Kadri Valner

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

Kohtumine toimub eesti ja vene keeles.

Viljandi PÖFF tuleb taas

XI Viljandi PÖFF tuleb 1.-3. detsembril 2011 ja toob maailma kinokunsti Viljandi Pärimusmuusika Aita, Männimäe Salongkinno ja Klubisse Rubiin.

Viljandi PÖFF 2011 kavas on traditsiooniliselt kolm põhiprogrammi filmi ning kaks filmi PÖFFi laste ja noorte alaprogrammist Just Film.

Viljandisse jõuab ka Animated Dreamsi programm ning mitmed muud PÖFFi eriüritused. Näiteks sõidab Viljandisse rääkima

filmilavastaja ja -operaator Mati Põldre teemal “1960. aastate Eesti dokumentaalfilm”. Sel aastal on Viljandi PÖFFi filmikavas mitu Põhjamaade filmi. Kava ja värskete PÖFFi uudistega saabend kursis hoida Viljandi PÖFFi Facbooki lehel. Loe edasi: Viljandi PÖFF tuleb taas

Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

11. novembril 2011 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE. Täna on HAKUKE-sse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub pidulik avamistseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse“. Päeva lõpetab eeskava ja tantsuga rahvapidu.

Tugeva identiteeditundega aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni kaasaja nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevuse arendamiseks, huvi- ja spordiringide tööks, täiendõppe- ja ühisürituste korraldamiseks. Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvas kõik loetletud puudujäägid, hoones leiavad koha 2-rühmaline lasteaed, raamatukogu, mitmefunktsiooniline saal, seltsiruumid.

Hoone on valminud Kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel. Loe edasi: Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

Rakveres lendavad kell 11.11 õhupallid

Täna on ajalooline päev, mis kordub saja aasta tagant – 11.11.11! Kell üksteist üksteist on hea aeg, mil soovida midagi head üksteisele.

Tänasel ajaloolisel päeval on tegemist Eesti jalgpalliajaloo ühe tähtsaima mänguga.
Rakvere linn soovib üheskoos meie jalgpalluritele edu Eesti – Iirimaa play-off kohtumisele Tallinnas ja saadab ajaloolise kohtumise õnnestumiseks Rakvere staadionilt teele kell 11.11 teele 11 sinist, 11 musta ja 11 valget õhupalli Eesti jalgpallpalli võistkonna toetuseks.

Ka Rakvere staadion elab jalgpalli ootuses: Rakvere staadion võõrustab 2012.
aasta suvel noormeeste U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi.

Punase Raamatu toimkond ei anna naaritsale lootust

Maailma Looduskaitseliidu Punase Raamatu toimkond avalikustas oma selleaastase liikide seisundi hinnangute kaasajastamise tulemused. Selle hindamisega on nüüdseks objektiivsete kriteeriumite järgi hinnatud maailmas kokku 61 900 liigi liigikaitseline olukord.

Seekordse hindamise tulemusel tõsteti Euroopa naarits äärmiselt ohustatud liigi (critically endangered) kategooriasse. Sinna kuulumine tähendab, et liikipeetakse äärmiselt suures väljasuremisohus olevaks. Kõikidest maailma kiskjatest peetakse sama kriitilises seisus olevaks veel kaheksat kiskjaliiki. Euroopas on kõikidest imetajatest naaritsa kõrval nii kehvas seisus neli ja kiskjatest kaks liiki: ibeeria ilves ja vahemere munkhüljes.

Eesti faunas esinevatest liikidest on samasse kategooriasse praeguseks veel arvatud vaid angerjas.
Naaritsa nihutamine äärmiselt ohustatud liigiks ei tähenda otseselt seda, et, alates eelmisest liigi seisundi globaalsest hindamisest 1996. aastal, oleks ta olukord hüppeliselt halvenenud. Ka siis avaldati kahtlust, et naarits võib tegelikult kuuluda äärmiselt ohustatud liik, kuid küllaldaste andmete puudumine Venemaalt ei võimaldanud seda tõestada.

