Kadi Hainas

Seminar “Kohtumine kokkupõrkel” kutsub huvilisi

“Seminar ”Kohtumine kokkupõrkel“ keskendub noortega seotud teemadele avalikus ruumis ja õpetab võtma konflikti asemel kontakti.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsub huvilisi 8. novembril kell 10-17 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaali (Kalevi 17), et pidada maha linna noortevaldkonna aastaseminar. Seminaril uuritakse avalikus ruumis toimuvaid kokkupõrkeid ja kohtumisi noortega, õpitakse tundma avaliku ruumi ja noorte vahelist suhet ning käsitletakse probleeme, millest võivad saada võimalused.

Oma teadmisi ja kogemusi noortest avalikus ruumis jagavad sotsioloogid, linnakorraldajad, noorsootöötajad ja mitmed teised noortega töötavad eksperdid ning loomulikult noored ise.

Seminar on mõeldud noortega töötavatele inimestele, linnakorraldajatele, aktiivsetele linnakodanikele, sh noortele, kes tahavad rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel ja uute inspireerivate suhtlemist soodustavate lahenduste loomisel avatud linnaruumis.

„Sageli nähakse noori avalikus ruumis kui probleemi, harvem suudetakse keskenduda loovatele impulssidele ja uutele võimalustele, mida erinevate huvide ja taustaga noored linnaruumi kaasa toovad,” teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, „seminaril otsime uusi võimalusi, kuidas koos noortega luua avalikku ruumi.“

Seminar toimub üle-eestilise noorsootöönädala raames ja on osalejatele TASUTA.

Seminari korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus ja rahastab Tartu linn.

Programm ja registreerumine seminarile SIIN

Vaata videokutset!

Registreerumine seminarile kestab 5. novembrini.

Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist; tel 520 4654, 736 1353; Anne.Ouemaa@raad.tartu.ee

Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Korteriühistud üle Eesti tunnevad Eesti Korteriühistute Liidu kavandatud elektri ühisostu vastu suurt huvi, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Initsiatiiiv ja idee ühisostu tegemiseks tuli just ühistutelt. Nüüd on ühistud väga aktiivsed – kirjutatakse, küsitakse, täidetakse tabelit,” rääkis Mardi. Eesti Korteriühistute Liit on asunud korraldama ka ühisostu teemalisi infopäevi, esimene toimub juba kolmapäeval, 31. oktoobril kl 18 Rakveres, Rakvere muusikakooli saalis.

“Meie soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga, “ rääkis Mardi. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit hea hinnaga, kuid kindlasti pole ühisostuga saavutatav hind ühegi tarbija jaoks kohustuslik.”

“Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda.”

Mardi sõnul on praegu ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda. Ühisostu ajakava kohaselt peaksid korteriühistud ühisostus osalemiseks oma korterite tarbimisandmed 23. oktoobrist kuni 10. novembrini 2012, e-postiga aadressil:elektriost@ekyl.ee või aadressil: Sakala 23a, 10141, Tallinn.
Loe edasi: Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.

Lilleoru MTÜ on kutsutud esindama oma kogukonda ja Eesti ökokogukondade liikumist 24.-28. oktoobril Green Phoenix 2012 konverentsil Šveitsis.

Green Phoenix liikumine on sündinud viie rahvusvahelise rahuorganisatsiooni algatusest. Konverentsi fookuses on sel aastal kogukonnad ning eesmärgiks edendada ja ühendada linna- ja maapiirkonna kogukondade strateegiaid ja toimimismudeleid ning aidata seeläbi kaasa meie planeedi elukeskkonna paranemisele ning rahumeelse kultuuri ja eluviisi levikule.
Loe edasi: Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.

Viljandi maavanem: korras tee tõstab piirkonna elanike eneseväärikust

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles täna Suure-Jaanis aset leidnud rekonstrueeritud Jaama tänava avamisel, et igas kordatehtud tees ja tänavas on peidus regionaalpoliitika.

“Regionaalpoliitika selles mõttes, et igal inimesel peaks olema lausa inimõigus head teed kasutada. Selline tee tõstab selle piirkonna inimeste eneseväärikust,” tõdes Kruuse. “Iga tee ehitamise või remontimise puhul tuleb pelgalt tee kasutamise intensiivsuse või elanike arvu arvestamise kõrval kindlasti arvestada ka piirkondlikku mõju, vastasel korral poleks varsti mõtet väljaspool Tallinna või Harjumaad teid üldse ehitadagi.”

