Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.
Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).
Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00
27. aprillil 2013 toimub Mooste mõisa hoovil kella 10st kella 14ni suur kirbuturg, kuhu on oodatud kauplema kõik huvilised, kellel on asju, mida ise ei vaja. Kauplemine toimub autode pealt. Turul võib müüa kõike, mis koduses majapidamises leidub ja üleliigne tundub: nõud, raamatud, ehted, nipsasjad, riided, vanavara, mööbel, tehnika jms.
Osalemissoovi puhul tuleks helistada telefonil 59004814 või saata e-kiri aadressile info@taaskasutuskoda.ee ja registreeruda. Müügikoht on tagatud siiski vaid etteregistreeritud kauplejatele, teistele kauplejatele elava järjekorra alusel vabade müügikohtade olemasolul.
Osalemine maksab eraisikutele 1€ ja see sisaldab parkimiskohta Mooste mõisa hoovis, tualettruumi kasutamist ja platsi järelkoristust.
Huvilistele on kirbuturu külastamine tasuta.
Täpsema info leiab: www.taaskasutuskoda.ee/kirbuturg
Kirbuturu korraldaja MTÜ Taaskasutuskoda.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses avatakse 8. aprillil allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäitus “Ookeani hing”, millega tähistatakse keskkonnahariduse keskuse 11. sünnipäeva.
Näituse külastajatel avaneb võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga saladuslikesse ja üllatustest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Sukeldudes äärmuslikes oludes, Arktika jää all või röövloomi täis vetes, on Skerry pildile jäädvustanud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas.
Heade fotode tegemiseks peab fotograaf vaatlema ja tõepoolest nägema, on öelnud Bryan Skerry. “Looduse vaatlemisest ja märkamisest algabki loodusharidus,” kinnitab ka keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa.
Näituse avamisega tähistatakse Tartu Keskkonnahariduse Keskuse 11. sünnipäeva. Viimast aastat tähistab Tartu Keskkonnahariduse Keskus oma aastapäeva praeguses asukohas. Järgmist aastapäeva tähistatakse juba uues Loodusmajas, Tartus Lille 10.
Näitus avatakse 8. aprillil kell 16.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10. Avamispäeval on näitust võimalik vaadata ka õhtupoolikul kell 17-20. Näitus jääb keskuses avatuks tööpäeviti kell 10-17 kuni 29. aprillini ja on külastajatele tasuta. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.
Täpsemalt Eesti Loodusmuuseumi ja ajakiri National Geographic Eesti näitusest loodusmuuseumi kodulehel.
Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus on asutatud 8. aprillil 2002. Keskus tegutseb selle nimel, et äratada ja hoida inimestes huvi looduse vastu, tõsta keskkonnateadlikkust ja suurendada vastutust looduse ees.
8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.
Väitlusteema on valitud Rahvakogul kogutud ideede seast. Üritus on avatud kõigile ning on tasuta. Väitlusele eelneb pool tundi argumendiõpetust ning pärast väitlust saab publik hääletada võitja poolt, esitada küsimusi ning ise sõna võtta.
Tallinna avalik väitlus on esimene Väitluskuu avalike väitluste sarjas. Lisaks toimuvad väitlused veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Peale avalike väitlustele toimub Väitluskuu raames ka muid üritusi. Lisainfot ürituste kohta leiab koduleheküljel.
Väitluskuu patrooni Anvar Samosti sõnul on väitlusel oluline koht ühiskonnas: “Ma ei mäleta ühtegi otsust oma kogemusest, mis oleks sündinud ilma väitluseta või kuhu väitlus ei oleks lisanud teatud aspekte, mis selle otsuse paremaks ja kergemini rakendatavaks oleks teinud.”
Eesti Väitlusseltsi missioon on levitada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis peaks saama määravamaks tugevam argument. Väitlusselts pakub väitlusharidust noortele, koolitusi täiskasvanutele ning arendab avalikku diskussiooni laiemalt. Väitlusega tegeletakse Eestis aktiivselt enam kui 60 gümnaasiumis ning kõikides ülikoolides. Väitlusseltsi tegevust Eestis toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt.