Naaritsa praegune ohustatuse hinnang on kättesaadav Punase nimistu kodulehelt:
http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/14018/0

Eestis tehtud naaritsa alalhoiualasel tegevusel on märkimisväärne roll selleliigi kaitsel. Tallinna loomaaias peetakse ligi poolt naaritsa globaalsest tehisasurkonnast ning Hiiumaal naaritsa asurkonna loomine on üks edukamaid naaritsa liigikaitselisi ettevõtmisi. Tänaseks on samalaadsed liigikaitselisi ettevõtmisi algatatud ka Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Vabaõhumuuseum kutsub mardikooli

Täna avab Eesti Vabaõhumuuseumis uksed Mardikool. Koolitunnid kestavad kella 12 -15. Selle kooli õpetajad loodavad, et siin õpitu aitab avada uksi ning südameid, sest usutavasti toovad õiget õpetust saanud mardisandid endaga kaasa vilja-, laste- ja muudki õnne, mida üheski eesti peres kunagi liiga palju ei ole.

Eesti Vabaõhumuuseum. Foto Urmas Saard — Eesti Vabaõhumuuseum. Foto: Urmas Saard

Esimene tund algab keskpäeval, mi mardisantide agõpetust jagatakse muuseumi Sepa taus ja Kuie koolis. Sepa taus saab õppida pastlapaela keerutamist, et mitte häbisse jääda, kui mardisandid tööjärge kontrollima tulevad. Talu pererahvas annab nõu, kuidas mardisante vastu võtta. Kuie koolis kõneldakse mardipäevast ja jagatakse mardisantidele vajalikku tarkust. Mardirituaalil on kindel ülesehitus, laulud ning lausumised, mis jätavad osalistele ometi ka loominguvabadust. Pead saab murda mõistatuste ja keerdküsimustega.

Samal ajal toimub Härjapea talu perenaiste eestvõttel usin marditoitude valmistamine.

Edasijõudnud õppureid ootavad samal ajal Pulga ja Köstriaseme talu. Et mardisanditamine algab maskeerimisestsaabki õppida, kuidas parimal viisil mardisandiks maskeeruda. Käepärastest vahenditest saab igaüks endale mardimaski valmistada. Loe edasi: Vabaõhumuuseum kutsub mardikooli

Sõit-sõit-sõit linna, mis sinna minna…

Täna esitleti esitletakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas uut cd-kogumikku “Sõit-sõit-sõit külla”, millele on talletatud laulud, mida eesti pärimusmuusikud sageli koos oma laste ja lastelastega laulavad.

Plaat sündis tänapäevase kogmisretke tulemusel: viljandlanna Annika Mändmaa külastas paljusid eesti rahvamuusikuid ning salvestas laule, mida nende kodudes koos lastega lauldakse. Autor tahtis veenduda, et pärimusmuusika ei püsi tänapäeval elus üksnes vanade salvestiste ja arhiivimaterjalide toel, vaid et seda antakse põlvest-põlve edasi elusa traditsioonina.

Et lapsi stuudioatmosfääriga mitte ehmatada, käis Mändmaa kodust kodusse ja salvestas materjali kohapeal. Kogumisretk näitas, et tänapäeva Eesti perede pärimus pole üksnes eestikeelne. Kuna mõned muusikud on Eestisse elama asunud teistest riikidest, lauldakse tihti ka nende maade laule. Nii näiteks kõlavad Sofia Joonsi kodus sageli rootsikeelsed ja Ruslan Trochynskyi pereringis ukrainakeelsed laulud, millest mõned plaadilgi koha leidsid.

Kokku käis Annika Mändmaa külas 15 perekonnal. Helialbimisse talletati 22 laulu, millest valdav osa on rahvalaulud, aga mõned ka autorilooming. Pladil laulavad Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Sofia Joons, Aleksander Sünter, Ülle Jantson, Rait Pihlap,
Katrin Laidre, Annika Mändma ja mitmed teised.

Järvamaa Kodukant otsib aasta tegijat

Kodukant Järvamaa kuulutab avatuks konkursi, mille eesmärgiks on avaldada avalikku tunnustust üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest Järvamaa külaelu arendamisel. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „KONKURSS” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee.

Üksikisikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule, omistatakse Aasta sädeinimese aunimetus. Kandidaadilt eeldatakse isiklikku tuntust, autoriteetsust, koostööoskust ja aktiivsust oma kodukohas, kasuks tulevad avatus ja tuntus maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate konkursile võib esitada iga omavalitsus, organisatsioon või eraisik. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „Konkurss” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee .

Konkursi võitja ja nominendid selgitab esitatute hulgast välja Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu esindajatest moodustatud ühiskomisjon. Konkursi võitja autasustamine toimub MTÜ Kodukant Järvamaa poolt Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil, 30. novembril 2011 Türi kultuurimajas.

Täna selgitatakse Eestimaa parimad skaudid

Täna selguvad selle-aastased kangeimad skaudid. Harjumaal peetavatel Anton Õunapuu karikavõistlusel on auhinnaks õunapuust valmistatud rändkarikas. Võistlus toimub välitingimustes ja neljaliikmelistel võistkondadel on kaasas oma matkavarustus, et umbes neljatunnisel jõukatsumisel erinevaid ülesandeid lahendada.

Võistluse seekordne eestvedaja on Aat Sarv Vana-Harju Skautide Malevast. Korraldajate poolt on osalejatele ka üleskutse kasutada võimalusel ühiskondlikku transporti, et vähendada nende ökoloogilist jalajälge. Eelmisel aastal ja ka mõnel varasemal on õnnestunud karikas koju viia Kõrvemaa skautidel.

Karikavõistluse korraldaja Aat Sarv: „Õunapuu on ju viljapuu ja ma loodan, et karikavõistlusel saame näha õpitud oskuste vilju ja kogeda mõnusaid elamusi!“ Esimene Õunapuu karikavõistlus toimus 2003. aastal Tallinnas.

Skautluse üks põhieesmärke on pakkuda noortele mitmekülgset nii mängulist, seikluslikku kui uusi kogemusi andvat tegevust. Eesti Skautide Ühing on rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mille liikmeskonda kuuluvad nii poisid kui tüdrukud alates 6. eluaastast. Skaute on Eestis ligi 1500 ja maailmas pea 32 miljonit.

Novembris kõlavad Eestimaa mõisates laululood vanadest aegadest

195729_190611767631608_5684193_n — Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend

Homme saab alguse sügiskontserdite sari Eestimaa mõisades pealkirjaga „Mõisnik ja lambrine“.
Viis kontsertõhtut viies Eestimaa mõisas äratavad üles vanad armastuslood ja mälestused meie oma rahvapärimusest ja ajaloost. Esinevad Astrid Böning-Nõlvaku ja Eike Vellendi.

Pärimusmuusik Astrid Böning-Nõlvaku sõnul on kontsertõhtute üheks eesmärgiks lisaks huvitavate vanade lugude rahvaga jagamisele ka seoste loomine mõisaelu ja külaelu vahel- on ju need kaks näiliselt väga erinevat eksisteerimiskeskkonda üksteist läbi aegade väga palju mõjutanud ja seda nii majanduslikus mõttes kui kultuuri poole pealt. Puutumatuks ei ole jäänud ka inimeste tunded…

Kontserdid on 6. novembril Suuremõisa lossis Hiiumaal, 13. novembril Alatskivi lossis Tartumaal, 20. novembril Cantervilla lossis Põlvamaal. Nende kontsertide algus on kell 15. 25. novembril kell 18 algab kontsert Loona mõisas Saaremaal ja 27. novembril algusega kell 16 Ammende villas Pärnus.

Piletid on müügil mõisades kohapeal tund enne algust. Soovitav on tulla aegsasti kohale, et leida endale istekoht ja saada osa mõisaatmosfäärist, mille sisse kuulub lisaks põnevale interjöörile ka kohviku külastamise võimalus.

Astrid Böning-Nõlvak on kannelt õppinud Pärnu Muusikakoolis Tiit Ermi käe all ja lõpetanud 2002.a. Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala. Astrid töötab rahvamuusikaõpetajana Hiiumaal, Käina Kaunite Kunstide Koolis ja korraldab pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk.

Eike Vellend on õppinud viiulit Kose Lastemuusikakoolis ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.Kokkupuude eesti rahvamuusikaga algas juba Kose Lastemuusikakooli päevilt, kus sai mängitud nii folkansamblis “Pillipiigad” kui Eesti Noorte Viiulikooris.

Astrid ja Eike on head sõbrad, kelle omavahelisest sõprusest on välja kujunenud hea muusikaalane koostöö-Lisaks duona musitseerimisele, kuuluvad Astrid ja Eike mõlemad ansamblisse Karmoshka.

KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb täna kell 14 KUKU raadios algavas saates Ilmaparandaja kokkuvõtte põnevatest oktoobrikuistest keskkonnauudistest laias ilmas.