Maavanem avaldas ühtlasi heameelt, et Suure-Jaanist on kujunenud Põhja-Viljandimaa oluline tõmbekeskus. Oma osa selles on kindlasti ka viimastel aastatel linnas remonditud tänavatel.

Reede pärastlõunal Suure-Jaanis pidulikult avatud Jaama tänav on pärast remonti varasemast laiem ja korralike kõnniteedega.
Loe edasi: Viljandi maavanem: korras tee tõstab piirkonna elanike eneseväärikust

MTÜ Lastekaitse Liit pöördumine: Ükskõiksus teeb haiget

MTÜ Lastekaitse Liit nõuab, et Eesti riik realiseeriks põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Keegi ei saa inimõigusi ära võtta ega ära anda. Põhiseaduse § 18 kinnitab: „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.“ Praegu lubab ühiskond tekitada lastele alandust ja valu.

Sotsiaalmeedias 18.10. levinud video, kus koolitüdrukud piinavad küüniliselt oma kaaslast, näitab ühiskonna hoiakuid ja täiskasvanute passiivust nende kujundamisel. Seaduse järgi peab kool tagama turvalise koolikeskkonna, sh õpilaskodus. Kõige tähtsam on aga kaaslast austavalt kohelda. Muuta tuleb iga üksiku inimese suhtumist teise inimesse. Lapse esmane eeskuju on perekond. Vanemaharidus vajab rohkem ühiskonna tähelepanu.

Aastaid on MTÜ Lastekaitse Liit edendanud laste teadlikkust oma õigustest, korraldanud vägivaldset käitumist ennetavaid koolitusi lastele, lastevanematele ja pedagoogidele ning juurutanud toimivaid meetodeid, mille abil vähendada koolivägivalda. Ühiskonna kui terviku suhtumist ei saa aga muuta ainult mittetulundusühingute töö.

Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale ning laste ja perede arengukavale senisest laiema kõlapinna ning rakendama neid tõhusamalt. Riiklikus õppekavas peab inimõiguste teema saama suurema mahu ja selle käsitlus peab olema praktilisem. Ainult nii tagame hästi toimiva, hooliva ja jätkusuutliku riigi.

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester annab Võru Kandles suurejoonelise kontserdi

23. oktoobril kell 19.00 astub Võru Kandle lavale Tartu Ülikooli sümfooniaorkester. Kontserdi esimene pool toob kuulajateni sümfoonilised väikevormid rahvusromantilistes toonides. Heliloojate ühiseks nimetajaks on soome-ugri taust – Sibelius, Tubin, Bartok – kosmopoliidid, kes viisid maailmakaardile soome sugu rahvaste loodusest ja ilmavaatest mõjutatud intonatsioone.

Esitusele tulevad kaks kontsertvalssi erinevatelt suurmeestelt – Sibeliuse “Valse Triste” tsüklist “Surm” ning meie Tubina “Kurb valss”, ehk siis kaks kurba valssi. Esimene neist, loodud Arvid Järnefeldi draamalavastuse muusikaks, on Sibeliuse maailmas üks enimesitatud orkestriteoseid. Teist, mis pärit Tubina sulest, on harva esitatud. See väga põneva helikeelega Tartus valminud teos on kirjutatud enne helilooja emigreerumist tema Vanemuises peadirigendiks olemise ajal. Bartoki loomingust tulevad ettekandele Rumeenia tantsud, olustikupildid, ilusad oma lihtsuses ja südamlikkuses.

Kontserdi teine pool viib kuulaja filmimaailma. Kõlavad meeldejäävaimad pärlid omaaegsetest menufilmidest nagu Gladiaator, Kariibi mere
piraadid, Sõrmuste isand ja Titanic. Samasse kategooriasse on tahtmatult sattunud ka kontserdi esimeses pooles kõlav Sibeliuse Finlandia, mida kasutas legendaarsele kassahitile “Die Hard” jätkuosa vändanud soomlasest rez(issöör Renny Harlin. Paraku jäigi filmis kõlav soomlaste “teine rahvushümn” paljude filmikriitikute arvates märulifilmi ainsaks väärtuslikuks osaks.