Tahad selle aasta jaanide ajal teha midagi teisiti? Tahaksid selle aasta jaanituld ja -pidu pidada kusagil mujal? Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsub 4 noort Leetu osalema ajavahemikus 22.juuni kuni 28.juuni rahvusvahelises noorteprojektis “Chefs and scientists meet in the kitchen”.
Kokku osaleb sündmusel 30 osalejat Leedust, Itaaliast, Tsehhist, Poolast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist.
Mida pakub projektis osalemine noorele?
Uusi teadmisi innovaatlistest ideedest toidutööstuses eelkõige turunduslikust ja sihtgrupi tundmise aspektist
Uusi teadmisi noorte ettevõtlikuse arendamisest Leedus
Inglise keele praktikat
Uusi tutvusi
Suhtlemisoskuste parendamist
Kohaliku kutluuriga tutvumist
Osalemise tingimused:
Vanus 19-29
Inglise keele arusaamine
Tahe osaleda
30% transpordikulude tasumisest
Õigeaegselt täidetud kandideerimisankeet
70% transpordikuludest ja 100% toitlustus- ja majutuskuludest kaetakse Euroopa Noored programmist. Kohapealset sündmust organiseerib noorte ettevõtlikkust toetav organisatsioon PROFAT.
Vaata lisainfot sündmuse kohta siit.
Kandideerimiseks täida ankeet ja saada see aadressile kati.kenk@gmail.com hiljemalt 11.04.2013
Küsi lisainformatsiooni kati.kenk@gmail.com
Kui Lauluväljaku teine ja kolmas korrus on hõivatud laudkondades toimuvate „juhuslike“ osalejate aruteludega, siis esimesele korrusele on kogunenud aruteluring, mille eestvedajaks on Eesti Väitlusseltsi nõukogu esimees Kajar Kase. Sealseteks arutlejateks on Rahvakogu vabatahtlikud korraldajad ja huvilised, keda arutelu ringidesse ei valitud, kuid kes sellegi poolest soovisid sõna sekka öelda. Vestlusringiga liitus hetkeks ka Silver Meikar, kes märkis, et alumise korruse arutelu on palju pingevabam ja huvitavam kui laudkondades toimuv vestlus.
Vestlusringidest tuleb välja tõsiasi, et Rahvakogu hääletus- ja aruteluküsimustes on mõned segased ja läbi mõtlemata kohad. Esimese kolme teema kõige segasemaks küsimuseks osutub punkt „Kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?“ Ka Urmo Kübar tunnistab, et tegemist on kõige segasema küsimusega. Ta selgitab, et omavalitsuste esindajad istuvad nõukogudes, saavad palka, kuid probleemide korral pole konkreetset vastutajat. „Küsimus on selles, et kas seadusega tuleks paika panna, kuidas käib esindaja määramine ning mis on vastutus,“ sõnab Kübar.
Kui kolmanda teema küsimuste aruteluga on lõpule jõutud, küsib Meikar naljatledes: „Saan teid veel millegagi lõbustada?“ Võimalusest haaratakse kohe kinni, teemaks erakondade rahastamine. „Missugune võiks olla karistus ebaseadusliku annetuse eest?“ küsib aktivist Meikarilt. Meikar leiab, et kõige paremaks karistuseks oleks rahatrahv. „Rootsis pole arutelud avalikud, aga rahva usaldus poliitikutele on suurem,“ sõnab Meikar. Tema hinnangul mätsitakse Eestis asjad lihtsalt kinni.
Muudetud: 17:48
Tänase päeva jooksul vahendavad kylauudis.ee toimetajad Aksel Lõbu, Mart Valner ja Kadi Hainas lugejateni Tallinna Lauluväljaku klaassaalis
toimuva Rahvakogu arutelu muljeid. Jooksvalt kajastame arutelu ka meie Facebooki lehel.
Rahvakogu otseülekannet saab jälgida Rahvusringhäälingu kodulehelt.
Me täname Külauudiste poolt kõiki, kes meid jälgisid ja loodame, et olime kasulikud.