Iirimaalt tehtud uuringust selgus, et 90 protsenti Iirimaa elanikest on teadlikud sellest, et patareide viskamine tavaprügi hulka on keskkonna suhtes vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Samas kõik need 90% inimestest ei käitu sellest teadmisest lähtuvalt. Seetõttu on praegu algatatud üle terve Iirimaa suur kampaania, et teavitada inimesi veelgi enam patareide eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkusest. Kui iga Iirimaa elanik tagastaks praegu spetsiaalsesse kogumiskohta ühe patarei, siis hoiaks see prügimägedelt eemale 100 tonni kasutatud patareisid.

Iirimaa keskkonnaminister Phil Hogan ütles, et Iirimaal on tema Euroopa naabrite seas väga keskkonnateadliku riigi reputatsioon, kuid mis puudutab vastutustundlikku patareide tagastamist, siis selles osas on veel paljutki ära teha.

Euroopa Liidu jäätmepoliitika näeb ette, et septembriks 2012 peaks kõikides Euroopa riikides kokku kogutama 25% patarei ja akujäätmeid ning septembriks 2016 juba 45%.

MTÜ EES-Ringluse hinnangul tagastatakse Eestis kasutatud patareidest umbes 23% ehk 50 tonni patareisid aastas. EES-Ringlus on kasutanud senini Soomes asuvat patareide ümbertöötlustehast.

MTÜ EES Ringluse tehtud uuringu kohaselt oli 2009. aastal 66% nende küsitlusele vastanud Eesti inimestest teadlikud, et kõikidesse patareide müügikohtadesse saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. 2010ndal aastal olid juba 75% kõigist vastanutest sellisest võimalusest teadlikud. Ja 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt teadsid aga 83% vastanud Eesti inimestest, et igas müügikohas saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. Seega on teadlikkus kolme aastaga kasvanud 26%.

Patareide keskkonnaohtu on viimasel kolmel aastal Eestis tehtud uuringu kohaselt teadvustanud 85-88 protsenti küsitletutest. Nii et võib vast teha kokkuvõtte, et Iirimaaga võrreldes polegi eestlased selles vallas üldse kehvas seisus. Loe edasi: KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Võrus pakutakse Uma Meki laadal puhast kohalikku toitu

Võrus toimub täna II Uma Meki suurlaat, kuhu tuleb oma toodanguga üle viiekümne Lõuna-Eesti talutoiduga kaupleja. Kohal on nii kartuli-, õuna- ja meemüüjad kui teavitatud koduköökides maitsvate toodete valmistajad, kes pakuvad suitsuliha, leiba või teisi küpsetisi.

Võrumaa päritolu toidu kaubamärgi Uma Mekk kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid. Teiste hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad.

„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks “uma ja hää“”.

Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu. Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde, seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16.

Täna avatakse Rõuges skatepark

Võrumaal Rõuges on Valmis saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
See on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel.
Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.

Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril kell 16 Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.

Misso ja Järvakandi noored teevad koos prügikaste

24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti “Noore vabatahtliku tegevnädalat”, mille raames viib ka Misso Avatud Noorteklubi koostöös Järvakandi Avatud Noortekeskusega homme, 29. oktoobril ellu projekti “Ühendatud jõud”. Projektitegevused leiavad aset Misso valla Tsiistre külas, Külakoja vahetus läheduses.

Projekti eesmärgiks on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Tihti jõuab prügi oma tee tänavale või metsa alla ka põhjusel, et läheduses pole prügikasti. Lisaks tekitab noortele kindlasti rohkem motivatsiooni visata prügi sellesse prügikasti, mida on ise ehitatud ja kaunistatud.

Kõlava nimega projekti “Ühendatud jõud”, rahastab Euroopa Komisjon ning kokku saadi projektile toetust 377 eurot. Noorte sooviks on projektiga teadvustada vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Prügikastide kaunistamisel saavad noored lasta oma loovusel lennata ning seetõttu on projekti lisaväärtuseks ka kunstilise eneseväljenduse võimalus.

Birgit Lüüs

Järvakandis tulevad terviseraja talgud

Sel nädalavahetusel on Raplamaal Järvakandis metsa läbiva terviseraja talgud. Talutele oodatakse nii koalikke kui endisi Järvakandi elanikke, kel on soov anda panus raja arengusse.