TÜSO on 2009. aastal TÜ toonase rektori Alar Karise initsiatiivil oma tegevust taasalustanud harrastusorkester, mis seob peamiselt klassikalise muusika haridusega Tartu Ülikoolis õppivaid tudengeid ja vilistlasi. Orkester on ainus omataoline Eestis ning kuulub Euroopa Ülikoolide Orkestrite Ühendusse (ENUO). TÜSO kodusaaliks on Tartu Ülikooli aula, kus toimuvad traditsioonilised advendi- ja kevadkontserdid ning iganädalased orkestriproovid. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrit juhatab Lauri Sirp, kes alustab sel sügisel TÜSO kunstilise juhina oma neljandat hooaega.

Reedel toimub II Võrumaa meeste tervisefoorum

Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele.

Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust osavõtt on kõigile tasuta.

Päevakava:

13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses

Võrumaa meeste tervisefoorumi läbiviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012″ ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi vahenditest.

Foorumile saab registreerida telefonil 503 2748, e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või aadressil http://www.mehedliikuma.ee/foorumid/vorumaa-1910.html

Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest

Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.

Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.

Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.

Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.

Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.

Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.

“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.

“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.

Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.

“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Liiklusmuudatused Rägaveres

Seoses Rägavere tee sulgemisega (Tuleviku ja Karja tn vahel) vee-, sadevee- ja kanalisatsioonitorustike ehituseks ajavahemikul 11. – 19. oktoobrini on liiklus suunatud ümber Karja ja Seminari tänava kaudu. Ühistranspordi Kungla tänava peatus on asendatud peatusega Lembitu ja Seminari tänava ristmiku juures, Lembitu tänavast Kungla tänava poole.

Info: Marek Noormets, AS Viimsi Keevitus, tel 53 015 163

Otepää otsib jõulukuuske

Otepää vald otsib jõulukuuske, mis kaunistaks jõulude ja uue aasta paiku talvepealinna keskväljakut ning pakuks silmarõõmu kogu talveaja jooksul.

Väärika jõulupuu pikkus ei tohiks ületada 17 meetrit, kuusk peab olema tihe, mitte väga kahar ja kasvama ligipääsetavas kohas.

Sobiva puu omanikel palume ühendust võtta kuni 20.novembrini telefonidel 766 4810; 5303 3035 (Mairo Kangro).

Rahvusvaheline kammerlauljate konkurss legendaarse laulja Tiit Kuusiku mälestuseks

II Tiit Kuusiku nimeline rahvusvaheline kammerlauljate konkurss toimub 1.-4. novembril 2012.a. Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas. Osavõtuks saab registreeruda kuni 19.oktoobrini.

Konkursi pidulik avamine ja esinemisjärjekorra loosimine toimub 1.novembril kell 12.

Kell 19 annavad kontserdi Kuusiku konkursi žüriiliikme, maineka Valgevene vokaalpedagoogi professor Georgi Jurevitši ja tema kolleegi professor Margarita Vassiljevitši õpilased.
Loe edasi: Rahvusvaheline kammerlauljate konkurss legendaarse laulja Tiit Kuusiku mälestuseks

Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna lapsi koos vanematega laste ohutus- ja turvalisuspäevale

Jõgeva Maavalitsus korraldab maakonna lastele ohutus- ja turvalisusepäeva „Oska ohutult!“. Ohutuspäev toimub 14. oktoobril algusega kell 11 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Lapsi õpetab tulega ohutult ümber käima Nublu Päästeametist, esmaabist räägib ja näitab kasulikke näpunäiteid Pipi Punasest Ristist, Lõvi Leo juhendamisel aga saavad lapsed teada saabuva pimeda aja eel liiklusohutuse teadmisi ja helkuri kandmise vajalikkusest. Kraaksupesa mängutoa juhendajad õpetavad ja tutvustavad lastele liiklusmärke, mida saab lasta ka näole maalida. Päeva viivad läbi Jõgevamaa uued kangelased maakonna lasteraamatust Jõks sõpradega.

Kell 12 saavad kõik lapsed ja vanemad näha Jõgeva Linnateatri õpetlikku lavastust tuleohutusest. „Vahva pritsimees Kristjan Lible“, etenduses astuvad üles Eve Somelar ja Janek Varblas.

Üritus toimub Eesti Haigekassa projekti „Kodu- Ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgevamaal“ vahenditest ja on osalejatele tasuta.

Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

8.oktoobril esitleti regionaalministri tellimusel vastvalminud uuringu „Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011“ tulemusi. Alla 5000 elanikuga KOV-võimekuse pingerida juhib taas Otepää vald, olles sellega jätkuvalt Valgamaa parim omavalitsus.

Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringu läbiviimisel omavalitsusüksusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.

KOV-indeksi uuringute kohaselt (periood 2008-2011) on Otepää 18. kohal, eelmise aasta uuringute põhjal (periood 2007-2010) oli Otepää 16.kohal ning perioodil 2006-2009 17. kohal.
Loe edasi: Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

Rakvere tõstab koduhooldusel olevate inimeste hoolduse kvaliteeti

Rakvere Linnavalitsus on asunud tõstma koduhooldusel olevate inimeste hoolduse kvaliteeti ning soetab 15 elektroonilist ravimidosaatorit ja kaks pliidivalvurit lisaks varem soetatud 22 häirenupule.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul korraldas linnavalitsus riigihanke, mille tulemusena osutus parimaks pakkujaks Meditech Estonia OÜ.

„Elektrooniliste ravimidosaatorite ja pliidivalvurite ostmine on ette nähtud piiriülese koostööprojekti Innacare raames,“ rääkis abilinnapea Allar Aron. „Elektrooniline ravimidosaator tuletab inimesele meelde, millal on õige aeg ravimeid võtta, elektrooniline pliidivalvur lülitab välja sisse unustatud elektripliidi.“ Ravimidosaatorite kasutamiseks toimub ka väljaõpe. Pliidiandurid paigaldatakse Rakvere sotsiaalmajas elavate inimeste turvalisuse tõstmiseks.

Elektrooniliste abivahendite maksumus on kokku 4617 eurot, millest enamus tuleb projektirahadest, millele lisandub linna omaosalus. Abivajajate jaoks on uudsed vahendid tasuta.

Corelli Music avab hooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“

Agentuur Corelli Music avab kontserdihooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“. Esimesena astub sarjas üles äsja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia saanud klarnetist Meelis Vind india temaatikaga vürtsitatud kavaga Vind Project 2. Temaga koos on laval Liis Viira (harf), Peeter Salmela (sitar), Arno Kalbus (tablad), india müstikute tekste loeb näitleja Garmen Tabor. Avakontsert toimub teisipäeval, 16. oktoobril kell 20 Tallinna Teletorni 21. korrusel. Kontserdipiletiga saab külastada restorani teletorni 22. korrusel juba alates kella 18-st, pärast kontserti tutvuda ka 21. korruse vaateplatvormi interaktiivse ekspositsiooniga.

„Kontserdisarja „Teletorni muusikasalong“ ajendas meid korraldama festivali „Tallinna tornid“ avakontsert, mis toimus augustikuus samuti Teletorni 21. korrusel,“ ütles agentuuri Corelli Music kunstiline juht Mail Sildos. „Leidsime, et on lausa oivaline niiviisi pilve piiril head muusikat mängida ja kuulata, samas nautida ka kõrgelt avanevat fantastilist vaadet linnale ja merele! Augustis astus meie Teletorni kontserdil üles jazzkorüfee Tõnu Naissoo oma Hammond Trioga, nüüd püüame oma kavadega teletorni viia veelgi põnevamat muusikat. Meelis Vind ja Vind Project 2 alustavad veel jazzumaitseliselt, aga indiapäraselt. Isadepäevakontsert noorte neidude puhkpillikvintetiga Estica on aga hoopis midagi muud,“ lubas Sildos.

Agentuuri Corelli Music sari „Teletorni muusikasalong“ jätkub isadepäevakontserdiga 13. novembril Tallinna Teletornis. Esineb noortest neidudest koosnev puhkpillikvintett Estica. 4. detsembril on Tallinna Teletornis ka advendikontsert kavaga „Jõuluakordion kui väike orel“, kus astuvad üles Jaak Lutsoja (akordion), Meelis Vind (bassklarnet), Virgo Sillamaa (kitarr) ja Taavo Remmel (kontrabass).

Juba kolmandat aastat on oodata ka Corelli Musicu jõulumuusika festivali „Kirikupühad Maarjamaal“: 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Põnevad sündmused ootavad ees muuhulgas müstilistest arvudest koosnevatel kuupäevadel: 12.12.12 ja 21.12.12.