Rahvakogu on lõppemas Tallinna Lauluväljakul ja nüüd me jääme ootama, mis sellest edasi saab. Meie poolt lisanduvad täna õhtul veel kokkuvõtvad ja graafilised artiklid tänase päeva kohta.
Viimane viies aruteluplokk on lõppenud. Rahvakogujatel on töö tänaseks tehtud.
Valija hääle kaalukuse suurendamine valimistulemuste otsustamisel oli see, mille üle viimati arutleti.
Juhan Kivirähk lõpetuseks: “Rahvakogu väärtus ongi Rahvakogus endas.” See on inimesi aktiveerinud. Riigikogu ei pea kuulama Rahvakogu. Riigikogu peab kuulama rahvast.
Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel
Mis need on? Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel kompensatsioonimandaatidena, võrreldes nimekirjade koguhäältearvu. Kui valimistulemus annab erakonnale näiteks kolm kompensatsioonimandaati, saavad need kolm kohta Riigikogus erakonna üleriigilises nimekirjas kolm esimest kandidaati, kes ei ole veel isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud (siiski peavad nad Riigikokku pääsemiseks olema kogunud vähemalt 5% oma ringkonna mandaadile vastavast häältearvust). Kandidaatide järjestus erakonna üleriigilises nimekirjas otsustatakse mõnes erakonnas sisevalimistega, teistes juhtorgani otsusega.
1.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul. – 21 häält
2.Jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on erineva suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti). – 124 häält
3.Loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik Riigikogu kohad ringkondades. – 92 häält
Üksikkandidaadid lihtsamalt Riigikokku!
2.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. – 19 häält
2.Võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikeks häältest. – 234 häält
Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus
ehk kui sind valiti, siis sa ka lähed. Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste ja Europarlamendi valimistel.
3.Küsimus: millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata. – 16 häält
2.Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel. – 228 häält
Milliseid tagajärgi muudatus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
• Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus piiraks kandidaadi isikuvabadusi ja valijate valikuvõimalusi.
• Valimistulemus kajastaks rohkem valijate tahet – esinduskogusse saavad need, kelle poolt valijad hääletasid.
• Väheneks nende kandidaatide arv, kes kandideerivad vaid oma nimekirjale häälte kogumiseks. Esile saaksid kerkida uued võimekad kandidaadid, kes sellisel juhul ei oleks esinduskogus kellegi teise, vaid ainult iseenda häälte toel.
• Praktikas oleks see raskesti teostatav, sest ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest mandaadist loobuda (näiteks tervise halvenemine, vajadus hoolitseda lähedase eest, uus oluline tööpakkumine vms) ei saa kehtestada.
Presidendi otsevalimine:
4.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. – 148 häält
2.Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel. – 104 häält
Milline oli kõige olulisem küsimus?
1.Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel – 44 häält
2.Üksikkandidaatide Riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine – 63 häält
3.Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus – 95 häält
4. Presidendi otsevalimine – 55 häält
Loe edasi: Otse: Kylauudis.ee kajastab Rahvakogu arutelupäeva
Rõuge valla legendaarne suusataja Karin Laine täiendas veebruarikuus Itaalias Asiagos
toimunud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Karin Laine on veteranide MMi-delt võitnud praeguseks kokku 34 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi.
Kolmapäeval, 20. märtsil algusega kell 10 tunnustatakse Rõuge rahvamajas Karin Lainet tema 83. sünnipäeva ja veteranide MMi-lt toodud kuldmedalite puhul.
Kolmapäeval, 20. märtsil kell 12 toimub Tartu Kunstikoolis Lahtiste uste päev.
Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab kandideerida neljale erialale täiskoormusega õppesse:
trükimeedia kujundaja-küljendaja (põhihariduse baasil)
dekoraator-stilist (põhihariduse baasil)
illustraator (põhihariduse baasil)
3D-modelleerija-visualiseerija (keskhariduse baasil).