Talgulisi oodatakse koos sae, kirve või võsalõikuriga. Samuti on oodatud need, kes soovivad terviseraja kohendamisel tekkinud risu põletada ehk siis tunda end tõelise lõkkemeistrina või kel soov arutleda, mida võiks terviserajale tulevikus veel luua.

Terviseraja talgud toimuvad laupäeval ja pühapäeval.

Raplamaa otsib kultuuripärlit

Eesti Kultuurkapital kuulutas välja kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise Rapla maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- või spordielu edendamisel.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Raplamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
     lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
      kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
      kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress)

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Lasteaia 5, Rapla 79512
või e-posti aadressil: raplamaa@kulka.ee

Andrus Saar kõneleb Kohilas eestlaste tulevikust

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemilite loengute sari Kapa stuudium, mis sellel semestril keskendub ühiskonna ja kodaniku kujunemisprotsessidele. Loenguga „Eesti riigi ja eestlaste tulevik sotsioloogiliste uuringute taustal. Kas saame ise enda heaks midagi ära teha?“ esineb sotsioloog, uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Andrus Saare ütles tutvustuses, et loeng põhineb eestlaste elujõu ning vigade analüüsil viimase 20ne aasta jooksul. Keskendutakse vaimsete väärtuste muutumisele. Kui ühiskond on muutunud, siis kuivõrd erinevad põlvkonnad on muutustega kaasa tulnud või nad on jäänud oma noorpõlveväärtuste aega? Käsitlus toetub viimase 20 aasta jooksul korraldatud avaliku arvamuse uuringute tulemustele.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan Ross, demograaf Kalev Katus, rakubioloog Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel jpt.

Täna toimub kuulus Lindora laat

Täna varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.

Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.

Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.

Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. See ei toimunud küll Lindoras vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kõrvale. Maapind oli seal madal ja porine ning seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamise kohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal.

Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Kauplemine toimus varavalgest hilisõhtuni. Sellele järgnenud päeval käisid poisikesed laadaplatsi üle vaatamas, mille käigus leiti peenraha, tühje pudeleid ja muudki huvitavat.

80-ndate keskpaiku tekkis kartus, et põline laadatraditsioon hakkab välja surema, kuid 90-ndatel on laat jällegi uue hoo sisse saanud. See laat on omamoodi nagu kodukandi kokkutulek. Tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu siit kaugemale kandnud on. Ja kes kord juba käinud on, see tuleb järgmisel aastal jälle.

Eesti raamatu päev täitub Euroopa unistusega

Rahvusraamatukogu tähistab eesti raamatu päeva esmaspäeval, 24. oktoobril algusega kl 11.30 kuppelsaalis toimuva üritusega “Eesti kirjandus ja unistus eurooplusest”. Eesti raamatu päev on seekord pühendatud Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäevale.

Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.

Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.

Rõugõn om 27. oktoobril tandsuklubi

Rõuge tantsuklubi plakat — Tantsuklubi plakat

Tandsuklubi om Rõugõ rahvamajan neläpäävä, 27. oktoobril kell 18.

Tulõjil pallõldas üten võtta tarõkängä vai -sussi ja midägi hääd tsäilavva pääle. Edimält opatas, perän tandsitas ja laultas. Kavan ka tandsu ja laulu rahva telmise pääle.

Mängvä ja oppasõ EMTA perimüsmuusiku, Leanne Barbo, Martin Müller, Margus Põldsepp, Meelika Hainsoo, Kadri Lepasson ja tõsõ.

Väega oodõtas kampa pillimiihi Rõugõ kandist lähembält ja kavvõmbalt!

Tandsuklubi om massulda!

Rõuge noored aitavad Aafrikat

Euroopa Noored programmi toel viiakse 22.-30. oktoobril ellu noorteprojekt ” Maailmapuutujad” ( Worldtouchers). See toob Rõugesse kokku Eesti, Läti, Itaalia, Tšehhi, Slovakkia noored, et ühiselt arutada ja tegutseda maailma hoolivamaks loomise eest!

Projekti tulemusena on kogutud toetusfond Aafrika noortele ning loodud Maailmapuutujate kampaania tegevusprogramm igas riigis
kohapeal, selless eon lülitunud aktiivselt ka Rõuge kooli 5. klass, kes juba kolmas aasta viib läbi erinevaid tegevusi, millega kogutakse toetust Aafrika laste koolihariduse andmise heaks. Nende toetamiseks valmistatavad kokkutulnud ka Rõuges erinevat käsitööd ja küpsetisi, mida pakutakse 28.oktoobril Lindora laadal.