Vind Project 2 on mõnes mõttes 2006. aastal välja tulnud CD-albumi „Vind Project – Twilight Patterns’’ jätk – seda küll vaid harfi ja klarneti tämbrite kooskõla silmas pidades. Muusika ise on veelgi intiimsema kõlaga, sest puuduvad jazzmuusikas tavaliselt esinev trummikomplekt ja bass. Samas toob india rütmipillide kuninga tabla kasutamine sellesse muusikasse siiski küllalt rütmilisust. Teine india instrument sitar aitab kõlasid ja rütme veelgi paindlikumalt kokku sulatada. Kava koosneb enamjaolt Meelis Vindi originaalloomingust. 1. oktoobril 2012 toimunud rahvusvahelise muusikapäeva auhinnatseremoonial anti klarnetist Meelis Vindile, kes tunneb end koduselt nii klassikalises ja nüüdismuusikas kui ka jazziss ja improvisatsioonilises muusikas, üle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia suurepärase heliplaadi „VindPower“ ja aktiivse kontserttegevuse eest.

Sarja „Teletorni muusikasalong“ kontserdid leiavad aset Tallinna Teletorni 21. korrusel, mis asub 170 meetri kõrgusel maapinnast. Põhja-Euroopa piirkonna kõrgeima torni, Eesti taasiseseisvumise sündmustes olulist rolli mänginud teletorni, ehitust alustati 1975. aastal ja see valmis Tallinna lahel peetud 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordiregati ajaks. Tänavu aprillis avati teletorn pärast mõni aasta kestnud ümberehitustöid taas külastajatele – nüüd juba kaasaegse interaktiivse ekspositsiooniga. Agentuur Corelli Music tänab meeldiva koostöö eest Tallinna Teletorni
.

Kapa stuudiumi uue õppeaasta avab akadeemik Richard Villems

Pühapäeval, 30. septembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium üheksas semester. Avaloenguga „Soome-Ugri rahvaste geneetiline päritolu ja eestlaste koht nende hulgas“ esineb Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik ja Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Richard Villems.

nimpopulatsioonide geneetikat on teadlane uurinud viimased 15 aastat. Tema sõnul võib seda nimetada ka arheogeneetikaks, mille eesmärk on tänapäeva inimeste geneetilist varieeruvust uurides taastada demograafilisi protsesse, mis toimunud viimase 150 000 aasta jooksul. Oma teadusuuringutele toetudes on professor Villems ümber lükanud mõnegi pikki aastaid valitsenud arusaama inimese põlvnemisest. Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel.

Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistel. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere; ja Jaan Ross, demograaf, prof Kalev Katus, rakubioloog, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, akadeemik Jaan Ross, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel, sotsioloog Andrus Saare, majandusvisionär Heido Vitsur, teoloog ja tõlkija Vello Salo, ajaloolane David Vseviov, IT-visionär Enn Tõugu, akadeemik Mart Kalm, Liia Hänni, Ivar Raig jt.

Info Eeva Kumberg, tel 56637037, Reet Aro, tel 58188568

Linnaaluste Laste Lustipäevad

Sel suvel toimus Linnaaluste külas Kehtna vallas projekt nimega Linnaaluste Laste Lustipäevad. Projekti eesmärgiks oli hajakülas elavate ja suvitavate laste kokkuviimine, tutvumine ja uute sõprussidemete loomine, et külas oleks jätkusuutlik noor põlvkond, kes tahab külla elama jääda või tulevikus siia tagasi tulla.

Lustipäevadel mängiti, matkati, värviti, vaadati harivat filmi, külas käis noorsoopolitsei ja tehti palju muud põnevat, mille kaudu lapsed üksteist tundma õppisid. Kui alguses olid mängud vaiksemad ja tagasihoidlikumad, siis lõpuks oli küla kilkeid, naeru, rattaid ja jooksmisi täis.
Projektijuht Kaie Kensap-Kukk sõnas, et vahepeal oli üllatav, et külas suviti nii palju lapsi on. “Seda on hea teada, et igas külanurgas on talu, kust mängukaaslasi leida, et mängud lõusamad oleksid.” Ta lisab, et läbi suurema tutvusteringi on küla ka turvalisem.

Lustipäevadel käis lapsi ka Kehtnast ja Raplast, kes samuti soovisid oma päevi vabas õhus lustlikult veeta. Suur abiline oli seejuures Sten Leinasaar, kes oli tihti mängujuhiks ning mängusõja ülemaks. Sõja mängimine oli laste seas väga populaarne ja põnev ning pani meeskonnad hästi koostööd tegema.