Osakoormusega õppesse saab kandideerida vähemalt keskhariduse baasil:
trükimeedia kujundaja-küljendaja
dekoraator-stilist
illustraator
Kooli koduleht: www.art.tartu.ee
13. märtsil 2013 kell 20.00-24.00 toimub Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi. Seekordses Tartu tantsuklubis on lava torupillimängijate päralt, kes on oma elu sidunud pärimusmuusika- ja muusikaõpingutega. Mitmed nendest torupillimängijatest on praegu ise juba head õpetajad, kes innustavad huvilisi tegelema torupillimänguga. Torupillidel musitseerivad Kaie Mikheim, Kaisa Kuslapuu, Kalle Sõber, Karolin Übner, Kulno Malva, Lauri Kadalipp, Maarja-liis Soo, Säde Tatar ja Ulvi Võsa. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt.
Vahepeal on Tiigi seltsimaja lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt. Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Lisateave: +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Laupäeval toimuval 41. Haanja suusamaratonil selgitatakse välja Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja parimad pojad ja tütred. Lähe 42 km pikkusele distantsile antakse kell 11.00 ja 22 km rajale minejad stardivad kolmveerand tundi hiljem. Estoloppeti suusasarja juhi Indrek Kelgu sõnul on võidukohale pretendeerijaid lausa neli või viis. “Andres Kollo, Timo Juursalu ja Eno Vahtra on sportlased, kes on end pidevalt seal esimese kümne hulgas näidanud. Stabiilsusega on silma paistnud ka Raivo Sala, kuigi tema ilmselt esimese kolme hulka siiski ei jää. Favoriitide hulgast võib leida ka Andre Metsa nime,” loetleb ta.
Ka ise laupäeval suusarajale minemiseks valmistuv Kelk on rõõmus rahvasportlaste üha kasvava hulga üle maratonide stardis. “Võin juba öelda, et sünnib uus Estoloppetil osalejate rekord. Haanja on Tartu maratoni järel olnud tavaliselt üks rahvarohkemaid, kuigi hetkel on eelregistreerumine olnud oodatust veidi tagasihoidlikum, nime on kirja saanud 963 suusatajat. Samas mõned päevad on ju veel aega.”
Haanjamaa mees Silver Näkk on maratoni korraldamisse kaasanud ligi paarsada kohalikku elanikku, kes kannavad hoolt nii suusatajate registreerimise kui näiteks neile oma kätega leiva valmistamise eest. Ilmselt võib suusastaadionile oodata ka kohalikku lõõtsmuusikut, kes sportlasi rahvaviiside saatel ergutama tuleb.
“Lumeolud on meil head ja ettevalmistused kulgevad plaanipäraselt. Haanja maratoni rada on üks tehniliselt keerukamaid – kiireid laskumisi ja kitsaid tõuse leiab kogu distantsi ulatuses. Eriliseks maiuspalaks on muidugi rahvasportlastelt nime saanud Mõrtsuka tõus, mis tervitab suusatajaid kolm ja pool kilomeetrit enne finišit ja röövib ilmselt viimasedki jõuvarud,” soovitab Näkk energiavarusid toidupunktides täiendada, et võiduka lõpuni vastu pidada.
Loe edasi: Haanja suusaradadel selguvad parimad maratoonarid
Vahtsõ lauluplaadi «Määne om seo maa?» pääle om kokko kor’at 19 võrokeelist laulu. Laulu omma peri katõ edimädse (2008 ja 2010) Uma Pido lauluvarast ja inne mõlõmbat pito peetült Uma Laulu võistlusõlt.
Plaadi päält saa kullõlda sändsit laulõ nigu «Tii», «Haanja miis», «Kõnõtraat», «Leelo», «Puupää rock’n’roll», «Määne om seo maa?» ja tõisi laulõ.
Laulva ja mängvä Uma Pido kuur Libliku Estri ja Tammõoro Saidi juhatamisõl, Folkräüss, Nikns Suns, Kirivane, Kalla Urmas, Laube Kadri, Varblasõ Marju, Pehu Jaan, Contra, Tagamõtsa Tarmo, Nõmme Madis, Kalkuna Mari, Pai Aare ja Ööveli Priit.
Lauluplaadi anni vällä Kõrvipalu loomõtalu ja Võro selts VKKF.