Septembri lõpus saabus Keeniast Rõuge valla noor Merle Piiskop, kes töötas seal pool aastat vabatahtlikuna sealsete laste heaks. Projektinädala raames tutvustab ka tema noortele laste elu-olu ja toetusvajadust Aafrikas.

Üks ÜRO aastatuhande arengueesmärke aastaks 2015 on saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus – Tagada, et aastaks 2015 saavad kõik lapsed omandada alghariduse. Projekti “Maailmapuutujad” raames loodame algatada hoolivuskampaania, mille järeltegevused kestavad veel kaua ning mille raames saavad tähelepanu nii meie kui ka kaugemal elavad lapsed.
Rõuge Noorteklubi noortegruppi kuuluvad Kätlin Maran, Elis Tiivoja, Tarmo Kullas, Margo Raju, Leana Tiks, Maris Mägi, abiks toetavad noortejuhid ja vabatahtlikud noorteklubist.

Kerli Kõiv

Kunda hiiemäel tuleb hingede püha

Oktoobri viimase pühapäeva (30. oktoobri ) varahommikul kell 7.30 kutsub Maausuliste Viru koda Kunda Hiiemäele hingedeaja püha pidama. Oodatud on maausulised, ehk inimesed, kes austavad ja järgivad võimalusel esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Keedetakse ühisputru, kuid igaüks võib võtta söögilauale kaasa enda jagu muud toitu ja jooki, mis on valmistatud kodus, värske ning puutumata. Võimaluse korral on kohane kaasa võtta ka väike puuhalg või kasvõi oksaraag ühise lõkke jaoks.

Korraldajad paluvad selga panna valged või heledad puhtad rõivad, naistel peaks olema seljas seelik ning pea kaetud.

Hingede aeg kestab nädalast kuue nädalani, sygiskuu algusest jõuludeni. Sagedamini on arvatud, et hingedeaeg algab nädal peale kasupäeva ja lõpeb nädal enne mardipäeva (6. X – 3. XI). Kuna pärimus kõneleb väga erinevatest kuupäevadest, on võimalik, et varem oli hingedeaeg seotud kuukalenderiga. Kindel on aga see, et hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.

Narva Kutseõppekeskuses on koolivaheajal meistriklassid

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab 26. ja 27. oktoobril seitse erinevat meistriklassi üldhariduskoolide õpilastele, tutvustamaks oma kooli õppimisvõimalusi.

„Usun, et meie spetsialistide poolt läbiviidavad näidistunnid toetavad hästi põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi nende edasiste kutsevalikute langetamisel,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Meistriklassid on hea võimalus anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest meil,” lisas Veidenbaum. Sarnased meistriklasse peetakse nii sügisesel kui kevadisel koolivaheajal.

26. oktoobril toimuvad mootoridiagnostika ja mehhatroonika meistriklass, veel antakse võimalus tutvuda majandusharidusega ning õpitakse tegema videofilme. 27. oktoobril valmistatakse martsipani, vilditakse seepi ning õpitakse tundma elektri seaduspärasusi.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.

Võrumaal otsitakse appi tegusaid MTÜsid konverentsikorraldusse

25. novembril toimub järjekordne Võrumaa MTÜ-de konverents. Üks osa konverentsist läheb sel aastal käimasoleva avalike teenuste uuringu tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele.
Teine osa on hetkel suhteliselt lahtine.
Hea MTÜ inimene – on Sul ideid? tahad midagi olulist ka teistele rääkida? Tahad näha laval kedagi, keda ise ei julge või ei saa kutsuda? siis tule
korraldustoimkonda! Anna enda osalemissoovist märku! Koosolekud toimuvad enamasti Võrus, Arenguagentuuri kontoris (Jüri 12, I korrus), sissepääs Koidula tänavalt
Oodatud on ka inimesed, kes saavad aidata ainult e-posti teel.
Esimene ajurünnaku koosolek toimub 27. oktoobril, kell 16.00. Vaata lisa www.vaa.ee

Tartus peavad täna keskkonnahariduse jagajad nõu

Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.

Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).

„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).