Projekti toetasid Kehtna Vallavalitsus ja Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Loomkatsete kontroll läheb senisest rangemaks

Vabariigi Valitsus saatis riigikokku loomakaitseseaduse muudatused, millega saavad senisest rangemad nõuded loomkatsete järelevalve ja põllumajandusloomade religioosne tapmine.

„Loomkatsete küsimus on keeruline eetiline dilemma, mille puhul peame võrdselt arvestama nii teaduse ja hariduse huvisid kui ka loomade heaolu. Seega on hädavajalik, et katseloomade kaitse ja heaolu oleks tagatud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lisaks täpsematele nõuetele katseloomade heaolu tagamisel (nt koolituse nõue kõigile katseloomadega tegelevatele isikutele), rõhutab seadusemuudatus ka loomkatsetest avalikkuse teavitamise vajadust. Eelnõu järgi lisandub loomkatseprojekti loa taotlejaile kohustus esitada loomkatsete mittetehnilised kokkuvõtted, mille Põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.

Teine suurem muudatus võrreldes kehtiva seadusega puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates 1. jaanuarist 2013 võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks. Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.

„Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Oluline on, et religioosne tapmine on
Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks.“

Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamisel lähtus Põllumajandusministeerium EL õigusaktidest ning tegi tihedat koostööd huvigruppide ja teadlastega. Augustis kogunes Põllumajandusministeeriumisse kompromissi leidmiseks Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.

Seoses loomakaitseseaduse muutmisega on eelnõus muudetud ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

Võrumaal toimub ettevõtluspäev

2. oktoobril 2012. aastal toimub Võrumaal Kubija hotell- loodusspaas (Männiku 43AVõru) Võrumaa ettevõtluspäev. Ettevõtluspäeva korraldab Võrumaa Arenguagentuur koostöös EAS-iga. Sihtgrupiks on kõik potentsiaalsed alustavad ettevõtjad üle Võrumaa.
Potentsiaalne alustav ettevõtja on isik, kes pole veel oma ettevõtet loonud, kuid on näha, et ta on ettevõtlik inimene ning temas on soov ettevõtlusega tegeleda. Ettevõtluspäevale on oodatud kõik need, keda huvitab ettevõtlus, ettevõtjaks olemine ja ettevõtjaks saamine.

Päevakava
09.30-10.00 Tervistuskohv ja registreerimine
10.00-10.10 Avasõnad Võrumaa Arenguagentuur
10.10-10.40 Kogemuse jagamine. Minu oma äri -Võrumaa alustava ettevõtja lugu. Raul Sõmer, Surface Labs International OÜ
10.40-12.40 Äriidee genereerimine. Harald Lepisk, Victory Trainings OÜ
Eneseanalüüsi meetodid enda huvidest ja oskustest äriidee genereerimiseks Loovustehnikad mõtteblokkidest ülesaamiseks Edulood, idee varamud ja kasulikud veebilehed inspiratsiooni saamiseks 12.40-13.30 Lõunapaus
13.30-15.00 Praktikum. Kuidas oma idee ellu viia? Jakob Saks, Vihje OÜ
Idee läbimõeldus ja konkreetne tegevuskava selle läbiviimiseks Selle äriplaani „müügi” oskus oma sidusrühmadele (kliendid, tarnijad, toetajad, partnerid) Idee selgus, teostamiseks vajalikud sammud, idee veenev esitlus Osterwalderi ärimudel 15.00-15.30 Küsimuste-vastuste voor. Praktikumi töötoa kokkuvõte.
15.30-15.45 Ettevõtluskonkurss „Ajujaht” teavitus
15.45-16.00 Loosimine, päeva kokkuvõte

Osavõtt tasuta. Osalejate arv on piiratud. Eelregistreerida palume 30. septembriks.
Täiendav info ivi@vaa.ee või telefonil 53497303 ja kodulehel www.vaa.ee

Võistluse “Noored Euroopa metsades” parimad olid Austria õpilased

26. – 27. septembrini Sagadis toimunud metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” parimaks osutus Austria võistkond. Testi ja ettekande tulemusena said nad võimalikust 100-st punktist 80. Teiseks tuli Kreeka 73 punktiga ja kolmandaks Ungari 72 punktiga. Eesti võistkond tunnistati 8. koha vääriliseks.