UL
Reedel, 8. märtsil ja laupäeval, 9. märtsil esitletakse Kohila gümnaasiumis ja Rapla Kultuurikeskuses Kohila noorte ühise tööna valminud albumit “Kuukiigutus”. Esimeselt, kohalike muusikute koostööna valminud kauamängivalt albumilt leiab kuulaja 19 eriilmelist eestikeelset lugu kokku viieteistkümne erineva solisti esituses.
Kogu plaadimüügist saadav tulu annetatakse Camphilli küla ja Katikodu muusikaalase tegevuse rikastamiseks, muusikavahendite soetamiseks jne.
CD Kuukiigutus tootja: MusicWorks stuudio, kujundus: PurkStuudio , trükk : Digibox OÜ
“Kogu tööprotsess on kestnud kaua ja olnud aeganõudev. Prooviperiood, seadete loomine, lisaks mitmed töötoad: hääleseade, lavaline liikumise, cd disaini loomine jpm. Kogu töö on kestnud tõega nii kaua – nüüd lõpuks on käes see hetk, kui nad kõik ükshaaval laval särada saavad! See on tegelikult see kõige tähtsam moment. Vähemalt mulle”, kirjeldas kogu loomeprotsessi Martin Heinla, projektijuht.
Korraldav ühing MTÜ Raplamaa Noored on pakkunud andekatele noortele osalusvõimalust mitmetes kogukondlikes ettevõtmistes (konserdid,muusikal jpm). Käesolevas projektis on organisatsioonil koordineeriv, nõustav ja toetav roll, samuti. rahavoogude jälgimine.
Külalisesinejana astub kontserdil lavale ka Lea Liitmaa, plaadilt leiate ka ühe tema vana hiti uues kuues. Kohila kontserdil saab kuulda ka Eestit Eurovisioonil esindavat Birgit Õigemeelt, kelle kolm õpilast ” Hobitoast” kontserdil üles astuvad. Birgit laseb samuti oma häälel “Kuukiigutuse”albumil kõlada.
Projekti algatajateks ja elluviijateks on noortegrupi liikmed ise. Nii plaadil kui ka kontserdil astuvad üles Merit ja Märten Männiste, Tiina Adamson, Peter Põder, Kairi Õigemeel, Marelle Suurmäe, Mait Rõõmus, Maarja Sert, Maiu Kant, Lauri Pesur, Hanna Kristiina Liht, Lisa-Marie Silbaum, Rea Kõiv, Steffi Viita ja Merilin Männik.
Bändina on laval Martin Heinla- Cajon, Maarja Paju- Klaver, Peter Põder- Kitarr, Sten Suurmäe- Bass, Karl Helmeste- Trummid, Robert Loigom- Trummid, Hardo Hansar-Kitarr, Merit Männiste- Viiul ja Aime Mäesalu- Klaver.
Kontserdi vahetekstid on teinud Tea Raudsep. Kohila kontserdil on õhtujuhiks mustkunstnik Meelis Kubo, kes oli ka Eesti Muusikaauhindade galal Iris Vesiku lavaliste efektide looja.
Loe edasi: Kohila noored muusikud esitlevad albumit
Märtsikuus on Sänna raamatukogu külastamine õige magus.
Igale raamatusõbrale, kellele väljastatakse uhiuus elektrooniline lugejakaart, pakume tassikese cappuccinot (soovi korral teed) ja “Allew Magusameister” poolt spetsiaalselt selleks puhuks käsitööna valminud imemaitsva trühvli.
Oodatud on nii vanad kui ka uued lugejad!
Raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kell 11-19 ning laupäeval 11-15.
Muusik Alen Veziko alustab akustilise albumi “Ei ole öeldud tuulde ” esitluskontsertitega 6. märtsil Põlvamaalt Mooste mõisast.
Põlvamaal asuvat Mooste mõisa nimetas Alen Veziko üheks meeldivamaks esinemiskohaks. “Mul oli seal kontsert koos Luisa Värgiga, kuhu publikut tuli silmapaistavalt palju,”ütles Veziko.
