmemeetrisest poomitakistusest ning slaalomiväravatest. Takistused on kõik raja esimesel poolel, teine raja pool koosneb 80 meetrisest sprindist. Sõidutatava mahapillamise korral lisatakse ajale trahvisekund. Senine rajarekord on 33,12 sekundit.

Samas toimuvad ka Rapla maakonna lahtised karikavõistlused köieveos, üle võlli kiikumise võistlus Eidapere võll 2011 ning Eidapere jõumehe tiitli väljaselgitamine. Eidapere võlli auhinna pälvib võistluse kiireim kiikuja, jõumehe tiitel antakse välja mehele või naisele, kes on parim vägikaikaveos.
Õhtu algab kontserdiga ning lauldakse üheskoos 2010. aastal valminud „Naisekärutamise tunnuslaulu“.

Narva linnuses on täna ja homme käsitööpäevad

18.-19. juunil toimuvad Põhjaõues käsitööpäevad nimega „Selga. Tarbeks ja iluks“. Korraldajad kutsuvad kõiki 17. sajandi käsitööliste tänavale! Mõlemal päeval on avatud käsitöö laat. Laadal on väljas käsitsi tehtud ehteid, riietusesemeid ning muid esemeid, milleta ei saaks ükski perenaine köögis hakkama.

Meistrite käe all saab ka ise õppida, kuidas nipeldada pitsi, valmistada viltesemeid ja kudumeid. Meisterklassid on tasuta ning valminud esemeid võib hiljem ka kaasa võtta. Tiina Tamberg viib läbi vildi kuiva vanutamise ja Julia Sumaroks aga märja vanutamise meisterklassi. Meister Irina Gavrilova õpetab täiskasvanuid nõelaga kudumise vanu tehnikaid, lapsed aga saavad nukke valmistada.

Põhjaõues ootavad külastajaid ka teised meistrid, kes õpetavad, kuidas valmistada ehteid, punuda vööd või õmmelda kotte.

Meisterklassid toimuvad mõlemal päeval kell 11-17.

Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Võrumaale Kärinä külla Nopri Talumeiereisse sel nädalal kogunenud 50 talutoidu tootjat ja müüjat arutasid tööseminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“ võimalusi talutoidu paremaks jõudmiseks tarbijateni. töö lõpuks sõnastati ühe vajaliku tegevusena ettepanek koostada põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu riiklik ja regionaalne strateegia.

Tööseminari korraldas MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille juhatuse liige, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo ütles, et kohaliku toidu paremaks jõudmiseks tarbijani on vaja teha senisest suuremat koostööd nii tootjate kui riigi tasandil. „Kohaliku toidu riikliku ja regionaalse strateegia väljatöötamine on meie nägemuses üks võimalusi, kuidas saaks senisest tõhusamalt talutoidu tootjate tegevusele kaasa aidata,“ lausus Niilo. Ta lisas, et kohaliku toidu strateegia ja tegevuskava koostamine ning eelarvevõimaluste leidmine võiks olla põllumajandusministeeriumi üks prioriteete uue maaelu arengukava (MAK) koostamisel.

Seminaril osalenud põllumajandusministeeriumi esindajad väljendasid seisukohta, et kohaliku toidu strateegia koostamine võiks tulla kõne alla järgmise MAK perioodi raames Eesti Toidu jätkuprogrammina. Ehkki täna ei ole olemas kohaliku toidu turustustoetusi, on ministeerium teadvustanud selle teema olulisuse ning püüab sellesse panustada läbi ühistegevuse toetamise.

Lisaks kohaliku toidu strateegia koostamise vajalikkusele toodi töögruppides ja seminaripäeva lõpus välja veel mitmeid tegevussuundi: sh lasteaedade, koolide ja hoolekandeasutuste toetamine kohaliku toidu tarbimisel, tihedam koostöö talutoidu tootjate ja turismitalunike vahel jpm. Ühe olulise aspektina jäi kõlama ka vajadus arvestada senisest enam piirkondlike eripäradega ja võimaldada eritingimusi talutoidu tootjatele toetuste taotlemisel ning erinevate nõuete täitmisel, mis aitaks kaasa pere- ja mikroettevõtete arengule, väärtustaks maaettevõtlust, tõstaks esile paikkondlikku traditsioonilist toidukultuuri ja toetaks talutoidu tootmist. Loe edasi: Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Plaanil tuleb XIV käsitsi heinaniitmise võistlus

Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval taas käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. XIV heinaniitmisvõistlus saab alguse Plaani kiriku juures kell 13.

Niiteplats — Käsitsi heinaniitmise võistlus Plaani

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel on raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel moel ka heinateo algust.

Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Võistlus kestab kaks tundi, seejärel hakkab kohtunikekogu hindama niitmiskaarte sirgust ja võrdsust, niitmise kõrgust ja puhtust, kaarte (eriti vastu- kaare) aluse puhtust.

1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast, enamus aastatel on võidumees olnud Ülo Lukk Plaani naaberkülast Suhkalt. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.

Käsitsi heinaniitmise võistlus algab kell 13, pealtvaatajatele pakutakse võimalust endal kätt proovida erinevatel jõukatsumistel ja õpitubades. Kell 14 algab saunaviha tegemise õpiutuba. Samas toimub ka vanakraami turg.

Märjamaal korraldatakse lasteaedade heaks kirbuturg

Raplamaa Orgita ja Märjamaa alevi lasteaia hoolekogul tuli mõte anda oma panus selleks, et Midrimaa ja Pillerpalli lasteaia ruumid oleksid nii lastele kui neis majades töötavatele inimestele heakorrastatumad ja hubasemad. Et pisiremontideks vajalikku raha koguda, toimub 23. juunil Märjamaa jaanilaada raames esmakordselt heategevuslik kirbuturg.

Jaanilaata korraldava Märjamaa rahvamajaga on kokku lepitud, et laadaplatsil eraldatakse üks ala kirbuturu jaoks. Kirbuturul saab soodsa hinnaga müüa riideid, jalatseid ja muud kraami, mida endal enam vaja ei lähe. Hoolekogude liikmed eeldavad ka seda, et müüjad annetavad kas kogu müügist saadud tulu või vähemalt osa sellest lasteaedade heaks. Kogutud summa jagatakse kahe lasteaia vahel võrdselt, saadud raha eest ostetakse vajalikud vahendid ja suve jooksul aitavad lapsevanemad teha kahe lasteaia ruumides pisiremonti või värviparandusi.

Mõtte algatajad märkisid, et aasta 2011 on kuulutatud vabatahtlike aastaks, seega on meil kõigil võimalus anda oma panus kogukonna heaks. Meid ümbritsevates Põhjala riikides on see juba ammu tavaks, miks mitte neist selles osas eeskuju võtta. “Veel on aega vaadata oma varud üle. Kutsume teid tegema head!” innustavad hoolekogude liikmed ja kutsuvad kirbuturule kas müüjate või ostjatena.

allikas: www.marjamaa.ee