“Õppida, õppida, õppida! Võistlus ei ole raske, kui oled selleks hästi ettevalmistunud,” kommenteeris Austria suurepärast tulemust võitjavõistkonna liige Johannes Rieder. Kokku osalesid võistlusel 11 Euroopa riigi noored vanuses 13-19, kokku ligi
70 inimest.

Tänavu teist aastat toimuva võistluse finaal oli mullu Poolas. Järgmisel aastal Portugalis toimuvas finaalis osalev Eesti tugevaim võistkond selgub kevadel 2013. “Suutsime metsaseltsiga ellu viia kaks eesmärki – tutvustada noortele metsandust ja anda õpilastele võimalus leida uusi sõpru üle Euroopa,” ütles Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo.

Tänavune finaal Eestis sai toimuda ainult tänu toetajatele. Ühiselt panid korraldamisele õla alla nii metsanduse erasektor, riigimets kui ka vabaühendused. Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel üle 10 000 õpilase kogu Euroopast.

Täpsemat infot võistluse kohta leiate Eesti Metsaseltsi kodulehelt: http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&
Itemid=232

Viljandi maavanem avas maakonna ettevõtluspäeva

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas reedel, 28. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia hoones Viljandimaa ettevõtluspäeva 2012, mis oli suunatud neile, kel ettevõtte loomine juba mõttes või kes selleks alles väärt ideed otsivad.

Kella 10 – 17.30 kestva ettevõtluspäeva avas maavanema Lembit Kruuse, kes tervitas osalejaid ning rääkis sellest, et oma võimalused on igal ajal ja igal ettevõtjal. “Juba keskajal arvati, et kõik ametimehed on olemas, ometigi on neid kogu aeg juurde tulnud,” kõneles maavanem. “Ning isegi samal alal tegutsedes võib keegi alati pakkuda uusi tooteid või leida uusi võimalusi, oma niši.”

Maavanema järel pidas Tartu Ülikooli õppejõud Raul Eamets loengu majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seejärel tutvustasid Vahur Valdna ja Kalev Tarkpea koostöövõimalusi Tartu Ülikooliga ja TÜ Ideelaborit. Pärast lõunapausi viis Harald Lepisk Victory Trainings OÜ-st läbi ideede genereerimise seminari.

Kell 15.30 algas ürituse praktilisem pool, kus kõigepealt rääkisid Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Scheckmann’i jalatsibrändi looja Sille Sikmann, kuidas ideede elluviimine on praktikas toimunud. Jaanus Vagel (Nett AS) tutvustas aga oma ettevõtte edulugu.
Lõunapausi ajal oli ühtlasi kavas infomess, mille raames tutvustasid oma teenuseid Tartu Ülikool, EASi infokeskus, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Mahuka ettevõtluspäeva lõpetas SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid tekstiilikeskuse või TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kiirprototüüpimise keskuse külastus.

Viljandimaa Arenduskeskus ühines sel aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel teoks saava ettevõtlusnädalaga ning korraldas septembri viimasel nädalal Viljandis mitu ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud üritust.

1.–7. oktoobrini EASi eestvedamisel teoks saav üle-eestiline ettevõtlusnädal keskendub tänavu nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele. Ettevõtlusnädalat rahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Terviserajad üle Eesti said 18 harjutusseina

Selleks sügiseks on SA Eesti Terviserajad püstitanud üle Eesti paiknevatele terviseradadele 18 harjutusseina, mis muudab tervisesportimise senisest veelgi mugavamaks.

„Viimased harjutusseinad said üles möödunud nädala alguses Keilasse ja Pärnusse, oktoobris on plaanis paigaldada veel kaks seina Nõmme terviseradadele,” ütles sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Jaak Teppan.

„Seinade väljatöötamisel panime eelkõige rõhku funktsionaalsusele – nende abil saab sooritada erinevaid võimlemisharjutusi, ühtlasi on seintel ka juhised harjutuste tegemiseks. Samuti on oluline, et seinad peaksid võimalikult kaua vastu, seetõttu oleme püüdnud valida materjale, mis püsiksid sõltumata ilmastikuoludest ja vandaalide võimalikust tegutsemisest,“ sõnas Teppan.