Akustiline album “Ei ole öeldud tuulde” on viisteist aastat kestnud muusikutee tulemus. Kontserdil kuuleb lugusid, mida Alen on laulnud ja kirjutanud selle aja jooksul. Plaadil ja kontserdil kõlab paremik seni esitatud lauludest – Valgusfoorid, Eilne Päev, Ei Ole Öeldud Tuulde, aga ka Vastu Müüri, Kaugelt Maalt, Kuldne Põld ning paljud teised. Alenit saadavad laval:
Eduards Glotovs – kontrabass ja akustiline bass, Priit Sootla – klahvpillid, Karl Juhan Laanesaar – trummid (v.a. Mooste ja Ammende kontsert). Tallinna ja Tartu kontsertidel lisanduvad Laur Joamets – akustiline kitarr ja Kristjan Matson – perkussioon Loe edasi: Alen Veziko alustab uue plaadi esitlust Põlvamaalt
Vabariigi juubelil näitab Väike-Maarja seltsimaja suurimat naisorganisatsiooni tutvustavat dokumentaalfilmi ” Liiliarist”.”Liiliaristi” saab tasuta näha Väike-Maarja seltsimajas kell 13.00 algava kontsertaktuse lõpus.
44 minuti pikkune film, mille režissöör ja toimetaja on Erik Boltowski, annab põgusa ülevaate Naiskodukaitse ajaloost, tänapäevastest tegevusaladest ning liikmeskonna mõttelaadist.
Film kajastab mitmeid Naiskodukaitse 80. juubeliaastal toimunud sündmusi, muuhulgas naiskodukaitsjatest tuletoojate vastutusrikkaid hetki Võidupüha paraadil ning naisvõistkonna pingutusi Erna retke läbimisel. Lisaks on kasutatud ajaloolisi kaadreid Naiskodukaitse ennesõjaaegsetest kogunemistest ning intervjuusid mitmete organisatsiooni jaoks oluliste inimestega.
Selle ühtsete eesmärkide nimel tegutseva organisatsiooni liikmete eripalgelisus avaneb läbi kahe portreteeritava, Järva ringkonna esinaise Maire Arro ning Tartu ringkonna liikme Kristiina Karu, tegemiste ja mõttemaailma.
Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline vabatahtlik naisorganisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. 2012. aasta lõpu seisuga kuulub Naiskodukaitsesse üle 1800 liikme.
Juba kolmandat korda toimuv rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades” ootab 13. – 19. aastaseid õpilasi osa võtma metsandusteemalisest viktoriinist. Registreerimine on avatud 25. veebruarini.
Kas tead, milline Euroopa riik on kõige metsasem? Või mis on metsade roll mägedes? Euroopa on küll väike, kuid väga mitmekesiste metsadega maailmajagu. Võistlus annab õpilastele võimaluse õppida loodust lähemalt tundma – metsade elurikkust, jahindust, majandamisviise ja kaitsealasid, mis kõik on tihedalt seotud kohalike elanike ja Euroopa pika ajalooga.
Kevadel toimub samalaadne viktoriin 11-s Euroopa riigis, selgitades välja iga riigi nupukaim võistkond. 2-3-liikmeline tiim sõidab koos juhendajaga esindama kodumaad Portugali, septembris 2013. Eestis leitakse esindusvõistkond kaheosalise võistluse tulemusena: 6. märtsil üle Eestilise viktoriini käigus selgub 15 edukaimat tiimi, kes 25. märtsil viktoriini ja ettekande suurima punktisumma tulemusena reisi Portugali ette võtavad.
Käesoleval aastal on võistlus inglisekeelne. Nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks. Samuti on see heaks võimaluseks põimida keeleõpet loodusõppega.
Info, registreerimine ja juhend www.metsainfo.ee
Võistluse abimaterjalid ypef.weebly.com
Eesti vooru läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator
Elva linnapea Toomas Järveoja ja linnavolikogu esimees Leelo Suidt tunnustavad 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel Elva linna aukodaniku tiitliga Lõuna-Eesti kirjakeele uurijat Jaak Peebot.
Elva linna teenetemärgiga tunnustatakse Elva Noorkotkaste organisatsiooni asutajat ja Kaitseliidu auliiget Ernst Raistet. Kultuuripreemia “Elva Täht” antakse Elva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuhile Ehtel Kuldvere-Ventile. Elva noortepreemia pälvib tubli ja aktiivne Elva noor Mihkel Kuuskvere.
Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus toimub 24. veebruaril kell 15, Elva Gümnaasiumi aulas, Tartu mnt 3, millele järgneb Elva linnavolikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt (kutsetega).
Einar Eiland,
kodanik
Kui ennem lõid inimesed brände, siis nüüd loovad brändid inimesi. Tänaseks on tekkinud erinevaid käitumisstereotüüpe niivõrd palju, et inimesed ei jaksa neid enam tarbida. Olgu selleks kas poliitikud, poliitilised platvormid, pensionisammaste müük või SMS-laenud. Oleme loonud tarbimisühiskonna, mis eksisteerib kui hipodroom, kus teleekraanilt saame näha lakeide, kaskadööride ja džokide võiduajamisi ja kus aeg-ajalt keegi ennast võitjana võib tunda.
Selle tarbijana jääb inimestele vaid valik – kelle poolt olla ja teha panus, et võitjaga samastuda. See palagan aktiviseerub just riigipühadel, sest see võimaldab võimu prioriteete rahva identiteediga paremini asendada ehk teisisõnu olla rahvale müüdavam. Selle ühiskonna valuutaks on tähelepanu. Sellega määravad inimesed võitja. Aga mille nimel või mis on selle põhjuseks, ei kuulu enam arutelu alla, sest tähtsad on panused mitte arutelud. Tulemusena vastandatakse poliitika elu ja mõtlemisvõimega. Nagu näha on see õnnestunud, sest meile kinnitatakse igapäevaselt, et meie ühiskondlikud probleemid on paratamatus.
Nagu turureeglid meile ütlevad, siis selleks, et paremini müüa, peab oskama rünnata enda turukonkurente. Kaasvaraks oleme saanud kodusõja kõikidel ühiskonna tasemetel. Lahinguedu mõõdupuuks on aga majanduslik efektiivsus, kus eelarve kaudu on pandud tuletõrjujad konkureerima arstidega, arstid õpetajatega, linnad maapiirkondadega, autod bussidega, bussiettevõtted elektrirongidega, ministeeriumid kohalike omavalitsustega Reformierakond Keskerakonnaga jne.
Loe edasi: Iseseisvuspäev kui miilitsate ja punkarite laulupidu
Sajaaastane Rakvere Gümnaasium tähistas täna vabariigi aastapäeva kogu 800-liikmelise koolipere rongkäiguga Vabadussõja ausamba juurde, et avaldada austust Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ning Vabadussõjas langenud Rakvere Gümnaasiumi kooliõpilastele ja õpetajatele.
Rakvere Gümnaasiumi direktori Aivar Pardi sõnul on Rakvere Gümnaasiumil kujunenud traditsiooniks tähistada enne vabariigi aastapäeva viimasel koolipäeval aktustega vabariigi sünnipäeva ning pärast aktusi viia kogu kooliga Vabadussõja ausambale lillepärg mälestamaks Eesti iseseisvuse eest langenud Rakvere gümnaasiumi kooliõpilasi ja õpetajaid.
“Rakvere Gümnaasiumi peaukse kõrval seisval mustal marmortahvlil on kuldsete tähtedega kirjas nende meie kooli õpetajate ja õpilaste nimed, kes andsid elu Eesti vabaduse eest. Nende kivisse raiutud kuue nime kaudu meenutavad nad kõiki 87 õppursõdurit, kes ei pidanud raskel ajal paljuks minna oma riiki ja vabadust kaitsma.”
Rindel, kooliõpilaste roodus ja mitmes tagalaüksuses võttis Vabadussõjast osa kokku 87 Rakvere poeglaste gümnaasiumi õpilast. Neist langes kolm, paljud said haavata ja mitu suri pärast sõda sõjaväljal saadud haavade ja haiguste tagajärjel. Punaste veretööde ohvriks langesid tol ajal üks õpetaja ja kaks õpilast.