2011. aastal paigaldati esimesed 5 seina Nõmmele, Piritale, Narva, Kõrvemaale ja Jõulumäele. Sel aastal lisandusid veel Nõmme Spordikeskus, Järve, Alutaguse, Tartu, Vooremäe, Elva, Mammaste, Haanja, Keila, Pärnu ning Pirgu terviserada. 2013. aastal on plaanis paigaldada veel vähemalt kümme seina.

Möödunud suvi tõi lisaks harjutusseinadele paljudele terviseradadele ka mobiiliorienteerumise (MOBO) võimalused. Uudne ja innovaatiline lahendus tasub kindlasti proovimist. Mobiiliorienteerumisega saad lähemalt tutvuda MOBO kodulehe kaudu mobo.osport.ee.

Sügisel jätkame hoogsalt ka terviseradade märgistamisega, et ühtlustada olemasolevaid ning teha nähtavamaks veel tähistamata radasid. Talvehooajaks valmib ka täielikult uuendatud terviseradade kodulehekülg.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad ligi 90 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Tutvu Terviseradadega lähemalt: www.terviserajad.ee.

Lisainfo:
Jaak Teppan
SA Eesti Terviserajad juht
Tel: 515 3557

Eesti ja Iirimaa põllumajandusministrid arutasid otsetoetuste tulevikku

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Tallinnas oma Iirimaa kolleegi Simon Convey’ga, kellega arutati otsetoetuste kiirema võrdsustamise teemadel.

„Eesti jätkab pingutusi otsetoetuste kiirema võrdsustamise suunal – väga oluline on, et EL liikmesriigid mõistaksid võrdsete konkurentsitingimuste vajadust,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kohtumise tulemusel võib öelda, et Iirimaa kindlasti mõistab Balti riikide olukorda ning otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajadust.“

Iirimaa põllumajandusministri Simon Convey sõnul oli kohtumine väga sisukas ning Eesti positsioon mõistetav. „Kuulasime ära Eesti seisukohad nii otsetoetuste kui maaelu arengu osas. Pärinedes ka ise väikesest riigist, ma mõistan Eesti positsioone,“ sõnas minister Convey. „Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega.“

Iirimaast saab jaanuaris 2013 Euroopa Liidu eesistuja ning Eesti visiit on osa riigi ettevalmistustest. „Ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkulepped jäävad Iirimaa kanda, mistõttu ei saa minister Convey Eesti visiiti kindlasti alahinnata,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder.

Eesti peamine huvi on saavutada otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel võimalikult kiiresti. Samuti on oluline jälgida, et otsetoetuste võrdsustamine ei toimuks maaelu vahendite arvelt.

Lisainfo:

Ruve Šank
Põllumajandusministeerium
välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja
ruve.schank@agri.ee
tel 6256501 / 5270 002

Sänna raamatukogu küsib lugejate arvamust

Sänna raamatukogu kutsub üles hääletama perioodika poolt, mida lugejad sooviksid raamatukogus lugemas käia.
Hääletada saab järgneval lehekülje tehes ristikese iga ajalehe ja ajakirja ees, mis sind huvitab: https://docs.google.com/spreadsheet/viewformfromEmail=true&formkey=dFY0YkhJbFlOMTlwc0lLVndnNTB0TlE6MQ

Tellimused vormistatakse lugejate soovijate järgi. Saada täidetud vorm e-maili teel: kultuurimois@kultuuritehas.eevõi prindi välja ning vii Sänna raamatukokku. Vormi saab täita ka raamatukogus koha peal.

Veel julgustab raamatukogu Sind avaldama soovi raamatute valiku puhul. Kui sul on meeles mõlkumas raamat, mida sooviksid Sänna raamatukogus lugeda, aga mida ei ole sinna ostetud, siis anna ka sellest märku.

Tee julgelt ettepanekuid lahtiolekuaegade suhtes: mis päevadel ja mis kellaaegadel Sina sooviksid käia. Kui tahaksid laupäevast lahtiolekuaega, siis anna aga julgelt teada.

Hetkel on Sänna raamatukogu renoveerimine lõpufaasis, ning uutesse ruumidesse loodetakse kolida sellel aastal.Tulemas on suur mugav lugemissaal, lasteraamatukogu tuba, noorteraamatukogu ja kaugtöökeskus. Kõik see on osa teenuskeskusest, kus hakkab saama veel järgmisi teenuseid: pesupesemine (on olemas ka kuivati), dushi all käimine, pood (toiduained, ehituskaubad, postmargid jne).