Loe edasi: Rakvere Gümnaasium austas Eesti iseseisvuse eest langenuid kooliõpilasi ja õpetajaid
Sel reedel on Pirita Vaba Aja Keskuses võimalik harida nii meelt kui keha:
22. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased, Valju Kasuk (viiul) ja lauluansambel Sirjelind. Sissepääs prii!
22. veebruaril kell 18.15–20.15 Alexanderi tehnikat tutvustav õpituba Pirita Vaba Aja Keskuses. Juhendaja Karin Brown. Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, terviseõpe, mida võib rakendada igaüks, et teada saada, vabaneda ja hoiduda pingeid tekitavatest harjumustest kehakasutuses. Osalustasu 10 eurot. Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com, 52 19 097.
16.märtsil toimub Sõmerpalu vallas Osula koolimajas muusikalaat 2013„Pärimusmuusikast levimuusikani“
Muusikalaat 2013 „Pärimusmuusikast levimuusikani“ avab võimaluse osalejatel tutvuda ja koos musitseerida teiste maakondade muusikute ning huvilistega. Muusikalaat tutvustab kohalikel traditsioonidel põhinevat rahvamuusikat, rahvapille, rahvalaule ning kaasaegsemat muusikat. Samalaadne üritus on edukalt toimunud Sõmerpalu vallas juba kahel korral 2009 ja 2010 aastal.
Muusikalaada raames toimuvad õpitoad, kus on võimalus tutvuda erinevate muusikainstrumentidega. Üles astuvad ka erinevad muusikud.
Kohal on pillimüüjate infoletid ja pillid ning samas on võimalik osta, müüa, vahetada seismajäänud muusikariistu.
Päeva lõpetab konkurss „ Muusik 2013“, kus selgitatakse Võrumaa parimad üksikpillimehed ja pillimuusikaga tegelevad kollektiivid. Antakse välja ka eriauhinnad tublimatele pillimeestele ja kollektiividele. Auhinnaks on pillipoodide kinkekaardid.
Loe edasi: Osulas toimub muusikalaat “Pärimusmuusikast levimuusikani“
12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”.
Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.
Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964).
Loe edasi: Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine
Sõbrapäeval 14.veebruaril kell 19 etendub Rõuge rahvamajas Imre Kalmani operett “Tsirkuseprintsess”. Muinasjutt on täis imelisi meloodiaid ja kirglikke tundeid.
Osades: Peeter Kaljumäe, Rene Soom, Margit Saulep, Ülla Millistfer
Südamlik õhtu romantilise muusikaga – sobilik just sõbrapäeval!
Olete oodatud!
Eestis haruldast molluskit-ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga.
1992 aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991 -1992 aasta talvel jõe ääres teostatud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi, Harry Mutvei laborisse. Seal määrati maailmas tunnustatud meetodil nende vanused.
Meetod ise on järgmine: karbikaanest tehakse 1,5 mm paksune ristlõik. See pannakse glutaaraldehüüdi lahusesse. Vaheldumisi olevate pärlmutterkihi ja kaltsiumikihi kaltsium reageerib lahusega ja see muudab kaltsiumi tumedaks. Suure suurenduse ja tugeva valgustuse all saab siis aastate kasvukihid kokku lugeda. Seda väga täpselt, nii nagu saab lugeda kännu pealt puu iga. Nende karbikaante põhjal saadi keskmiseks karpide eaks 74 aastat. Nendest kolme karbi vanused jäid vahemikku 120-130 aastat ning 15. veebruaril 1993 aastal püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordiks 134 aastat.
See on ka maailma vanimaks elanud ebapärlikarp üldse. Lahemaa Rahvupargis asuvas ühes karbiga asustatud jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. Et pea rohkem kui inimpõlvkonna pikkune aeg pole neil olnud järelkasvu, siis sureb antud liik meilt järgmise inimpõlvkonna jooksul välja. Tänu kõrgele eale ja aeglasele vananemisele ta meie liikide nimestikust lähiaastail veel ei kao.
Uudisnupu koostas: Marek Vahula
